2-10-6437/3 · 2-10-6437/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 12.detsember 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12 Tsiviilasja number 2-10-6437 Tsiviilasi O. A. F. J. E. põhivõlgnevuse, summas 11492,50 krooni ja viiviste, summas 9785,15 krooni ning lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 734,50 eurot (11492,50 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ A. F. , registrikood xxxxxxxxx xxx xx.xx xxxxx, xxxxxxx Esindaja: S. E. , postiaadress J. I. O. , xxx xx.xx xxxxx, xxxxxxx E-post: Kostja: J. E. , isikukood xxxxxxxxxxxx xxxx xx.x-xxx xxxxx xxxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.

2.Mõista J. E. O. A. F. välja 1469 (üks tuhat nelisada kuuskümmend üheksa) eurot, sealhulgas 734,50 eurot võla katteks ja 734,50 eurot põhinõudelt arvestatud viivise katteks.

3.Jätta rahuldamata hagi lisanduva viivise väljamõistmiseks hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni põhinõuet ületavas osas. 4.Määrata kindlaks J. E. hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot 75 senti. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2 (4)

5. Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid O. A. F. J. E. .03.2007 laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 11492,50 krooni. Kostja kohustus hagejale tasuma ka lepingu sõlmimise tasu 100 krooni. Laenulepingu p 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma laenusummalt intressi 4% kuus ja vastavalt lepingu p-le 2 tagastama laenu hiljemalt 20.09.2008 vastavalt laenu tagastamise graafikule Laenulepingu p 5.1 alusel pidi kostja tasuma viivist 0,5% päevas tasumata summalt graafikujärgse makse tasumata jätmisel. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, seetõttu taotleb hageja temalt põhivõlgnevuse 11492,50 krooni, viiviste 9785,15 krooni (hageja poolt vähendatud ulatuses), kokku 21277,65 krooniväljamõistmist, samuti TsMS § 367 alusel lisanduva viivise 0,5% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni, väljamõistmist.

Kostja vastuväited ja hageja seisukoht

Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on kostjale 12.04.2010 kätte toimetatud (tl.17). Kostja on oma vastuses hagi tunnistanud, kuid ei ole nõustunud tasuma kohtukulusid. Ka on kostja soovinud asja lahendada kompromissiga (tl.18). Hageja on 08.11.2011 kohtule teatanud, et kostjale on 28.09.2010 saadetud kompromissileping allakirjutamiseks, kuid kostja pole allkirjastatud kompromissilepingut tagastanud ega ole ka võlgnevust tasuma hakanud (tl.22).

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud (tl 18). Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

3 (4) VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.7-9) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega.

Hagi esitamise aja seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 21277,65 krooni, millest põhiosa oli 11492,50 krooni. Viivisena ajavahemiku 21.09.2008-27.01.2010 eest taotles hageja 9785,15 krooni väljamõistmist, viiviseid on hageja vähendanud kostja poolt tasutud 6845,95 krooni võrra. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates 28.jaanuarist 2010 (hagi esitamisest), kuid kohus peab viivise väljamõistmist põhinõuet ülatavas ulatuses vastuolus olevaks VÕS § 6 lõikes 1 sätestatud hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on loobunud kuni hagi esitamiseni arvestatud viivise sissenõudmisest osas, mis ületab põhinõuet.

Tulenevalt TsMS §-st 367 arvestab kohus lisanduva viivise välja kohtuotsuse tegemise päevani, s.o 12.detsembrini 2011. Ajavahemikul 28.01.2010 kuni 12.12.2011 on kostja olnud viivituses 684 päeva. Kohtu arvestuse kohaselt on viivis 684 päeva eest 396304,35 krooni (684 x 0,5% x 11492,50), kuid väljamõistmisele kuuluks sellest eeltoodut arvesse võttes 1707,35 krooni, mis lisandub kuni hagi esitamiseni hageja poolt arvestatud viivisele. Alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1469 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

4 (4)

Hageja on hagiavalduses ja menetluskulude nimekirjas (tl.6) palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi esitamisel tasutud riigilõivu – 3000 krooni ja hageja õigusabikulu 4100 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 1 alusel määrata käesolevas otsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 02.02.2010.a. riigilõivu 3000 krooni (maksekorraldus tl.2a).

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 3000 krooni ehk 191,73 eurot. Hageja õigusabikulud on olnud vastavalt J. I. O. 27.01.2010 arvele (tl.12) 4100 krooni.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat lepingulise esindaja tasu tuleb vähendada 50% võrra, arvestades asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, mistõttu lepingulise esindaja ülesanded seisnesid hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises ning kirjalikus menetluses teadete esitamises.

Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 5050 (3000+2050) krooni, s.o 322,75 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuna hageja on viivise tasumist menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotlenud.

TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Epp Tombak

Kohtunik