2-11-20526/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-20526 Tsiviilasi ASThagi BEOÜvastu võla nõudes Hagi hind 95,87 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AST(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: Sören V (XXX ); Kostja: BEOÜ(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige TR (XXX ); Kostja lepinguline esindaja: Tiina Raja (Õiguskoda OÜ, E-post: tiina@oiguskoda.ee ) Menetlustoiming Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista BEOÜ põhivõlgnevus 95,87 EUR (üheksakümmend viis eurot ja 87 senti) AST kasuks.

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses BEOÜ kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 03.05.2011.a esitas AST maksekäsu kiirmenetluse avalduse BEOÜ vastu. BEOÜ esitas vastuväite makseettepanekule. Avaldaja ei soovinud võlgniku vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamist. 25.08.2011.a kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.

Kohtule 02.09.2011.a esitatud ja 07.09.2011.a menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud ostu-müügi lepingust nr 114-2007 tuleneva võla summas 95,87 eurot ja viivise 95,87 eurot ning menetluskulud.

Kostja vastuväited Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele, milles tunnistab põhivõlga summas 95,87 eurot. Kostja ei vaidle hagile vastu põhinõude osas ning on selle 26.09.2011 ka hagejale tasunud. Kostja on vastuses märkinud, et palub kohtul vähendada viivist mõistliku suuruseni, s.o 8,2% aastas, kokku summas 7,86 eurot, kuna viiviste määr 0,15% päevas on ebamõistlikult suur. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele. Hageja on seisukohal, et viivis 0,15% päevas ei ole ebamõistlikult suur. Ettevõtetevahelistes tehingutes rakendub tüüpiliselt viivis 0,15…0,5%. Lisaks on hageja omal initsiatiivil viivist vähendanud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Lepingu p-le 5.3. tuginedes loeb hageja 26.09.2011.a kostja poolt tasutuga tasutuks viivised summas 95,87 eurot ning seisuga 20.10.2011.a koosneb hageja nõue kostja vastu põhinõudest 95,87 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja BEOÜ ja hageja vahel on sõlmitud 01.05.2007 ostu-müügi leping nr 114-2007, mille alusel hageja AST müüs ja kostja BEOÜ ostis kaupu. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja BEOÜ oli hagi esitamise ajal jätnud hageja ees täitmata kohustuse summas 95,87 eurot. Kostja on hageja nõuet summas 95,87 eurot tunnistanud ning hagejale 26.09.2011.a ka 95,87 eurot tasunud. Poolte vahel sõlmitud ostumüügi lepingu nr 114-2007 punktist 5.3. tulenevalt loetakse võlgnevuse korral kõigepealt tasutuks leppetrahvid ja viivised ning seejärel põhivõlgnevus. Seega on kostja täitnud oma kohustuse hagejale viivisevõlgnevuse osas ning kostja poolt on täitmata hageja põhinõue. Tuginedes kohtule esitatud tõenditele leiab kohus, et hageja nõue 95,87 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud.

Hageja on arvestanud hagis kostja võlgnevuselt viivist summas 95,87 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ostu-müügi lepingus nr 114-2007 (p 5.2) on lepingupooled kokku leppinud viivise määras 0,15 % kalendripäevas tähtajaks tasumata summalt. Kostja BEOÜ esindaja on allkirjastanud pooltevahelise ostu-müügi lepingu. Seega olid kostjale BEOÜ ostu-müügi lepingu nr 114-2007 tingimused teada. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et viivistesumma, mis ei ületa põhivõlgnevust, ei ole ülemäärane ning hea usu põhimõtte vastane. Seega on põhjendatud viivise summas 95,87 eurot tasumise nõudmine kostjalt. Kostja on ise põhjustanud viiviste summa kasvamise ning ei teinud omaltpoolt enne hagi kohtusse esitamist mitte midagi selleks, et võlgnevus saaks tasutuks. Seetõttu kohus leiab, et esitatud viivise nõue on põhjendatud ja proportsionaalne.

Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Koidula Laurisaar kohtunik