3-11-101/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2011, Tartu

Haldusasja number

3-11-101

Haldusasi

Torma Vallavalitsuse kaebus PRIA peadirektori

25.10.2010. a käskkirja nr 13-6/1888 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.04.2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Torma Vallavalitsus

Vastustaja

Põllumajanduse

Registrite

ja

Informatsiooni Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 15.04.2011. a otsus.

2. Teha asjas uus otsus, millega jätta Torma Vallavalitsuse kaebus PRIA peadirektori

25.10.2010. a käskkirja nr 13-6/1888 tühistamiseks rahuldamata.

3. Mõista Torma vallalt PRIA kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses

kantud kulude katteks 15,97 eurot.

4. Torma Vallavalituse poolt esimese astme kohtus kantud kulud jätta kaebaja enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PRIA peadirektori 25.10.2010. a käskkirjaga nr 13-6/1888 jäeti rahuldamata Torma

Vallavalitsuse Leader meetme raames antava projektitoetuse taotlus nr 430010492101.

Käskkirja kohaselt saab kohalik omavalitsus Leader programmist projektitoetusi taotleda

tegevusele, mis pole otseselt tema kohustus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

(KOKS) järgi. Vallale kuuluva hoone kommunikatsioonide rekonstrueerimine ja korrashoid

on aga otseselt valla enda ülesanne. Seega on tegemist kohaliku omavalitsuse ülesande

asendamiseks tehtava kuluga, mistõttu ei ole investeering toetatav.

2. Torma Vallavalitsus esitas 10.11.2010 vaide PRIA peadirektori 25.10.2010. a käskkirja

nr 13-6/1888 kehtetuks tunnistamiseks. PRIA 15.12.2010. a vaideotsusega jäeti vaie

rahuldamata.

3. Torma Vallavalitsus esitas 13.01.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

PRIA peadirektori 25.10.2010. a käskkiri nr 13-6/1888.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on käskkirjas valesti tõlgendatud KOKS § 6 lg-s 2 sätestatut.

Ülalpidamise korraldamine tähendab, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada üksnes

Torma Rahvamaja igapäevaste halduskulude katmine. Mõiste ülalpidamine ei hõlma

investeeringut selleks, et rekonstrueerida rahvamaja küttesüsteem. Kuna Torma Rahvamaja

küttesüsteemi ehitamine on investeering, siis on projekt toetatav Leader programmi raames.

Olemasoleva ahiküttega on Torma Rahvamaja kasutamine minimaalne ning kulukas. Uue

küttesüsteemi paigaldamine muudaks Torma Rahvamaja kasutamise ca 75% tõhusamaks,

aitaks kokku hoida tööjõukulusid ning ühtlasi ei oleks tarvis kasutuskõlbmatuid ahjusid

remontida.

4. Tartu Halduskohtu 15.04.2011. a otsusega kaebus rahuldati.

Otsuse põhjenduste kohaselt on haldusorgan lähtunud vaidlustatud käskkirja andmisel

sobimatutest ning ebaõigetest kaalutlustest ning nimetatud diskretsiooniviga toob kaasa

käskkirja tühistamise.

Torma Vallavalitsus ei taotlenud Leader-meetme raames toetust tema omanduses oleva

rahvamaja pidevaks ülalpidamiseks, vaid uue küttesüsteemi ehitamiseks. Vaidlustatud

käskkirjas väljendatud seisukoht, et vallale kuuluva hoone rekonstrueerimine on kohaliku

omavalitsuse otsene kohustus KOKS järgi, ei tulene KOKS §-st 6. Samuti on senises

halduspraktikas Leader-meetme raames rahuldatud mitmeid kohalike omavalitsuste

rahataotlusi nende omanduses olevate hoonete rekonstrueerimiseks, renoveerimiseks ja

remondiks. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et rahvamaja ülalpidamise kohustus ei hõlma

investeerimistegevust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. PRIA apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega jätta Torma Vallavalitsuse kaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saa ülalpidamise korraldamist KOKS-i mõttes

mõista kitsalt igapäevaste halduskulude katmisena. Ülalpidamise mõiste hõlmab ka hoone

korrashoidu sel määral, et see saaks üldse funktsioneerida. Küttesüsteemi uuendamine on küll

investeering, kuid samas on see ka hoone ülalpidamise korraldamine. Vallale kuuluvate

hoonete korrashoid, sh soojustamine on KOKS-i järgi otseselt kohaliku omavalitsusüksuse

ülesanne, sest hoone omanikuna on ta vastutav nende seisukorra eest.

Leader projektiga määratud tegevus peab looma täiendavat lisandväärtust, st kohalike

omavalitsuste poolt tehtavad investeeringud peavad looma uuenduslikku lisaväärtust või

lisama innovaatilise elemendi. Nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005, Eesti maaelu

arengukavas 2007-2012, Põllumajandusministeeriumi 06.01.2009. a kirjas nr 6.1-11.19/16

kohalikele tegevusgruppidele ning Põllumajandusministri 27.09.2010. a määruses nr 92

rõhutatakse innovatsiooni olulist kohta Leader-lähenemises. Sellised projektid eeldavad väga

põhjalikku ja selget projekti lisandväärtuse põhjendust innovatsiooni aspektist ning

kaalutlusõigus selliste projektide osas on PRIA-l, kes konsulteerib selles osas ka

Põllumajandusministeeriumiga. Rahvamaja senise keskküttesüsteemi rekonstrueerimine ei loo

tegelikult juurde uusi võimalusi ja tegevusi piirkonna arendamisel. Nimetatud projekt ei loo

lisandväärtusi innovaatilisuse aspektist ja ei vasta meetme eesmärgile ning ei ole seetõttu

toetatav.

Toetuse määramine kohalikele omavalitsusüksustele nendele kuuluvate hoonete lihtviisiliseks

rekonstrueerimiseks oleks vastuolus Leader-meetme põhimõttega uuendusliku lisaväärtuse

kohta. Leader-meetme eesmärki silmas pidades ei ole PRIA toetanud kohalike

omavalitsusüksuste taotlusi neile kuuluvate hoonete kordategemise saavutamiseks.

Selgituseks varasema halduspraktika kohta märgib vastustaja, et PRIA on teinud

kaalutlusotsuseid toetuste määramise kohta erinevate taotlustoimikute ja asjaolude pinnalt.

Ruumide renoveerimise puhul on sellega alati kaasnenud mingi innovaatiline element –

nt ümberehitus mingiks uueks piirkonda arendavaks tegevuseks vms. Projekti nimetuse alusel,

projekti endaga tutvumata, ei saa teha järeldusi ning väita, et toetused on määratud

samasisulistele projektidele nagu kaebaja taotluse puhul.

6. Torma Vallavalitsus vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt jääb kaebaja varem esitatud seisukohtade

juurde ning nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu

15.04.2011. a otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab Torma

Vallavalitsuse kaebuse PRIA peadirektori 25.10.2010. a käskkirja nr 13-6/1888 tühistamiseks

rahuldamata. Tulenevalt HKMS §-st 93 lg 4 muudab ringkonnakohus ka menetluskulude

jaotust.

8. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu põhjendustega, mille kohaselt on PRIA lähtunud

vaidlustatud käskkirja andmisel sobimatutest ning ebaõigetest kaalutlustest ja tõlgendanud

valesti KOKS § 6 lg-t 2.

9. PRIA jättis vaidlustatud käskkirja alusel (tl 12-13) rahuldamata Torma Vallavalitsuse

taotluse projektitoetuse saamiseks Torma Rahvamaja keskküttesüsteemi ehitamiseks, kuna

nimetatud tegevus ei ole toetatav Põllumajandusministri 12. juuni 2008. a määruse nr 59

"Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise

nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (edaspidi Määrus nr 59) § 31

lg 4 p 15 alusel (abikõlblikud ei ole kohaliku omavalitsusüksuse ülesande asendamiseks

tehtud kulud). Käskkirja põhjenduste kohaselt ei ole Leader-meetme raames abikõlbulikud

kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete asendamiseks tehtavad kulud. KOKS § 6 lg 2 järgi on

aga kohalikule omavalitsusüksusele seadusega pandud ülesandeks korraldada kohalike

asutuste, sh rahvamajade ülalpidamist juhul, kui need on kohaliku omavalitsuse omandis.

Torma Rahvamaja on valla omandis ning KOKS § 6 lg 2 järgi on valla rahvamaja

kommunikatsioonide rekonstrueerimine ja korrashoid valla enda ülesanne ning sellise

ülesande asendamiseks Määruse nr 59 § 31 lg 4 p 15 alusel projektitoetust anda ei saa.

KOKS § 6 lg 2 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada antud vallas või linnas

koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude,

rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning

teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.

Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest

või muudest allikatest.

Määruse nr 59 § 31 lg 4 p 15 kohaselt ei ole projektitoetuse taotlemisel abikõlbulikuks kuluks

kohaliku omavalitsusüksuse ülesande asendamiseks tehtud kulud.

Ringkonnakohus nõustub sellega, et KOKS §-st 6 lg 2 tulenevat kohaliku omavalitsusüksuse

ülesannet korraldada konkreetses vallas või linnas omavalitsusüksuse omandis olevate

asutuste, sh rahvamajade ülalpidamist, ei saa tõlgendada kitsendavalt ja mõista selle all

üksnes kohustust katta selliste kohalike asutuste halduskulud. Kohalike asutuste

ülalpidamise mõiste hõlmab ringkonnakohtu hinnangul siiski ka valla asutuste korrashoidu sel

määral, et need saaks üldse funktsioneerida. Rahvamaja küttesüsteemi uuendamine

eesmärgiga tagada selle asutuse toimimine vallas on samuti valla omanduses oleva asutuse

ülalpidamise korraldamine KOKS § 6 lg 2 mõistes. Vallale kuuluvate hoonete korrashoid on

seega KOKS § 6 lg 2 mõttes otseselt kohaliku omavalitsusüksuse enda kui hoone omaniku

kohustus. Seetõttu on valla asutuse küttesüsteemi rekonstrueerimiseks tehtav kulutus kohaliku

omavalitsusüksuse ülesande asendamiseks tehtava kulutus, mis ei ole Määruse nr 59 § 31 lg 4

p 15 kohaselt toetatav.

Nõukogu

20.09.2005

määruse

(EÜ)

nr

1698/2005

Maaelu

Arengu

Euroopa

Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta art 61 p e kohaselt

sisaldab Leader-lähenemine e. Leader-meede ühe elemendina ka nõuet uudsete lähenemiste

rakendamise kohta toetuse saamisel. Sama määruse art 63 järgi on Leader-meetme alusel

antav toetus ette nähtud kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks, pidades silmas määruse

1-3 jaos määratletud eesmärkide (põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime

parandamine, keskkonna ja paikkonna parandamine, maapiirkondade elu kvaliteet ja

maamajanduse mitmekesistamine) saavutamist, neid eesmärke hõlmavate koostööprojektide

rakendamiseks, kohalike tegevusrühmade juhtimiseks, oskuste omandamiseks ja piirkonna

elavdamiseks. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 järgi on Leader-meetme üheks eesmärgiks

innovatiivsete ja lisandväärtust loovate lähenemiste julgustamine ning seeläbi kohalike

teenuste ja elukvaliteedi parandamine. Eelnimetatud põhimõttele on viidatud ka uue

Leader-meetme määruse (Põllumajandusministri 27.09.2010. a määrus nr 92) seletuskirjas,

mille kohaselt ei ole abikõlblikud kohalike omavalitsusüksuste ülesannete asendamiseks

tehtavad kulutused juhul, kui soovitakse toetust KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

valdkondade pidevate ülalpidamiskulude katteks või tegevuseks, mis antud valdkonda

uuenduslikku lisaväärtust või innovaatilist elementi ei lisa.

Kohalike omavalitsuste eesmärk Leader-lähenemises osalemiseks ja sellest meetmest toetuse

saamiseks peab seega eelkõige seisnema piirkonna arengu mõttes olemasoleva olukorra

täiendamises ning lisandväärtuse loomises. Projektiga määratud tegevus ise peaks seega

looma täiendavat lisandväärtust, so uusi võimalusi ja tegevusi piirkonna edasisel arendamisel.

Nõukogu 20.09.2005 määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 61 p e kohaselt on Leader-lähenemises

oluline koht ka innovatsioonil, mis tähendab tavaliselt arengut läbi uute protsesside, toodete,

organisatsioonivormide või teenuste, et leida lahendusi konkreetsele piirkonnale omastele

probleemidele. Valla omandis olevate hoonete ülalpidamine (korrashoid), eesmärgiga tagada

nende kasutamise võimalus, sh ka valla hoonete soojustamine või senise soojavarustuse

rekonstrueerimine, on kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev ülesanne. Lihtsalt valla

asutuse hoone rekonstrueerimine või parendamine kui selline ei loo ülalmainitud

lisandväärtusi (innovaatilisus, uued arengustrateegiad jne) ja ei vasta Leader-meetme

eesmärgile, mistõttu ei ole selline projekt ka toetatav.

Seega

on

PRIA

asunud

õigesti

seisukohale,

et

toetuse

määramine

kohalikele

omavalitsusüksustele

nendele

kuuluvate

hoonete

lihtviisiliseks

rekonstrueerimiseks

(remondiks ja parendamiseks, sisustuse ostmiseks vms) on vastuolus Leader-meetme

põhimõtetega (puudub uuenduslik lisaväärtus) ja meetme eesmärgist lähtuvalt on Määruse

nr 59 § 31 l g 4 p l 5 kohaldamine antud juhul õige ja eesmärgipärane.

10. Halduskohtu seisukoht, et tutvudes Leader-meetme raames rahuldatud taotluste

nimekirjaga PRIA kodulehel, saab sellest teha järelduse, et 2009. a ja 2010. a on tegelikult

rahuldatud kohalike omavalitsuste rahataotlusi ka nende omanduses olevate hoonete

rekonstrueerimiseks ja remondiks, ei anna samuti alust vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks.

Eeltoodud osas nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et üksnes taotluste rahuldamise

nimekirja põhjal ei ole alust selliseid järeldusi teha, kuna iga taotlustoimik on oma sisult

erinev ja ka asjaolud toetuse määramisel on erinevad. PRIA kodulehekülg, mille põhjal

halduskohus järeldused on teinud, ei asenda konkreetset taotlustoimikut ja investeeringu

nimetus taotluses ei asenda projekti tegelikku sisu. Seega ei saa väidetava võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumise kohta järeldusi teha üksnes rahuldatud taotluste nimekirja kantud

projektide nimetuse põhjal toetuse saanud projektiga sisuliselt tutvumata ja väita, et tegelikult

on PRIA toetusi määratud ka Torma Vallavalituse taotluses kirjeldatuga samasisulistele

tegevustele ja projektidele.

11. Kuna PRIA apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb HKMS § 92 lg 1 alusel vastustaja

poolt apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv 15,97 eurot kaebajalt vastustaja kasuks välja

mõista. Kaebaja enda poolt esimese astme kohtus kantud kulud (riigilõiv) jäävad samal alusel

kaebaja enda kanda.

Agu Timmi

Einar Vene

Maili Lokk