2-11-37836/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 30.november 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-11-37836 Tsiviilasi

A. T. hagi P. T. elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 2700 eurot Hageja: A. T. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx xx-xx xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx) Seaduslik esindaja: A. T. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx xx-xx xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx) Kostja: P. T. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxx xx-xx xxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 25.november 2011.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.1 Välja mõista P. T. . T. kasuks elatis alates 11.08.2011.a. igakuiselt 200 (kakssada) eurot kuni

A. T. täisealiseks saamiseni s.o kuni xx.xx.xxxx.x.

2.2 Välja mõista P. T. . T. kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku eest 11.08.2010.a. kuni 10.08.2011.a. ühekordselt 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot.

3. Elatis kanda A. T. seadusliku esindaja A. T. 221016386238 Swedbankis iga kuu 10-ndaks kuupäevaks.

4. Menetluskulud jätta kummagi neid kandnud poole enda kanda.

5. Tunnistada käesolev otsus viivitamatult täidetavaks alates otsuse tegemisest so alates 30.11.2011.a. A. T. kasuks väljamõistetud igakuise elatise 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti ulatuses.

6. Tühistada Tartu Maakohtu 18.08.2011.a. määrusega kohaldatud hagi tagamine.

2 (4) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 30.11.2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt A. T. P. T. 2004. aastal. Peres sündis xxxx. aastal tütar A. T. lahutati 2007. aasta märtsis. Sellest alates elavad A. T. P. T. . Neil on A. T. suhtes ühine hooldusõigus, kuid laps elab peale lahutust koos emaga. P. T. peale abielulahutust elatist ühe korra summas 1404 krooni. Alates 2007. aastast ei ole P. T. . T. ülalpidamiseks elatist maksnud ega muul moel lapse elus osalenud. Hageja seadusliku esindaja netosissetulek ühes kuus on ca 450 eurot. Kinnisvara ega sõidukeid tal ei ole. A. T. vajaduste rahuldamiseks kulub ühes kuus kokku 600 eurot. Hageja seadusliku esindaja igakuise sissetulekuga on raske lapse kõiki vajadusi rahuldada. Hageja palub P. T. mõista igakuise elatise summas 300 eurot. Ka palub hageja P. T. mõista elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole nõus elatist maksma, kuna A. T. lahutust teatas, et

P. T. ole A. T. bioloogiline isa. Ka ei võimalda elatist nõutud summas maksta kostja majanduslik olukord. Kostja on nõus maksma elatist seaduses ettenähtud minimaalmääras niikaua, kui selgub, kas ta on A. T. isa.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Vastavalt PkS §-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt. PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Koopia sünnitunnistusest ( tl 9) tõendab, et P. T. A. T. xx.xx.xxxx.a. sündinud tütar A. T. tunnistusest ( koopia tl 8) nähtuvalt on P. T. A. T. .07.2007.a. oma abielu lahutanud. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et laps A. T. peale lahutust oma ema A. T. . Hageja esindaja kinnitusel ei ole kostja lapse ülalpidamises pikemat aega osalenud. Hageja esindaja väitel, mida kinnitab ka maksekorraldus ( tl 5), on kostja viimati maksnud elatist 2007.a. aprillis. Kostja on samuti kinnitanud, et ei ole A. T. ülalpidamises mitu aastat enam osalenud. Kuna on tõendatud, et kostja ei ole A. T. ülalpidamises enam mitu aastat osalenud, on elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Kostja vastuväide, et ta ei ole A. T. isa, ei välista hetkel elatise väljamõistmist. A. T. A. T.

P. T. ajal. Lapse põlvnemist kostjast tõendab kanne A. T. sünniaktis. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on käesoleval ajal hageja sünniakti isana kantud. Kohtule teadaolevalt on kostja esitanud vanema kande vaidlustamise hagi, kuid see ei anna alust hetkel elatist jätta välja mõistmata. Kostja kohustus maksta lapsele elatist lõpeb vanema kande ebaõigeks tunnistamise korral.

PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine

3 (4) elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on 278,02 eurot. Seega on PkS § 101 lg 1 kohaselt elatise alammäär käesoleval ajal 139,01 eurot. PkS §-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Hageja seadusliku esindaja kinnitusel on A. T. vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus kuus 600 eurot. Kostja ei ole hageja seadusliku esindaja näidatud kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud, leides, et lapse vajadused võivad olla tõesti nii suured. Kostja omaksvõtule tuginedes loeb kohus tõendatuks, et A. T. vajaduste rahuldamiseks tehtavate vajalike kulutuste suurus kuus on 600 eurot. Hageja nõuab sellest poole kandmist kostjalt. Kostja väitel ei võimalda nii suures summas elatist maksta kostja majanduslik olukord. Kostja on nõus elatist maksma seaduses ettenähtud alamääras.

Kostja väitel, mida kinnitavad ka Maksuja Tolliameti andmed ( tl 32, 45) ning tööandja palgatõend ( tl 43), on kostja ainsaks sissetulekuks OÜ-st Meeskond saadav töötasu. MTA andmetel ( tl 45) on ajavahemikul 01.01.2011.a. kuni 31.10.2011.a. P. T. maksustavat tulu 5942,91 eurot, millest kinni on peetud tulumaks 910,68 eurot ja töötuskindlustusmakse 166,41 eurot. Seega saab kostja töötasuna kuus keskmiselt kätte 486,58 eurot (4865,82:10). OÜ Meeskond poolt väljastatud palgatõendis esitatud andmetest ( tl 43) tulenevalt saab kostja keskmiselt kuus kätte 452,35 eurot. Kuna MTA andmed on kümne kuu kohta ja OÜ Meeskond andmed kuue kuu kohta, peab kohus põhjendatuks lähtuda MTA andmetest, kuna need kajastavad pikemat perioodi ja annavad kostja töötasu suurusest seetõttu adekvaatsema pildi. Liiklusregistri väljatrükk ( tl 47) tõendab, et kostjale kuulub sõiduauto O. C. ( ehitusaasta 1992.a.). Arvestades sõiduki ehitusaastat, ei saa selle väärtust ilmselt lugeda märkimisväärseks. Kinnistusregistri väljatrükk ( tl 31) tõendab, et kostjale ei kuulu kinnistuid. Kostja väitel, mida kinnitab ka eluruumi üürileping (koopia tl 41-42), üürib kostja eluruumi, mille eest peab kuus tasuma 5000 krooni so 319,56 eurot.

Arvestades kostja töötasu suurust ja muu märkimisväärse vara puudumist, on põhjendatud kostja seisukoht, et ta ei ole suuteline maksma elatist hageja nõutud ulatuses so 300 eurot kuus. Tulenevalt aga PkS §-s 102 lg 2 sätestatud kostja kohustusest käsutada tema käes olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, leiab kohus, et kostja peaks hagejale ülalpidamist andma vähemalt 200 euro ulatuses. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem laste ülalpidamisekohustuse täitmisega arvestama. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.03. 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 p 12 ja 07.12.2009.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 p 12). Kuna kostja on täiel määral töövõimeline, peale hageja teisi isikuid kostja ülalpidamisel ei ole, leiab kohus, et 200 euro suuruse elatise maksmine pole kostjale ebamõistlikult koormav või tema toimetulekut takistav.

4 (4) PkS § 100 lg 2 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks elatis 200 eurot kuus kohtuotsusega välja mõista. Kuna laps alaealistena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole.

PkS §108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega elatis mõistetakse reeglina välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. Hageja nõuab kostja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Kuna asjas on tõendatud, et kostja ei ole alates 2007.a. hageja ülalpidamises osalenud, on põhjendatud elatise väljamõistmine ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Kostja kinnitusel oli tema töötasu ka 2010.a. käesoleva aasta töötasuga samas suurusjärgus. Seetõttu mõistab kohus tagasiulatuvalt ka 2010.a. eest välja elatise igakuiselt 200 eurot. Kokku tuleb tagasiulatuvalt ajavahemiku 11.08.2010.a. kuni 10.08.2011.a. eest välja mõista 12 x 200 so 2400 eurot.

Kohus on hageja nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks rahuldanud, kuid mitte hageja nõutud ulatuses. Seetõttu kohus leiab, et tegemist on hagi osalise rahuldamisega. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kummagi neid kandnud poole enda kanda.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja seaduslik esindaja taotles kohtuistungil tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks vähemalt seaduses ettenähtud elatise miinimumi ulatuses. Kohtu arvates vajab hageja viivitamatult ülalpidamist vähemalt seaduses ettenähtud elatise alammääras so 139,01 eurot kuus vähemalt alates käesoleva otsuse tegemisest. Hagi esitamisest kuni käesoleva ajani juba tekkinud elatise võla viivitamata täidetavaks tunnistamine kohtu arvates põhjendatud ei ole.

Tartu Maakohtu 18.08.2011.a. määrusega on hageja taotlusel kohaldatud hagi tagamist ja kohustatud kostjat hageja kasuks maksma elatist seaduses ettenähtud alamääras alates määruse tegemisest kuni käesolevas tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Hageja seadusliku esindaja kinnitusel kostja elatist ei maksnud, kuid hageja seaduslik esindaja ei pöördunud elatisabi saamiseks ka Sotsiaalkindlustusameti poole. Seega on jäänud hagi tagamise määrus faktiliselt täitmata. Kuna kohus on käesoleva otsusega kostjalt elatise välja mõistnud ja TsMS § 468 lg 3 alusel on võimalik otsus hagejale hädavajalikus ulatuses tunnistada viivitamata täidetavaks, on vajadus hagi tagamise järele faktiliselt ära langenud. Seetõttu peab kohus TsMS § 386 lg 5 alusel vajalikuks hagi tagamise tühistada.

TsMS § 442 lg 1 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 2700 eurot (300 x 9).

Kohtunik Rita Kulberg