3-11-2014/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2014

Haldusasi

Sihtasutuse Arstide Täienduskoolituse Fond kaebus

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

18.05.2011 otsuse nr 12.2-6/95-1 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 30. novembril 2011

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Sihtasutus Arstide Täienduskoolituse

Fond;

Esindajad: v.adv. Roman Levin ja juh. liige Katrin Rehemaa.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus,

Esindajad: Uku Tampere ja Terje Ludvi.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Sihtasutuse Arstide Täienduskoolituse Fond (edaspidi ka sihtasutus või SA) asutajas MTÜ

Eesti

Arstide

Liit

18.09.2001.

Sihtasutus

on

kantud

tulumaksusoodustusega

mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja alates 01.01.2002.

2.

20.12.2010

saatis

PMTK

sihtasutusele

hoiatuse

tulumaksusoodustusega

mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjast kustutamise kohta ning kohustas kõrvaldama

puudused hiljemalt 15.01.2011. 17.01.2011 esitas sihtasutus kirjaliku vastuse hoiatusele ning

esitas oma vastuväited hoiatuses esitatud väidetele. 26.01.2011 saatis PMTK maksukorralduse

osakonna revident sihtasutuse esindajale e-kirja, milles esitas seisukoha, et sihtasutuse

põhikirjalises tegevuses puudub tulumaksuseaduse (TuMS) §-11 sätestatu mõistes avalikes

huvides heategevuslik abivajajate toetamine.

3. 14.03.2011 andis PMTK otsuse nr 12.2-6/95, millega PMTK otsustas esitada Vabariigi

Valitsusele ettepaneku kustutada sihtasutus mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste

ühenduste nimekirjast alates 01.07.2011. Otsuses on PMTK asunud seisukohale, et sihtasutuse

tegevus ei vasta käesoleval ajal tulumaksuseaduse (TuMS) § 11 lõike 2 punktis 1 ja 2 sätestatud

nõuetele ning esinevad lõike 4 punktis 4 ja 8 nimetatud asjaolud, mis välistab sihtasutuse

jätkuvalt nimekirjas püsimise. 06.04.2011 esitas sihtasutus vaide PMTK otsuse nr 12.2-6/95

peale. 06.05.2011 vaideotsusega nr 6.1/185-2 rahuldas MTA sihtasutuse vaide, tunnistas Põhja

maksu- ja tollikeskuse 14.03.2011 otsuse nr 12.2-6/95 kehtetuks ning saatis asja Põhja maksu- ja

tollikeskusele uuesti otsustamiseks.

4. 18.05.2011 tegi PMTK otsuse nr 12.2-6/95-1, millega otsustas esitada ettepaneku kustutada

sihtasutus mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjast alates

01.07.2011. 21.06.2011 esitas sihtasutus vaide PMTK otsuse nr 12.2-6/95-1 peale. 14.07.2011

vaideotsusega nr 6-1/349-2 otsustas MTA jätta sihtasutuse vaide rahuldamata.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

5. Kaebaja palub 18.05.2011 otsus tühistada, kuna sihtasutus tegutseb avalikes huvides ja on

heategevuslik. Oma eesmärkide saavutamiseks määrab SA stipendiume arstide ümberõppe ja

täienduskoolituse toetamiseks; algatab Eesti meditsiinikultuuri arengu seisukohalt olulisi projekte

ja osaleb nende finantseerimisel; tegutseb heategevuslikult, see tähendab, et pakub arstidele ja

meditsiinitöötajatele kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või

maksab neile toetust (lisa nr 2 - põhikirja punktid 6.1-6.3). Sihtasutuse eesmärgiks on seega

laiemalt Eesti elanikele kvaliteetse ravi tagamine. Erialase täienduskoolitusega hoiavad arstid

ennast kursis arstiteaduse arenguga, õpivad tundma ja omandavad uusi ravivõtteid. Seega tuleb

arstide erialase täienduskoolituse toetamist pidada mitte ainult arstide, vaid ka patsientide

huvides tegutsemiseks.

6. Täiendkoolitus on kohustuslik tulenevalt sotsiaalministri 15.12.2004 määruse nr 128

„Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise nõuded” § 8 lõikest 2. Alates 2003 on sihtasutus

maksnud stipendiume arstide erialaseks täienduskoolituseks 165 korral kogusummas ca 1,34

miljonit krooni (ca 85 339 eurot). Tegemist on ühiskonnale olulise tegevusega olukorras, kus riik

on teinud täienduskoolituse arstidele kohustuslikuks, kuid riigipoolne toetus sisuliselt puudub.

7. Kuni 2010 detsembrini, st ligi 9 aasta vältel ei tõstatanud Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA)

kordagi küsimusi seoses sihtasutuse tegevusega ning kuulumisega antud nimekirja. Sihtasutuse

põhikirjaline tegevus ei ole seejuures nimetatud aastate jooksul muutunud. Võrreldes kehtiva

tulumaksuseadusega sätestas täpselt samad nõuded sihtasutuste kohta TuMS § 11 lg 02.11.2007

kehtinud redaktsioon.

8. Sihtasutusele tehtud hoiatusest ei selgu, milliseid puuduseid kohustas PMTK hiljemalt

15.01.2011 kõrvaldama. Sihtasutuse 17.01.2011 vastuses tõstatatud küsimustele PMTK

26.01.2011 e-kirjas sisuliselt ei vastanud.

9. Sihtasutustele tehtavate annetuste ja väljamakstavate stipendiumite maksustamine

tulumaksuga kutsub esile olukorra, kus annetajatel pole majanduslikult mõistlik edasisi annetusi

teha, seega annetatavad summad vähenevad. Samuti tuleks stipendiumite väljamaksmisel tasuda

tulumaksu, mis vähendaks stipendiumite suurust.

10. Kaevatavas otsuses sisuliselt puuduvad asjakohased põhjendused, vastustaja tehtud

järeldused on meelevaldsed ning ei tulene tegelikest faktilistest asjaoludest. Otsus on

motiveerimata ning ei vasta seega haldusaktile esitatud nõuetele. Lähtudes kaevatavas otsuses

nimetatud õiguslikust alusest (TuMS § 11 lõike 2 punktis 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning esinevad

lõike 4 punktis 4 ja 8 nimetatud asjaolud) peaksid käesoleval juhul sihtasutuse nimekirjast

kustutamiseks olema täidetud kõik eeltoodud sätetest tulenevad tingimused: sihtasutus tegutseb

tegelikkuses erahuvides; sihtasutus tegutseb tegelikkuses kasumit taotleval viisil; sihtasutus

tegutseb tegelikkuses asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva

isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega; sihtasutus on tegelikkuses

kutseorganisatsioon, ettevõtluse toetamise organisatsioon, ametiühing või poliitiline ühendus.

Samas ei ole PMTK otsuses toonud välja ühtegi asjaolu ega tõendit, millest nähtuks sihtasutuse

tegevuse mittevastavus TuMS § 11 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele või § 11 lg 4

punktides 4 ja 8 nimetatud asjaolu esinemine.

11. MTA asus 06.05.2011 vaideotsuses seisukohale, et 14.03.2011 otsuses ei ole välja toodud

ühtegi tõendit ega asjaolu, millel tuginedes on PMTK asunud otsuses toodud seisukohtadele. Ka

praegu kaevatavas otsuses puuduvad jätkuvalt asjakohased tõendid ja asjaolud.

12. PMTK definitsioon avalikes huvides tegutsemisele ei tulene ühestki õigusaktist. Otsuses

puudub motiveeritud selgitus, mida tähendab PMTK tõlgendusel „märkimisväärse kasu toomine

üldsusele

tervikuna”.

Teiseks,

nagu

eelnevalt

selgitatud,

hoiavad

arstid

erialase

täienduskoolitusega ennast kursis arstiteaduse arenguga, õpivad tundma ja omandavad uusi

tõenduspõhiseid ravivõtteid. Arstide täiendkoolitamine toimub kogu Eesti ühiskonna huvides,

mitte arstide erahuvides. AvTS § 5 lõike 2 kohaselt laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule ja

füüsilisele isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel

avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid,

- teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Eeltoodust nähtub selgelt, et avaliku

teenuse all peetakse muuhulgas silmas ka tervishoiuteenuse osutamist. Tervishoiuteenuse avalik

olemus tuleneb ka põhiseaduse §-st 28. Hädaolukorra seaduse § 34 lõike 4 punktide 1 ja 2

kohaselt on statsionaarse eriarstiabi toimimine ja kiirabi toimimine elutähtsad teenused.

Hädaolukorra seaduse § 37 lõikest 1 tuleneb, et elutähtsa teenuse osutamine on avaliku halduse

ülesande täitmine. Eeltoodust nähtub selgelt, et seadusandja sooviks on olnud mõista

tervishoiuteenuse osutamist avalike ülesannete täitmisena.

13. Arusaamatu on, millisel õiguslikul alusel on vastustaja sisustanud heategevuse mõiste. TuMS

§ 11 lg 2 punkt 2 defineerib üheselt, mida seadusandja on pidanud silmas tingimusega

„heategevuslik” – st pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või

teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele

isikutele toetust.

14. Otsusest ei ilmne, millisel alusel leiab PMTK, et sihtasutuse tegevuses väljenduvad

kutseorganisatsiooni tunnused. Tõsiasi, et sihtasutuse asutajaks on ametiühing Eesti Arstide Liit

(EAL), ei puutu käesoleval juhul asjasse. PMTK-le teadaolevalt ning tulenevalt tsiviilõiguse

põhiprintsiipidest on sihtasutus eraõiguslik juriidiline isik, st iseseisev õigussubjekt, kes omab

tsiviilõigusi- ja kohustusi. Stipendiumi saajate ring ei ole piiratud üksnes EAL liikmetega.

Stipendiumit on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel. EAL-i ei kuulu kõik Eestis töötavad

arstid. PMTK viide taotluse vormile on asjakohatu – viidatud andmed tuleb esitada juhul, kui

taotluse esitab EAL liige, kuid see ei tõenda ega saagi tõendada, et EAL väline arst ei saaks

taotlust esitada ega stipendiumi saada. Sihtasutus kinnitab, et EAL mittekuuluvad arstid on

stipendiume taotlenud ning ka saanud. Kõikide konkursside kohta on avaldatud teade ajalehes

Postimees ja EAL veebilehel.

15. Arusaamatuks jääb otsusest nähtuv viide ajakirja Eesti Arst väljaandjale Celsius Healthcare

OÜ-le. Nimetatud ettevõte on tõepoolest 2008. aastal teinud sihtasutusele annetuse. Asjaolu, et

arstid-stipendiaadid peavad erialaajakirjas avaldama artikleid, ei ole mingil viisil vastuolus ei

tulumaksuseaduse, määruse ega muude õigusaktidega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

16. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. SA on nimekirjas juba

alates 01.01.2002 ehk ajast, mil nimekirja kandmisel ja nimekirjas püsimisel lähtuti kuni

01.01.2007.a kehtinud TuMS § 11 sätetest. TuMS § 11 lõikes 3 sätestatu kohaselt loeti sel ajal

heategevuseks juba üksnes heategevuslikku hariduse, kultuuri, spordi, tervishoiu jms toetamist.

TuMS §-s 11 sätestatud nõudeid nimekirja kandmise taotlemise ja nimekirjas püsimise kohta

muutusid 01.01.2007 ning 01.01.2011. Alates 01.01.200 kantakse TuMS § 11 lõike 2 punktis 1 ja

2 sätestatu mõistes nimekirja ühing, kes tegutseb peamiselt avalikes huvides ja on heategevuslik.

17. TuMS § 11 lõikes 2 punktis 1 sätestatu mõistes tegutseb ühing peamiselt avalikes huvides siis,

kui mittetulunduslik organisatsioon toob märkimisväärset kasu üldsusele tervikuna. Seega,

avalikes huvides tegutsemine tähendab mingile avalikule hüvele kaasaaitamist. Avalik huvi

omakorda on see, millest on huvitatud riigi kui kogukonna liikmed tervikuna. Huvi on avalik siis,

kui see puudutab enamiku ühiskonnaliikmete heaolu või suuremate sotsiaalsete gruppide hüve.

Siinkohal on võimalik tõstatada küsimus muuhulgas ka sellest, kas suurem avalik huvi on

maksude laekumine või arstide täiendkoolitamine. Ehk siis TuMS § 11 lõike 2 punktis 2

sätestatud nõude mõistes tähendab avalikes huvides heategevuslik toetamine, et tegutsetakse

ühiskonna kui terviku eesmärkide ja huvide täitmise ja riigi huvides, aidates neid ühiskonna

sihtrühmi, kus sihtrühm on ühiskonna kui tervikuga võrreldes ebasoodsamas olukorras ja

sihtrühmale erilise kasu toomine on ühiskonna jaoks märkimisväärselt väärtuslik. Teisisõnu

kuuluvad vastustaja hinnangul nimekirja kantud sihtasutusele ja MTÜ-dele heategevuslikul

eesmärgil tehtud kingitused ja annetused (andmed deklaratsioonil vorm INF 4) heategevusliku

toetamisena edasiannetamisele põhikirjas märgitud sihtrühma kuuluvatele n.ö abivajajatele ehk

teiste ühiskonna liikmetega võrreldes ebasoodsamas olukorras oleva(te)le sihtrühma(de)le.

18. TuMS § 11 lg 2 p 2 sätestatud heategevus on mõiste, mida tuleb sisustada konkreetseid

asjaolusid arvesse võttes. Heategevuse mõiste sisustamisel tuleb lähtuda muuhulgas sihtrühmast,

keda heategevuslikult toetada.

19. Kuigi kaebuse esitaja ei ole teinud tõsiseid etteheiteid maksuhalduri poolt läbi viidud

menetlusele, peatub vastustaja alljärgnevalt põgusalt ühingutele hoiatuste tegemise menetluse

teemal. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 279 (edaspidi ka määrus) kinnitatud korra § 5 kohaselt

(kuni 01.01.2011 kehtinud redaktsioon) saadeti nimekirjast kustutamiseks hoiatus § 5 lg 1 alusel,

mille kohaselt vastustaja võib teha ühingule kirjaliku hoiatuse nimekirjast kustutamise kohta, kui

selgub, et ühingu tegevus ei vasta TuMS § 11 lõikes 2 sätestatud nimekirja kandmise nõuetele või

kui ilmnevad sama paragrahvi lõikes 4 või 7 nimetatud asjaolud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

näitab maksuhaldur kustutamise põhjuse ja märgib õigusliku aluse ning määrab lõikes 1

nimetatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Määrusega kinnitatud kord sellele hoiatusele mingit

muud menetlust ette ei näe ja tegelikult ei nõuta ka hoiatuse saanud ühingult vastust. Kui antud

tähtaeg möödub ja otsuse koostamise ajal on kustutamise aluseks olevad asjaolud alles, ehk

ühing on jätnud puudused kõrvaldamata (määruse § 5 p 3), siis maksuhaldur teeb nagu hoiatuses

öeldud. Hoiatus ei ole seejuures haldusakt.

20. Kui ravimitootja esindaja Eestis maksab arstile kinni reisi, majutuse ja registreerimiskulud

meditsiinialasele kongressile, või kui ta korraldab teaduslikke üritusi ravimeid väljakirjutanud

isikutele, on tegemist kingitusega, mis kuulub maksustamisele TuMS § 49 kohaselt (juhised

http://www.emta.ee/index.php?id=30476#4 . Antud juhul aga pääsetakse tulumaksu tasumisest

selliselt, et ravimifirma, kes peaks muidu arstidele tehtud kingitustelt TuMS § 49 alusel maksma

tulumaksu, annetab nn koolitusega seotud kingituseks ettenähtud vahendid nimekirja kuuluvale

maksusoodustustega sihtasutusele. Ilmselt sellisel eesmärgil ongi loodud arstide ametiühingu

poolt vastav sihtasutus, kuhu ravimifirmade annetused jõuavad. Siit edasi saab sihtasutus, kes

kuulub nimekirja, teha Vabariigi Valitsuse 20.06.2000. a määruse nr 196 kohaselt (väidetavalt

avaliku konkursi alusel) stipendiumite taotluste vastuvõtmise ja jagada taotlejatele maksuvabasid

stipendiume. Seeläbi saabki ravimifirma võimaluse ravimiseaduses kingitusteks lubatud summad

jagada arstidele maksuvabalt. Sisuliselt on tegemist maksude optimeerimisega ning juba ainuüksi

seetõttu on vastustaja esindaja hinnangul kohatu rääkida heategevusest. See on üks vastustaja

esindaja poolt püstitatud hüpotees ning vastustaja ei välista, et kaebuse esitajal on veel ka muid

tegevusi. Taotlejad ei saa olla mitte kõik arstid, vaid need, kes kuuluvad ametiühingusse Eesti

Arstide Liit, mis on kaebuse esitaja asutaja. Vastustaja märgib siinkohal, et ametiühingutel ei ole

täna enam maksusoodustusi, mis neil varasemalt olid.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta

rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused

on järgmised.

22. Sihtasutusel on soov jääda jätkuvalt tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute,

sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja, mille kinnitab vastavalt TuMS § 11 lg 1 pärast

asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist Vabariigi Valitsus korraldusega. Sihtasutusele tehakse

annetusi, enamuses ravimifirmadelt, ja sihtasutus maksab nendest annetustest arstidele

stipendiume nende erialaseks enesetäienduseks. Enamasti on stipendiaadid sihtasutuse asutaja

Eesti Arstide Liidu enda liikmed, kuid kaebaja sõnul vahel ka arstid, kes ei kuulu arstide liitu.

23. TuMS § 11 lg 2 annab ette kriteeriumid, mis peavad olema täidetud selleks, et ühing

nimekirja arvataks. Nendeks on: 1) ühing tegutseb avalikes huvides; 2) ühing on heategevuslik,

see tähendab pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust

peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele

toetust; 3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid

soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), temale annetusi

teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega § 8

lõike 1 punktis 1 loetletud seotud isikutele; 4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast

võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud või lõikes 10 nimetatud

ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule; jõust. 5) ühingu halduskulud vastavad tema

tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele; 6) ühingu töötajale ja juhtimis- või

kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult

makstavat tasu. TuMS § 11 lõikes 3 sätestatu kohaselt loeti sel ajal heategevuseks ka

heategevuslikku hariduse, kultuuri, spordi, tervishoiu jms toetamist. TuMS §-s 11 sätestatud

nõudeid nimekirja kandmise taotlemise ja nimekirjas püsimise kohta muutusid 01.01.2007 ning

01.01.2011. Alates 01.01.2007 kantakse TuMS § 11 lõike 2 punktis 1 ja 2 sätestatu mõistes

nimekirja ühing, kes tegutseb avalikes huvides ja on heategevuslik. Haldusorganil on õigus

revideerida ühingu nimekirjas olemise õigustatust. Asjaolu, kui ühing on alates 2007 aastal

kriteeriumite rangemaks muutumist (eelkõige heategevuse kriteeriumi näol) olnud siiski jätkuvalt

nimekirjas, ei võta haldusorganilt õigust hinnata asjaolud üle 2011. aastal ja teha vajadusel siiski

ettepanek ühingu nimekirjast kustutamiseks.

24. Käesolevas asjas on vaja tuvastada esiteks, kas sihtasutus tegutseb avalikes huvides

tulumaksuseaduse (TuMS) § 11 mõttes. Teiseks on vaja tuvastada, kas ta tegutseb ka

heategevuslikult. Määratlemist vajab ka asjaolu, kas sihtasutus on kutseorganisatsioon, kuna

tulenevalt TuMS § 11 lg 4 punktist 4 ei kanta nimekirja muuhulgas ühingut, kes tegutseb

sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega; TuMS § 11 lg 4

punkti 8 kohaselt ei kanta nimekirja ühingut, kes on kutseorganisatsioon või ettevõtluse

toetamise organisatsioon, ametiühing.

25. Seadusandja on jätnud TuMS § 11 tähenduses avalike huvide ja heategevuse mõiste

haldusorgani määratleda. Siiski on üks pidepunkt esitatud: kui TuMS § 11 lg 4 p 8 kohaselt ei

kanta nimekirja kutseorganisatsiooni, poliitilist ühingut, ettevõtlust edendavat organisatsiooni ja

ametiühingut, siis, ehkki nende ühingute tegevuses võib leida teatud avalikust huvist kantud

jooni, ei ole nad TuMS § 11 tähenduses avalikes huvides tegutsejad. Seega on TuMS § 11 mõttes

avaliku huvi mõiste TuMS § 11 lg 4 p-ga 8 kitsendatud.

26. TuMS § 11 lg 2 sätestatud kriteeriumid on haldusorganile kohustuslikud: tuvastanud selle, et

mingi kriteeriumi on kas täidetud või ei, ei saa haldusorgan kaalutlusõiguse alusel leida, et ühing

siiski nõutava asjaolu puudumise korras kas nimekirja kanda või asjaolu olemasolu korral

nimekirjast välja jätta.

27. Avalik huvi ja heategevus on määratlemata õigusmõisted, st määratletavad peamiselt läbi

konkreetse konteksti, kus nad esinevad. Iseäranis laiu määratlemisvõimalusi võimaldab avaliku

huvi mõiste. Haldusorgani volitused mõistete määratlemisel on siinkohal sisuliselt sarnased

otsustusdiskretsiooni teostamisele: haldusorgan peab ratsionaalselt põhjendama, miks ta mõistet

just nii on sisustanud, hoidudes seejuures võrdse kohtulemise põhimõtte rikkumisest. Kohus

saabki kontrollida seda, kas haldusorgani põhjendused on veenvad, kas on arvestatud kõikide

oluliste asjaoludega ning ega ei ole rikutud võrdse kohtlemise ning õiguse muid üldpõhimõtteid

(HKMS § 19 lg 6).

28. Kohtu hinnangul on haldusorgani põhjendused avalikes huvides tegutsemise määratlemisel

vaidlustatud otsuses piisavalt põhjendatud, ratsionaalsed ja kontrollitavad. Kaebaja etteheide, et

seejuures on tegutsetud omavoliliselt, kuna ühestki õigusaktist ei tulene avaliku huvi mõiste

definitsiooni, ei ole siinkohal asjakohane. Avaliku huvi mõiste tunnuste loetelu on nii lai ja ka ajas

muutuv, et selle ammendav defineerimine on võimatu. Kuivõrd aga seadusandja ei ole TuMS §-s

11 avaliku huvi määraltemisel juhtnööre andnud, ongi mõiste sisustamine haldusorgani

pädevuses. Kohus märgib siinkohal, et tihti on lihtsam öelda, millist kategooriat määratlemata

õigusmõiste ei hõlma, kui anda sellele mõistele ammendavat definitsiooni. Haldusorgan on

siinkohal andnud omapoolse nägemuse avaliku huvi mõistest, selgitades hiljem, miks sihtasutuse

tegevus sinna alla ei kuulu.

29. Kohtu hinnangul annaks pelgalt avaliku huvi mõiste määratlemise läbi soodusnimekirja

arvamine liialt laiu tõlgendamisvõimalusi. Seega on TuMS § 11 rakendusala piiritlemisel

määravam hoopis heategevuse mõiste. Kahtlemata on väga laias tähenduses kogu üldsuse

huvides igasuguste elualade teenusekvaliteedi paranemine. Nii peaks avalikust huvist kantuks

lugema eelkõige riigivalitsemist, aga ka tervishoidu, haridust, ja üldse kõikvõimalikke inimestele

hädavajalikke teenuseid, olgu selleks siis veevärk, ühistransport, teedeehitus või muu säärane.

Teiseks on kogu nn kolmas sektor (erinevad kasu mittetaotlevad ühingud) riigi korralduses

tähtsal kohal ja osutab sisuliselt riigivõimule kaasabi, tegeledes reeglina mingite huvigruppide elu-

või tegutsemisjärje edendamisega, mis on lõppkokkuvõttes kasulik kogu ühiskonnale. Ilmselgelt

ei ole aga TuMS § 11 mõttes avaliku huvi määratlus nii lai, kuna vastasel juhul peaksid vastavasse

soodusnimekirja kuuluma praktiliselt kõik mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes ei ole

otsesõnu poliitilised ühendused või kutseorganisatsioonid. Oma legaaldefinitsioonist tulenevalt

juba ei saa sihtasutus ega mittetulundusühing olla kasu taotlev organisatsioon. Kohus leiab, et

kuna avaliku huvi mõiste on vastavalt vajadusele määratletav kas laialt või kitsamalt, ei ole

võimalik vastustajale ette heita kitsama määratluse eelistamist, nagu vastustaja seda kaevatud

otsuses põhjendanud on. Mõiste määratlemine TuMS § 11 kontekstis on vastustaja pädevuses ja

kuna vastustaja on argumendid põhjalikult ja veenvalt esitanud, oligi vastustaja pädevuses

käsitleda avalikku huvi siin kitsamas tähenduses.

30. Kohus leiab, et vastustaja ei ole rikkunud ka võrdse kohtlemise põhimõtet, mis nähtub

kohtule esitatud asjatundjate komisjoni 22.02.2011 koosoleku protokollist. Nimetatud protokolli

kohaselt on jäetud nimekirja kandmata, tehtud ettepanek nimekirjast kustutamiseks või tehtud

hoiatus nimekirjast kustutamise kohta sihtasutustele ja MTÜ-dele, kes tegelevad nii kultuuri,

puuetega inimeste toetamisega, erinevate kutseorganisatsioonid ja kõikvõimalikud ühiskonnaelu

edendavad organisatsioonid. Kahtlemata on nad kõik laiemas mõttes ühiskonnaelu edendavad ja

riik kahtlemata soosib nende tegevust, kuid sellegipoolest ei ole nad heategevusega tegelevad

TuMS § 11 mõttes, kuna reeglina saavad nende tegevusest tulu nende endi liikmed või nendega

seotud isikud.

31. Seega, kuna soodusnimekirjas püsimiseks on vaja, et ühing oleks heategevuslik, annab see

mõiste antud vaidluses palju konkreetsemaid pidepunkte. TuMS § 11 lg 1 p 2 annab siin

kriteeriumiks, et ühing on heategevuslik kui ta pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema

põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab

sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust. Vastustaja on selgitanud, et nimekirja kandmise

eesmärgiks on toetada isikutegruppe, kellel puudub riigi toetus või on see vähene. Kuna aga

tervishoiuteenused on valdavas osas riigi poolt rahastatud, ei saa juba selle määratluse tõttu arste

sellist toetust vajavateks pidada. Heategevuslik – see tähendab kohtu hinnangul vabatahtlikku

tegevust teiste inimeste heaolu parandamiseks. Need teised isikud on kohtu hinnangul

heategijaga võrreldes mõnevõrra nõrgemas positsioonis, mistõttu nad vajavad kaitset või

vähemalt abi, mida heategija oma parema heaolu tõttu neile võimaldada saab. Enda

positsioonikaaslaste abistamist ei saa pidada heategevuseks. Näiteks kui Eesti Arstide Liit teeks

oma liikmetele kingitusi, ei oleks tegemist heategevusega. Oluline on ka see, et isik, kellele

heategevuse raames teatud hüve antakse, ei ole kohustatud mingiks vastusoorituseks, vastasel

juhul tekiks nö lepinguline sponsorlussuhe. Käesoleval juhul aga pidid stipendiumi saanud arstid

tegema selle eest teatud vastusooritusi, nt avaldama oma välisreisi kohta kokkuvõtliku artikli

Eesti Arstide Liidu ajakirjas.

32. Kohtu hinnangul on maksuhaldur jõudnud ka põhjendatult järeldusele, et sisuliselt on SA

Arstide Täiendkoolituse Fondi näol tegemist kutseorganisatsiooniga, mis aga on TuMS § 11 lg 4

p 8 kohaselt nimekirja kantavast sihtrühmast välistatud. Sihtasutusest kasusaajaiks on Eestis

tegutsevad arstid ja sihtasutuse asutaja on Eesti Arstide Liit. Asjaolu, et stipendiaatideks võivad

olla ka arstid, kes ei kuulu Eesti Arstide Liitu, ei ole siinkohal määrav, kuna vaidlust ei ole selles,

et edendatakse Eesti arstide erialaseid teadmisi. Seega on tegemist organisatsiooniga, mis

edendab konkreetse elukutse esindajate kutseoskusi. Kutseorganisatsioone võib olla samal erialal

ka mitu ja seetõttu on kohtu hinnangul arstide puhul kutseorganisatsioonideks nii Eesti Arstide

Liit kui ka SA Arstide täiendkoolituse Fond.

33. Kahtlemata on sihtasutuse tegevus arstidele vajalik ja ühiskonnas tunnustatud, mis veel ei

tähenda, et neile peaks saama teha annetusi tulumaksuvabalt. Vaidlusalusest soodusnimekirjast

kustutamine sai osaks väga paljudele riigi seisukohast vajalikele ühingutele, nagu on näha

22.02.2011 asjatundjate koosoleku protokollist. Teatud hetkel soodustuste adressaatide nimekirja

kärpimist esmalt seadusemuudatuse ja hiljem seda rakendama asumisega ei tule võtta riigi silmis

ebasoosingusse

langemisega,

vaid

nn

majanduslanguse

aastatel

on

erinevatest

maksusoodustustest jäänud ilma või on neid vähendatud väga paljudel ühiskonnaliikmetel. 2011

aastal on võrreldes näiteks 2005 aastaga oluliselt vähem kõikvõimalikke maksusoodustusi. See on

riigi poliitiline otsustus ja kui seejuures ei rikuta haldusmenetluse üldpõhimõtteid, õiguspärase

ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, ei ole kohtul põhjust tehtud otsustusi õigusvastaseks

lugeda.

34. Kaebaja on heitnud ette, et ta ei saanud aru, milliseid puudusi ta maksuhalduri hoiatuse peale

kõrvaldama oleks pidanud. Kohus märgib, et puudused võivad olla kas kõrvaldatavad või

kõrvaldamatud. Vabariigi Valitsuse määruse nr 279 § 5 lõike 1 kohaselt tuleb igal juhul saata

ühingule enne nende soodusnimekirjast kustutamist hoiatus, milles antakse võimalus puuduste

kõrvaldamiseks. Vastustaja on 20.12.2010 hoiatuses seda ka teinud, ent kohtu hinnangul ei ole

käesoleval juhul puudused olemuslikult üldse kõrvaldatavad. Kui kaebaja ei liigitu

tulumaksusoodustust saavate heategevusorganisatsioonide hulka, ei ole seda võimalik ka antud

juhul tähtajaks kõrvaldada. Ehk siis saab hoiatust võtta lihtsalt kui omapoolsete seisukohtade

andmise õigust ühingule, kus saaks selgitada, miks nende arvates nad siiski nimekirja jääma

peaks.

35. Kaebaja viitas sellele, et tulenevalt sotsiaalministri 15.12.2004 määruse nr 128

„Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise nõuded” § 8 lõikest 2 on tervishoiuteenuse osutaja

kohustatud tagama tervishoiutöötajate arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks tervishoiutöötajate

igaaastase koolitamise. Tervishoiuteenuse osutaja koostab tervishoiutöötajate koolitusplaani iga

kalendriaasta

kohta.

Koolitusplaanis

peab

tervishoiuteenuse

osutaja

tagama

igale

tervishoiutöötajale erialase koolituse vähemalt 60 tunni ulatuses. Nimetatud kohustus on

tervishoiuteenuse osutajatele tõepoolest pandud, kuid asjaolu, et nad võib-olla ei suuda seda

täita, ei pane iseenesest sihtasutusele mingit kohustust täita seda kohustust haiglate, polikliinikute

jm tervishoiuteenuse osutajate eest. Seega ei tulene siit maksuhaldurile kohustust tagada

sihtasutusele TuMS § 11 rakendusala vastaselt tulumaksuvabade annetuste saamine.

Tervishoiutöötajate koolitamise seonduvad probleemid on vaja lahendada teiste vahendustega ja

kui 60 tunni ulatuses koolituse saamine aastas ei ole rahalistel põhjustel võimalik, tuleb teha

sotsiaalministrile ettepanek määruse § 8 lg 2 muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

36. Kokkuvõtlikult on vaidlustatud otsus õiguspärane: see on piisavalt põhjendatud, olulised

asjaolud on arvesse võetud ja selle tühistamises puudub alus.

37. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole

taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud

poole enda kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik