2-11-47198/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-47198

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2011, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

Lauri Kõrgvee kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali

tegevuse peale täiteasjas 186/2011/314

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebuse esitaja Lauri Kõrgvee

Esindaja

vandeadv

Rando

Antsmäe,

menetlus@antsmae.ee ;

puudutatud isik Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal,

asukoht Õpetaja 9, 51003, reet.rosenthal@taitur.just.ee

puudutatud isik Puhja Liimpuidu AS, rk 10472770,

asukoht Vihavu küla, Puhja vald, 61317, Tartumaa,

esindaja Toomas Katušin, Ilmatari 11, Tartu;

puudutatud isik OÜ Marcett, rk 10301046, asukoht

Pikk 26, 61505, Elva, esindaja Toomas Katušin

Menetlus

Kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lauri Kõrgvee kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale

täiteasjas 186/2011/314.

2. Kohustada Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali tsiviilasjas nr 2-11-17900 kohaldatud

hagi tagamise abinõu tühistamisel lõpetama täitemenetluse täiteasjas nr 186/2011/314,

vabastama täiteasjas nr 186/2011/314 arestitud Tartu maakonna kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnisasi aresti alt ja esitama

registripidajale avalduse Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri

registrosa nr XXX kolmandasse jakku kohtutäitur Reet Rosenthal ja OÜ Marcett

kasuks sisse kantud keelumärke kustutamiseks.

3. Jätta menetluskulud Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali kanda.

Kohtumäärus saata menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on viisteist päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal algatas OÜ Marcett 02.03.2011 täitmisavalduse ja

täitedokumendi, Tartu notar Andres Ott poolt 27.08.2010 tõestatud hüpoteegi loovutamise

lepingu alusel Puhja Liimpuidu AS suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 186/2011/314.

08.04.2011 tutvus kaebuse esitaja esindaja vandeadv R. Antsmäe täiteasja täitetoimikuga,

mille käigus ilmnes, et täitetoimikus ei olnud sundtäitmisele esitatud hüpoteegiga tagatud

nõuet ja selle suurust tõendavaid dokumente. Täitemenetlus oli alustatud ilma sissenõudja

poolt nimetatud dokumentide esitamiseta. 11.04.2011 esitas L. Kõrgvee kaebuse kohtutäituri

tegevuse peale. Kohtutäitur informeeris kaebuse esitajat, et kaebuse arutelu toimub

24.04.2011. Tartu maakohtu 21.04.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-17900 rahuldati L.

Kõrgvee taotlus hagi tagamiseks ja määrati peatada täitemenetlus kohtutäitur R. Rosenthali

menetluses olevas täiteasjas nr 186/2011/314 kuni tsiviilasjas nr 2-11-17900 menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohtutäitur tegi samal päeval nimetatud täiteasjas

täitemenetluse peatamise otsuse, teatades sellest L. Kõrgvee volitatud esindajale ja

informeerides esindajat, et kaebuse arutelu kohtutäituri poolt määratud ajal ei toimu.

Vandeadv R. Antsmäe esitas 19.09.2011 kohtutäiturile selgitustaotluse, millele kohtutäitur

vastas 23.09.2011. Kohtutäitur R. Rosenthal oli seisukohal, et menetluse peatamise ajal

kohtutäitur menetlustoiminguid teha ei saa ja seega ei saa täitemenetluse peatamise aja kestel

sisuliselt läbi vaadata ka kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et ühestki täitemenetlust reguleerivast õigusnormist ega muust

õigusnormist ei tulene kohtutäituri õigust jätta täitemenetluse peatamise korral täitemenetluse

osalise poolt esitatud kaebus läbi vaatamata ning otsus tegemata. Kaebuse läbivaatamist ja

kaebuse kohta otsuse tegemist ei saa lugeda täitetoiminguteks. Käesoleval juhul esitab L.

Kõrgvee maakohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale olukorras, kus L. Kõrgvee on

esitanud eelnevalt kohtutäiturile kaebuse, kuid kohtutäitur ei ole teinud otsust ja alusetult

hoidub kaebuse kohta otsuse tegemisest. Kaebuse esitaja on omalt poolt teinud endast

oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebuse esitaja tugineb Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 13.10.2009 otsusele tsiviilasjas 3-2-1-102-09.

Täitemenetlus täiteasjas nr 186/2011/314 on algatatud ilma, et kohtutäiturile oleks esitatud

hüpoteegiga tagatud nõuet ja selle suurust tõendavaid dokumente ning dokumente, mis

tõendaksid, et hüpoteegiga tagatud nõue on sissenõutavaks muutunud. Hüpoteek ei anna ka

kohese

sundtäitmise

kokkuleppe

olemasolul

hüpoteegipidajale

abstraktset

õigust

täitemenetluses kinnisasi müüa, vaid seda saab teha üksnes hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamiseks. Täitetoimikust nähtub koopia 06.05.2010 nõude loovutamise lepingust, mille

osapoolteks on Puhja Liimpuidu AS, Toomas Katušin ja OÜ Marcett, millest nähtuvalt

omandas OÜ Marcett lepingus üksikasjalikumalt välja toomata T. Katušini nõuded Puhja

Liimuidu AS vastu, mis T. Katušin on omandanud 21.12.2005 nõude loovutamise lepinguga.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et tõendamisele kuuluvat nõuet ei saa tõendada ainuüksi nõude

loovutamise lepinguga, millega on see tõendamisele kuuluv nõue loovutatud ühelt isikult

teisele. Nõude loovutamine ei tekita nõuet, mida soovitakse loovutada.

Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et kohtutäitur algatas täiteasjas nr

186/2011/314 täitemenetluse põhjendamatult ja ebaseaduslikult, sest täitemenetluse

algatamise eeldusi ei esinenud. Kõik täitemenetluse käigus tehtud toimingud on

ebaseaduslikud. Põhjendamatult algatatud täitemenetluse peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 või 7

alusel lõpetama.

Puudutatud isikud kohtu poolt määratud tähtajaks avalduse osas kohtule vastuväiteid ei

esitanud.

Kohtutäitur Reet Rosenthal vaidleb kaebusele vastu. Kohtutäitur märgib, et kaebuse esitaja

poolt täitetoimikuga tutvumise ajal ei olnud tõepoolest nõuet ja selle suurust tõendavat võla

tasumise kokkulepet täitetoimikus, sest see oli välja võetud koopia tegemiseks sissenõudjale.

Kuid selline dokument oli olemas täitemenetluse algamise ajal. 02.03.2011 koostatud ja

võlgnikule kätte toimetatud täitmisteatises on kohtutäitur lisatud dokumentide hulgas

märkinud ära võla tasumise kokkuleppe. Kohtutäiturile esitatud dokument pealkirjaga

„Võlatunnistus, võlgnevuse tasumise kokkulepe ning võla tasumise tagamise kokkulepe“ on

pealkirjastatud võlatunnistusena. Võlgnik Puhja Liimpuidu AS kinnitab, et võlgneb OÜ-le

Marcett võlatunnistuse andmise ja kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga (6.01.2011) 172 000

eurot. Võlanõude aluseks on T. Katušini nõue Puhja Liimpuidu AS vastu, mille T. Katušin

omandas 21.12.2005 ning mis on 06.05.2010 nõude loovutamise leping-kokkuleppega

loovutatud Marcett OÜ-le. Märgitud olid võla ositi tasumise tähtajad ja poolte kokkulepe, et

võlausaldajal on õigus tasumisele kuuluva summa sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri

poole täitemenetluse alustamiseks hüpoteegiga tagatud võla sissenõudmiseks. Võlgniku

kohustused olid tagatud kinnistule registriosa numbriga XXX OÜ Marcett kasuks seatud

hüpoteegiga summas 6 miljonit krooni. Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohtutäitur palub kohtul anda hinnang ka selle kohta, kas kohtutäitur on õigustatud enne

kohtu poolt täitemenetluse peatamist esitatud kaebuse osas viima peale täitemenetluse

peatamist läbi kaebuse arutelu ja tegema esitatud kaebuse osas otsuse. Kehtiv täitemenetluse

seadustik sellist olukorda ei reguleeri. TMS § 47 kohaselt täitemenetluse peatamise korral

jäävad tehtud täitetoimingud jõusse. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti

alusel nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima. Täitemenetluse

seadustikus ei ole täpsustatud, mis saab kaebuse läbivaatamisest peatatud täitemenetluse ajal.

Kohtutäitur juhindus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavast regulatsioonist. TsMS § 358

lg 2 kohaselt menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on

tühised. Kohtutäitur on seisukohal, et temal ei olnud võimalik esitatud kaebust sisuliselt läbi

vaadata. Juhul, kui täitemenetlus oleks olnud peatatud peale kaebuse arutelu toimumist, ei

oleks peatamisest hoolimata olnud takistust kaebuse kohta tehtud otsuse avalikult

teatavakstegemisele, tulenevalt TsMS § 358 lg 3 sätestatust: menetluse peatumine pärast asja

arutamise lõpetamist ei takista menetluses otsuse avalikult teatavakstegemist.

Kaebuse esitaja esindaja palub kohtutäituri seisukohad tähelepanuta jätta, sest kohtutäitur

hilines nende esitamisega. Kui kohus siiski võtab arvesse kohtutäitur R. Rosenthali seisukoha,

peab kaebuse esitaja esindaja vajalikuks need ümber lükata. Vastavalt VÕS §-le 30 lg 1

liigituvad võlatunnistused sellisteks, millega luuakse iseseisev kohustus või millega

tunnistatakse kohustuse olemasolu. Võlatunnistust, millega ei looda iseseisvat kohustust, vaid

tunnistatakse kohustuse olemasolu, nimetatakse nn deklaratiivseks võlatunnistuseks.

Kõnealuse 06.01.2011 võlatunnistuse sisust nähtub, et sellega ei looda iseseisvat kohustust,

vaid tunnistatakse kohustus(t)e olemasolu. See on deklaratiivne võlatunnistus. Täitemenetluse

alustamise eeldusena tuleb esitada kohtutäiturile tõend ka selle tehingu kohta, millest tuleneb

võlg (nt laenuleping). Kaebuse esitaja andmetel ei ole käesoleval juhul esitatud kohtutäiturile

enne täitemenetluse alustamist ega ka hiljem ühtegi dokumenti, mis oleks käsitletav

tehinguna, millest tuleneb võlg. Isegi kui T. Katušinil on olnud väidetav nõue või nõuded,

mille OÜ Marcett on nõude loovutamise lepinguga omandanud, ei ole käesoleval juhul selge,

mis nõuded on täitemenetluses täiteasjas nr 186/2011/314 sundtäitmiseks esitatud. Tõendeid

tehingute kohta, millest tuleneb võlg, ei saa asendada deklaratiivne võlatunnistus, milles

üldsõnaliselt ja ebamääraselt tunnistatakse mingi väidetava võla olemasolu, eriti olukorras,

kus sundtäitmine toimub hüpoteegi realiseerimiseks, sissenõudja ja täitemenetluse võlgnik

tuleb lugeda lähikondseteks või omavahel seotud isikuteks (mõlemal äriühingul on üks ja

sama juhatuse liige, kes peab tegutsema samaaegselt mõlema isiku majanduslikes huvides

ning osanikering on kaudselt osaliselt kattuv) ning selle hüpoteegi realiseerimise tagajärjeks

on järjekohalt tagapool asuvate õiguste (L. Kõrgvee kasuks seatud hüpoteegi) lõppemine.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 kohaselt Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi

sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. TMS 2 lg 1 p 19

kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või

laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja

kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga

tagatud nõude rahuldamiseks. 05.04.2011 jõustunud seadusemuudatusega on TMS § 23

täiendatud lõikega 41, mille kohaselt Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 19 ja 191

nimetatud täitedokumentide puhul tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning

põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Kuigi täiteasjas nr 186/2011/314 algatati

täitemenetlus 02.03.2011 esitatud täitmisavalduse alusel, oleks kohtutäitur Reet Rosenthal

pidanud alates 05.04.2011 nõudma põhi- ja kõrvalnõuete aluse ja detailse arvestuse esitamist.

Samas kui kohtutäitur ei pidanud vajalikuks järgida seadusemuudatust, pidi ta siiski lähtuma

Asjaõigusseaduse §-des 325 lg 1 ja 352 lg 1 sätestatust, mille kohaselt saab hüpoteegipidaja

nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki ainult hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamiseks, sest hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus ei ole nõudest sõltumatu.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.03.2010 määrus tsiviilasjas 3-2-1-8-10, p 12 kohaselt

„Kolleegium märgib lisaks seda, et kuna hüpoteek asjaõigusena ei anna hüpoteegipidajale

abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist (vt eespool viidatud otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08), siis on täitemenetluse eeldusena vajalik kohtutäiturile esitada ka

hüpoteegiga tagatud nõuet ja selle suurust tõendavad dokumendid. Hüpoteegi alusel toimuv

täitemenetlus ei ole nõudest sõltumatu.“

Sissenõudja täitmisavaldusele täiteasjas 186/2011/314 ei ole lisatud sissenõudja nõuet

tõendavat dokumenti. Kohus on kohtutäitur R. Rosenthalilt välja nõudnud täitetoimiku.

Täitetoimiku lk 8 on Nõude loovutamise leping-kokkulepe 06.05.2010, mille kohaselt antud

kokkuleppe eesmärk on loovutada OÜ-le Marcett Puhja Liimpuidu AS võlgnevused, mis on

omandanud Toomas Katušin nõude loovutamise lepinguga 21. detsembrist 2005. Seega

täiturile esitatud nõude loovutamise leping viitab omakorda nõude loovutamise lepingule,

mitte nõude tekkimise algdokumendile (tehingule). Täitetoimiku lk 29 ja selle pöördel oleva

dokumendi „Võlatunnistus, võlgnevuse tasumise kokkulepe ning võla tasumise tagamise

kokkulepe“ p 1.1. kohaselt „Võlgnik Puhja Liimpuidu AS annab käesolevaga võlatunnistuse

eesmärgiga tunnistada võla olemasolu.“ Võlatunnistuse p 1.2. kohaselt „… Võlanõude

aluseks on Toomas Katushin nõue Puhja Liimpuidu AS vastu, mille Toomas Katushin

omandas 21.12.2005 ning mis on 06.05.2010 nõude loovutamise leping-kokkuleppega

loovutatud Marcett OÜ-le.“ Ka nimetatud dokument ei ole hüpoteegiga tagatud nõude

olemasolu ja selle nõude suurust tõendav. VÕS § 30 lg 1 kohaselt Leping, millega lubatakse

kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse

kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaande lk 113

punkt 4.3. kohaselt „Lisaks konstitutiivsele võlatunnistusele võivad pooled kokku leppida

deklaratiivses võlatunnistuses, mille eesmärk ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes kinnitada

olemasolevat kohustust ja seeläbi välistada võlgniku võimalikud vastuväited sellest

kohustusest ning lihtsustada sellega võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse

võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine selle üleandmisega

võlgnikule, kes peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. …

Deklaratiivne võlatunnistus on aktsessoorne, st kehtivussõltuvuses aluseks olevast

põhikohustusest.“ Marcett OÜ ja Puhja Liimpuidu AS vahel 06.01.2011 sõlmitud

võlatunnistus on deklaratiivne, sellest ei nähtu kohustuse tekkimist, mistõttu selle kehtivus

sõltub võlatunnistuse aluseks olevast põhikohustusest. Selle põhikohustuse olemasolu ja

suuruse kohta ei ole kohtutäitur Reet Rosenthalile esitatud ühtegi dokumenti ei enne

täitemenetluse alustamist ega ka hiljem. Põhikohustus on sissenõudja rahaline nõue, mis

põhineb tehingul. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks tuleb esitada kohtutäiturile

nõude aluse kohta käivad dokumendid, mitte deklaratiivne võlatunnistus, mille on

allkirjastanud OÜ Marcett OÜ poolt juhatuse liige Toomas Katušin ja Puhja Liimpuidu AS

poolt juhatuse liige Toomas Katušin ning mille täitmisega hüpoteegiga koormatud kinnisasja

müümise arvelt jääb katmata kaebuse esitaja Lauri Kõrgvee hilisemal järjekohal olev nõue.

TMS § 48 p 7 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel

täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu, st antud juhul sissenõudja ei ole esitanud

võlgniku poolt täitmata jäetud nõude olemasolu ja suurust tõendavaid dokumente.

Kaebus on esitatud kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse, mitte tema otsuse peale. Vaidlust ei

ole selle üle, et pärast täitemenetluse algatamist ja L. Kõrgvee poolt kaebuse esitamist

kohtutäiturile on täitemenetlus peatatud tsiviilasjas 2-11-17900 tehtud hagi tagamise

kohtumäärusega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäitur peab kaebust menetlema ka

ajal, mil täitemenetlus on kohtumääruse ja selle alusel tehtud kohtutäituri otsuse kohaselt

peatatud. Kohtutäitur on seisukohal, et sellist olukorda reguleeriva täitemenetluse seadustiku

sätte puudumise tõttu tuleb kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid,

mille kohaselt menetluse peatumise või peatamise ajal tehtud toimingud on tühised.

Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga. TMS § 46 lg 1 p 2 kohaselt kohtutäitur peatab

täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb

peatada. Kohtutäituril ei ole sellisel juhul iseseisvat otsustusõigust, vaid ta peab seaduse

kohaselt täitemenetluse peatama. TMS § 47 lg 1 ja 2 kohaselt Täitemenetluse peatamise

korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse. Täitemenetluse peatamise korral edastab

kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse viivitamata kolmandale isikule, kes täidab

võlgniku vara suhtes kohtutäituri arestimisakti. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub

arestimisakti alusel nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima.

Kuivõrd seaduse kohaselt peatub täitemenetluse peatamise ajaks arestimisakti alusel nõude

täitmine, ei peata täitemenetluse peatamine muid võimalikke toiminguid. Sealhulgas on

kohtutäituril kohustus menetleda täitemenetluses esitatud kaebust ja teha selle kohta otsus

TMS § 217 sätestatud korras. TMS § 46 lg 2 p 1 kohaselt Kohtutäitur võib täitemenetluse

peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. Seega kohtutäitur võib

menetluse sel juhul peatada, kuid peab menetlema esitatud kaebust. Kohus nõustub siinkohal

kaebuse esindaja väidetega, et kohtutäituri seisukoht kaebuse läbivaatamise lubamatuse kohta

täitemenetluse peatamise ajal ei ole põhjendatud. Täitemenetluse peatamine ei ole takistuseks

kohtutäiturile tema tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemiseks ja lahendamiseks.

Eraldi probleem on kohtutäituri otsuse täitmine, kui täitur otsustab kaebuse rahuldada ja

tunnistada vaidlustatud täitetoimingud tühisteks. Tulenevalt TMS § 47 lg 1 sätestatust

täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse. Kuivõrd kohtutäitur R.

Rosenthalil enesel täitemenetluse uuendamine ei ole võimalik, sest menetluse peatamine

toimus maakohtu hagi tagamise määruse alusel, siis ei ole võimalik tehtud täitetoimingute

tühistamine enne hagi tagamise määruse tühistamist Tartu Maakohtu poolt. Samas ei ole

täitemenetluse tühistamise taotluse osas täiteasjas 186/2011/314 otsuse tegemine ei

kohtutäituri ega käesolevas kaebuses ka maakohtu ning kõrgemate astmete kohtute jaoks

takistatud. Kui kaebuse esitaja saavutab täitemenetluses toimuvas vaidluses jõustunud

kohtulahendi, võib osutuda põhjendamatuks hagi tagamise taotlemine tsiviilasjas. Hagi

tagamise tühistamisel saab kohtutäitur hakata täitma otsust täitemenetluse lõpetamiseks.

Käesoleva kohtumäärusega rahuldatud kaebuse tõttu tuleb kohustada kohtutäitur Reet

Rosenthali tema poolt tehtud täitetoimingud täiteasjas 186/2011/314 tühistama, vabastama

arestitud kinnisasi aresti alt ja esitama avalduse keelumärke kustutamiseks kinnistusregistrist.

Menetluskulude jaotus

Kohus, rahuldades esitatud kaebuse, jätab TsMS § 172 lg 1 2. lause alusel menetluskulud

kohtutäitur Reet Rosenthali kanda.

Kohtutäitur R. Rosenthal võis ja pidi tegema otsuse avaldaja 11.04.2011 kaebuse osas ning

selle otsusega tuli rahuldada esitatud kaebus.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.06.2008 otsuse nr 3-2-1-42-08 p 18 kohaselt Kolleegiumi

arvates on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas

kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi

menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms.

TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist

lahendis

sisalduva

kulude

proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule.

Kohtunik