2-11-16423/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-16423

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2011. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-11-16423 Tsiviilasi OÜ Kaljupojad hagi Üxxxx Vxxxxxxxxx vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Kaljupojad (registrikood xxxxxxxx; asukoht Moku küla, Pala vald, Jõgevamaa 49410; postiaadress: Gildi 2, Tartu 51007; e-post: info@oto.ee) esindaja: juhatuse liige Riivo Saar; Kostja: Üxxxx Vxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Kohtuistungi aeg 05.12.2011. a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja OÜ Kaljupojad ja kostja Üxxxx Vxxxxxxxxx vahel 05.12.2011. a kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: Üxxxx Vxxxxxxxx kohustub vabastama tema valduses oleva OÜ-le Kaljupojad kuuluva eluruumi nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt 01. märtsil 2012. a.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-11-16423 menetlus OÜ Kaljupojad hagis Üxxxx Vxxxxxxxxx vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

Menetluskulude jaotus:

1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

2. Tagastada OÜ Kaljupojad pangakontole nr 221030701255 (Swedbank AS) pool menetluses tasutud riigilõivust summas 95,86 eurot.

Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord:

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ Kaljupojad esitas kohtule hagiavalduse Üxxxx Vxxxxxxxxx vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest vabastamiseks. Hageja palus kohtul kohustada kostjat tagastama hagejale kuuluv ja kostjale üüritud eluruum nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx

2. Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu ja palus jätta kohtul see rahuldamata.

3. Kohtuistungil jõudsid pooled vaidluseseme suhtes kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lgs 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kohus hoiatab kostjat, et kompromissi täitmata jätmisel, s.o korteri 01.märtsiks 2012.a vabastamata jätmise korral, on hagejal õigus nõuda käesoleva määruse täitmist sundkorras (s.t väljatõstmist kohtutäituri vahendusel).

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele.

Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel 28.03.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 191.73 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 95,86 eurot.

Maimu Laumets Kohtunik