3-07-2445/100 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2011, Tallinn Haldusasja number 3-07-2445 Haldusasi AS Steri (pankrotis) kaebus Keskkonnaministeeriumi õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Steri (pankrotis) Vastustaja – Keskkonnaministeerium Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Keskkonnaministeeriumilt AS Steri (pankrotis) kasuks välja 176 518,08 eurot (otsene varaline kahju). Kaebaja nõue saamata jäänud tulu hüvitamiseks jätta täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu väljamõistmiseks vastustajalt.

3. Jätta rahuldamata vastustaja menetluskulude taotlus.

4. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 09.01.2012 (HKMS § 31 lg 1 ja 4). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (HKMS § 32 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27.10.2005 esitas AS Steri Keskkonnaministeeriumile taotluse kiirgusseadme kasutamiseks tööstusliku sterilisatsiooni otstarbel. 04.01.2006 väljastas Keskkonnaministeerium AS-le Steri kiirgustegevusloa nr 06/001 kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika hoidmiseks Harju maakonnas, Saue vallas, Alliku külas.

2. 07.02.2006 esitas AS Steri Keskkonnaministeeriumile taotluse kiirgustegevusloa muutmiseks, et oleks võimalik hakata kiirgusallikat kasutama. 09.03.2006 algatas Keskkonnaministeerium kiirgustegevusloa muutmiseks avatud menetluse. 06.04.2006 algatas keskkonnaminister steriliseerimisseadme keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). Sama käskkirjaga peatati KMH ajaks varem algatatud avatud menetlus. 23.11.2006 otsustas Keskkonnaministeerium jätta KMH aruande heaks kiitmata. 29.05.2007 kiitis Keskkonnaministeerium KMH aruande heaks. 18.09.2007 käskkirjaga nr 1034 anti AS-le Steri kiirgustegevusluba nr 07/048 kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kasutamiseks.

3. 30.01.2007 esitas AS Steri halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Keskkonnaministeeriumi toimingud kiirgustegevusloa muutmise menetluses. Kohtumenetlus lõppes Riigikohtus 30.09.2008. Riigikohtu otsuse kohaselt kohtuasjas nr 3-3-1-52-08 oli avatud menetluse algatamine loa muutmiseks lubatav ja sisuliselt põhjendatud, kuid avatud menetluse algatamisel toimus viivitamine, milline toiming tunnistati Riigikohtu otsusega õigusvastaseks. Riigikohtu otsusega tunnistati õigusvastaseks ka KMH algatamine.

4. 10.10.2007 esitas AS Steri taotluse Keskkonnaministeeriumile kahju hüvitamiseks summas

34 147 416 krooni. 31.10.2007 kirjaga jäeti taotlus sisuliselt läbi vaatamata.

5. 30.11.2007 esitas AS Steri halduskohtule kahjunõude eelmärgitud kohtuasjas kaebuse esemeks olevate Keskkonnaministeeriumi õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks, summas

224 529,80 krooni. 13.12.2007 kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

24.09.2008 kuulutati välja kaebaja pankrot.

Kohtumenetlus oli toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuete lahendamise tõttu peatatud ning uuendati 09.03.2009. Kuni 2010.aasta veebruarini pidasid pooled kahju hüvitamise üle kompromissläbirääkimisi. 08.07.2011 määrusega luges kohus kaebuse tähtaegseks kahjunõudes suurusega 2 459 051,53 eurot (38 475 794,48 krooni), millest saamata jäänud tulu nõue moodustas 2 215 466 eurot ja otsene varaline kahju 243 585,53 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas 2 459 051,53 eurot, millest saamata jäänud tulu moodustab 2 215 466 ja otsene varaline kahju 243 585,53 eurot ning menetluskulu (riigilõivu) väljamõistmist vastustajalt.

6.1. Esialgne kaebus ja selle täiendused kuni kaebuse terviktekstini ning vastuväited vastustajale:

6.1.1. Kiirgustegevusloa muutmise menetluse sätestab keskkonnaministri määrus 29.04.2004 nr 41 „Kiirgustegevusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ning kiirgustegevusloa taotluse täpsustatud nõuded, vormid ja kiirgustegevusloa vormid” (edaspidi Nõuded). Nõuete §-s 7 kehtestab Keskkonnaministeeriumi kohustuse viia läbi loa muutmise menetlus 30 päeva jooksul muudatuse vajadusest teada saamisest. Keskkonnaminister muutis ehk väljastas kaebajale kiirgustegevusloa allika kasutamiseks 18.09.2007, seega poolteist aastat hiljem. Kuni loa väljastamiseni ei olnud kaebajal võimalik tegeleda valitud majandustegevusega.

Selle asemel, et täita kiirgusseadusest tulenev avaliku halduse kandja kohustus loa tähtaegseks väljastamiseks, algatas Keskkonnaministeerium 10.03.2006 (elik 31. päeval peale loa muutmise vajadusest teada saamist) hoopis kiirgustegevusloa muutmise avatud menetluse. Viimata lõpule ka algatatud nn avatud menetlust kiirgustegevusloa muutmiseks, algatas Keskkonnaministeerium 06.04.2006 keskkonnaministri käskkirjaga nr 411 AS-i Steri kõrgaktiivset kinnist kiirgusallikat sisaldava steriliseerimisseadme kasutamise keskkonnamõju hindamise (KMH), kuigi kiirgusseadus ega ka muud õigusaktid ei näinud ei tolleaegses ega ka tänases redaktsioonis ette kiirgustegevusega (gamma-kiirgusega sterilisatsioon) seotult keskkonnamõju hindamise vajadust. AS Steri viis läbi nõuetekohase KMH ja esitas KMH aruande vastustajale. 23.11.2006 otsustas Keskkonnaministeerium, hoolimata sellest, et Kiirguskeskus (kiirgusohutuse eest vastutav ja loa andjat spetsiifiliselt nõustav ametkond) leidis KMH aruande olevat piisava, AS-i Steri kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga steriliseerimisseadme kasutamise KMH aruande heakskiitmata jätta. Keskkonnaministeerium tõi selleks vaid otsitud utoopilisi põhjendusi, esitamata ühtegi seadusest tulenevat põhjendust. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja seisukohal, et haldusmenetlust on teostatud õigusvastaselt, eesmärgiga tahtlikult viivitada avaliku halduse kandja kohustuse täitmisega. Nimetatud järeldusele on jõudnud ka Tallinna Halduskohus asjas 3-07-241, milles tunnistati Keskkonnaministeeriumi tegevus õigusvastaseks. Kui vastustaja ei oleks õigusvastaseid toiminguid teinud, oleks Steri saanud alustada tegevust alates 09.03.2006.

6.1.2. Otsese kahjuna on käsitletavad kõik kulutused, mida kaebaja oli sunnitud kandma vastustaja õigusvastaste toimingutega seoses või selle tulemusel. Keskkonnaministeeriumi õigusvastasest käitumisest tulenevalt ei olnud Steril võimalik alustada tootmistegevust ja teenida kasumit. Tulenevalt sellest ei olnud võimalik tasuda pangalaenude põhiosa ega ka intresse. Ka ei olnud AS Steri võimeline täitma plaanitud rahalisi kohustusi oma partnerite ees. Nende rikkumistega kaasnesid lepingujärgsed trahvid. Seoses võimatusega tegeleda oma majandustegevusega oli kaebajal vajalik võtta ka täiendavaid laene.

6.1.3. Kaebajal jäi saamata tulu majandustegevusest. Kaebaja leiab, et saamata jäänud tulu suuruse arvestamisel on kõige kohasem aluseks võtta potentsiaalsete klientide poolt kirjalikult kinnitatud eeltellimuste mahud 13 230 m³ aastas ja selle alusel välja arvestatud tulu, kuna väga tõenäoliselt oleks Steri poolt osutatud teenuste maht vähemalt selliseks kujunenud, kui Steri oleks saanud õigeaegselt tootmist alustada (lisaks on nö varuks läbirääkimiste staadiumis olevad potentsiaalsed kliendisuhted mahus 14 760 m³). Seega ongi kaebaja saamata jäänud tulu arvestamisel lähtunud tulu arvestamise aluseks olevate teenusmahtude osas eeltellimuste mahtudest, so mahust 13 230 m³ aastas, keskmise hinnaga 115 EUR-i m³. Saamata jäänud tulu arvestab kaebaja alates 09.03.2006 ning kahes perioodis. 09.03.2006- 17.09.2007, ei olnud Steril üldse võimalik oma majandustegevusega tegeleda ning steriliseerimisteenust osutada ja seega ka tulu saada. Arusaadavalt oli Steri potentsiaalsetele klientidele selline Eesti riigi poolne käitumine arusaamatu ja vastuvõetamatu ning seetõttu kaotasid paljud neist usalduse haldusasjaajamise vastu Eestis ning seetõttu ka Steri võimekuse suhtes steriliseerimisteenuse pakkujana jätkusuutlikult tegutseda. Seetõttu oli Steri kiirgussterilisatsioonitegevuse loa saamise järgselt sunnitud alustama tööd klientide värbamiseks oluliselt halvemalt positsioonilt, kui see oli enne tehase rajamist. Tulenevalt sellest kulus Steril ligi 9 kuud alates kiirgusallika kasutamise loa andmisest, et võita taas klientide usaldust ja saavutada olemasoleva võimsuse 100%-list hõivatust. Sellest tulenevalt on kaebaja esitanud saamata jäänud tulu nõude ka perioodi eest, mis kulus klientide usalduse taasvõitmiseks ja põhjendatult loodetud tootmismahtude saavutamisele.

6.1.4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 5 kohaselt tulnuks kahjuhüvitisest maha arvata kasu, mida kahjustatud isik kahju tekitamise tagajärjel sai, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemisel kannatanu reaalselt võimalikust tulust maha arvata vajalikud kulutused, mis kannatanu sellise tulu saamiseks pidanuks tegema (asi nr 3-2-1-90-99). Kaebaja esitas tabeli kujul mahaarvatavad tegevusja finantskulud (tlk 191 pöördel – 192, II kd), mis Steri oleks kandnud, kui ta oleks saanud kiirgusallikat õigeaegselt kasutama hakata ning mis tuleb ülalkäsitletud müügikäibest maha arvata, mh kulud, mis oleks olnud vaja täiendavalt teha võrreldes sellel perioodil reaalselt tekkinud kuludega.

6.1.5. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kaebaja tugineb Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-3-1-13-06 (ehitusloa andmisega viivitamisest tekkinud kahjunõue), milles märgiti, et kuivõrd asjas ehitusluba siiski lõpuks anti ning asjas ei ole tuvastatud, et ehitusloa andmise ajaks olid toimunud mingid muutused õiguslikus või faktilises olustikus, mis takistasid ehitusloa andmist varem, siis võib öelda, et ehitusloa oleks saanud anda ka varem. Sellest tulenevalt järeldas Riigikohus, et ehitusloa andmisega viivitamine oli põhjuseks, mis viis kannatanul (ehitusloa taotlejal) kahju tekkimiseni, st põhjuslik seos eksisteeris. Kaebaja leiab, et Riigikohtu seisukohad on analoogia korras kohaldatavad ka käesolevas asjas. Käesolevas asjas on Riigikohtu otsusega tuvastatud, et viivitus ja toimingud olid õigusvastased. Loa andmise hetkeks ei olnud toimunud ka mingeid muutusi õiguslikus või faktilises olustikus, mis oleks takistanud loa andmist varem. Vastustaja pidi andma loa õigeaegselt, so 08.03.2006.

6.1.6. Õigusnormide rikkumised on toodud jõustunud kohtuotsustes Antud juhul on ilmselgelt riivatud kaebaja õigust heale haldusele, mis on tunnustatud Eestis isiku põhiõigusena (vt nt Riigikohtu 17.02.2003 otsus asjas nr 3-4-1-1-03).

Taotluse näol oli tegemist juba olemasoleva kiirgustegevusloa muutmise taotlusega, mida reguleerib Nõuete § 7 . Kaebaja huvides oli kiirgustegevusloa võimalikult kiire muutmine, mistõttu esitas kaebaja vastustajale kogu vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooni võimalikult operatiivselt. Vastustaja väide selle kohta, et avatud menetluse käigus oleks tulnud üldsusele selgitada kavandatavat tegevust ja selle mõjusid ning kaebaja oleks niikuinii pidanud esitama ekspertarvamusena hinnangud võimalike mõjude kohta (mistõttu oli KMH kulu justkui vältimatu kulu) on alusetu ja ebaloogiline spekulatsioon. Kaebajal oli juba olemas ning ka vastustajale oli esitatud vastavalt kiirgusseaduse (KiS) regulatsioonile kiirgusohutushinnang (selle sisu määratleb KiS § 6 p 17), millest nähtus üheselt, et igasugune negatiivne mõju kaebaja poolt kavandataval kiirgustegevusel puudub. Kuivõrd kiirgustegevuse ohuastet määratakse KiS § 18 lg 3 kohaselt just kiirgustöötaja poolt aasta jooksul saadava efektiivdoosi alusel (mitte selle keskkonnamõju järgi), siis andis kiirgusohutushinnang kogu vajaliku informatsiooni kaebaja poolt kavandatud tegevuse ohutuse kohta.

6.1.7. Rikutud normide eesmärgiks oli ka kiirgustegevusloa muutmise taotleja, s.o. kaebaja, kaitsmine kahju eest, mis tekkis, kuna ta ei saanud kiirgusseadet õigeaegselt kasutusele võtta ehk oma majandustegevusega alustada. Seda, et kaebajale tekkinud kahju on hõlmatud rikutud normide kaitse-eesmärgiga, on juba kinnitanud ka Tallinna Halduskohus oma 25.09.2007 määruses asjas nr 3-07-1819, mille esemeks oli nõue Keskkonnaministeeriumi 18.09.2007 käskkirja, millega väljastati vaidlusalune uus luba, tühistamiseks (kaebaja oli kaasatud kolmanda isikuna).

6.1.8. Kui vastustaja oleks avalike ülesannete täitmisel täielikult järginud vajalikku hoolsust, on elementaarne ja õigusriigis ainuvõimalik, et sellisel juhul oleks ta ka tegutsenud vastavuses kehtinud õigusnormidega, mitte neid rikkudes. Antud juhul ei esine mingeid asjaolusid, mis õigustaksid vastustaja tegevuse õigusvastasust ja kaebajale kahju tekitamist. Pealegi on süü puudumise tõendamine riigivastutuse seaduse (RVS) § 13 lg 2 kohaselt vastustaja ülesanne, mida aga vastustaja pole kaugeltki täitnud. Steri on igati soodustanud avalikkuse informeerimist tehasest ja kavandatavast tegevusest, soovimata midagi varjata. Steri viis läbi infopäeva Alliku küla elanikele juba tehase ehitamise käigus 28.06.2005. Alliku rahvamajja kogunenud inimesed said põhjaliku ülevaate kiirgussterilisatsioonist ja vastavast tehnoloogiast. Lisaks viis Steri 14.03.2006, 24.03.2006 ja 01.04.2006 läbi 3 infopäeva, neist 2 esimest tehases ja kolmanda Saue Gümnaasiumis. Infopäevadest teavitati inimesi Saue valda, Saue linna, Alliku külla, Vanamõisa külla ja Saue valla kohalikku lehte pandud kuulutuste kaudu ning Saue Gümnaasiumis peetud infopäevast teavitati inimesi ka personaalselt neile postkastidesse pandud infolehtedega. Sellest nähtub, et Steri soovis igati inimesi tehase tegevusest teavitada. Infopäevadel kokku osalenud 147 inimest said koos saatjatega käia väikeste gruppidena ka kiirguskambris ning näha kogu kasutatavat tehnoloogiat oma silmaga. Kuivõrd vastustaja väidetest kumab välja, et inimesed olid mures tehase ohutuse/ohtlikkuse osas, siis tuleb märkida, et ka Kiirguskeskus oli mitmel korral kinnitanud, et tehas on täiesti ohutu. Vastustaja viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-07-1836 ja väide, et selle otsusega on tuvastatud vastustaja tegevuses vajalik hoolsus, on asjakohatu, kontekstist välja rebitud ja kohut eksitav. Osutatud asjas on Ringkonnakohus pidanud vastustaja tegevust hoolsaks vaid osas, milles Keskkonnaminister palus Harju maavanemal kontrollida Saue Vallavalitsuse tegevust seoses kaebajale ehitusloa, kasutusloa ja kiirgustegevusloa (s.o. esialgne luba, mitte kiirgusseadme reaalseks kasutamiseks loa muutmine) väljastamisega. Selles osas leidis maavanem, et kõik oli õiguspärane.

6.1.9. KMH läbiviimisega seoses kantud kulud Kaebaja märgib, et 13.06.2008 kohtumäärusest nähtuvalt esitas OÜ Kupi kaebaja vastu hagi Harju Maakohtusse. Hagialuseks oli kaebaja võlgnevus OÜ-le Kupi, mis oli tekkinud vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu. Kaebajal tekkisid makseraskused. Likviidsete vahendite tekitamiseks oli kaebaja sunnitud võtma laenu (nagu nähtub ka kaebusele lisatud laenulepingutest), kuid vastavad protsessid võtavad teatud aja. Kaebaja ei olnud oma majanduslikust seisust tingituna võimeline OÜ-le Kupi õigeaegselt võlgnetavat summat tasuma, mistõttu algatas OÜ Kupi hagimenetluse. Kohe, kui kaebaja sai rahalisi vahendeid, et oma kohustus OÜ Kupi ees täita, seda ka tehti. Olukorras, kus otseselt vastustaja enda tegevuse tõttu tekkisid kaebajale makseraskused ning likviidsusprobleemid, on kaebaja arvates küüniline väita, et nende probleemide paratamatu tulemina tekkinud menetluskulud ei ole vastustaja tegevusega põhjuslikus seoses. Kaebaja on seisukohal, et vastavad menetluskulud olid vastustaja tegevuse otsene tagajärg.

Vastustaja väited kantud kulude suuruste kohta seoses teadete avaldamisega on kaebaja arvates alusetud ja asjakohatud. Erinevate trükimeedia väljaannete kasutamine seondub paratamatult ka erineva lugejaskonnaga, sh lugejaskonna suurusega, mistõttu ei saa väita, et kõik trükiväljaanded on nö ühesugused ja alati peaks valima rahaliselt soodsama variandi. Lisaks on vajalik rõhutada, et Riigikohus on oma 18.04.2006 lahendis asjas nr 3-3-1-12-06 märkinud, et isikul on õigus valida endale sobiv teenuseosutaja, kusjuures asjaolu, et isikul olnuks võimalik kasutada mõne muu teenusepakkuja odavamaid teenuseid, ei anna kahjuhüvitamise vähendamiseks alust. Analoogselt on praegu olukord, mil kaebaja poolt vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu vastustaja teatud trükiväljaande valimine ja eelistamine teisele ei anna mingit alust kahjuhüvitise vähendamiseks.

6.1.10. Vastustaja tegevuse tõttu kaebajale tekkinud finantskulu Ehkki osa laenulepinguid sõlmiti ajaliselt pärast seda, kui vastustaja oli lõpuks kaebajale loa kiirgusseadme kasutamiseks väljastanud, oli laenulepingute sõlmimise vajadus tingitud otseselt vastustaja tegevusest. Seetõttu tekkis pärast vastustaja poolt loa väljastamist olukord, kus vaatamata loa olemasolule ei olnud võimalik olemasolevat kapatsiteeti täiel määral kasutada ning olemasolev võimsus suudeti täielikult koormata alles 2008.aasta juulikuuks. Vahepealsest vastustaja poolsest venitamisest tingituna oli pärast loa saamist vajalik juba võetud finantskohustuste teenindamiseks suurendada koobalti aktiivsust. 2008.aasta veebruaris esitas kaebaja taotluse lisakoobalti installeerimiseks usus, et luba saadakse õigeaegselt. Samal ajal oli tekkinud probleem, et kaebaja võlgnes pangale ka eelmiste perioodide laenumaksed ning intressid, mistõttu otsustati võlad refinantseerida ja tekitada esmane likviidsus ettevõtte toimimiseks. Selleks oli AS Hansapank (praeguse ärinimega AS Swedbank) valmis andma lisakrediiti. 2008. aasta juuni lõpuks oli aga taas tekkinud kahetsusväärne olukord, kus lisakoobalti installeerimise loamenetlus oli saanud vastustajapoolse venitamistaktika objektiks ning ei olnud võimalik prognoosida, kas ja millal luba on võimalik saada (nüüdseks teame, et luba väljastati lõpuks 2009.aasta alguses). Osutatust tulenevalt ei jäänud kaebajal aga sisuliselt vastustaja poolt põhjustatud maksejõuetuse tõttu muud üle, kui esitada enda pankrotiavaldus.

Mis puudutab võetud laenu suurendamist, siis on ilmne, et igasuguse äriprojekti puhul on tegemist tuleviku planeerimisega ning ei ole sugugi harv, et plaanid või olukord muutub ja esialgne eelarve ületatakse. Sama toimus ka kaebaja puhul. Kuna kaebaja eeldas, et vastustaja käitub õiguspäraselt, siis ei näinud kaebaja ka probleemi käibekapitali suurendamises.

Hungaroster Co Ltd.ga (Hungaroster) sõlmitud lepingut on vastustaja tõlgendanud ebaõigesti. Selgitusena märgib kaebaja järgmist: kaebaja sõlmis kiirgusseadme tarnimiseks esialgu kolmepoolse lepingu Hungarosteri ja Transelectro Co Ltd.ga (Transelectro) kokku summas 945 150 EUR, kus Transelectro oli peatöövõtja ja Hungaroster oli kiirgusseadme valmistaja ja tarnija (alltöövõtja). Transelectro oli lepingupeatöövõtja seetõttu, et lepingu sõlmimisel oli vajalik pangagarantii, mida Hungaroster oma äriühingu väiksuse tõttu ei saanud seada. Seega pakkus ta oma lepingupartnerina välja Transelectro. Kuna Transelectro ei pidanud kinni omapoolsetest lepingulistest kohustustest Hungarosteri ees, sõlmisid Hungaroster ja kaebaja omavahel uue lepingu, kusjuures lepingu sõlmimisega seotud asjaolud on ära toodud lepingu punktides 1-3 (tlk 156, I kd).

Vastustaja on asunud alusetule ja põhjendamata seisukohale, et kaebaja nõutavaid laenulepingute järgseid intresse ei saa kaebaja kahjuna käsitleda. Kaebaja sellega ei nõustu. Sellekohase kahju tekkimise ja kahjunõude esitamise võimalust on kinnitanud Riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-32-02, märkides, et kaebaja kahjuna on käsitletav ka võlausaldajate ees tekkinud makseraskustest tulenev täiendavate intresside kulu. Eelkõige taotluse menetlusega venitamine (avatud menetluse algatamisega viivitamine ja KMH algatamine, KMH aruande heakskiitmata jätmine) põhjustasid kaebajale olukorra, mil kaebaja ei suutnud võetud finantskohustusi kohaselt teenindada ning oli sunnitud laene refinantseerima, seetõttu tekkiski kaebajale täiendav intressikulu.

6.1.11. Vastustaja on alusetult väitnud, et saamata jäänud tulu kohta esitatud tõendid ei kinnita põhjuslikku seost ega tõenda kahju olemasolu. Asjakohatu on vastustaja väide, et kaebus ega lisatud dokumendid ei sisalda mingisugust adekvaatset majandusanalüüsi, mille pinnalt oleks võimalik saamata jäänud tulu suurust hinnata. Vastavat majandusanalüüsi ei olegi võimalik esitada, kuivõrd vastustaja õigusvastane tegevus halvas kaebaja majandustegevuse enne, kui see korralikult alatagi jõudis. Eelnevalt antud menetluses kaebaja poolt põhjendatu ja tõendatu valguses ei saa olla kahtlust selles, et kaebajal oli kavatsus ja ka ilmselge võimalus tulu teenida. Kuivõrd kaebajal oli olemas nii kavatsus kui ilmselge võimalus, siis on käesoleval juhul küsimus vaid selles, kui suurt tulu oleks kaebaja tõenäoliselt teeninud, kui vastustaja oleks käitunud õiguspäraselt. Kaebaja leiab, et kaebuse täpsustuses on kaebaja tuginenud tõenäoliselt teenitava tulu hindamisel adekvaatsetele andmetele ning lähtunud igati mõistliku majandustegevuse mudelist.

Kinnituskirjades märgitud mahuühikute osas selgitab kaebaja järgmist: Pallet on EUR-tüüpi kaubaalus, millele paigutatava kauba ruumala on ligikaudu 2,2 m³. Batch - partii, kaebaja puhul on partii maksimaalselt korraga töödeldava kauba maht, mis on ligikaudu 26 m³, kliendi puhul on partii suuruseks eeldatavalt korraga lähetatava kauba kogus. Box on karp ehk kliendi kauba pakend, mille mõõtmed sõltuvad kliendist ning tootest.

Kaebaja selgitab keskmise müügihinna osas, et 115 EUR/m³ on prognoos, mis põhines kaebaja konsultandi ja endise Stril AB tegevjuhi T. M. eksperthinnangul, kusjuures oma hinnangus lähtus ta Stril AB kogemustest. Scandinavian Clinics Estonia OÜ kinnitus tõendab samuti, et ühe kuupmeetri kauba steriliseerimise keskmiseks hinnaks ongi kujunenud ca 115 EUR/m³. Samuti märgime, et vastustaja ei ole tõendanud, et osutatud hind oleks ebamõistlik või ei vastaks turuoludele. Juhime tähelepanu, et Riigikohus on korduvalt, sh oma lahendis asjas nr 3-3-1-32-02 sedastanud, et kui vastustaja seab kahju saamise tõenäosuse kaebaja poolt toodud asjaoludel kahtluse alla, siis peab ta tõendama vastupidist.

Kaebaja märgib, et vastustaja etteheide, et kaebaja peaks saamata jäänud tulust maha arvama ka juba tehtud kulutused (nt tehase rajamine), on täiesti absurdne nii õiguslikust aspektist kui raamatupidamislikult. Saamata jäänud tulu arvestamisel tuleb sellest maha arvata teadupärast VÕS § 127 lg 5 järgi vaid kulud, mida oleks tulnud kanda eeldatava tulu saamiseks pärast rikkumist. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et saamata jäänud tulu suuruse arvutamiseks tuleb tulust, mis tõenäoliselt õiguste rikkumiseta oleks saadud, lahutada tulu saamiseks vajalikud kulutused, mis jäid kandmata (nt asjad nr 3-3-1-32-02, nr 3-2-1-123-05). Seega, kuivõrd tehas oli juba rajatud, on vastavad kulutused juba tehtud (st nad ei saanud jääda kandmata), mistõttu ei pea neid kulutusi saamata jäänud tulust maha arvama. Vastustaja väited, et kaebaja kulud oleksid igal juhul pidanud olema suuremad, on paljasõnalised ja alusetud.

Koobalti osas märgib kaebaja, et vajamineva koobalti arvestamisel on lähtutud reaalselt kogemusest töötamisel tehase maksimaalse võimsusega (95 000 Ci) juunis 2009.a ning selle juures toodetud käibest 230 000 krooni kuus. Võttes aluseks turu-uuringutest tuleneva käibe ja hilisemad lisanduvad kliendid on arvatavaks aastakäibeks 23 805 519 kr. Eelnevast kogemusest tulenevalt on selle tootmiseks vajalik võimsus 23 805 519/ 230 000 * 95000 = 819 393 Ci. Seega on arvestatud täiendavaks koobalti vajaduseks kuni 700 000 Ci (lisaks esialgsele 150 000 Ci-le). Koobalti hind esialgse koobalti (150 000 Ci) soetamise ajal oli 1,58 USD/Ci (soetatud 22.12.2005). Uue koobalti soetamisel on konservatiivselt aluseks võetud sama hind 1,58 USD/Ci. Koobalti amortisatsiooni normiks on kaebaja arvestanud 10%, mis on raamatupidamislik amortisatsiooni norm ja kehtestatud raamatupidamise sise-eeskirjadega. Koobalti tegelik amortiseerumise aeg on ca 21 aastat, mil koobalti jääkväärtus on 6,25% esialgsest võimsusest. Koobalti poolestusaeg on 5,27 aastat, st 5,27 aastapärast oleks järel 50% võimsusest, 10,54 aasta pärast 25% võimsusest, 15,81 aasta pärast 12,5% võimsusest ning 21,08 aasta pärast 6,25% võimsusest. Samuti on tarnija andnud koobaltile

20 aastase garantii. Kaebaja ei pidanud kogu täiendava koobalti soetamise kulu (so üle 13 mln krooni) saamata jäänud tulust maha arvama. Seda pidi tegema ainult summas, mille osas oleks tulnud kanda koobalti soetamiseks võetava laenu kulusid vaatlusalusel perioodil.

Steriliseerimisteenuse näol on tegemist väga spetsiifilise valdkonnaga, mida ei saa võrrelda Statistikaameti andmebaasist võetud suvaliste andmetega. Lisaks puudus kaebajal lähedalasuv konkurents, mistõttu ei oleks kaebaja tööjõukulud eelduslikult kasvanud rohkem kui arvestustes kasutatud 25% ning vastupidine on tõendamata.

6.1.12. Vastustaja on alusetult ja asjakohatult väitnud, et kaebaja ei oleks saanud 2006.aasta märtsis majandustegevusega alustada, kuna kaebaja sai välisõhu saasteloa alles 2007.aasta juulis. Välisõhu saasteloa taotluse menetluse viivitus oli otseselt põhjustatud vastustaja enda tegevusest, kuna vastustaja viivitas õigusvastaselt kiirgustegevusloa muutmisega ning Keskkonnateenistus peatas saasteloa taotluse menetlemise õigusvastaselt algatatud keskkonnamõjude hindamise tõttu. Kuna luba alles menetleti, siis ei saanud kaebaja ka mõistlikult võttes koheselt välisõhu saasteloa taotlust esitada, sest kaebajal ei olnud kindlust loa väljastamise osas, sh selles osas, mis mahus ministeerium loa väljastab ehk sisuliselt ei saanud kaebaja enne loa väljastamist teada, mis andmeid ta välisõhu saasteloa taotlusesse kirjutada saab (st kui palju saastet võib tekkida). Kuna vastustaja loa väljastamisega õigusvastaselt viivitas, viibis ka võimalus esitada välisõhu saasteloa taotlust. On elementaarne, et saasteluba ei olnud mõttekas taotleda enne, kui on saavutatud kiirgustegevusloa muutmine ehk selgub, kas ning mis mahus on saasteluba üldse vajalik. Kohe, kui Keskkonnaministeerium oleks kiirgustegevusloa muutnud, oleks kaebaja esitanud ka välisõhu saasteloa taotluse. Kuna kiirgustegevusloa muutmise taotluse menetlus aga venis, otsustas kaebaja juba enne kiirgustegevusloa muutmist – lähtudes soovist võimalikult kiiresti majandustegevusega alustada – esitada 05.09.2006 ennetavalt ka välisõhu saasteloa taotlus maksimaalses mahus ehk hüpoteetiliselt lähtudes olukorrast, et tehas töötaks täisvõimsusel. Oma 19.09.2006 kirjas nr 30-8-1/5266-3 vastas vastustaja välisõhu saasteloa taotlusele teatega, et peatab välisõhu saasteloa taotluse menetlemise kuni keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni ja keskkonnanõuete määramiseni. Seega otsustas vastustaja saasteloa taotluse menetlemise peatada, tuues põhjuseks keskkonnamõju hindamise. Seega oli õigusvastane ka välisõhu saasteloa menetluse peatamine. Kiirgustegevusega alustamine seisis vaid selle taga, et Keskkonnaministeerium ei väljastanud õigeaegselt luba ning välisõhu saasteluba.

6.1.13. Ehkki Stril AB majandusnäitajad ei ole antud juhul kuidagi asjassepuutuvad ning kaebaja ja Stril AB puhul on tegemist oluliselt erinevate ettevõtetega, mille tulu ei saa üks-ühele võrrelda, peab kaebaja vajalikuks siiski seoses vastustaja väidetega märkida, et juba ainuüksi kulubaaside tohutu erinevuse tõttu ei ole vaid Stril AB tulu/kahjumi kajastamine kohane. Stril AB-l oli nii elektronkiirendi kui gammatehas. Elektronkiirendiga oli Stril’il korduvalt probleeme ning see vajas pidevat parandamist, lisaks on elektronkiirendiga töötamisel elektrikulu tohutu. Stril’i gammatehas oli oluliselt väiksem kui kaebaja oma, samuti oli see mitukümmend aastat vana ning kasutas vananenud tehnikat ja pakendeid, millest tulenevalt oli ka tehase efektiivsus oluliselt väiksem. Samuti on Steri ja Stril’i asukoht oluliselt erinev, mistõttu on mõnevõrra erinev ka kliendibaas. Lisaks ei ole võrreldavad ka Stril’i ja Steri püsikulud ja näiteks palgad, mis Steri puhul on oluliselt väiksemad. Seega oli Stril AB kulubaas oluliselt suurem kui kaebajal. Siinkohal on remargi korras oluline ka märkida, et Stril AB müüdi omanike jaoks kasumlikult kolmandale isikule. Kui tegemist oleks olnud püsivalt kahjumit tootva ettevõttega, ei oleks kasumlikku müüki toimunud. Kaebaja märgib, et loomulikult saab võtta aluseks Stril AB tegevust, kuid seda vaid arvestades võimalikke hindu ning Läänemere ümbruses olemasolevat klientuuri. Üks-ühele nende äriühingute majandustegevuse näitajaid aga võrrelda ei saa, kuivõrd kaebaja tehas oli oluliselt uuem ning parema tehnoloogia, võimsuse ja efektiivsusega, samuti on nimetatud äriühingute kuluja ka tulubaas eeltoodu tõttu oluliselt erinev.

6.1.14. Finantseerimistehingute tegemisel seotud osapooltega kasutatud 15% intressimäär oli igati kohane, kuivõrd tuleb arvestada, et finantseeringud olid tehtud olukorras, mil keegi teine sellisele ettevõttele (s.o. majanduslikult vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu oluliselt kahjustunud ning lõpuks pankrotistunud) laenu poleks andnud.

6.1.15. AS PricewaterhouseCoopers Advisors (edaspidi PWC) hinnang on koostatud äärmiselt puuduliku informatsiooni ja dokumentatsiooni tingimustes ning teadmata midagi vastava valdkonna kohta. Kõik hinnangus toodud väited on alusetu ja ümmargune spekulatsioon, mis ei lükka kuidagi ümber kaebaja poolt esitatud ja tõendatud konkreetset kahjuarvestust.

7. 13.09.2011 esitatud kaebuse terviktekst Kaebaja märgib, et jääb ka kõigi oma varasemate seisukohtade juurde.

7.1. RVS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. RVS § 7 lg 3 kohaselt hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, kusjuures avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel kohaldatakse lisaks RVS-le ka eraõiguse kahjuhüvitamise sätteid. RVS § 8 kohaselt tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

7.1.1. Kahjunõude esmane eeldus – avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus Õigusvastasuse tuvastamise haldusasjas on poolte jaoks on siduvalt tuvastatud, et: 1) Vastustaja on õigusvastaselt venitanud avatud menetluse algatamisega; 2) Vastustaja on õigusvastaselt algatanud keskkonnamõju hindamise; 3)Vastustaja on õigusvastaselt jätnud oma 06.04.2006 käskkirjaga heaks kiitmata keskkonnamõjude hindamise aruande. Ülal osundatud õigusvastased teod ongi kaebajale kahju tekkimise põhjuseks.

Vastustaja on rikkunud Nõuete § 7 lg-t 1, mis sätestab, et vastustaja pidi kiirgustegevusloa muutmise menetluse läbima 30 päeva jooksul muudatuse tegemise vajadusest teada saamisest. Vastustaja sai muudatuse tegemise vajadusest teada kaebaja poolt 07.02.2006 edastatud faksiga ning samal päeval edastatud lihtkirjaga. Antud juhul pidanuks seega vastav menetlus olema lõppenud hiljemalt 09.03.2006, kuid kiirgusseadme kasutamise luba anti alles 18.09.2007 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1034. Rõhutame siinkohal, et ka Riigikohus on oma otsuse punktis 12 expressis verbis märkinud, et taotluse menetlemiseks oli ühtekokku ette nähtud 30- päevane tähtaeg. Kohus on õigusvastasuse tuvastamise haldusasjas tuvastanud, et vastustaja on rikkunud ka Nõuete §-i 3 (kuni 15.06.2006 kehtinud redaktsioonis), mis sätestas, et kui kiirgustegevusloa andmisele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, teatab loa andja kiirgustegevusloa andmise menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühe üleriigilise levikuga ajalehes 2 tööpäeva jooksul pärast taotluse nõuetele vastavuse tuvastamist või pärast selle määruse § 2 lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamist. Kohus on õigesti leidnud, et avatud menetluse teate avaldamine alles 16.03.2006 (s.o. 37.päeval pärast kaebaja poolt taotluse esitamist 07.02.2006) ei saa pidada õigeaegseks ning seega toimus avatud menetluse algatamisel õigusvastane viivitamine. Nõuete §-is

3 sätestatud 2 tööpäeva ongi ette nähtud just selleks, et vastustajal oleks siiski võimalik järgida 30 päevast tähtaega taotluse menetlemiseks ka avatud menetluse puhul. Samuti on vastustaja vääralt kohaldanud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 3 p-i 4 ning jätnud tähelepanuta kiirgusseaduse (edaspidi KiS) eriregulatsiooni (eelkõige §-id 6 ja 18). Kohus on õigusvastasuse tuvastamise haldusasjas tuvastanud, et vastustajal oli võimalik saada kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkuse ning avarii tagajärgede ning avariiolukorras tegutsemise viisi kohta infot kiirgusohutushinnangust ning hädaolukorras tegutsemise plaanist, mis olid vastustajale esitatud. Kohus on sellest tulenevalt rõhutanud, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei olnud õigustatud ega vajalik ning see koormas kaebuse esitajat põhjendamatult, olles seega õigusvastane. Lisaks on vastustaja rikkunud KeHJS § 22 lg 3 p-i 5, jättes 23.11.2006 õigusvastaselt heaks kiitmata KMH aruande, mistõttu venis avatud menetlus veelgi pikemaks. Vaadates käesoleva asja faktoloogiat tervikuna on ilmne, et vastustaja on rikkunud HMS § 5 lg-t 2, mille kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 5 lg 2 rikkumist vastustaja poolt on rõhutanud ka Tallinna Halduskohus oma 31.08.2007 otsuses ning vastava seisukohaga on nõustunud Tallinna Ringkonnakohus oma 29.04.2008 otsuses jättes apellatsioonkaebuse selles osas rahuldamata. Antud juhul on seega ilmselgelt riivatud kaebaja õigust heale haldusele (PS § 14), mis on tunnustatud Eestis isiku põhiõigusena (vt nt Riigikohtu 17.02.2003 otsus nr 3-4-1-1-03, punktid 12 ja 16). Vastustaja venitas ilma õigusliku aluseta ja täiesti põhjendamatult kiirgustegevusloa muutmisega ligi poolteist aastat, mistõttu tekkis kaebajale kahju nii otsese varalise kahju kui saamata jäänud tulu näol.

7.1.2. Kahjunõude teine eeldus - kahju tekkimine kaebajal Kaebajale on tekkinud otsene varaline kahju ning saamata on jäänud tulu. Antud juhul ei olnud kaebajal võimalik hakata kiirgusallikat kasutama. Kaebaja esitas taotluse kiirgustegevusloa muutmiseks (so kiirgusallika kasutusele võtmiseks meditsiinitarvete steriliseerimiseks kiirgusallikast lähtuva gammakiirgusega) 07.02.2006 ning kuigi vastustaja oleks pidanud vastava taotluse lahendama 30 päeva jooksul (so hiljemalt 08.03.2006), tegi ta seda alles poolteist aastat hiljem – so 17.09.2007.

Esmalt pidi kaebaja kandma põhjendamatuid kulutusi seoses vastustaja õigusvastaste toimingutega, mistõttu on kaebajal tekkinud kahju otsese varalise kahju näol. Kuni loa väljastamiseni, so kuni 18.09.2007, ei olnud kaebajal üldse võimalik tegeleda oma majandustegevusega, mistõttu jäi saamata (ettevõtlus)tulu. Ka pärast loa väljastamist ei olnud kaebajal võimalik saada ettevõtlustulu põhjendatult loodetud mahus, kuna tegevuse käivitamise edasilükkumine 1,5 aasta võrra tõi kaasa klientide usaldamatuse ja turu äralangemise ning sellest johtuvalt ka madalama käibe. Sisuliselt ei saanudki kaebaja oma majandustegevust vastustaja viivitamise tõttu käima ning pankrotistus.

7.2. Otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid kulutusi. Otsese kahjuna on käsitletavad kõik kulutused, mida kaebaja oli sunnitud kandma vastustaja õigusvastaste toimingutega seoses või selle tulemusel.

Otsese varalise kahju moodustavad mh kaebaja poolt seoses KMH ja avatud menetluse läbiviimisega kantud kulud kokku summas 11 907,60 eurot (186 313,47 krooni). Kaebaja on oma 30.06.2009 kaebuse täpsustuse lisana esitanud nimetatud kulu osas kokkuvõtliku tabeli (väljavõte kaebaja pearaamatust), kus on kõik vastavad kuluartiklid esile toodud ning väljavõtet on kinnitanud kaebaja tolleaegne raamatupidaja S. E. oma allkirjaga. Samuti on kaebaja lisanud kuludokumendid, mis tõendavad üheselt vastava kulu kandmist. Kokkuvõtlikult moodustub KMH ja avatud menetlusega seoses kantud kulu järgnevast:

- keskkonnamõjude hindamise aruande koostamisega seotud kulud: KMH aruande koostamine (OÜ Kupi arved kokku summas 150 500 krooni (ilma käibemaksuta); kohtumääruse alusel on KMH aruande koostanud OÜ-le Kupi välja mõistetud viivised ning kohtukulud summas 11 625,00 krooni, koopiakulud jm KMH koostamise ja avalikustamisega seotud kulud;

- tähitud kirjade saatmine seoses avatud menetluse ja KMH aruteludega;

- kulud ajalehekuulutustele ja Ametlikes Teadaannetes avaldamisele seoses avatud menetluse ja KMH aruteludega.

Kahju ulatuse osas on Riigikohus asjas nr 3-3-1-32-02 leidnud, et kahjuna tuleb hinnata ka õigusvastase tegevusega põhjustatud kohustuste suurenemist kolmandate isikute (nt maksuameti ja võlausaldajate) ees, sest sellega halveneb isiku varaline seisund. Riigikohus on viidatud asjas leidnud, et: „Kaupluse tegevuse peatamisel on üsna ilmne, et sellega lõpevad või vähenevad majandustegevusest tulu saamise võimalused ja et sellega võivad kaasneda ka makseraskused võlausaldajate ees, see omakorda võib kaasa tuua täiendavate intresside maksmise kohustuse või soodsa maksegraafiku tühistamise.“ Tulenevalt Keskkonnaministeeriumi õigusvastasest käitumisest ei olnud Steril võimalik alustada tootmistegevust ja teenida kasumit.

Tulenevalt sellest ei olnud võimalik tasuda pangalaenude põhiosa ega ka intresse. Ka ei olnud AS Steri võimeline täitma plaanitud rahalisi kohustusi oma partnerite ees. Nende rikkumistega kaasnesid lepingujärgsed trahvid. Seoses võimatusega tegeleda oma majandustegevusega oli kaebajal vajalik võtta ka täiendavaid laene. Laenulepingute sõlmimise vajadus oli tingitud otseselt vastustaja õigusvastasest tegevusest. Kaebaja klientidele arusaamatul põhjusel toimunud vastustajapoolne venitamine taotluse menetlemisel kahjustas olulisel määral nii kaebaja kui ka Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsust.

Seetõttu tekkis pärast vastustaja poolt viimaks loa väljastamist olukord, kus vaatamata loa olemasolule ei olnud võimalik olemasolevat kapatsiteeti täiel määral kasutada ning olemasolev võimsus suudeti täielikult realiseerida alles 2008.aasta juulikuuks. Vahepealsest vastustajapoolsest venitamisest tingituna oli pärast loa saamist vajalik juba võetud finantskohustuste teenindamiseks suurendada koobalti aktiivsust. 2008.aasta veebruaris esitas kaebaja taotluse lisakoobalti installeerimiseks usus, et luba saadakse õigeaegselt. Samal ajal oli tekkinud probleem, et kaebaja võlgnes pangale ka eelmiste perioodide laenumaksed ning intressid, mistõttu otsustati võlad refinantseerida ja tekitada esmane likviidsus ettevõtte toimimiseks.

Selleks oli AS Hansapank (praeguse ärinimega AS Swedbank) valmis andma lisakrediiti. 2008.aasta juuni lõpuks oli aga taas tekkinud kahetsusväärne olukord, kus lisakoobalti installeerimise loamenetlus oli saanud vastustajapoolse venitamistaktika objektiks ning ei olnud võimalik prognoosida, kas ja millal luba on võimalik saada (nüüdseks teame, et luba väljastati lõpuks 2009.aasta alguses). Osutatust tulenevalt ei jäänud kaebajal aga sisuliselt vastustaja poolt põhjustatud maksejõuetuse tõttu muud üle, kui esitada enda pankrotiavaldus.

Eeltoodust tulenevalt on otsese varalise kahju hulka määratletavad ka pangalaenude põhiosa ja intresside tasumata jätmisest tulenevad summad, samuti lepingujärgsed trahvid seoses partneritega sõlmitud lepingutega ning samuti uute ja ebasoodsamate laenude intressid. Kokkuvõttes moodustab selline kaebajale tekkinud otsene varaline kahju (täiendavad finantskulud) kokku 231 677,87 eurot ehk 3 624 971,01 krooni.

Kaebaja on esitanud kaebuse täpsustuse lisana (tlk 114-115, I kd) finantskulude tõendamiseks raamatupidaja poolt allkirjastatud väljavõtte kaebaja pearaamatust, millest nähtuvad lahtikirjutatult kõik allmärgitud kulud:

- Viivised Hansapangaga sõlmitud pangalaenudelt kokku summas 2 333 063,12 krooni – laenuleping nr 04-489095-JL koos lisadega 1, 2, 3, 4 ning laenuleping nr 06-016247-JK koos lisadega 1 ja 2. Osutatud laenulepingud ja lisad on esitatud täpsustuse lisana (tlk 116-153, I kd). Kaebaja selgitab, et osutatud summa katab vaid viiviseid seoses ülalnimetatud lepingutega nr 04- 489095-JL ja 06-016247-JK koos nende lisadega. Pearaamatu väljavõtte selgituseks – kontol nr 511312 tehtud operatsioonid käsitlevadki vaid ülalnimetatud lepinguid;

- Kredexi viivised summas 46 468,24 krooni (võetud Hansapanga poolt Steri kontodelt maha);

- Viivised Hungarosteri võlgnevuselt 675 292,00 krooni (viivise võlgnevuse aluseks olev leping koos lisadega on esitatud täpsustuse lisana, tlk 154-173, I kd);

- OÜ Kupi viivised vastavalt Harju Maakohtu 13.06.2008 kohtumäärusele summas 20 512,00 krooni (kohtumäärus on esitatud täpsustuse lisana, tlk 173-174, I kd); Bagla OÜ ja Marlind International AB-ga sõlmitud lepingutelt intressid ja viivised kokku 10 151,23 krooni (lepingud esitatud täpsustuse lisana, tlk 175-177, I kd). Nimetatud intresse ja viiviseid on käsitletud pearaamatu väljavõttes kontokande 51135 all, numbritega 08.280179 ja 08.280252;

- Laenulepingu tasud seoses laenude refinantseerimisega ja laenulepingute nr 07-227461-JK ning nr 07-227450-JK ja laenulepingu nr 04-489095-JL muutmise lepingu nr 4 sõlmimisega – kokku 57 925,35 krooni (täpsustuse lisa, tlk 178-192, I kd, koos kaebaja Hansapanga konto 2008. a veebruarikuu väljavõte, milles on kaebaja teinud väljatorkavaks kolm kontokannet – 05.02.2008 tasutud lepingutasud summas 12 000 krooni, 2000 krooni ja 43 925,35 krooni ehk kokku 57 925,35 krooni. Kontokannete selgitustest nähtuvad ka konkreetselt, milliste lepingute osas vastavad lepingutasud on makstud. Samuti nähtuvad nimetatud teenustasud pearaamatu väljavõtte kannetest, kandenumbrite 08.280031, 08.280033 ja 08.280036 alt);

- Intressikulu Hansapangaga sõlmitud laenulepingult nr 07-227461-JK summas 17 500 krooni (täpsustuse lisa, tlk 178-192, I kd, koos lepingult sooritatud operatsioonide väljavõttega seisuga kuni 05.02.2008, mis ei käsitle intressivõlgnevust ja selle tasumist – selles osas tuleb lähtuda kaebaja pearaamatu väljavõttest, täpsemalt kanded nr 08.280038, 08.280048, 08.280049, 08.280100);

- Intressikulu Hansapangaga sõlmitud laenulepingult nr 07-227450-JK summas 3982,94 krooni (pearaamatu väljavõte, tlk 115, I kd – kanded nr 08.280039, 08.280047, 08.280050 ja 08.280101);

- Aktsionäridelt saadud laenude intressid 460 076 krooni (laenulepingud tlk 193-231, I kd, koos allkirjastatud intressiarvestusega tlk 232, I kd). Kaebaja on oma 17.02.2010 menetlusdokumendis (tlk 34, III kd) esitanud vastavate laenulepingute ja intresside osas ka alljärgnevad dokumendid: kaebaja aktsionäridega sõlmitud laenulepingute kokkuvõtte ning laenude väljamaksmise maksekorraldused (tlk, 77, tlk 77 pöördel - 81, III kd), kaebaja ja K. G. G. H.’i vahelise laenulepingu allkirjastatud ärakirja (tlk 82-83, III kd) ning võlausaldajate 23.09.2005 ja 13.03.2006 kokkulepped (tlk 84-87, III kd); intressinõude esitamisel on kasutatud intressimäära 15%, mis on otsustatud kaebaja aktsionäride üldkoosoleku poolt 31.05.2005 ja 12.06.2006 üldkoosolekutel (tlk

89 pöördel, III kd). Seega on kaebajale kokku tekkinud otsene varaline kahju summas 243 585,47 eurot ehk 3 811 284,48 krooni.

7.3. Saamata jäänud tulu RVS § 7 lg 3 ja VÕS § 128 lg 4 kohaselt tuleb hüvitada saamata jäänud tulu, mis on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on nt asjades nr 3-2-1-56-02, nr 3-3-1-13-06 sedastanud, et majandustegevuses saamata jäänud tulu hindamine on reeglina komplitseeritud. Samas asjas on Riigikohtu halduskolleegium rõhutanud, et kahjuhüvitist ei tohi jätta välja mõistmata üksnes seetõttu, et saamata jäänud tulu suurust on keeruline või võimatu tuvastada.

Kuna saamata jäänud tulu tõendamine konkreetsete tõenditega on praktiliselt võimatu, esitab kaebaja käesolevaga kohtupraktikat arvesse võttes tõendid, mis tõendavad, et kaebaja oleks tõenäoliselt saanud ettevõtlustulu vähemalt 2 215 466 eurot ehk 34 664 511,00 krooni, kui vastustaja ei oleks õigusvastaselt toiminud. Steri oli planeeritud olema ainuke kaasaegsel tasemel kiirgussterilisatsiooni teenust pakkuv ettevõte meie piirkonnas (Skandinaavia, Soome, Loode-Venemaa ja Balti riigid). Steriliseerimiskeskuse võimsusest ja tehnoloogia eripärast tingituna oligi ettevõtte tegevus suunatud valdavalt eksportturgudele. Regiooni kogu kiirgussteriliseerimise teenuse turumaht oleks hinnanguliselt ligikaudu 50 000 m³. Kiirgussterilisatsiooni teenuse nõudluse taustaks selgitab kaebaja järgnevat. 1999.a. osteti kiirgussterilisatsiooniteenust pakkuv Rootsi ettevõte Stril AB Hollandi äriühingu Gammaster poolt. Stril AB oli piirkonnas (Rootsi, Soome, Baltimaad) ainus tööstusliku kiirgussterilisatsiooni teenust pakkuv ettevõte. Koheselt peale ostutehingut ühendati Gammaster Inglise ettevõttega Isotron AB. Viimane otsustas sulgeda Rootsis ettevõtte, kuna sealsed seadmed olid amortiseerunud ja vajasid olulisi investeeringuid. Tekkinud turuolukord sundis piirkonna kliente kasutama Isotroni Hollandis asuvaid tehaseid, millega kaasnes oluline käitlusaja ja transpordikulu tõus. Stril AB endine tegevjuht T. M. koos oma partneritega tegi ettepaneku luua uus kiirgusteenusepakkuja, et täita tekkinud tühimik teenusepakkumises. Äriplaani aluseks oli endistele Stril AB klientidele piirkonnas (Rootsi, Soome, Baltimaad) teenuse pakkumine. Projektiga alustati 2003.a. Steri asutati 2004. aastal ning tema põhiliseks tegevusalaks oligi kaupade ja materjalide töötlemine radioaktiivse kiirgusega, mille eesmärgiks on bioloogilise saastuse vähendamine. Teenuse osutamiseks rajati Saue valda

Alliku külla rahvusvahelistele standarditele ning Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastav kiirguskeskus. Rajatud kiirguskeskuse maksimaalseks projekteeritud kiirgusallikate aktiivsuseks on 1 MCi. Maksimaalset aktiivsust ning 85% tööaega arvestades on kiirguskeskuse tootlikkus ligikaudu 22 000 m³ aastas. 2006.a alguseks oli kiirgustehas rajatud ning valmis kliente teenindama. Kliendid olid kiirgustehase valmimisest teavitatud ja valmis teenust kasutama. Steri alustas turundustegevusega juba enne kiirguskeskuse ehitamist. Läbi viidud turuanalüüs viitas regioonis valitsevale vaakumile steriliseerimisteenuse osutamisel. 2004.aastal T. M.’i poolt läbi viidud töö potentsiaalsete klientidega näitas võimalikuks käibeks 1,481 tuhat EUR-i (tlk 233-235, I kd). Juba 2005.aastal alustati tööd klientidega ning 2005.a sügisel külastati aktiivse müügitöö käigus enamikke potentsiaalseid kliente. Kiirgustehase valmimisel olid Stril AB endised kliendid valmis steriliseerimisteenuse ostmiseks üle tulema Hollandist (Isotronist) Eestisse (Sterisse). Detsembris 2005.a - veebruaris 2006. a käisid potentsiaalsed kliendid juba ka steriliseerimiskeskusega tutvumas ning mitmed tegid juba reaalseid ettevalmistustöid teenuse osutaja vahetamiseks, et tuua oma toodete steriliseerimine Eestisse, kuna enamus neist oli sunnitud oma kaubad steriliseerimiseks transportima Hollandisse ning Eestis oleks see olnud tunduvalt lähemal (seega ka kiirem ja soodsam teenus). Juba enne tehase täielikku valmimist esitati mitmete klientide poolt eeltellimusi aastaste soovitavate mahtude kohta. Ajaks, millal Steri oleks pidanud oma tegevust alustama, oli klientide poolt kirjalikke eeltellimusi (letter of intent) esitatud juba üle

13 000 m³ (tlk 236-260, I kd). Esialgsete tellimuste ning teenuse mahud aastas (ettevõte maht aastas, m³) olnuks: TeamPac Oy 5000; Aiolos medicinsk Teknik AB 1500; Mycofood Oy 5000; Perlos Oy 800; Lactamin AB 200; Bio Hospital AB 150; Solveco Chemicals AB 120; Emiku AB 100; Cetro AB 30; Mekalasi Oy 20; Gyllebo Gödning AB 10; Polymed Scandie AS 300; Hutek Oy 100; Human Bridge AB 60; Safe Lens Sweden AB 40. Kokku 13 230 m³. Keskmine m³ müügihind oli arvestatud 115 EUR-i. Seega maksimaalne kinnitatud eeltellimustest tulenev aastakäive oleks olnud 23 805 520 krooni (1 983 793 krooni/kuus).

Võrdluseks tuleb lisada, et juba 1998.a. oli ülalviidatud Stril AB-l (kelle kliendid soovisid Steri juurde üle tulla) enne ühinemist Gammaster’iga käive aastas 10 232 765 SEK-i (tlk 91-97, III kd) ehk 16 884 062 EEK (vastavalt 31.12.98 SEK kursile 1 SEK = 1,65 EEK), korrigeerituna ametliku inflatsiooniga perioodil 1999-2006 10,3% 18 623 121 krooni ehk 1, 190 234,36 eurot. Ka eeltoodud võrdlusandmed kinnitavad, et 23 805 520 krooni suuruse käibe saavutamine, kui vastustaja ei oleks teinud Sterile ebaseaduslikke takistusi tegevuse alustamiseks, oleks olnud Steril igati reaalne, kuna Steri pidi asuma teenindama põhimõtteliselt sama klientuuri, mida teenindas Stril AB.

Seda enam, et Steri steriliseerimiskeskus oli kaasaegsem ja sellevõrra ka efektiivsem. Kahetsusväärselt alustas vastustaja just siis, kui kliendid olid valmis reaalselt eelnimetatud mahus Sterilt steriliseerimisteenust tellima, seadusevastast viivitamist kiirgussterilisatsiooni võimaldava loa väljastamisel. Kui vastustaja ei oleks õigusvastaseid toiminguid teinud, oleks Steri saanud alustada tegevust alates 09.03.2006 ning seda tõenäoliselt vähemalt eelkirjeldatud mahus 13 230 m³ aastas. Isegi kui mõni ülalnimetatud eeltellimuse esitanud potentsiaalsetest klientidest oleks teenuse ostmisest loobunud, oleks kaebaja tõenäoliselt ikka vähemalt eelkäsitletud mahus (so 13 230 m³) teenust osutanud, kuna kaebajal oli lisaks eelloetletule läbirääkimised pooleli veel ligikaudu 15 000 m³ mahtude osas (aastane arvestuslik toodang), mida kinnitavad potentsiaalsete klientidega toimunud läbirääkimiste pinnalt koostatud ja vahetatud memod (tlk 15-67, II kd).

Allpool on toodud ülevaade potentsiaalsetest klientidest, kellega lisaks ülaltoodule teenuse osutamise osas läbirääkimisi peeti ning kellest mõned hiljem ka Steri klientideks said. Nii oli näiteks Thermo Fisher Scientific OY üks olulisemaid Steri kliente selle lühikese aja jooksul, mis Steri töötada jõudis, hõivates suurema osa Steri igakuisest teenusmahust. Klientide, kellega peeti läbirääkimisi eeldatav tellimuse maht olnuks: Thermo Fisher Scientific OY 1700; Akla AB 1000; Cederroth International AB 250; Abigo Medical AB 1000; Linvates Biomaterials Oy 100;

BioHit Oy 600; MCP Medicare OY 500; Handelshuset Medic 150; Rexam

Plastic Containers ystad AB 300; Sterisol AB 200; Farmos OY 150; Absorbest AB 400; Cenova AB 160; Legopac Sverige AB 50; Medifiq OY 1000; Wingplast AB 7200. Kokku maht 14 760 m³.

Seda, et Steri oli nii tehniliselt kui ka personali osas reaalselt valmis steriliseerimisteenust osutama ning tegi ajakohaselt vastavaid ettevalmistusi, tõendab lisaks ülaltoodule ka asjaolu, et Steri oli sõlminud juba enne I perioodi algust steriliseerimiskeskuse toimimiseks vajaliku tööjõuga tööja töövõtulepingud ja töötajad asjakohaselt koolitanud (tlk 68-101, II kd). Lisaks korraldas Steri oma tootmises osalevatele töötajatele täiendava erialase 4-nädalase koolitusõppe Budapestis ja Bukarestis (tlk 102-107, II kd), mis samuti tõendavad üheselt Steri tahet ja valmisolekut steriliseerimisteenuse osutamisega alustada koheselt loa saamisel.

Kahjuks ei ole võimalik kaebajal esitada tõsikindlat majandusanalüüsi, mille pinnalt saamata jäänud tulu määrata, kuivõrd vastustaja õigusvastane tegevus halvas kaebaja majandustegevuse enne, kui see korralikult alatagi jõudis. Käesolevas halduskohtumenetluses kaebaja poolt põhjendatu ja tõendatu valguses ei saa aga olla kahtlust selles, et kaebajal oli kavatsus ja ka ilmselge võimalus tulu teenida. Need on kaks asjaolu, millele Riigikohus on oma 19.05.2009 lahendis asjas nr 3-2-1-46-09 saamata jäänud tulu nõude esitamise osas tähelepanu juhtinud. Kuivõrd kaebajal oli olemas nii kavatus kui ilmselge võimalus, siis on käesoleval juhul küsimus vaid selles, kui suurt tulu oleks kaebaja tõenäoliselt teeninud, kui vastustaja oleks käitunud õiguspäraselt. Kaebaja on alljärgnevalt esitanud tõenäoliselt saamata jäänud tulu arvestuse ning märgib, et on seejuures tuginenud teenitava tulu hindamisel adekvaatsetele andmetele ning lähtunud igati mõistliku majandustegevuse mudelist.

Kaebaja leiab, et saamata jäänud tulu suuruse arvestamisel on kõige kohasem aluseks võtta just eelkäsitletud potentsiaalsete klientide poolt kirjalikult kinnitatud eeltellimuste mahud 13 230 m³ aastas ja selle alusel välja arvestatud tulu, kuna väga tõenäoliselt oleks Steri poolt osutatud teenuste maht vähemalt selliseks kujunenud, kui Steri oleks saanud õigeaegselt tootmist alustada (lisaks on nö varuks läbirääkimiste staadiumis olevad potentsiaalsed kliendisuhted mahus 14 760 m³). Seega ongi kaebaja saamata jäänud tulu arvestamisel lähtunud tulu arvestamise aluseks olevate teenusmahtude osas eeltellimuste mahtudest, so mahust 13 230 m³ aastas, keskmise hinnaga 115 EUR-i m³. Kaebaja selgitab keskmise müügihinna osas, et 115 EUR/m³ on prognoos, mis põhines kaebaja konsultandi ja endise Stril AB tegevjuhi T. M.’i eksperthinnangul, kusjuures oma hinnangus lähtus ta Stril AB kogemustest. Täiendava tõendina on kaebaja oma 17.02.2010 menetlusdokumendi lisana (tlk 126, III kd) esitanud kaebaja tehase varad omandanud äriühingu, Scandinavian Clinics Estonia OÜ kinnituse selle kohta, et ühe kuupmeetri kauba steriliseerimise keskmiseks hinnaks ongi kujunenud ca 115 EUR/m³.

Saamata jäänud tulu arvestus algab 09.03.2006 ehk 30 päeva pärast kiirgustegevusloa muutmise Taotluse esitamisest, kuna just siis oleks pidanud vastustaja loa kiirgusallikate kasutamiseks välja andma ja Steri võis mõistlikult arvestada, et avaliku halduse kandja käitub seaduskuulekalt. Eelkirjeldatud asjaoludel tegi Steri kogu oma käivitamiseelse aja aktiivset turundustööd klientide hulgas ning kliendid olid valmis koheselt oma toodete steriliseerimise üle tooma Sterisse, kuid Steril ei olnud võimalik vastustaja õigusvastaste toimingute tõttu ca 1,5 aasta jooksul üldse klientidele steriliseerimisteenust osutada.

Keskkonnaministeeriumi seadusvastase viivitamise tõttu väljastati Sterile muudetud kiirgustegevusluba alles 17.09.2007. Sel perioodil, so 09.03.2006- 17.09.2007, ei olnud Steril üldse võimalik oma majandustegevusega tegeleda ning steriliseerimisteenust osutada ja seega ka tulu saada. Arusaadavalt oli Steri potentsiaalsetele klientidele selline Eesti riigi poolne käitumine arusaamatu ja vastuvõetamatu ning seetõttu kaotasid paljud neist usalduse haldusasjaajamise vastu Eestis ning seetõttu ka Steri võimekuse suhtes steriliseerimisteenuse pakkujana jätkusuutlikult tegutseda.

Usalduse olemasolu on aga meditsiinikaupade tootmisel üks allhankijatele esitatavatest põhinõuetest, kuna tootmise allhankijad peavad tootja registreerima sihtturu riiklikus järelvalveorganis (Ravimiametis). Registreerimise protseduur on kulukas ja aeganõudev. Kogu kiirgustegevusloa muutmise menetlemise aja oli Steri sunnitud andma klientidele ebamääraseid signaale vastustaja ettearvamatu seadusvastase tegevuse tõttu ning ilmselgelt ei lisanud see Sterile klientide silmis usaldusväärsust. Steri lähtus oma tegevuses ja kommunikatsioonis lähtekohast, et riigiasutus tegutseb seadusest ja kiirgusohutuse printsiipidest lähtudes ja vastavalt edastas ka informatsiooni oma klientidele.

Ligi pooleteist aastat on aga klientidele liiga pikk aeg, et oodata eelnevate lubaduste täitmist. Seetõttu oli Steri kiirgussterilisatsioonitegevuse loa saamise järgselt (so pärast 17.09.2007) sunnitud alustama tööd klientide värbamiseks oluliselt halvemalt positsioonilt, kui see oli enne tehase rajamist ning seetõttu tegema olulisi jõupingutusi taasvõitmaks klientide usaldust. Tulenevalt sellest kulus Steril ligi 9 kuud alates kiirgusallika kasutamise loa andmisest, et võita taas klientide usaldust ja saavutada olemasoleva võimsuse 100%-list hõivatust.

Sellest tulenevalt on kaebaja esitanud saamata jäänud tulu nõude ka perioodi eest, mis kulus klientide usalduse taasvõitmiseks ja põhjendatult loodetud tootmismahtude saavutamisele. Õigusvastaste toimingute ja käivitumisjärgse eeldatust madalama käibe vahel on otsene põhjuslik seos (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-32-02). Ülaltoodust johtuvalt on saamata jäänud tulu arvestusperiood kaebuses jagatud kaheks:

1) Periood 09.03.2006-17.09.2007, mil ettevõtlustulu saamine oli vastustaja õigusvastaste toimingute tõttu täielikult välistatud (I periood);

2) Periood 18.09.2007-31.05.2008 - vastustaja õigusvastastest toimingutest põhjustatud klientide usalduse kaotusest tingitud käivitumisprobleemid, mis väljendusid eeldatust madalamatest käibemahtudes (II periood).

Steri tehas oli täpsustuse esitamise hetkel võimeline 95 000 kürii aktiivsusega töötlema kaupu 230

000 EEK/kuus. Algselt oli Steri koobalti aktiivsus 150 000 küriid. Lähtudes tootmise praktikast võib järeldada, et tehase algse koobalti võimsusega 150 000 Ci (küriid) oleks maksimaalne võimalik käive olnud 363 158 krooni kuus. Saamata jäänud tulu arvutuste aluseks on võetud, et esimesel tegevuskuul (märts 2006) oleks tehas töötanud 25%-lise mahuga maksimaalselt selle hetke võimalikust (90 789 kr), järgmisel tegevuskuul (aprill 2006) 50%-lise võimsusega (181 579 kr), järgneval 3 kuul (mai-juuli 2006) töötanuks tehas 75%-lise mahuga maksimaalsest selle hetke võimalikust (272 368 kr) ning täismahu (363 158 kr) oleks tehas saavutanud augustiks 2006. Septembrist 2006 oleks lisatud juba koobaltit maksimaalse turunõudluse rahuldamiseks. Lähtudes ülaltoodud eeltellimustega kinnitatud potentsiaalsetest tellimusmahtudest, on 23 805 520 EEK suuruse aastakäibe saavutamiseks vajalik koobalti aktiivsus ligikaudu 850 000 küriid. Seega oleks arvestatud turunõudluse rahuldamiseks olnud tarvis soetada täiendavalt 700 000 küriid (150 000 küriid oli juba olemas) Co60 septembriks 2006.a. Lisatud koobaltiga oleks tõusnud tehase potentsiaalne tootmismaht 1,98 miljoni kroonini kuus (see vastab ülaltoodud eeltellimuste kuumahule). Pärast koobalti lisamist on järgneval 4 kuul (september-detsember 2006.a) arvestatud tootmismahtude kasvuga kuni 75%-ni võimalikust võimsusest, st 1 487 845 krooni kuus. Alates jaanuarist 2007.a on arvestatud tehase 100% hõivatusega, st müügikäibega 1 983 793 krooni kuus. Eeltoodu alusel oleks I perioodi müügikäive olnud 1 550 896, 36 eurot ehk 24 266 255 krooni ning II perioodi müügikäive 1 077 693,75 eurot ehk 16 862 243 krooni (tabel, tlk 191-192, II kd).

7.4. Tulust mahaarvatavad kulud VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata kasu, mida kahjustatud isik kahju tekitamise tagajärjel sai, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemisel kannatanu reaalselt võimalikust tulust maha arvata vajalikud kulutused, mis kannatanu sellise tulu saamiseks pidanuks tegema (asi nr 3-2-1-90-99). Alljärgnevalt toob kaebaja välja kõikvõimalikud tegevusja finantskulud, mis Steri oleks kandnud, kui ta oleks saanud kiirgusallikat õigeaegselt kasutama hakata ning mis tuleb ülalkäsitletud müügikäibest maha arvata, mh kulud, mis oleks olnud vaja täiendavalt teha võrreldes sellel perioodil reaalselt tekkinud kuludega.

7.4.1. Tulust maha arvatavad kokku hoitud tegevuskulud (elektri-, veeja küttekulud) Tegevuskulud oleks reaalse tootmistegevuse korral olnud hinnanguliselt suuremad reaalselt kantud kuludest elektri-, veeja küttekulude osas. Kulude kalkulatsioonis on aluseks võetud perioodi 01.06.2008-31.05.2009 reaalne keskmine elektri-, veeja küttekulu. Kuna elektrikulud oleksid pärast koobalti lisamist ja tehase suurema võimsusega tööle asumist oluliselt proportsionaalselt käibe mahtudega suurenenud, on perioodil september kuni detsember 2006.a arvestatud 3 kordse elektri kuluga võrreldes alustamise perioodiga ning alates jaanuarist 2007.a on arvestatud 4 kordse elektrikuluga. I perioodi elektri-, veeja küttekulud oleksid hinnanguliselt olnud kokku 283 010 krooni. Arvestades sellest maha reaalselt sellel perioodil tehtud kulutused nendele kuluartiklitele summas

81 981 krooni, oleks olnud tarvis kanda täiendavaid tegevuskulusid kokku summas 201 029 krooni. II perioodi elektri-, veeja küttekulud oleksid hinnanguliselt olnud kokku 170 691 krooni. Arvestades sellest maha reaalselt sellel perioodil tehtud kulutused nendele kuluartiklitele summas

67 960 krooni, oleks olnud tarvis teha täiendavaid tegevuskulusid kokku summas 99 196 krooni. Kaebaja on 17.02.2010 menetlusdokumendi lisana (tlk 98-121, III kd) esitanud maksekorraldused, mis tõendavad, et kaebaja on kandnud perioodil 09.03.2006-17.09.2007 elektri-, veeja küttekulusid summas 81 981 krooni ja perioodil 18.09.2007 kuni 31.05.2008 summas 67 960 krooni, seetõttu on ka ülaltoodud arvutused korrektsed.

7.4.2. Tulust maha arvatavad kokku hoitud koobalti soetamise kulud ja koobalti amortisatsioon Nagu ülal märgitud, oleks eeltellimustega kaetud tellimusmahtude teenindamiseks olnud täiendavalt vaja soetada 700 000 küriid koobaltit. Kuna õigusvastaste toimingute tõttu ei saanud Steri sellises mahus teenust osutada, siis jäi selline koobalti kogus ka ostmata. Saamata jäänud tulu arvestamisel tuleb seega eeldatavast müügikäibest maha arvata 700 000 kürii koobalti soetamisega ja finantseerimisega seotud kulud ning ka koobalti amortisatsioon. Koobalti hind 2006.aastal oli 1,58 USD/kürii (lisa, tlk 122, III kd). Vastavalt 18.09.2006.a USD kursile 12,35 EEK, oleks koobalti hinnaks olnud 19,51 krooni/kürii ja kogu täiendava koobalti maksumus seega 13 659 100 krooni.

Uue koobalti soetamiseks oleks võetud laenu koobalti maksumuses, st summas 13 659 100 krooni. Laenu hinnaks on arvestatud 6 kuu euribor (01.09.06 3,46%) + 2%, st 5,46%. Sellest lähtuv igakuine laenu intressimakse oleks olnud 62 149 krooni. I perioodi eest oleks eeltoodu alusel täiendav koobalti soetamisest tingitud finantskulu 776 861 krooni ning II perioodi eest oleks vastav täiendav finantskulu 528 266 krooni.

Täiendavate kuludena on arvesse võetud otsesed täiendava koobalti tellimisest tekkinud kulud, st transpordikulud, installatsioonikulu ja muud kaasnevad kulud (kindlustus, kraana rent jms). Koobalti transpordihind (varem soetatud koobalti analoogia põhjal) oleks olnud 41 040 krooni, installatsioonikulud vastavalt firma Hungaroster pakkumisele 13 000 EUR ehk 203 406 krooni ning muud koobalti soetamisega seotud kulud kokku 7 410 krooni (samuti varem soetatud koobalti analoogia põhjal). Kokku summas 251 856 krooni.

Täiendava 700 000 kürii Co60 lisamisel oleks arvele võetud põhivara summas 13 910 956 krooni. Koobalti amortisatsiooni määraks lähtuvalt koobalti reaalsest elueast on 10%. Sellest tulenevalt oleks koobalti igakuine amortisatsioon olnud 115 925 krooni. I perioodil oleks seega täiendava koobalti amortisatsioon olnud 1 449 058 krooni ning II perioodil 985 359 krooni.

7.4.3. Tulust maha arvatavad kokku hoitud tööjõukulud Töötasud oleks tehase plaanijärgsel käivitamisel olnud suuremad kui tegelikult sellel perioodil tehtud kulud, sest tehase seisaku perioodil olid osad töötajad tööl osalise tööajaga, lahkusid töölt või tegid sellel perioodil tööd mõne teise tööandja juures. Tehase õigeaegsel käivitamisel oli planeeritud töötasudeks 59 908 krooni kuus, st koos sotsiaalmaksudega oleks tööjõukulu kuus olnud

79 678 krooni. Arvestades tööturu situatsiooni ja palkade kasvu 2006 ja 2007.aastatel, oli alates oktoobrist 2006.a planeeritud tööjõukuluks 69 983 krooni kuus (maksudega 93 078 kr/kuus) ja alates oktoobrist 2007.a 78 650 krooni kuus (koos sotsiaalmaksudega 104 605 krooni kuus). Arvestades I perioodil (09.03.2006-17.09.2007) planeeritud tööjõukuludest (1 628 142 krooni) maha selle perioodi reaalsed tööjõukulud summas 781 941 krooni, oleks tehase töötamise ajal olnud tööjõukulud 846 200 krooni võrra suuremad. Arvestades II perioodil (18.09.2007-31.05.2008) planeeritud tööjõukuludest (883 375 krooni) maha selle perioodi reaalsed tööjõukulud summas 512

929 krooni, oleks tehase eeldatud koormusel töötamise ajal olnud tööjõukulud 370 446 krooni võrra suuremad. Reaalselt kantud tööjõukulud I ja II perioodi osas kokku on kaebaja toonud täpsustuse lisas (tlk 109-112, II kd) ning töötajatele tehtud väljamakseid tõendavad kontoväljavõtted ja maksekorraldused täpsustuse lisas (tlk 113-176, II kd).

Seega, I ja II perioodil oleks kokku saamata jäänud tulu seega 2 215 466 eurot ehk 34 664 511 krooni.

7.5. Kaebajale tekkinud kahju on vastustaja õigusvastase tegevuse otsene tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-13-06 märkinud, et ehitusloa andmisega viivitamine oli põhjuseks, mis viis kannatanul (ehitusloa taotlejal) kahju tekkimiseni, st põhjuslik seos eksisteeris. Analoogia korras on eeltoodud asjaolude põhjal tehtud järeldused kohaldatavad käesolevas haldusasjas. Ka antud juhul viivitas Keskkonnaministeerium taotluse lahendamisega (olles kohustatud selle lahendama 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 08.03.2006), väljastades loa alles 17.09.2007. Jõustunud otsusega on tuvastatud, et Keskkonnaministeeriumi viivitus ja toimingud olid õigusvastased. Loa andmise hetkeks ei olnud toimunud ka mingeid muutusi õiguslikus või faktilises olustikus, mis oleks takistanud loa andmist varem. Sellest tulenevalt on Keskkonnaministeeriumi õigusvastased toimingud ja tegevus otseseks põhjuseks, mis viis kaebajal ülalkirjeldatud kahju tekkimiseni.

Keskkonnaministeerium oleks pidanud taotluse lahendama 30 päeva jooksul. Vastav tähtaeg tuleneb otseselt seadusest ning selle kohaldumist on selgelt kinnitanud ka Riigikohus õigusvastasuse tuvastamise haldusasjas. Taotluse esitamise ajal ei sätestanud ükski õigusakt ühtegi erandit, mis oleks võimaldanud avatud menetluse algatamise tõttu menetleda taotlust kauem kui Nõuete § 7 lg-s 1 sätestatud 30 päeva. Käesoleval hetkel kehtiv Nõuete redaktsioon (mis antud vaidluses ei kohaldu) sätestab võimaluse pikendada vastavat tähtaega ka vaid kuni 3 kuuni, arusaadavalt erineb see oluliselt vastustaja poolt õigusvastaselt venitatud enam kui 1,5 aastast. Vastustaja ei ole kaebajalt kogu taotluse menetlemise jooksul kordagi palunud täiendavad dokumente või palunud korrigeerida olemasolevaid. Siinkohal ei saa arvesse võtta KMH-ga seotud dokumente, kuna nende nõudmine oli tervikuna õigusvastane. Vastustaja ise on korduvalt menetlemisega venitanud, lükates tagasi kaebaja poolt 08.06.2006 esitatud KMH programmi koos avaliku arutelu programmi ja küsimustega (võttes selle vastu alles 20.07.2006) ning jättes õigusvastaselt heaks kiitmata KMH aruande. Taotlus vastas Nõuete §-le 7 ning kiirgusseadusele, mida on vastustaja ka ise tunnistanud, väljastades – ehkki äärmise hilinemisega – siiski loa. Eeltoodust tuleneb, et taotluse menetlemise tähtaja pikenemiseks/pikendamiseks puudus igasugune kaebaja poolne sisuline põhjus ja ka õiguslik alus. Vastustaja jättis osutatud aruande heaks kiitmata olenemata sellest, et Kiirguskeskus kui vastaval alal Eestis pädevaim asutus andis oma 14.11.2006 kirjaga aruandele igati positiivse hinnangu. Kiirguskeskus leidis, et aruandes kavandatava tegevuse kiirgusohutust on põhjalikult hinnanud oma ala eksperdid ning et aruande kohta esitatud kiirgusohutust käsitlevad ettepanekud, märkused ja küsimused on saanud piisava ja konkreetse vastuse. Kaebaja 17.02.2010 lisana (tlk 123-124, III kd)

esitatud kiirgusohutushinnangust nähtub üheselt, et igasugune negatiivne mõju kaebaja poolt kavandataval kiirgustegevusel puudub. KiS § 6 p 17 sätestab, et kiirgusohutushinnang annab ülevaate kiirgustegevuse nendest aspektidest, mis puudutavad inimese kaitset ja kiirgusallika ohutust, kaasa arvatud kiirgusallika konstruktsioonis ja töökorralduses sisalduvate kaitseja ohutusmeetmete analüüs ning normaalsete töötingimuste ja avariiolukordadega seotud dooside või riskide analüüs. Kuivõrd kiirgustegevuse ohuastet määratakse KiS § 18 lg 3 kohaselt just kiirgustöötaja poolt aasta jooksul saadava efektiivdoosi alusel (mitte selle keskkonnamõju järgi), siis andis kiirgusohutushinnang kogu vajaliku informatsiooni kaebaja poolt kavandatud tegevuse ohutuse kohta. Riigikohus on samuti eeltoodut rõhutanud ja lisanud, et kuna vastustaja sai kiirgusohutushinnangust kogu vajaliku info, siis oli KMH algatamine õigusvastane ning koormas kaebajat põhjendamatult. KMH aruande heakskiitmata jätmise alusena väitis vastustaja, et aruanne ei ole asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks (KeHJS § 22 lg 3 p 5). Halduskohtu otsusega on tuvastatud, et vastustaja on hiljem aruannet heaks kiites (29.05.2007) mitmest esialgu väidetud puudustest üldse mööda läinud ning mitme eelnevalt esile tõstetud asjaolu kohta väitnud, et need on otsustamise seisukohast ebatähtsad. Halduskohtu otsuses on kohus sellest tulenevalt õigesti leidnud, et aruande esialgse heakskiitmata jätmise põhjus ei olnud mitte otsustamiseks vajaliku teabe või aruande detailsuse puudulikkus, vaid pelk soov otsustamisega viivitada, mis ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-ga 2. Ülaltoodust tuleneb, et vastustaja üritas menetlusega pahatahtlikult venitada ning kaebaja tegi omalt poolt kõik võimaliku, et vastustajal oleks otsustamiseks vajalik informatsioon olemas. Riigikohtu otsuse resolutsioon on selge ja tingimusteta ning ütleb, et KMH algatamine vastustaja toiminguna oli õigusvastane. Samuti on kohus tunnistanud pooltele siduvalt õigusvastaseks avatud menetluse algatamisega viivitamise ning KMH aruande heakskiitmata jätmise. Kõik need õigusvastased toimingud kokku tekitasid olukorra, mil kaebaja pidi kandma otseseid kulutusi (nagu ka KMH läbiviimise kulud) ning ei saanud pika aja jooksul tegeleda oma majandustegevusega.

7.6. Kaebaja oli omalt poolt teinud kõik ettevalmistused kiirgustegevusega alustamiseks ning oli sajaprotsendiliselt valmis tootmistegevust alustama. Tehasesse olid juba saabunud ka esimesed kaubad. Kaebaja oli valmis alustama 2006.a märtsil koheselt taotluse lahendamise järgselt oma tehases tootmistegevusega. Tehas oli sajaprotsendiliselt tootmistegevuseks valmis, kaebaja oli palganud ja koolitanud töötajad ning tehas oli saanud kõik vajalikud sertifikaadid, mis kõik on ka käesolevas asjas tõenditena esitatud. Kaebajale oli klientide poolt 09.03.2006 seisuga töötlemiseks saadetud kaupa juba nelja ettevõtte poolt – Nicosulf Industries EXP, Human Bridge AB, Mekalasi OY ja Farmos OY poolt kokku koguses 6357 kg (saatelehed, tlk 57-58, III kd).

Kaebajale väljastati 25.01.2006 Bureau Veritas’e poolt kvaliteedisüsteemi heakskiidu sertifikaat, Taani RISO High Dose Reference Laboratory poolt väljastati 05.03.2006 raport, mis käsitles standardijärgset tehase parameetrite määramise läbiviimist (Operational Qualification). Samuti viis Kiirguskeskus 06.02.2006 tehases läbi dosimeetrilise kontrolli, mis kinnitas kogu seadme kiirguskaitselist vastavust projekteeritule ning selle ohutust. Rõhutame, et osutatud Kiirguskeskuse kontrolliakt oligi aluseks sellele, et kaebaja sai esitada taotluse kiirgusloa muutmiseks kiirgusseadme kasutamise eesmärgil, st osutatud kontrolliakt oli sisuliseks indikaatoriks tehase igakülgsele valmisolekule tootmistegevuseks.

Kaebajal oli 09.03.2006 seisuga olemas kogu vajalik kvalifitseeritud personal tootmistegevuse läbiviimiseks. Töölepingud olid sõlmitud kõikide töötajatega.

Kõik eeltoodu tõendab üheselt kaebaja tahet ja valmisolekut steriliseerimisteenuse osutamisega alustamiseks vastustajalt kiirgusseadme kasutamise loa saamisel (st kiirgustegevusloa tähtaegsel muutmisel). Kaebajal ei olnud lisaks vastustaja õigusvastasele viivitusele kiirgustegevusloa muutmisel mingisuguseid muid faktilisi ega õiguslikke takistusi tehase käivitamiseks, mistõttu on vastustaja õigusvastane tegevus otsene kabeajale kahju tekkimise põhjus ning kahju hüvitamise nõue on õigustatud.

7.7. Kaebajale tekkinud kahju on kaitstud vastustaja poolt rikutud normide kaitse-eesmärgiga. Kaebaja on käesolevas menetluses varasemalt ning ka antud protsessidokumendis tõendanud ja näidanud ära seosed, millest nähtub kahtlusteta, et vastustaja õigusvastaseks tunnistatud toimingud on otseses põhjuslikus seoses kaebajale tekkinud kahjuga. Kaebaja on eelnevalt ära märkinud ka õigusnormid, mida vastustaja on rikkunud ning mille rikkumise tõttu on kaebajale kahju tekkinud. Riigikohtu halduskolleegium on käesoleva haldusasjaga analoogses asjas nr 3-3-1-13-06 oma 04.04.2006 otsuses rõhutanud, et: „/...ehitusloa andmisega viivitamine võib olla kahju tekkimise põhjuseks. Kui ehitusloa väljastamisega viivitamine on põhjuslikus seoses kahju tekitamisega, on rikutud ehitusloa väljastamist reguleerivate normide eesmärk muuhulgas ka ehitusloa taotleja kaitsmine kahju eest, mis tekiks juhul, kui ehitist õigeaegselt ehitada ja järelikult ka kasutusele võtta ei saaks“. Osutatud seisukohale on Riigikohus viidanud ka oma 22.10.2009 lahendis nr 3-3-1-66- 09. Antud juhul on analoogselt kiirgustegevusloa muutmisega viivitamine põhjuslikus seoses kaebajale kahju tekkimisega (ilma selleta ei saanud kaebaja tegevust alustada), mistõttu on rikutud kiirgustegevusloa muutmist reguleerivate normide eesmärk muuhulgas ka kiirgustegevusloa muutmise taotleja, s.o. kaebaja, kaitsmine kahju eest, mis tekkis, kuna ta ei saanud kiirgusseadet õigeaegselt kasutusele võtta ehk oma majandustegevusega alustada. Seega kinnitab Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht, et vastustaja poolt rikutud õigusnormide kaitse-eesmärgiga on hõlmatud kaebajale tekkinud kahju.

Seda, et kaebajale tekkinud kahju on hõlmatud rikutud normide kaitse-eesmärgiga, on juba kinnitanud ka Tallinna Halduskohus oma 25.09.2007 määruses nr 3-07-1819, mille esemeks oli nõue Keskkonnaministeeriumi 18.09.2007 käskkirja, millega väljastati vaidlusalune uus luba, tühistamiseks (kaebaja oli kaasatud kolmanda isikuna). Kohus on märkinud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse kohta, et esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada, kuivõrd see piiraks väga olulisel määral kaebaja (Steri) õigusi, takistades tal ettevõtlusega tegelemist valitud tegevusalal ning põhjustades sellega märkimisväärse majandusliku kahju. Samas lahendis on kohus viidanud ka kaebaja õigusele esitada kahju hüvitamise nõue. Tallinna Halduskohtu ülaltoodud seisukohta on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 23.10.2007 määruses, märkides, et tuleb arvestada kaebajale (Sterile) tegevuse keelamisega kaasnevate kahjudega.

Lisaks on oluline rõhutada õigusvastasuse tuvastamise haldusasjas tuvastatut, et vastustaja on rikkunud HMS § 5 lg-t 2, mille kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Nii osutatud sätte sõnastusest kui mõttest nähtub selgelt, et haldusmenetluse efektiivne ja võimalikult lihtne ning kiire läbimine teenib eesmärki kaitsta isikuid üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste eest. Seega on õige ja õiglane, et kui avaliku halduse kandja venitab haldusmenetlusega (ning vastav venitamine on tunnistatud kohtu poolt õigusvastaseks) ja taotlejale tekib seetõttu kahju, on avaliku halduse kandja kohustatud ka tekkinud kahju hüvitama. Antud juhul väljendub osutatud põhimõte selles, et vastustaja poolt menetlusnormide, sh menetlustähtaegade järgimine peab teenima kaebaja huvide kaitset.

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud.

8.1. Vastustaja märgib, et paljud kaebuses esitatud väited kaebajal väidetavalt tekkinud kahju kohta on paljasõnalised. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 15 lg 3 kohaselt on kaebaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Vastustaja on seisukohal, et esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja näib lähtuvat eeldusest, et varasemas haldusasjas vastustaja teatud toimingute õigusvastaseks tunnistamine toob automaatselt kaasa kahjunõude rahuldamise. Eeldus ei ole õige. Kahjunõuet saab rahuldada üksnes juhul, kui kõik kahju hüvitamise nõude õiguslikud eeldused on täidetud, mida antud juhul ei ole. Vastustaja on seisukohal, et kahju olemasolu, õigusvastasuse, põhjusliku seose ja esitatud kahjunõude suurusega otseselt seotud väidetavad asjaolud ei ole tõendatud. Puudub ka vastustaja süü.

Järgnevalt on toodud vastustaja seisukohad kaebuse ja selle täienduste kohta.

8.2. Väidetav kahju ei ole õigusvastaseks tunnistatud toiminguga põhjuslikus seoses. Kahju hüvitamiseks on tarvis tuvastada põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja tekitatud kahju vahel (RVS § 7 lõige 4, VÕS § 127 lõige 4). Järelikult on vajalik kontrollida, kas haldusasjas nr 3- 07-241 õigusvastaseks tunnistatud toimingute ja väidetava kahju vahel on põhjuslik seos. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja ei ole näidanud piisava põhjusliku seose olemasolu.

Varasemas haldusasjas ei ole kohtud väljendanud selget seisukohta selles, kui kiiresti oleks Keskkonnaministeerium pidanud kiirgustegevusloa muutmise taotluse lahendama. Nõuete § 7 lõige 1 sätestab tõepoolest kiirgustegevusloa muutmiseks 30-päevase tähtaja. Samas tuleb arvestada, et haldusasjas nr 3-07-241 jätsid kohtud rahuldamata kaebuse esitaja kaebuse osas, milles taotleti avatud menetluse õigusvastaseks tunnistamist. Seega oli avatud menetluse läbiviimine seaduslik ja lubatav. On ilmne, et avatud menetluse läbiviimisel ei ole võimalik loa taotlust lahendada 30 päeva jooksul. Selle kohta on ka Riigikohus oma 30.09.2008 otsuse punktis

12 märkinud, et paratamatult pikenes lõpliku otsuse tegemine avatud menetluse kohaldamisel. Lisaks tuleb tähele panna, et Nõuete § 2 lõige 3 sätestab, et kui loa andja esitab taotlejale tähtaja loa taotluse puuduste kõrvaldamiseks või taotluse materjalide kohta täpsustavate andmete esitamiseks, pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või täpsustavate andmete esitamise aja võrra. Vastustaja on seisukohal, et kui loa muutmise taotluses on kõrvaldatavaid puudusi, oleks ebaproportsionaalne teha loa muutmisest keeldumise otsus. Selle asemel on otstarbekas lasta taotlejal puudused kõrvaldada või täpsustavad andmed esitada hoolimata sellest, et menetlustähtaeg on saabumas. Vastasel juhul peaks loa muutmisest lihtsalt keelduma. See ei ole kuidagi taotleja huvides. Need asjaolud toetavad tõlgendust, et Nõuete § 2 lõiget 3 tuleb kohaldada ka loa muutmise taotluse puhul. Järgnenud avatud menetluse käigus esitas kaebuse esitaja erinevaid täiendavaid dokumente, mida lõpuks võeti arvesse kiirgustegevusloa väljastamisel. Kõik need dokumendid olid kogumis aluseks kaebuse esitajate kiirgustegevusloa väljastamisel. Seega ei saa perioode, mil vastustaja ootas kaebuse esitajalt lisadokumente, võtta aluseks kahjunõude arvestamisel.

Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja ei ole veenvalt näidanud, kuidas on tekkinud kahju põhjuslikus seoses KMH läbiviimisega. Samuti ei ole selgitatud põhjuslikku seost pärast KMH aruande heakskiitmist. Kaebuse esitaja tugineb sellele, et KMH algatamine on tunnistatud õigusvastaseks. Tõepoolest, Riigikohtu 30.09.2008 otsusega (asi nr 3-3-1-52-08) tunnistati vastustaja toiming, mis seisneb KMH algatamises, õigusvastaseks. Samas, sellest automaatselt ei tulene, et selle õigusvastase toiminguga on põhjuslikus seoses kogu KMH läbiviimise ajal väidetavalt saamata jäänud tulu.

Riigikohus rõhutas oma otsuse punktis 16, et KMH algatamine keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjas toodud põhjendustel on õigusvastane. Seega ei ole KMH algatamise õigusvastaseks tunnistamine mitte abstraktne, vaid seotud just konkreetse keskkonnaministri käskkirjas toodud põhjendustega. Tuleb arvestada, et KMH algatamise otsus on kaalutlusotsus ja asjaolu, et kaalutlusotsuste puhul rõhutatakse eriliselt põhjendamiskohustuse täitmist. Seega on võimalik, et KMH algatamise toiming tunnistatakse õigusvastaseks seetõttu, et see ei sisalda piisavaid põhjendusi, kuigi sisuliselt KMH läbiviimine on nõutav.

Arvestades täiendavalt, et kohus ei saa hakata haldusorgani asemel kaalutlusotsust tegema, ei saa Riigikohtu otsusest kuidagi järeldada, et KMH algatamine oleks igal juhul olnud õigusvastane. Seetõttu ei saa välistada, et KMH algatamist oleks peetud siiski õiguspäraseks, kui keskkonnaministri käskkiri oleks sisaldanud täiendavat motivatsiooni, õigustamaks KMH vajalikkust. Eeltoodust omakorda tuleneb, et puudub alus väita, et väidetav saamata jäänud tulu on õigusvastaseks tunnistatud KMH algatamise toiminguga põhjuslikkus seoses. Lisaks, antud juhul tuleb arvestada avalikkuse suure vastuseisuga kaebuse esitaja projektile.

Tähtsust omab ka see, et varasemad haldusmenetlused ei olnud läbi viidud avatud menetlustena. Teadaolevalt ei olnud puudutatud isikud varasematesse haldusmenetlustesse ka muul viisil kaasatud, kuigi hea haldustava seda eeldanuks (vt RKHK 13.06.2003 kohtuotsus asjas nr 3-3-1-42- 03, p 37). Selliste puudujääkide kõrvaldamiseks oli avalikkuse kaasamine hädavajalik. Avatud menetluse läbiviimist ei ole kohtud õigusvastaseks tunnistanud. Arvestades suurt avalikkuse tähelepanu kaebuse esitaja tehasele, on ilmne, et avatud menetluse käigus oleks tulnud üldsusele selgitada kavandatavat tegevust ja selle mõjusid.

Selleks, et neid mõjusid selgitada, pidanuks kaebuse esitaja niikuinii esitama ekspertarvamusena hinnangud võimalike mõjude kohta. Võib eeldada, et kaebuse esitaja kulud sellise täiendava informatsiooni esitamiseks oleks samas suurusjärgus kuludega, mis kaebuse esitajal tekkisid seoses KMH aruande koostamisega eksperdi poolt. Seega ei ole KMH aruande koostamise kulude tekkimine õigusvastaseks tunnistatud KMH algatamise toiminguga põhjuslikus seoses. Avalikkuse vastuseisust tingituna oli kiirgustegevusloa väljastamisega seotud äärmiselt kõrge kohtuvaidluse risk.

Mida põhjalikum on menetlus, seda väiksem on kohtuvaidluse riski realiseerumise tõenäosus arendaja jaoks. Haldusasjas nr 3-07-1306 leidsid kohtud, et vastustaja poolt KMH aruande heaks kiitmine oli õiguspärane. Haldusasjas 3-07-1836 leidsid kohtud, et kaebuse esitajale väljastatud kiirgustegevusluba on õiguspärane. Sellisele seisukohale asumisel tuginesid kohtud suurel määral teostatud KMH tulemustele. Teisisõnu, mitmete isikute poolt vaidlustatud kiirgustegevusluba ei tühistatud põhjusel, et läbiviidud KMH tulemused veensid kohtuid selles, et kaalutlusõigust on nõuetekohaselt teostatud.

Arvestades kohtute põhjendusi haldusasjas 3-07-1836 ja eriti KMH olulist tähtsust nendes põhjendustes, ei saa välistada, et ilma KMH teostamiseta ei oleks kohtud väljastatud kiirgustegevusluba õiguspäraseks pidanud. See oleks võinud tuua kaasa ka kiirgustegevusloa tühistamise, mis on kaebuse esitaja jaoks raskem tagajärg. Eeltoodust tulenevalt ei saa KMH menetlusele kulunud aega automaatselt arvestada kahjunõude arvestamisel. KMH läbiviimine selgelt vähendas kaebuse esitaja jaoks kohtuvaidluse riski. Samuti andis KMH kaebuse esitajale parema ülevaate tema tegevusega kaasnevatest riskidest ja võimaldas kaebuse esitajal oma tegevust ja leevendusmeetmeid täpsustada.

Seega ei saa väita, et KMH-ga seotud kulud (sh KMH aruande koostamise kulu) oleks kaebuse esitaja jaoks olnud kasutud ja vastustaja õigusvastaseks tunnistatud toimingute vahetuks tagajärjeks. Lisaks tuleb arvestada, et tänu KMH-le oli kaebajal 13.01.2009 võimalik saada kiirgustegevusloal võimsuste suurendamise ning hiljem Scandinavian Clinics Estonia OÜ-l veelgi suurema võimsusega luba kiiremini. Seega ei saa KMH kulusid ka sõltumata eelöeldust kaebaja kahjuna käsitleda, kuna KMH omas kaebaja jaoks teatud kasulikkust hiljem. On tõenäoline, et juhul, kui kaebaja ei oleks 2006-2007 aastal KMH-d läbi viinud, oleks ta pidanud selle läbi viima ja seega sellega seonduvaid kulusid kandma hiljem.

Seejuures oleksid kaebaja vastavad kulud olnud isegi inflatsiooni võrra suuremad.

Kahju hüvitamine seoses haldusasja nr 3-07-241 raames õigusvastaseks tunnistatud toimingutega saaks kõne alla tulla üksnes juhul, kui kaebuse esitajal puudusid mis tahes muud faktilised ja õiguslikud takistused tehase käivitamiseks. Kaebuse esitaja ei olnud 09.03.2006 valmis tehase käivitamiseks ja ei ole tõendanud, et ta oli nimetatud ajal valmis reaalselt tootmistegevusega alustama. Samuti väidab kaebuse esitaja, et on vastustaja tegevuse tõttu kaotanud usalduse lepingupartnerite silmis. Esitatud tõenditest aga nähtub, et kaebuse esitaja on oma väidetavatele lepingupartneritele lubanud alustada tehase tööga juba 2005.aastal. Tegelikkuses taotles kaebuse esitaja kiirgustegevusluba alles 2006.aasta alguses. Seega on kaebuse esitaja ise jaganud katteta lubadusi, mida ta ei ole suutnud täita, sõltumata vastustajale tehtavatest etteheidetest.

8.3. Kohaseid primaarnõudeid ei ole esitatud. RVS § 7 lõike 1 kohaselt on kahjunõue välistatud, kui kannatanu ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. Vastustaja on seisukohal, et kui kaebuse esitaja pidas KMH algatamise toimingut oma õigusi rikkuvaks ning talle kahju tekitavaks, oleks ta pidanud rakendama oma õiguste kaitseks esmaseid õiguskaitsevahendeid. Tegelikult asus kaebuse esitaja täitma KMH menetluses arendaja kohustusi. Esmaseid õiguskaitsevahendeid ei ole kaebuse esitaja aga kasutanud. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine aga antud juhul välistab RVS § 7 lõige 1 kohaselt kahjunõude täielikult. Eeltoodu kehtib ka KMH aruande heakskiitmata jätmise vaidlustamata jätmise osas.

8.4. Kaitse-eesmärk, kohase hoolsuse rakendamine, kannatanu osa, süü puudumine Kahjunõude puhul tuleb kontrollida, kas kaebajale tekkinud kahju hüvitamine on lubatav rikutud kohustuse kaitse-eesmärki silmas pidades. Kui kahju ärahoidmine ei olnud väidetavalt rikutud õigusnormi eesmärgiks, ei kuulu väidetav kahju hüvitamisele, sõltumata õigusrikkumise toimumisest. Riigikohus on 22.10.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-66-09 leidnud, et menetluslikke õigusi tagavate normide kaitse-eesmärgiks ei ole alati saamata jäänud tulu hüvitamine. Vastustaja leiab, et normide, mille rikkumine tuvastati nn õigusvastasuse haldusasjas, kaitse-eesmärgiks ei ole kaebuse esitaja tulu teenimise võimaluste tagamine. Nimetatud otsuses on Riigikohus märkinud ka seda, et kui väidetav kahju on tekitatud seoses kaalutlusõiguse alusel antud tegevusega (nagu antud juhul), saab kahju kuuluda hüvitamisele ainult siis, kui kaalutlusõigus oli sedavõrd kitsendatud, et vastustajal ei olnud muud õiguspärast võimalust, kui teha õigusvastaseks tunnistatud otsusele vastupidine otsus. Vastustaja on viidanud, et üheks selliseks küsimuseks oli antud juhul see, et kas KMH algatamine oleks igal juhul olnud õigusvastane. Kuigi KMH algatamise toiming oma konkreetsete põhjendustega tunnistati õigusvastaseks, ei saa absoluutselt väita, et KMH algatamine kui selline oli välistatud.

RVS § 13 lõikes 3 on sätestatud, et avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Lisaks tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane (RVS § 13 lõike 1 p 5). Arvestada tuleb ka kannatanu enda osa kahju tekitamises (RVS § 13 lõike 1 p 4)

Erialakirjanduses on märgitud, et muuhulgas meditsiinis kasutatava varustuse steriliseerimise tegevuste kavandamisel on kvaliteetne ja põhjalik keskkonnamõju hindamine arendaja jaoks kasulik ja tihti lausa hädavajalik. Väärib tähelepanu, et kaebuse esitaja rajas antud juhul oma tehase selliselt, et tehase planeerimiseks ei viidud läbi avalikku planeerimismenetlust ega ühtegi muud avatud menetlust (nt ehitusloa taotlemisel) enne kiirgustegevusloa taotlemist. Sellel taustal võib pidada igati mõistuspäraseks ja demokraatlikuks lahendust, kus enne otsustusi, millega kavandatud tegevusi saab hakata reaalselt ellu viima, kaasatakse avalikkus otsustusprotsessi juurde. Keskkonnavaldkonnas on just keskkonnamõju hindamise menetlus see, mis tagab kõige paremini üldsuse kaasamise, mis on ka EL KMH direktiivi (85/337/EMÜ) kohaselt üheks KMH eesmärgiks. Tuleb arvestada, millised võinuks olla tagajärjed, kui vastustaja ei oleks KMH-d antud juhul algatanud ning luba oleks väljastatud ilma üldsust piisavalt kaasamata. Selline haldusmenetlus oleks üldsuse jaoks paistnud ebademokraatliku, huvitatud isikute huve mittearvestava, võimalik, et isegi korruptiivsena. Vastustaja leiab, et haldusorganile ei saa sellel taustal kahju tekitamist ette heita. Täiendavalt soovib vastustaja viidata, et Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas 3-07-1836 leidnud, et minister on tegutsenud vajaliku hoolsusega selles, et on palunud Harju maavanemal kontrollida Saue Vallavalitsuse tegevust seoses kaebuse esitaja tehasega. Seega on ringkonnakohus aktsepteerinud teatud viivitust kiirgustegevusloa väljastamisel, kui ehitusja kasutuslubade õiguspärasus on kahtluse all. Kui kohtu seisukoha järgi on vastustaja tegutsenud vajaliku hoolsusega, ei saa tulla kõne alla õigusvastaselt kahju tekitamine ega selle hüvitamine.

Suur osa kaebuse esitaja nõudest on saamata jäänud tulu nõue. RVS § 13 lõikes 2 on sätestatud, et saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Esmalt peab märkima, et Eestis puudus siiani praktiline kogemus kaebuse esitaja tehasele sarnaste objektidega, eriti olukorras, kus nende rajamisega kaasneb suur üldsuse tähelepanu. Kaebuse esitaja tehasega seotud menetlusi iseloomustab seega erakordsus. Vastustaja leiab, et arvestades kiirgustegevusloa muutmise menetluse asjaolusid, sealhulgas eelmärgituid, tegutses vastustaja vastavas haldusmenetluses mõistlikult, püüdes arvestada nii taotleja kui ka suure hulga puudutatud isikute huve. Olukorras, kus kohtud hiljem on suuresti tuginenud KMH menetluse tulemustele oma otsuste motiveerimisel, näitab ilmekalt, et täiendavate tõendite kogumine oli otstarbekas ning põhjendatud. Isegi, juhul, kui vastustajale saab ebaõige kaalutlusotsuse tegemist formaalselt ette heita, ei olnud vastustaja tegevus haldusmenetluste konteksti arvestades ebamõistlik. Seega ei olnud vastustaja väidetava kahju tekitamises süüdi.

8.5. Otsese varalise kahju kohta esitatud tõendid ei kinnita põhjuslikku seost ega tõenda kahju olemasolu. Kaebuse kohaselt on kaebajale väidetavalt tekkinud otsene varaline kahju jagatav kaheks: KMH ja avatud menetluse läbiviimisega seonduvad kulud ning finantskulud. Otsene varaline kahju seisneb kaebuse kohaselt KMH ja avaliku menetluse läbiviimisega seoses väidetavalt kantud kulutustes.

8.5.1. KMH läbiviimisega seoses väidetavalt kantud kulude kohta esitatud tõendid Mingil juhul pole vastustaja õigusvastaseks tunnistatud toimingutega põhjuslikus seoses KMH koostanud OÜ-le Kupi hüvitatud menetluskulud summas 11 625 krooni. Kaebusele lisatud 13.06. 2008 kohtumäärusest OÜ Kupi ning kaebaja vahel sõlmitud kompromissi kinnitamise kohta nähtub, et kaebaja on OÜ Kupi nõuet kohtusse pöördumise päeva seisuga täies ulatuses tunnistanud. Asjaolust, et hiljem sõlmiti asjas samas ulatuses kompromiss, järeldub seega, et kaebaja oleks saanud OÜ Kupi kohtusse pöördumist ära hoida. Kõik OÜ Kupi kohtusse pöördumisest tulenevad kulud on seega tingitud kaebaja, mitte vastustaja käitumisest. Nende hüvitamist ei saa kaebaja vastustajalt põhjusliku seose puudumise tõttu nõuda.

Sõltumata põhjusliku seose ja muude kahju hüvitamise eeltingimuste olemasolust, on vastustaja seisukohal, et kaebaja ei ole ka tõendanud, et talle on kaebuses märgitud mahus otsene varaline kahju tekkinud. 26-st kulukirjest 15 kohta esitatud kuludokumendist ei nähtu nende seost KMH menetlusega ning selline seos ei ole tuletatav ka esitatud dokumentide rekvisiitidest (eelkõige kuupäevast ja kulu tegemise kohta dokumenti märgitud selgitusest). Kõige markantsemaks näiteks sellisest kuludokumendist on OÜ Uus Maa Tartu büroo 1000 kroonine arve ekspertarvamuse eest 02.10.2006, ent kuludokumentide endi pinnalt jäävad KMH menetlusega seostamatuks ka kõik tähtkirjade saatmise ning paljundus-, köitmisjms tööde eest esitatud arved. Seejuures ei nähtu ühest paljundustööde eest esitatud arvest - AS-i Koopia Kolm arvest nr 2284 21.08.2006 - üldse, et see oleks esitatud kaebajale. Ülejäänud kuludokumentide puhul tekitab küsimusi kantud kulu suurus. 2006.aasta kevadel on kaebaja avaldanud KMH kohta teate ajalehes Harjumaa (Harel OÜ 12. mai 2006 arve nr 269), makstes selle eest 2025 krooni (ilma käibemaksuta). Kaebusele lisatud OÜ Taims Grupp 29. augusti 2006 arvest nr 260634 nähtub, et sama teate avaldamise eest Lääne-Harju Ekspressis oleks kaebaja pidanud maksma 265 krooni vähem. Sarnaselt on teate avaldamine Postimehes olnud 1150 krooni kallim kui teate avaldamine Eesti Päevalehes. Kulusid, mida kaebaja oleks saanud odavama variandi kasuks otsustades vältida, ei ole vastustajalt põhjust välja mõista.

8.5.2. Finantskulu kohta esitatud tõendid Vastustaja on seisukohal, et lisaks eelnevalt esitatud üldistele vastuväidetele põhjusliku seose puudumise kohta ei kinnita põhjusliku seose olemasolu vastustaja õigusvastaseks tunnistatud toimingute ja väidetava finantskulu vahel ka kaebaja esitatud tõendid. Kaebaja esitatud tõendid ei tõenda ka finantskulu tekkimist kaebuses märgitud mahus. Finantskulus seisnev otsene varaline kahju koosneb kaebuse kohaselt kaebaja väidetavatest kuludest: (a) laenulepingu tasud (3 kulukirjet kogusummas 57 925,35 krooni); (b) viivis, sh viivis pangalaenudelt (35 kulukirjet kogusummas 2 333 063,12 krooni), Kredexi viivis (5 kulukirjet kogusummas 46 468,24 krooni), viivis Hungaroster Co. Ltd.-ga sõlmitud lepingutest (5 kulukirjet kogusummas 30 663,33 krooni) ja muudest lepingutest tulenevad viivised (üks kulukirje summas 20

512 krooni); (c) intressid, sh intressid pangalaenudelt (8 kulukirjet kogusummas 21 482,94 krooni), intressid aktsionäridega sõlmitud lepingutelt (13 kulukirjet kogusummas 460 076 krooni) ning intressid muudest lepingutest (3 kulukirjet kogusummas 10 153,23 krooni). Vastustaja on kõiki nimetatud väidetavaid kulusid alljärgnevalt eraldi käsitlenud.

8.5.2.1. Lepingutasud Kaebaja nõuab otsese varalise kahjuna lepingutasusid laenulepingutelt nr-ga 07-227450-JK, 04- 489095-JL ja 07-227461-JK. Samuti ei ole kaebaja esitanud dokumente, millest nähtuks, et laenulepingu nr 07-227450-JK alusel on laen talle välja makstud. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et talle oleks lepingutasude näol üldse kahju tekkinud. Isegi, kui jätta kõrvale, et kaebaja ei ole lepingutasude osas kahju tekkimist tõendanud, tuleks kaebaja nõue vastavas osas ikkagi rahuldamata jätta, kuna kaebaja ei ole tõendanud ega ka selgitanud põhjusliku seose olemasolu väidetava lepingutasude maksmise kohustuse ning vastustaja õigusvastaseks tunnistatud tegevuse vahel. Kõik laenulepingud, mille lepingutasude hüvitamist kaebaja vastustajalt nõuab, sõlmiti 21.01.2008, s.o pärast seda, kui vastustaja oli kaebajale loa kiirgusseadme kasutamiseks juba väljastanud. Järelikult ei saa kaebaja väidetav kohustus lepingutasude maksmiseks vastustaja õigusvastaseks tunnistatud tegevusega põhjuslikus seoses olla. Kaebaja väide, mille kohaselt tulenes vajadus täiendavate laenude võtmiseks vastustaja õigusvastaseks tunnistatud tegevusest tingitud võimatusest tegeleda majandustegevusega, on paljasõnaline ja tõendamata. Vastustaja arvates oli täiendavate laenude võtmise vajadus märksa tõenäolisemalt tingitud hoopis kaebaja suutmatusest steriliseerimiskeskust tulutoovalt majandada. Seda kinnitab kasvõi juba see, et kaebaja võttis täiendavaid ning pikendas olemasolevaid laene juba enne 09.03.2006, s.o aega, mil vastustaja oleks kaebaja väitel pidanud kiirgusseadme kasutamise loa väljastama. Nii suurendas kaebaja suurima, 08.12.2004 sõlmitud 1 278 233 EUR suurust laenu

209 311 EUR võrra juba 23.09.2005 (laenulepingu muutmise leping nr 1). Esimest korda pikendati sama laenu aga juba 22.02.2006, mil algselt 14.03.2006 määratud laenu esimese tagasimakse tähtaeg lükati 15.01.2007 (laenulepingu muutmise leping nr 3). Mõlemad kokkulepped sõlmiti enne seda, kui vastustaja oleks kaebaja käsitluse kohaselt pidanud kiirgusseadme kasutamise loa väljastama. Lisaks kinnitab kaebaja suutmatust steriliseerimiskeskust tulutoovalt majandada asjaolu, et pärast loa väljastamist läks kaebaja pankrotti, olles selleks ajaks omanud kiirgusseadme kasutamise luba juba enam kui aasta.

8.5.2.2. Viivised Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu näiteks, milline oli laenulepingu nr 04-489095-JL raames kokku lepitud maksegraafik, s.t et kaebaja ei ole kohtule näidanud, millistelt summadelt üldse oli võimalik viivist arvestada. Lisaks pangalaenudelt arvestatud viivistele nõuab kaebaja vastustajalt ka Kredexi väidetava viivisenõude hüvitamist summas 46 468,24 krooni. Samas ei ole kaebaja esitanud selle nõude olemasolu kohta ühtegi asjakohast tõendit. Kaebaja nõue hõlmab ka viiviseid KMH läbi viinud OÜ Kupi nõudelt summas 20 512 krooni. Kaebaja sõlmis nimetatud summa tasumiseks OÜ-ga Kupi kompromissi, nõustudes tasuma kogu nimetatud summa 5 tööpäeva jooksul kompromissi jõustumisest. Vastustaja arvates näitab see, et kaebaja oleks samasuguse kompromissi saanud sõlmida ka juba enne, kui võlgnevus üldse tekkis ja viiviste arvestus algas. Järelikult ei saa OÜ Kupi nõudelt arvestatud viivised olla vastustaja õigusvastaseks tunnistatud tegevusega põhjuslikus seoses.

8.5.2.3. Intressid Vastustaja on seisukohal, et kaebaja nõutavaid laenulepingute järgseid intresse ei saa kaebaja kahjuna käsitleda. Intresside maksmise kohustus on kaebaja äririsk, mille hüvitamist ei saa vastustajalt nõuda. Riigikohus on küll kaebaja poolt viidatud asjas nr 3-3-1-32-02 öelnud, et võlausaldajate ees tekkinud makseraskustest tulenev täiendavate intresside kulu võib olla käsitletav kaebaja kahjuna, ent sellest ei saa järeldada, nagu oleks igasugune vastaval perioodil tekkinud intressikulu automaatselt kaebaja hüvitamisele kuuluv kahju. Selleks, et täiendavat intressikulu jms kulusid kaebaja hüvitamisele kuuluva kahjuna käsitleda, tuleb vastava kulu ja vastustaja õigusvastaste toimingute vahelist seost igakordselt põhjendada. Seda ei ole kaebaja teinud.

Sõltumata eelnevast märgib vastustaja, et kaebaja ei ole talle väidetavalt tekkinud kahju intressinõude osas ka tõendanud. Kaebaja esitatud tõenditest ei nähtu, millal on välja makstud Hansapangaga sõlmitud laenulepingu nr 07-227450-JK alusel antud laen, ning sama küsimus tõusetub ka kõigi kaebaja aktsionäridega sõlmitud laenulepingute puhul. Intressi arvestamine saab alata alles laenude väljamaksmise hetkest. Seega tuleb lugeda, et seni, kuni kaebaja pole esitanud laenude väljamaksmist ning nende väljamaksmise aega tõendavaid dokumente, on tema intressinõue tõendamata.

Lisaks sätestab aktsionäridega sõlmitud laenulepingute punkt 1.3.1, et intressi tasumisel lähtutakse Hansapanga laenulepingust ja võlausaldajate kokkuleppest. Nende kokkulepete sisu ei ole kaebaja kohtule avaldanud. Seega on kaebaja aktsionäridega sõlmitud laenulepingute puhul jätnud tõendamata olulise osa intressikokkuleppest ning sellest tulenevalt ka oma intressinõude.

Problemaatiline on ka kaebaja esitatud intressinõude suurus. Kaebusele lisatud materjalidest ei nähtu, millist intressimäära on intressinõude esitamisel kasutatud. Seega on kaebaja intressinõue vähemalt osaliselt juba seetõttu põhjendamatu.

8.6. Saamata jäänud tulu kohta esitatud tõendid ei kinnita põhjusliku seose ega tõenda kahju olemasolu. Kaebaja saamata jäänud tulu nõude puhul käsitleb vastustaja alljärgnevalt esmalt tulu, mis kaebajal enda sõnul saamata jäi, ning seejärel kulutusi, mis kaebaja hinnangul väidetavast tulust maha tuleb arvata. Vastustaja arvates on kaebaja valesti hinnanud nii väidetavat tulu kui ka selle saamiseks vajalikke kulutusi.

8.6.1. Kaebajal väidetavalt saamata jäänud tulu puudutavad tõendid Kaebaja väited saamata jäänud tulust summas 24 266 255 krooni I perioodil (9. märtsist 2006 kuni

17. septembrini 2007) ja summas 16 862 245 krooni II perioodil (18. septembrist 2007 kuni 31. maini 2008) on tõendamata. Ei kaebus ega sellele lisatud dokumendid ei sisalda mingisugust adekvaatset majandusanalüüsi, mille pinnalt oleks saamata jäänud tulu kohta võimalik selliseid järeldusi teha. Kaebusele lisatud dokumendid ei kinnita kaebaja väiteid ei väidetava käibe mahu ega ka müügihindade osas.

Kaebusele lisatud dokumentidega on tõendamata ka kaebaja poolt saamata jäänud tulu suuruse arvutamise aluseks võetud 13 230 m³ suurune aastane müügimaht. Kaebuse kohaselt tugineb see väidetavatel kirjalikel eeltellimustel (letter of intent), mille tõendamiseks on kaebaja esitanud 19 dokumenti. Nimetatud dokumentidega seonduvad muuhulgas järgmised probleemid:

(a) Dokumentide näol ei ole tegemist siduvate kinnituskirjadega.

Nt Perlos Oy 12.03.2003 e-kiri on saadetud vastuseks kaebusele lisamata kaebaja e-kirjale ning see sisaldab üksnes infot Perlos Oy poolt steriliseeritavate toodete mahu kohta. Lactamin AB 06.02.2004 kirjas on otsesõnu märgitud, et lepingust on veel vara rääkida. Tellimuskirjadena pole mingil juhul vaadeldavad ka kaebusele lisatud dokumendid, mis kaebuse esitaja väitel tõendavad kokkulepet TeamPac Oyga, Aiolos Medicinsk Teknik ABga, Mycofood Oyga, Mekalasi Oyga, Hutek Oyga ja Safe Lens Sweden Oyga. Ka ülejäänud kaebusele lisatud dokumendid on liiga üldised selleks, et neid siduvate tellimuskirjade või, veelgi enam, lepingutena vaadelda.

(b) Dokumendid ei tõenda kaebuses märgitud väidetavate tellimuste mahtu. Näiteks on TeamPac Oy 15.08.2003 kirjas kaebuses märgitud mahule 5000 m³ küll viidatud, ent on samas märgitud, et selline oleks tellimuse maht juhul, kui steriliseerimine toimuks TeamPac Oy Liljendali tehase vahetus läheduses. Samas kirjas on öeldud, et Sauel asuv tehas ei oleks ilmselgelt Liljendali vahetus läheduses. Vähimgi viide kaebuses märgitud tellimuse mahule puudub nt Aiolos Medicinsk Teknik AB-ga (kaebuses märgitud 1500 m³ asemel on 16.11.2005 kohtumise memos räägitud 200-300 m³), Perlos Oyga, Lactamin ABga, Mekalasi Oyga, Gyllebo Gödning ABga, Polymend Scandie ABga, Hutek Oyga ja Human Bridge ABga seotud dokumentides.

(c) Dokumendid ei kinnita kaebaja väidet, mille kohaselt oleks keskmine müügihind olnud 115 EUR/m³. Hinnast on üldse juttu väga vähestes dokumentides. Nendes üksikutes dokumentides, milles hinnast kaebuses kasutatuga võrreldavas terminoloogias räägitakse, ei kerki ühe m³ hind aga kuskil üle 100 EUR/m³, olles pigem veelgi madalam (nt 71 EUR/m³ Bio Hospital AB puhul).

(d) Dokumendid pärinevad valdavas enamuses 2003.aastast või 2004.aasta algusest ning nendes väljendatakse huvitatust kaebaja teenustest (arvestades punktis (a) käsitletud reservatsiooni) tingimusel, et kaebaja alustab tegutsemist 2005.aasta algusest. Seda kaebaja ei teinud. Seega ei saa nende dokumentidega tõendada, et samad isikud oleksid kaebaja teenuste tellimisest olnud huvitatud ka siis, kui kaebaja oleks tegutsemist alustanud 2006.aasta märtsis või veelgi hiljem. Lisaks on mitmetes dokumentides esitatud veel täiendavaid lisatingimusi, nagu kulude vastavus eelnevalt viidatule, kusjuures eelnevalt viidatut pole kirjades täpsemalt sisustatud (nt Lactamin AB, Emicaid Oy, Mekalasi Oy), mõistlikud hinnad ja logistika (nt Solveco Chemicals AB), Q/A süsteemide olemasolu, steriliseeritavate toodete mõõtude sobivus ning kiiritusdooside ja sageduste vastavus dokumentides märgitule. Nende eeltingimuste täitmist ei ole kaebaja tõendanud. Järelikult ei ole kaebaja tõendanud ka seda, et tehase tegutsemisel oleks kaebaja vastavas mahus tellimusi täitnud.

(e) Osa dokumentidest on allkirjastamata (nt Safe Lens Sweden AB 11.02.2004 kiri ja Emicaid Oy 09.02.2004 kiri) ja kuupäevata (nt Hutek Oy kiri). Polymed Scandie AB 01.02.2004 rootsikeelne ekiri on tõlgitud ainult osaliselt, kaebaja valitud mahus. Selliseid dokumente ei saa nõuetekohaste tõenditena käsitleda.

(f) Dokumentides märgitud asjaolud mõjutavad kas otseselt või kaudselt kaebajalt tellitavate teenuste mahtu, ent kaebaja ei ole sellega arvestanud. Nii näiteks on Perlos Oy 12.03.2003 kirjas viidatud sellele, et lähitulevikus väheneb Perlos Oy tootmismaht ning seega vajadus steriliseerimise järele 50%. Emicaid Ltd-ga 28.11.2005 toimunud kohtumise memo kohaselt plaanis ettevõtte tollane omanik ja juhatuse liige Matti Kuusiniemi ettevõtte müüki, mis kahtlemata võis toimumise korral mõjutada ka kaebajalt teenuse tellimist. Aiolos Medicinsk Teknik AB-ga 16.11.2005 toimunud kohtumise memos on märgitud, et esialgu tuleks steriliseerimisteenuse tellimine kaebajalt kõne alla vaid ca 20% osas ning et suuremaid ja olulisemaid tellimusi kaebajale täitmiseks ei antaks.

Solveco Chemicals AB 25.10.2005 e-kirjas antud kohtumise ülevaates on märgitud, et teatud teenuseid (ingl k empty bottles application) Solveco Chemicals AB kaebajalt tellima ei hakkaks. Mitmetest dokumentidest tuleb välja, et kaebajalt teenuste tellimine ei ole olemasoleva lepingu tõttu (nt Lactamin AB-ga 18.10.2005 toimunud kohtumise memo kohaselt peab Lactamin AB Isotronile lepingu lõppemisest vähemalt aasta ette teatama, Polymed Scandie AB-ga 31.10.2005 toimunud kohtumise memo kohaselt saavad nad alternatiivsete steriliseerimisteenuse osutajate pakkumisi hakata vastu võtma alles alates 2007. aastast) või muudel põhjustel (nt Perlos Oyga 28.11.2005 toimunud kohtumise memo kohaselt on nende toodete dokumentatsioonis märge selle kohta, et need on steriliseeritud Isotronis) vähemalt koheselt võimalik.

Lisaks on mitmete Soomes või Rootsis asuvate ning steriliseerimisteenust kasutavate ettevõtete põhiklientuur esitatud dokumentidest nähtuvalt kas Inglismaal, Prantsusmaal või mujal Lääne-Euroopas, mistõttu ei oleks steriliseerimisteenuse tellimine kaebajalt vaatamata tema lähedusele siiski mõistlik (nt Aiolos Medicinsk Teknik AB). Mõnede ettevõtjate puhul tingivad steriliseerimisteenuse kaugemalt tellimise ka ettevõtja või ettevõtja kliendi spetsiifilised nõuded steriliseerimisteenusele (nt Aiolos Medicinsk Teknik AB, Emicaid Oy).

Kõiki nimetatud asjaolusid tuleks juhul, kui esitatud dokumente asjakohaste tõenditena käsitleda, kindlasti arvestada. Analoogsed probleemid esinevad ka täiendavate klientide kohta esitatud väidetega. Lisaks ei ole kaebaja seitsme, s.o pea poolte kohta esitanud mingeid dokumente, millest nähtuks nende soov kaebajalt steriliseerimisteenust osta. Vastavad dokumendid on puudu Thermo Fisher Scientific Oy, Linvates Biomaterials Oy, Handelshuset Medic, Rexam Plastic Containers ystad AB, Sterisol AB, Absorbest AB ja Wingplast AB kohta.

Kokkuvõttes võib seega öelda, et kaebaja pole tõendanud ei seda, et talle oleks vaidlusalusel perioodil kaebuses märgitud mahus tellimusi esitatud, ega ka seda, et neid oleks tehtud kaebuses märgitud hinnaga. Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtule oma nõuet kinnitavaid arvutusi. Saamata jäänud tulu nõue on seega tervikuna tõendamata.

8.6.2. Saamata jäänud tulust mahaarvatavaid kulutusi puudutavad tõendid Kaebajal väidetavalt saamata jäänud tulust maha arvatavate kulutuste osas märgib vastustaja kõigepealt, et vastustajale arusaamatult ei ole kaebaja arvanud maha kõiki kulutusi. Nii ei ole kaebaja tulust maha arvanud juba tegelikult tehtud kulutusi (nt tehase rajamise ja koobalti soetamise kulusid, sh vajalikke laenukulusid, tööjõukulusid jne), vaid on arvestanud üksnes nende kulutustega, mida ta täiendavalt veel oleks pidanud tegema. Selliselt esitatuna tuleb kaebusest välja, nagu kaebaja oleks plaaninud enam kui 40 miljoni krooni suurust tulu saada selleks praktiliselt ühtegi investeeringut tegemata. Vastustaja arvates tuleb kaebajal väidetavalt saamata jäänud tulust maha arvata kõik kulutused, nii tehtud kulutused kui ka need, mida kaebaja oleks pidanud veel tegema.

Kaebaja on vastustajalt nõutava saamata jäänud tulu saamiseks tehtavaid kulutusi hinnanud igal juhul liialt väikseks. Suures osas on vastustaja hinnangud kulutuste suurusele ka tõendamata. Kuna kulutused, mis kaebajal väidetavalt saamata jäänud tulust maha arvata tuleb, seonduvad kaebaja enda tegevusega, ei ole vastustajal võimalik vastavate kulude suuruse kohta tõendeid esitada ja seda saab teha ainult kaebaja. Kaebuse kohasel oleksid kaebaja elektri-, veeja küttekulud perioodil 09.03.2006 kuni 17.09.2007 olnud kokku 283 010 krooni (millest 81 981 krooni on kaebaja väidetavalt ka reaalselt tasunud) ning perioodil 18.09.2007 kuni 31.05.2008 kokku 170 691 krooni. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on vastavaid kulutusi hinnanud liialt väikseks ning et tegelikult peaks saamata jäänud tulust arvama maha oluliselt suurema summa kui kaebuses märgitud. Kaebaja arutluskäik koobalti soetamise kulude ja amortisatsiooni kohta ei ole kaebuse pinnalt ilma täiendavate dokumentide ja selgituste esitamiseta jälgitav. Kogu koobalti soetamise ja amortisatsiooniga seotud kulusid puudutava arutluskäigu kohta on kaebaja esitanud vaid ühe tõendi

– 2005.aasta lõpust pärineva arve koobalt-60 ostmise kohta. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi muud dokumenti, mis muuhulgas kinnitaksid kaebaja väiteid vajaminevast koobalti kogusest, koobalti hinnast aastatel 2006-2008 (koobalti hinnast 2005.aasta lõpus ei saa teha mingeid järeldusi koobalti hinna kohta järgnevatel aastatel), koobalti soetamiseks võetud laenu hinnast, täiendava koobalti tellimisest tekkivatest kuludest ja koobalti amortisatsiooni määrast. Näiteks täiendava koobalti tellimisest tekkiva transpordikulu kohta on kaebaja üksnes paljasõnaliselt märkinud, et varem soetatud koobalti analoogia põhjal oleks transpordikulude suurus olnud 41 040 krooni, installatsioonikulude suurus 203 406 krooni ning muud kulud 7410 krooni, neid väiteid samas millegagi tõendamata.

Sedavõrd üldsõnalistele väidetele ei ole vastustajal võimalik sisulisi vastuväiteid esitada ning vastustaja saab märkida üksnes, et kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud ning vastustaja usub, et vastavad kulud oleksid olnud suuremad. Seonduvalt koobalti soetamise kulude ja amortisatsiooniga märgib vastustaja veel, et kaebaja ei ole saamata jäänud tulust neid kulusid maha arvestades võtnud arvesse koobalti soetamise kulu, mis kaebuse kohaselt on 13 659 100 krooni. Lisaks on kaebaja võtnud arvestuste aluseks ebaõige USD kursi. Kaebaja on arvestuste alusena kasutanud 18.09.2006 USD kurssi 12,35 EEK, sellist kuupäeva valikut kuidagi põhjendamata.

Samas nähtub Eesti Panga kodulehel kättesaadavast andmebaasist, et kaebusega hõlmatud perioodi, s.o 09.03.2006 kuni 31.05.2008 keskmine USD kurss oli 11,55 krooni. Kahtlust tekitab ka kaebaja poolt aluseks võetud tööjõu kulude suurus. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt oli kaebajal perioodil 2006-2008 sõlmitud leping keskmiselt kuue töötajaga. Kaebaja sõnul sel perioodil steriliseerimiskeskus täie võimsusega ei töötanud. Samas ei ole kaebaja täiendavate töötajate palkamise vajadusega arvestanud. Vastustaja arvates on kuus lepingulist töötajat kaebaja väidetud tellimusmahtude käitlemiseks ilmselgelt liiga vähe.

Kaebaja väidetavalt saamata jäänud tulust maha arvestatavad tööjõukulud peaksid olema kaebuses märgitust tunduvalt suuremad. Vastustaja juhib tähelepanu ka sellele, et kaebaja hinnangud tööjõukulude suurenemisele tulenevalt tööturu situatsiooni ja palkade kasvu on juba ainuüksi tema enda poolt esitatud töölepingute muutmise kokkuleppeid arvestades liiga konservatiivsed. Kaebaja on hinnanud, et 2007.aasta oktoobriks on ühe kuu tööjõukulud (ilma sotsiaalmaksuta) võrreldes 2006.aasta märtsiga suurenenud vähem kui 20 000 krooni.

Samas nähtub kaebaja enda töötajatega sõlmitud töötasu muutmise kokkulepetest, et ainuüksi aastaga (1.jaanuar 2007 võrrelduna 1.jaanuariga 2006) kasvasid tööjõukulutused üle 20 000 krooni kuus (ilma sotsiaalmaksu arvestamata). 2008.aasta maiks oleksid need kulud olnud seega tõenäoliselt veelgi suuremad. Statistikaameti kodulehel asuvast andmebaasist nähtub, et elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise alal (vastustaja möönab, et see pole täpne vaste kaebaja tegevusalale, ent Statistikaameti andmebaasis kajastatud valdkondi arvestades arvatavasti siiski täpseim võimalikest) tõusid palgad 2006. aasta I kvartaliga võrreldes 2008.aasta II kvartaliks ligi 40% (9819 kroonilt 16 095 kroonile).

Kaebaja on arvestanud aga ainult 25% tööjõukulude kasvuga.

8.7. Vastustaja jääb kahjunõude tõendamatuse osas eelnevalt esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et ka vaatamata 17.02.2010 täiendavalt esitatud tõenditele on kaebaja väidetav kahjunõue esitatud suuruses jätkuvalt tõendamata.

8.7.1. Suurimaks probleemiks kahjunõude tõendatuse osas on esitatud tõendite haakumatus kahjunõudega ning esitatu äärmine süstematiseerimatus. Näiteks on kaebaja otsese varalise kahjuna nõudnud vastustajalt pangajm laenudega seotud lepingutasude, intresside ja viiviste hüvitamist kogusummas 3 624 971,01 krooni. Samas pole selle summa kujunemist kirjutatud lahti ei üheski kaebaja menetlusdokumendis ega ka neile lisatud dokumendis, sh 30.06.2009 kahjunõude täpsustuse lisana esitatud väljavõttes pearaamatust. Nimetatud dokumendi tüüpiline kirje „Pangalaenu viivised – kulu ja võlg (eur)“ summas nt „15 860,96“ ei võimalda ei vastustajal ega ka kohtul mõista, millisest neljast pangaga sõlmitud laenulepingust vastav osa kaebaja nõudest tuleneb. Seetõttu ei ole ei vastustajal ega ka kohtul võimalik nõude põhjendatust vastavas osas kontrollida. Kontrollivõimaluse puudumisel jääb kaebaja väide vastustaja hüvitamiskohustusest vastavas osas paljasõnaliseks.

Seda olukorda ei muuda kaebaja poolt 17.02.2010 täiendavalt esitatud dokumendid. Jällegi näitena

– finantskuluna nõuab kaebaja vastustajalt ka AS-iga Hansapank sõlmitud laenulepingutelt arvestatud viiviste hüvitamist kogusummas 2 333 063,12 krooni. Vastuseks vastustaja vastuväitele sellise kulu tõendamatuse kohta esitas kaebaja 17.02.2010 kohtule dokumendi laenulepingutel sooritatud operatsioonide kohta (lisa 8) ning AS-i Swedbank 06.10.2008 nõudeavalduse kaebaja pankrotimenetluses (lisa 9). Esimene nimetatud dokumentidest ei kajasta viivisearvestust üldse. Liites kokku kõik teises dokumendis (nõudeavalduses) viivisena märgitud summad, sh nõudeavalduse kohaselt Kredex-ile tasumata viivised ja krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevad viivised, mis kaebaja 2 333 063,12 kroonise nõudega tegelikult hõlmatud ei ole, on tulemuseks 1 683 924,44 krooni, s.o ligi kolmandiku võrra väiksem summa kui kaebaja vastustajalt nõuab. Seejuures ei mööna vastustaja eelöelduga AS-iga Hansapank sõlmitud laenulepingutelt arvestatud viivise nõuet ka nimetatud 1 683 924,44 krooni suuruses summas.

Täpselt samasugune on probleem Hungarosteriga sõlmitud lepingult arvestatud viivistega. 30.06.2009 kaebuse täpsustuse kohaselt on kaebaja nõue vastavas osas kokku 675 292 krooni. Vastuseks kaebaja vastuväitele sellise kulu tõendamatuse kohta esitas kaebaja 17.02.2010 menetlusdokumendi lisana 12 kohtule lahti kirjutatud viivisearvestuse. Vastustaja arvates ei ole nimetatud dokument esiteks tõendina üldse käsitletav ning teiseks ei kattu selles toodud summad kaebaja nõudega. Nimetatud dokumendis märgitud viivisesummasid kokku liites on tulemuseks vaid 310 332,12 krooni, mis on rohkem kui poole väiksem kui kaebaja väidetav nõue Hungarosteriga sõlmitud lepingult arvestatud viiviseid puudutavas osas.

Vastustaja rõhutab, et probleemid AS-iga Hansapank ja Hungarosteriga sõlmitud lepingutelt arvestatud viiviste nõudega olid välja toodud vaid illustreeriva näitena. Samasugused või sarnased probleemid seonduvad jätkuvalt ka ülejäänud otsese varalise kahju nõude osaks olevate nõuetega, samuti saamata jäänud tulu nõudega. Kaebaja ei ole jätkuvalt esitanud mitte ühtegi selgitust ega dokumenti, mis võimaldaks vastustajal ja kohtul mõista, kuidas kaebaja väidetav saamata jäänud tulu summas 24 266 255 krooni I perioodil (09.03.2006 kuni 17.09.2007) ja summas 16 862 245 krooni II perioodil (18.09.2007 kuni 31.05.2008) on kujunenud ja millega see on tõendatud. Seda nii kaebaja arvestuste aluseks võetud käibemahtu kui ka müügihinda puudutavas osas. Konkreetselt müügihinda puudutavas osas ei väära öeldut ka kaebaja 17.02.2010 seisukoha lisana 21 esitatud dokument, mille kohaselt oli Scandinavian Clinics Estonia OÜ-s 2009.aasta lõpus ühe kuupmeetri kauba steriliseerimise keskmine hind 115,2 EUR. 2009.aasta lõpus Scandinavian Clinics Estonia OÜ klientidele (kes peale kahe erandi pealegi ei kattu kaebaja arvestuste aluseks võetud potentsiaalsete klientidega) arveldatud müügihinnast ei saa teha mingeid järeldusi kaebaja nõude aluseks oleva perioodi müügihinna kohta. Seda kinnitavad kaudselt ka kaebaja 30.06.2009 seisukoha lisana 12 esitatud dokumentides tehtud üksikud viited võimalikule hinnale, mis ei kerki m³ põhiste hindade puhul ühelgi juhul üle 100 EUR/m³ (nt 71 EUR/m³ Bio Hospital AB puhul). Kahjunõude arvestuse aluseks oleva käibe osas juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et kaebaja 17.02.2010 menetlusdokumendi lisast 17 nähtuvalt on Stril AB, kelle majandusnäitajatele kaebaja kahjunõuet esitades on rõhunud, tegevus jäänud mõlemal lisas 17 kajastatud aastal kahjumisse. Ka seda arvestades jääb arusaamatuks, millel kaebaja optimistlik saamata jäänud tulu prognoos põhineb.

8.7.2. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 5 tuleb vastavad kulud kaebaja nõutavast kahjuhüvitisest maha arvata. Vastuolus viidatud sättega ei ole kaebaja seda teinud ning seda ei ole võimalik teha ka vastustajal, kuna nende kulude suurus sõltub täielikult kaebajast endast. Maksimum, mida vastustaja teha saab ja mida vastustaja on ka teinud, on välja tuua, millist tüüpi kulutused on kaebaja vastuolus VÕS § 127 lõikega 5 jätnud taotletavast kahjuhüvitisest maha arvamata. Seejuures vaidleb vastustaja vastu kaebaja vastuväitele, nagu sõltuks VÕS § 127 lõike 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvatavate kulude suurus üksnes vastava kulutuse tegemise ajast. Selline käsitlus on vastuolus nii VÕS § 127 lõikega 5 kui ka lõikega 1.

Vastustaja jääb kõigi oma vastuväidete juurde ka saamata jäänud tulust mahaarvatavaid kulusid puudutavate summade osas, mh selle juurde, et jätkuvalt on segane, millest maha arvatud summa koosneb. Kaebaja on oma 17.02.2010 menetlusdokumendis küll öelnud, et kolmest tema poolt eelnevalt nimetatud erinevast summast tuleb lähtuda 30.06.2009 menetlusdokumendis märgitud summast 5 508 271 krooni, ent jätnud selgitamata, miks on tema enda poolt nimetatud käibe ja saamata jäänud tulu suuruse vahe tulemuseks hoopis ligi miljon krooni suurema summa.

Konkreetsetelt elektri-, veeja küttekuludesse puutuvalt märgib vastustaja lisaks, et ka kaebaja poolt täiendavalt esitatud dokumendid kinnitavad, et vastavad vajalikud kulutused oleksid pidanud olema suuremad kui kaebaja arvestatud ca 300 000 krooni. Kaebaja on oma 30.06.2009 menetlusdokumendis ise selgitanud, et on alates 2007.aastast tegelikult tehtud kulusid arvestanud neljakordselt. 17.02.2010 täiendavalt esitatud tõendite kohaselt on perioodil 18.09.2007 kuni 31.05.2008 tegelikult kantud kulude suuruseks väidetavalt 67 960 krooni, mis neljaga korrutatult annab tulemuseks 271 840 krooni. Ometi on kaebaja nimetatud perioodil arvanud saamata jäänud tulust maha üksnes 99 196 krooni, mis on oluliselt väiksem summa. Seejuures on kaebaja vastustajale arusaamatult ja vastuolus VÕS § 127 lõikega 5 arvestanud saamata jäänud tulust maha arvatavatest kuludest omakorda maha juba tegelikult tehtud kulud. Lisaks leiab vastustaja, et vaidlusalusel perioodil, s.o 09.03.2006 kuni 31.05.2008 tegelikult tehtud elektri-, veeja küttekulude arvestamine üksnes kolmevõi neljakordses ulatuses on ebaproportsionaalne, kui arvestada, kui suur on kaebaja tegeliku ning tema nõude aluseks oleva väidetavalt tegemata jäänud käibe vahe. Kaebaja 2007.aasta majandusaasta aruande kohaselt oli kaebaja müügitulu 235 000 krooni, vastustajalt nõuab kaebaja väidetavalt saamata jäänud aastase tuluna keskmiselt 15,5 miljoni krooni hüvitamist. Vastustaja on seisukohal, et samasugune proportsioon peaks valitsema ka kaebaja poolt tegelikult majandustegevuses tehtud ja säästetud kulude vahel.

Koobalti hinda puudutavate vastuväidete osas on tõenditega neist jätkuvalt kaetud vaid üks – esialgse koobalti soetamise ajal väidetavalt kehtinud hind. Nagu vastustaja 22.10.2009 menetlusdokumendis märgitud, on samas ka see tõend ebapiisav, kuna sellest ei saa teha mingeid järeldusi koobalti hilisema hinna kohta.

8.7.3. Kuivõrd kaebaja on vastustaja väiteid kahjunõude tõendamatusest seni paljasõnaliseks nimetanud, esitas vastustaja kõik kaebaja poolt seni esitatud dokumendid koos kaebaja selgitustega (menetlusdokumentidega) arvamuse andmiseks AS-ile PricewaterhouseCoopers Advisors. Tulenevalt kaebaja vastuväidetest oli vastustaja esmaseks eesmärgiks kaebaja menetlusdokumentidele lisatud dokumente PWC-le analüüsimiseks esitades saada erapooletu ja finantsvaldkonnas pädeva isiku hinnang, kas nende põhjal on üldse võimalik kaebajale saamata jäänud tulu näol väidetavalt tekkinud kahju suuruse kohta mingeid järeldusi teha. Oma 22.10.2010 arvamuses leidis PWC, et nende dokumentide pinnalt, mida kaebaja kohtule oma nõude tõendamiseks esitanud on, ei ole võimalik kaebaja väiteid tal väidetavalt saamata jäänud tulu kohta kontrollida. PWC leidis, et talle esitatud materjalide põhjal ei saa kinnitust väitele, et ettevõtte poolt on perioodil märts 2006 kuni september 2008 steriliseerimiskeskuse majandamisest saamata jäänud tulu suurusjärgus ca 35 miljonit krooni, nagu kaebaja on kaebuses väitnud. Lisaks tõi PWC oma arvamuses välja mitmed dokumentides esinenud puudused, millest enamusele oli varem tähelepanu juhtinud ka vastustaja ja mille kõigiga vastustaja täielikult nõustub. Ka leidis kinnitust vastustaja kahtlus, et kaebaja ootus teenida ca 35 miljoni krooni suurust tulu, investeerides selleks vaid ca 5 miljonit krooni, on liiga optimistlik ega põhine tegelikkusel (arvamuse punkt 6). Saamata jäänud tulust maha arvatavaid kulusid puudutavas osas märkis PWC oma arvamuses sarnaselt vastustajaga, et kaebaja on jätnud arvesse võtmata mitmed olulised kulud. Kahjuhüvitisest maha arvatavate kulude suuruse osas juhib vastustaja eraldi tähelepanu ka PWC arvamuse punktile 7, milles on antud hinnang intressimäärale, millega kaebaja oleks pidanud täiendava koobalti ostuks laenu võttes arvestama. Nagu arvamusest nähtub, oleks see eelduslikult olnud oluliselt suurem kui 5,46%, millega kaebaja on praegu arvestanud. Sarnaselt eelmises punktis märgituga ei ole vastustajal käesoleval hetkel jällegi võimalik esitada täpset tegelikult kohaldamisele kuuluma pidanud intressimäära suurust. Vastustajal on võimalik seda teha üksnes pärast PWC arvamuses märgitud andmete saamist kaebajalt.

Lisaks PWC arvamuses öeldule märgib vastustaja saamata jäänud tulu kohta esitatud väidetele veel järgmist. Jääb täiesti arusaamatuks, miks ja kuidas oleks majanduslangus pidanud mõjutama ka sedavõrd spetsiifilise teenuse nagu seda on steriliseerimine maksumust. Teiseks sunnib vastustajat kaebaja väites kahtlema asjaolu, et kaebaja ei ole selle tõendamiseks esitanud ühtegi dokumenti, mis pärineks tema tegelikust tegutsemise ajast ajavahemikus september 2007 kuni september 2008, s.o pärast kiirgustegevusloa muutmist. Kuivõrd kaebaja on vastaval perioodil tegutsemist ise kinnitanud, ei tohiks vastavate dokumentide esitamises olla midagi keerulist. Stirl AB majandusnäitajad ei ole asjassepuutuvad. Kuigi vastustaja sellega kahtlemata nõustub, peab ometi märkima, et Stirl AB näitajate baasil on võimalik vastustaja prognooside õigsust ja kohasust kinnitada.

8.8. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal puudusid terve vaidlusaluse perioodi jooksul, s.o 09.03.2006 kuni 31.05.2007 mis tahes faktilised ja õiguslikud takistused tehase käivitamiseks. Vastustaja ei saa olla kohustatud hüvitama saamata jäänud tulu perioodi eest, millal kaebajal ei olnud faktiliselt või õiguslikult võimalik tootmistegevusega tegeleda ja seeläbi tulu saada.

Kaebaja märkis, et tehas oli juba 2006.aasta märtsis täielikult valmis alustama tootmistegevusega, palganud ja koolitanud töötajad ning saanud kõik vajalikud sertifikaadid. Vastustaja leiab, et kaebaja selline väide ei saa vastata tõele. Viitame siinkohal asjaolule, et kaebajal ei olnud 2006.aasta märtsis välisõhu saasteluba. Välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) § 68 lõike 1 alusel on keskkonnaministri 2. augusti 2004 määrusega nr 101 kehtestatud saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba, ilma milleta ei saa ettevõtja tegutseda. Nimetatud määruse § 3 lõike 2 punkti 2 järgi on saasteluba on nõutav, kui saasteallikast eralduva osooni heitkogus on 0,001 tonni aastas ja enam. Esmakordselt esitas kaebaja Harjumaa keskkonnateenistusele välisõhu saasteloa taotluse alles 05.09.2006 ning selles taotluses oli osooni heitkoguseks märgitud 0,0135 tonni aastas. Kaebaja esitas uue täiendatud taotluse Harjumaa keskkonnateenistusele 27.10.2006 ning selles oli osooni heitkoguseks märgitud 0,032 tonni aastas. Kuna taotlusmaterjalides näidatud kogused ületavad oluliselt välisõhu saasteloa kohustuslikkuse künnist (0,001 tonni aastas), on ilmne, et kaebaja tehas vajas tegutsemiseks välisõhu saasteluba ega saanud ilma selleta õiguspäraselt tegutseda. Kaebaja võttis Harjumaa Keskkonnateenistuselt väljastatud välisõhu saasteloa vastu 09.07.2007. Seega, kuna kaebaja sai tootmistegevuseks vajaliku välisõhu saasteloa 09.07.2007, ei saanud kaebuse esitaja tootmistegevusega alustada enne, kui alles 09.07.2007. Järelikult ei saa kogu kaebuses käsitletud perioodi, mis eelneb 09.07.2007, kahju arvestamisel aluseks võtta. Vastustaja arvutuste kohaselt hõlmab kõnealune periood saamata jäänud tulu nõudest rohkem kui

18 miljoni krooni suuruse osa.

Vastustaja selgitab, et kaebuse esitaja märgib oma 18.10.2010 vastuses ekslikult nagu oleks vastustaja ka välisõhu saasteloa väljastajaks. Välisõhu saasteloa väljaandmise pädevus on kohalikul keskkonnateenistusel (VÕKS § 70), mille näol oli tegemist eraldiseisva haldusorganiga. Asjakohatu on kaebuse esitaja viide sellele, et välisõhu saasteloa menetlemine peatati seoses vastustaja algatatud keskkonnamõju hindamisega. Esiteks tuleb arvestada, et kaebuse esitaja esitas välisõhu saasteloa taotluse alles 05.09.2006 ning Harjumaa Keskkonnateenistuse 19.09.2006 kirjast nähtub, et ka see taotlus oli mitmete puudustega. Teiseks, kuna vastustaja ei väljasta välisõhu saastelubasid, ei saa väidetav välisõhu saasteloa sidumine keskkonnamõjude hindamisega (mida kaebuse esitaja sisuliselt ette heidab) või üldisemalt selle väljastamisega viivitamine olla ka Keskkonnaministeeriumile etteheidetav. Harjumaa Keskkonnateenistuse (õigusjärglane Keskkonnaamet) vastu kahjunõudeid teadaolevalt esitatud ei ole. Samas ei ole vastustajale teadaolevalt õigusvastaseks tunnistatud ka Harjumaa

Keskkonnateenistuse tegevust välisõhu saasteloa väljastamisel või sellega viivitamisel. Seega võib eeldada, et välisõhu saasteloa menetlus viidi läbi õiguspäraselt.

8.9. Vastustaja viimane kirjalik seisukoht Mitmed Steri väited on endiselt tõendamata või vastuolulised.

8.9.1. Saamata jäänud tulu väljamõistmiseks tuleb lisaks muudele kahju hüvitamise komponentidele tõendada ka see, et isikul oli võimalus sellist tulu teenida. Kuigi tõendama ei pea konkreetset saamata jäänud tulu summat, tuleb ometi tõendada, et sellises suurusjärgus tulu saamine oli tõenäoline. Tõendamiskohustus on Steril ning Steri ei ole oma väiteid tõendanud.

Alljärgnevalt toob Keskkonnaministeerium välja Steri väited, mis seonduvad tulu teenimise tõenäosusega ning selle äralangemise ja Keskkonnaministeeriumi tegevuse vahelise põhjusliku seosega, ning on Keskkonnaministeeriumi hinnangul täielikult tõendamata.

(1) Tegemist on väga tundliku ärivaldkonnaga, kus pikaajalisi siduvaid lepinguid enne töö alustamist ei sõlmita.

(2) Kaebaja oli hetkel, kui sooviti alustada tegevust, piirkonna ainuke vastav ettevõtja.

(3) Regiooni turumaht oleks olnud ligikaudu 50 000 m³.

(4) 1999.aastal suleti Rootsis paiknev steriliseerimistehas, kuna sealsed seadmed olid amortiseerunud ja vajasid olulisi investeeringuid.

(5) Kaebaja tehas oli oluliselt uuem ning parema tehnoloogia, võimsuse ja efektiivsusega.

(6) Stril AB endised kliendid olid valmis steriliseerimisteenuse ostmiseks üle tulema Hollandist Eestisse (Sterisse).

(7) Kaebaja kliendibaas oleks olnud kordades ulatuslikum kui Scandinavian Clinics Estonia OÜ praegune kliendibaas.

(8) Kiirgustegevusloa mitte väljastamine oli peamine põhjus, mis tekitas kaebaja potentsiaalsetes klientides pikaajalise usaldamatuse Eesti riigi suhtes ning peletas kliendid pikaks ajaks eemale. Sellest olid tingitud ka tehase käivitamisraskused.

(9) Kaebuse terviktekstis nimetatud kliendid olid Sterile esitanud esialgsed tellimused ning nende klientide kinnitatud tellimuste aastamaht oleks olnud 13 230 m³ . Esitatud tõenditest nähtub hoopis, et tegemist on peamiselt kirjavahetusega aastatest 2003-2006, suuremate mahtude puhul ei ole siduvaid kohustusi võetud, allkirjastatud lepingud eeldasid tehase töö alustamist juba 2005.aasta alguses (mis ei realiseerunud vastustajast sõltumata põhjustel).

(10) Steri poolt nõutud saamata jäänud tulu perioodil oleks keskmine müügihind kuupmeetri kohta olnud 115 eurot. Kuna Steri eeltoodud väited on tõendamata, siis on tõendamata ka see, et Steri oleks tõenäolisel sellises suurusjärgus tulu teeninud.

Keskkonnaministeerium on seisukohal, et mitmed Steri poolt esitatud tõendid on ebausaldusväärsed ning nendest ei nähtu Steri poolt viidatud asjaolusid.

(1) 2004.aastal T. M. poolt läbi viidud analüüs ei ole usaldusväärne tõend. Esiteks on tegemist kaebajaga seotud isikuga, kes ei ole erapooletu. Teiseks on see analüüs tehtud 2004.aastal, st 2 aastat enne seda, kui tehas oleks pidanud käivituma. Isegi, kui kliendid andsid tol ajal indikatsiooni, et nad võiksid kaaluda Steri teenuste kasutamist, ei saa selle pinnalt järeldada, et veel 2 aastat hiljem oleksid nad kindlasti vastavad lepingud sõlminud.

(2) Klientidega toimunud läbirääkimiste kohta koostatud memod on allkirjastatud vaid Steri enda töötajate poolt, potentsiaalsed kliendid, kellega läbirääkimisi peeti, ei ole nendes memodes väljendatud asjaolusid oma allkirjadega kinnitanud. Lisaks ei nähtu nendest memodest üheselt, et nimetatud isikutel oleks olnud selge huvi oma senist teenusepakkujat välja vahetada.

8.9.2. Kaebaja poolt esitatud tõendite puudulikkusele viitab ka Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud PWC hinnang. PWC hinnangu põhijäreldus oligi see, et kaebaja on esitanud kohtuasjas ebapiisavalt tõendeid ja andmeid selleks, et kinnitada tema väidete paikapidavust või viia läbi alternatiivsed arvutused saamata jäänud tulu suuruse väljaselgitamiseks. Samuti on PWC arvamuses toodud välja oluline järeldus, et ca 35 miljoni krooni suuruse tulu teenimine vaid ca 5 miljoni krooni suuruste kulutuste juures on ebarealistlik ja seega ebatõenäoline. Kaebaja küll väidab (paljasõnaliselt), et Steri oleks tegutsenud väga spetsiifilises valdkonnas ning tema tulu teenimine oleks olnud omapärane, kuid samas näitavad teiste samas valdkonnas tegutsenud ettevõtete (Stril AB ja Scandinavian Clinics Estonia OÜ) andmed, et tulu ei ole üldse teenitud, rääkimata sellisest suurusjärgust.

8.9.3. Keskkonnaministeerium leiab ka, et mitmed Steri väited ja seisukohad on vastuolulised.

(1) Steri on väitnud, et pikaajalisi siduvaid lepinguid enne töö tegelikku alustamist ei sõlmitud, ometi väidab kaebaja samaaegselt, et tema poolt nimetatud kliendid oleks kindlalt tema poole oma tellimustega pöördunud. Kui pidada kaebaja esimest väidet õigeks, siis ei olegi võimalik üheselt väita, et nimetatud ettevõtted oleks kaebaja klientideks saanud ja selleks pikemaks ajaks jäänud.

(2) Kaebaja väidab, et tarneahela muutmine, steriliseerija vahetamine on keeruline, kulukas, nõuab rohket bürokraatiat ja seda ei võeta ette kergekäeliselt. Samas väidab kaebaja, et kliendid, kes olid varasemate lepingutega seotud, oleks kindlasti ja võrdlemisi lühikese aja jooksul (kuni 6 kuud) oma senised lepingupartnerid hüljanud ning teenust edaspidi vaid kaebaja käest ostnud.

(3) Kaebaja toob välja, et potentsiaalsed kliendid pidasid oluliseks teenuse pakkuja stabiilsust. Keskkonnaministeerium leiab, et alles alustav ettevõte ei oma sellist stabiilsust isegi juhul, kui kiirgusloa andmisel ei oleks KMH algatamist õigusvastaseks tunnistatud. Ükski alustav ettevõte ei oma ajalugu, mille põhjalt kliendid võiks veenduda, et tegemist on neile stabiilset teenust pakkuva ettevõttega. Lisaks sellele nähtub kaebaja poolt esitatud dokumentidest, et kaebaja lubas oma klientidele teenuse pakkumisega alustada juba 2005.aasta alguses. Järelikult õõnestas kaebaja ise oma tegevusega enda usaldusväärsust. Seega ei saa väita, et klientide usaldamatus Steri stabiilsuse suhtes oli tingitud ainult ja üksnes asjaolust, et kiirgustegevusluba ei saadud nii kiiresti, kui esialgu loodeti. Kaebaja potentsiaalsete klientide usaldamatus oli seega vähemalt osaliselt tingitud sellest, et kaebaja oli alustav, ilma stabiilsust kinnitava ajaloota ettevõte ning sellest, et kaebaja ei täitnud enda poolt antud lubadusi. Eelkirjeldatud vastuolude tõttu ei ole kaebaja väited usutavad.

8.9.4. Kaebaja on esitanud uusi väiteid või tuginenud asjaoludele, mille tuvastamist ei ole nõutud. Kaebaja näib oma seisukohtades viitavat sellele, justkui oleks välisõhu saasteloa väljastamisel õigusvastaselt viivitatud. Samas ei ole kaebaja taotlenud Harjumaa Keskkonnateenistuse väidetava viivituse õigusvastasuse tuvastamist ning seega ei saa kaebaja tugineda väitele, justkui oleks välisõhu saasteloa andmisega õigusvastaselt viivitatud. Harjumaa Keskkonnateenistus ei ole ka käesolevas asjas menetlusosaliseks, mistõttu vastavad väited on nii või teisiti suunatud vale isiku vastu. Lisaks nähtub Harjumaa Keskkonnateenistuse 19.09.2006 kirjast, et loa taotlusmaterjalides esinesid mitmed puudused. Seega ei olnud KMH läbiviimine ainus põhjus, miks luba hiljem väljastati. Kuna välisõhu saasteluba väljastati alles 09.07.2007 ning enne seda ei oleks kaebaja tohtinud tegutseda, siis ei saa kaebaja nõuda saamata jäänud tulu perioodi eest 09.03.2006 – 09.07.2007. Eeltoodust järeldub veel asjaolu, et kaebaja klientide usaldamatus ja järgnenud käivitamisraskused ei saanud olla põhjustatud ainuüksi kiirgustegevusloa väljastamisega viibimisest, vaid olid põhjuslikus seoses ka sellega, et kaebajal nii või teisiti puudus sellel perioodil välisõhu saasteluba. Välisõhu saasteloa väljastamisel aga vastustaja õigusvastaselt ei käitunud ning ei ole ka tuvastatud, et Harjumaa Keskkonnateenistus oleks seda teinud. Järelikult ka perioodi

10. 07.2007 – 31.05.2008 eest saamata jäänud tulu hüvitamine ei ole põhjendatud, sest see ei ole põhjuslikus seoses mitte kiirgustegevusloa hilisema väljastamisega, vaid välisõhu saasteloa hilisema väljastamisega.

Kaebaja on esitanud uue väite selle kohta, et lisakoobalti installeerimise loa menetlus viibis õigusvastaselt. Lisakoobalti installeerimise loa menetlus jääb aga väljapoole kaebaja enda nimetatud saamata jäänud tulu perioodi (31.05.2008), mistõttu tegemist on asjakohatu väitega.

8.9.5. Saamata jäänud tulust maha arvestatud kulude arvestus on ebaõige. Keskkonnaministeerium jääb oma varasemate seisukohtade juurde, kuid lisaks toome välja ka järgmised puudused kaebaja poolt esitatud saamata jäänud tulu arvestuses.

Kaebaja on tulust maha arvatavate tegevuskuludena välja toonud vaid elektri-, veeja küttekulud. Tegelikkuses oleks kaebaja tegevusega kaasnenud ka muid kulusid (nt bürookulud, sidekulud, raamatupidamisteenus jne). Kaebaja tegevusega kaasneda võinud kuludest annab ülevaate Scandinavian Clinics Estonia OÜ 2010 majandusaasta aruande lk-l 15 toodud tegevuskulude loetelu. Samuti nähtub Scandinavian Clinics Estonia OÜ majandusaasta aruandest, et tegevuskulud on tunduvalt suuremad, kui Steri neid käesolevas vaidluses deklareerinud on. Steri poolt väidetud aastased tegevuskulud on suurusjärgus 178 000 krooni aastas, kuid Scandinavian Clinics OÜ tegevuskulud on suurusjärgus 1 000 000 krooni aastas. Eeltoodu kinnitab, et Steri tegevuskulude nimekiri ja suurusjärk on ebaõige.

Endiselt ei ole Steri arvestanud saamata jäänud tulust maha finantskulusid (laenude intresse). Saamata jäänud tulu arvestuses arvestab kaebaja tulust maha koobalti soetamise finantskulud ehk selle laenu intressid, millega koobalti ostmist oleks finantseeritud. Seega aktsepteerib kaebaja vähemalt selles punktis loogikat, et tulu saamiseks vajalike kuludena tuleb käsitleda ka finantskulusid (laenu intresse). Ometi ei arvesta kaebaja tulust maha nende laenude intresse, mis olid võetud tehase ehitamiseks. Samas on tehase ehitamiseks tehtud finantskulu samasugune vajalik kulutus, ilma milleta kaebaja ei oleks tema poolt väidetud tulu saanud teenida.

Amortisatsioonikulu arvestamisel juhib Keskkonnaministeerium tähelepanu PWC arvamuses esitatud selgitusele. Saamata jäänud tulude arvestamisel tuleb lähtuda ühtsest metoodikast – kas kassapõhisest või tekkepõhisest. Kassapõhise lähenemise puhul tuleks tulust maha arvestada vara soetamise maksumust ja laenu põhiosa tagasimakseid. Steri ei ole aluseks võtnud kassapõhist lähenemist. Tekkepõhise lähenemise puhul tuleb aga tulust maha arvata vastava perioodi laenu intressikulu ning vastava perioodiga seotud amortisatsioonikulu. Seega kuigi amortisatsioonikulu on oma olemuselt mitterahaline arvestuslik kulu, tuleb see saamata jäänud tulust maha arvestada. Reaalselt tegutsedes ei saa amortisatsioonikulu osas ettevõttest kasumit välja võtta. Tegemist on rahaga, mille arvelt tuleb pärast amortisatsiooniperioodi lõppu põhivara uuega asendada või põhivara remontida ja selle väärtust säilitada. Steri on amortisatsioonikulu säästnud, sest tehas on praeguseks maha müüdud ning Steri ei saaks seda raha enam sihtotstarbeliselt kasutada. Kui Keskkonnaministeerium peaks ka amortisatsioonikulu välja maksma, siis rikastuks Steri vastustaja arvelt.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus käsitleb esmalt kahju hüvitamise nõude eeldusi (I), seejärel hindab, millises ulatuses kahju väljamõistmine on võimalik (II) ning viimasena lahendab menetluskulude taotlused (III).

I

10. Kahju hüvitamise nõude eelduste täidetus

RVS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

10.1. Hüvitamiseks õigustatud isik

Menetlusosalistel ei ole vaidlust (08.11.2011 kohtuistungi protokoll, tlk 165, IV kd), et AS Steri (pankrotis) on kahju hüvitamiseks õigustatud isik. Scandinavian Clinics Estonia OÜ-le müüdi pankrotistunud ettevõtte tervikvara ja kaubamärk ning kahjunõue üle ei läinud. Eelnevast tulenevalt puudub vajadus käsitleda ka nõude loovutamise võimalikkust riigivastutusõiguse alusel.

10.2. Õigusvastased toimingud ja nende seos väidetava kahjuga

10.2.1. Keskkonnaministeeriumi toimingud, mida kaebaja peab kahju tekkimisega põhjuslikus seoses olevaks, on tunnistatud õigusvastaseks haldusasjas nr 3-07-241 (AS Steri kaebus Keskkonnaministeeriumi toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja haldusakti väljaandmiseks kohustamiseks). Tallinna Halduskohtu 31.08.2007 otsusega (haldusasja 3-07-241 toimik, tlk 191) tunnistati õigusvastaseks Keskkonnaministeeriumi toiming, mis seisnes KMH aruande heaks kiitmata jätmises. Kohtuotsus jäi selles osas apellatsiooniastmes jõusse ning sellele kassatsioonkaebust ei esitatud. Riigikohus tunnistas 30.09.2008 otsusega kohtuasjas nr 3-3-1-52-08 õigusvastaseks Keskkonnaministeeriumi toimingud, mis seisnesid avatud menetluse algatamisega viivitamises ning KMH algatamises. Avaliku võimu kandja eelnimetatud toimingute õigusvastasus on seega tuvastatud jõustunud kohtuotsustega.

Menetlusosalistel on vaidlus selles, kas kahju tekkimine on põhjuslikus seoses eelnimetatud õigusvastaste toimingutega või oleks kaebaja pidanud taotlema käesolevas asjas kiirgusallika kasutamise loa taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamist, kuna puudub jõustunud kohtuotsus, millega oleks tuvastatud, et loa väljastamine hiljem kui 09.03.2006 oleks olnud õigusvastane. Kaebaja jäi seisukohale, et kogu kahju on juba tekkinud jõustunud kohtuotsustega õigusvastaseks tunnistatud toimingutest ega taotlenud muude toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja ei ole nende toimingute puhul eristanud, milline toiming, millise kahjuga põhjusliku seose moodustab. Kaebaja on seisukohal, et kohtuotsustega õigusvastaseks tunnistatud toimingud kogumis tekitasid talle kahju.

10.2.2. RVS § 7 lg 1 kohaselt on kahjunõude rahuldamise üheks eelduseks haldusorgani õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes. VÕS § 127 lg 4 (kohaldatav ka riigivastutusnõuete lahendamisel) kohaselt kuulub hüvitamisele kahju üksnes juhul kui asjaolu, millel isiku vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Asjaoludena on antud juhul käsitletavad haldusorgani toimingud.

Riigikohus on 30.09.2008 otsuse punktis 12 leidnud, et avatud menetluse algatamine tuli otsustada

2 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. Haldusorgan algatas avatud menetluse 37.päeval taotluse esitamisest (avaldas teate Ametlikes Teadaannetes). Riigikohus märkis eelviidatud punktis ka seda, et taotluse esitamise ajal kehtinud Nõuete § 7 lg 1 kohaselt tuli taotlus kiirgustegevusloa muutmiseks lahendada 30-päeva jooksul (sh ka sisulise otsuse tegemise aeg). Samas, pidas Riigikohus otsuse punktis 11 õiguspäraseks taotluse lahendamist avatud menetluses, mis algatati HMS § 46 lg 1 teise lause alusel. Otsuse punkti 12 kolmandas lõigus märkis Riigikohus: “Paratamatult pikenes lõpliku otsuse tegemine avatud menetluse kohaldamisel, kuigi Nõuete varem kehtinud redaktsioon selliseks juhuks eraldi tähtaega ei sätestanud.“ Kehtiva Nõuete § 3 lg 2 kohaselt võib avatud menetluse sätete kohaldamisel loa muutmise taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kolm kuud. Riigikohtu jõustunud otsusest tulenevalt ei saa enam vaidluse all olla asjaolu, et avatud menetluse kasutamine taotluse lahendamiseks oli õiguspärane.

Avatud menetluse algatamisega viivitamisel kui haldusorgani toimingul, mis on Riigikohtu jõustunud otsusega tunnistatud õigusvastaseks, ei ole kohtu arvates mingit põhjuslikku seost otseselt KMH läbiviimisega seoses kantud kuludega, samuti puudub põhjuslik seos muu kaebuses väidetava otsese varalise kahju tekkimise ja majandustegevusest tulu saamata jäämisega (nn puhtmajandusliku kahjuga). KMH algatamise hetkeks oli kõnealune viivitus lõppenud. Avatud menetluse algatamisega viivitamine kestis kuni 15.03.2006 (k.a). 16.03.2006 teavitati Ametlikes Teadaannetes avatud menetluse alustamisest. Arvestades avatud menetluseks kuluvat optimaalset menetlusaega (mis kohtu hinnangul võinuks olla ca 3 kuud, nagu näeb ette ka kehtiv õigus), ei oleks loataotlust lahendatud enne 16.03.2006. Avatud menetluse algatamisega viivitamine ei too automaatselt kaasa taotluse osas lõpliku otsuse tegemisega õigusvastast viivitamist, kuna viivitusega alanud haldusmenetlus võib sellele vaatamata olla läbi viidud tähtaegselt või mõistliku aja jooksul. Riigikohus on eelviidatud otsuse põhjendavas osas tuvastanud, et loa taotluse menetlemiseks oli ettenähtud ühtekokku 30-päevane tähtaeg. Riigikohus ei ole tuvastanud, et avatud menetluse kasutamisel oli selle tähtaja ületamine õigusvastane või loataotluse menetlus tervikuna ebamõistlikult pikk. Varasemate jõustunud kohtuotsuste osas on siduv kohtuotsuse resolutsioon. Kohus ei saa hinnata selliste toimingute õiguspärasust ja seost tekkinud kahjuga, mille õigusvastasuse tuvastamist hüvitamiskaebuse alusena kaebaja taotlenud ei ole. Vastustaja esitas ka korduvalt vastava vastuväite kaebusele, milles märkis, et puudub loataotluse läbivaatamise osas viivituse õigusvastasust tuvastav otsus. Sellele sai kaebaja tähelepanu juhitud ka 25.11.2010 kohtuistungil (tlk 226, III kd) ning kaebaja pidi kirjalikult täpsustama, millised vastustaja õigusvastased toimingud on kahju tekitanud. Kaebaja jäi järgnevates menetlusdokumentides ja ka 08.11.2011 kohtuistungil selle juurde, et kahju põhjustasid toimingud, mille õigusvastasus on jõustunud kohtuotsustega tuvastatud. Kohus ei pea võimalikuks omaalgatuslikult kaebust laiendada.

10.2.3. KMH menetlus algas 06.04.2006 ja kestis kuni 29.05.2007. KMH menetluse ajaks ja selle tõttu oli avatud menetlus peatatud. KMH läbiviimisest (29.05.2007 toimus KMH aruande heakskiitmine) otsuse tegemiseni kulus ca 3,5 kuud. Kaebuses märgitud kahju tekkimise perioodist 09.03.2006-31.05.2008 (2 aastat 3 kuud) moodustab KMH menetlus 14 kuud. Loa andmise menetluse algatamisest kuni loa andmiseni kulunud ajast (18 kuud) moodustab KMH menetlusele kulunud aeg (14 kuud).

10.2.4. Riigikohus on tunnistanud õigusvastaseks KMH algatamise ja Riigikohtus vaidlustamata osas jõustus kohtuotsus ka aruande heakskiitmata jätmise õigusvastasuse tuvastamise osas.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasele KMH algatamisele ei saanud järgneda õiguspärane KMH menetlus. Kohus peab vajalikuks märkida, et antud olukord ei ole analoogne eelnevalt käsitletuga, kuna kohus ei tunnistanud õigusvastaseks mitte viivitust KMH algatamisel, vaid sellise menetluse kasutamise loataotluse lahendamiseks.

Kohus ei jaga vastustaja seisukohta, et põhjuslik seos KMH ja tekkinud kahju (käsitlemata siinkohal detailselt iga nõude osa) vahel puudub (ei ole tuvastatav). Vaatamata sellele, et tegemist on kaalutlusõiguse alusel tehtava menetlustoiminguga ei saa antud juhul asuda seisukohale, et teistsuguste põhjenduste korral võinuks KMH algatamine olla õiguspärane. Kui on võimalik hinnata, et menetlustoimingu tegemiseks alus puudus, ei oma selle põhjendamise piisavus või põhjenduste kohasus tähtsust. Riigikohus on 30.09.2008 otsuse punktis 16 selgelt märkinud, et KMH menetlus otsustamiseks vajaliku teabe saamiseks ei olnud vajalik ning koormas seetõttu põhjendamatult AS-i Steri. Puudub vaidlus, et taotluse materjalid sisaldasid kiirgusohutuse hinnangut ja hädaolukorra plaani. Riigikohus viitas oma otsuses vastava valdkonna eriregulatsioonile (kiirgusseaduses), millest tulenevalt oli taotlejal kohustus esitada dokumendid, mis sisaldavad muuhulgas ka teavet keskkonnamõju kohta ning vajaduse korral saanuks haldusorgan lasta neid taotlejal täiendada. Sellest saab järeldada, et haldusorgani diskretsiooniõigus oli antud menetlusliku otsuse puhul kahanenud nullini. Eelnevast ei saa siiski järeldada, et selline normide tõlgendamise tulemus pidi haldusorgani jaoks olema ilmne, kuid see ei muuda seisukohta küsimuses, millise menetlusliku otsuse haldusorgan pidanuks tegema.

Mis puudutab vastustaja väidet RVS § 13 lg 3 (haldusorgan vabaneb vastutusest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides) kohaldamise võimalikkusest, siis kohus ei pea selle sätte kohaldamist põhjendatuks. Tegemist on sätte sõnastusest tulenevalt vastutusest vabastamise alusega, mida võiks kohaldada, kui haldusorgani jaoks oli kahju tekkimine täielikult ettenähtamatu (välistab põhjusliku seose). Sellise olukorraga antud juhul tegemist ei olnud.

Kuna keskkonnamõju hindamist ei tulnud läbi viia, siis puudub sisuline vajadus ka eristada, kumb toiming, kas algatamine või heakskiidu andmata jätmine, põhjustas KMH menetlusega seotud kulud, laenude refinantseerimise ja uute laenude võtmise vajaduse, intresside ja viiviste kulu või tulu saamata jäämise KMH ajal ja sellele järgnevalt.

10.2.5. Kohus ei nõustu ka mitmete muude KMH läbiviimise osas esitatud vastustaja vastuväidetega, millest tulenevalt võiks vastustaja arvates jätta kahjunõude rahuldamata või kahjusummat vähendada.

Vastustaja on viidanud avalikkuse kaasamise vajadusele, mille tagas tema arvates KMH menetlus. Antud väide on põhimõtteliselt õige osas, et suurt hulka inimesi otseselt ja oluliselt puudutada võivate tegevuste jaoks keskkonnalubade andmise menetlust ei saa viia läbi avalikkust kaasamata. Sealjuures ei saa haldusmenetlusse kaasamiseks lugeda tehase ehitamise käigus teabepäeva korraldamist. Antud juhul täideti kaasamise kohustus HMS 3.peatüki kohase avatud menetluse läbiviimisega.

Kohus ei loe põhjendatuks vastustaja väidet, et KMH läbiviimine välistas kiirgustegevuse loa tühistamise teises kohtuasjas (haldusasi nr 3-07-1836). Asjaolust, et kohus otsuse tegemisel tugines olemasolevale KMH aruandele sellist järeldust veel teha ei saa. KMH puudumisel oleks kohus loa sisulist õiguspärasust hinnanud muude tõendite alusel (eelkõige kiirgusohutushinnang, hädaolukorras tegutsemise plaan). Sealjuures oleksid kaebajad (huvitatud isikud) oma väiteid pidanud põhistama vastavate tõenditega, mistõttu ei ole veenev ka väide, et AS Steri säästis tõendite kulu. Samuti oleks kohus KMH puudumisel pidanud hindama seda, kas KMH läbiviimine oli üldse vajalik. Puudub põhjus arvata, et selles asjas oleks lõplikus kohtuotsuses jõutud teistsugusele järeldusele kui Riigikohtu 30.09.2008 otsuses.

Vastustaja väited, et KMH asemel oleks tulnud kanda loataotluse läbivaatamise menetluses kulusid täiendavate dokumentide saamiseks on valdavalt tõendamata. Vastustaja on esitanud oma selgitused 26.08.2011 menetlusdokumendis (tlk 53 pöördel, IV kd). Kohus peab usutavaks vaid seda, et kaebajal oleks tõenäoliselt tulnud avatud menetluses esitada spetsialisti hinnang oma tehase mõju kohta ümbruskonna kinnisvara hindadele, mida tuleb KMH kulude väljamõistmisel arvestada. Muud täiendavad ja täpsustavad küsimused oleks haldusorgan saanud esitada Kiirguskeskusele ja

Päästeametile, millega kaebaja poolt tasumisele kuuluvaid kulusid ei oleks kaasnenud. Ehitustehnilise ekspertiisi vajadust vahetult peale ehitisele ehitusja kasutusloa väljastamist kohaliku omavalitsuse poolt ei saa pidada veenvaks. Kasutusloa andmisel ongi üheks peamiseks kontrolli objektiks see, kas ehitis on valminud vastavalt ehitusprojektile. Seda, kas valminud ehitis ja seadmed on vastupidavad kiirgustegevusele, saanuks kinnitada Kiirguskeskus, ehitustööde teostaja ning seadmete projekteerija ja valmistaja. Vastustaja ei ole samas ka märkinud, milline oleks sellise ekspertiisi maksumus. Samuti saanuks haldusorgan loa andmisel ka ilma spetsialisti hinnanguta kaaluda, kas kellegi personaalne stressitaluvuse lävi võiks õigustada kiirgustegevusloa andmata jätmist. Vastustaja ei ole muid konkreetseid täiendavaid dokumente ja nende saamise kulu välja toonud.

Samamoodi on tõendamata vastustaja väide, et KMH olemasolu tõttu sai kaebaja välisõhu saasteloa ja saanuks lisa koobalti installeerimise loa täiendavate kuludeta. Asjakohatu on antud vaidluse kontekstis viidata KMH kasulikkusele kaebajalt tehase omandanud juriidilise isiku jaoks.

10.2.6. Kuna avatud menetluse algatamisega viivitamise ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos puudub, siis saab kohus hinnata vaid seda, milline kahju on tekkinud KMH läbiviimise tõttu.

Kahju hüvitamist nõuab kaebaja perioodi eest 09.03.2006 (kui oleks kaebaja arvates tulnud luba väljastada) kuni 31.05.2008. Kuna KMH algatati 06.04.2006 ja KMH menetlus lõppes 29.05.2007, siis ei saa KMH menetluse algatamisele eelneval perioodil väidetavalt tekkinud kahju käsitleda vastustaja toimingust tuleneva kahjuna. Samas ei saa välistada, et peale KMH lõppemist tekkinud kahju võis olla põhjuslikus seoses vastustaja poolt läbiviidud õigusvastase KMH-ga.

10.2.7. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei oleks sõltumata vastustaja toimingutest saanud steriliseerimisteenuse osutamist alustada kaebuses väidetud ajal (09.03.2006), kuna tal puudus välisõhu saasteluba.

Praegusel juhul saab kohus hinnata, kas sõltumata õigusvastasest KMH läbiviimisest oleks kaebaja majandustegevuse välistanud välisõhu saasteloa puudumine, mille andmine ei ole Keskkonnaministeeriumi pädevuses.

Kaebaja esitas välisõhu saasteloa taotluse esmakordselt 05.09.2006 ja parandatud taotluse 27.10.2006 ning saasteluba väljastati 09.07.2007 (tlk 151-153, III kd). KMH lõppes 29.05.2007, seega enne välisõhu saasteloa väljastamist.

Harjumaa Keskkonnateenistuse 19.09.2006 kirjast (tlk 178, III kd) nähtuvalt peatati saasteloa taotluse menetlus kuni KMH aruande heakskiitmiseni ja keskkonnanõuete määramiseni põhjendusel, et KMH tulemus mõjutab otseselt välisõhu saasteloa andmist ja sellega määratavaid tingimusi. Eelnevast ei saa veel järeldada, et saasteloa väljastamine olnuks ilma KMH-ta võimatu või kestnuks sama kaua või kauem kui KMH ning välistanuks põhjusliku seose vastustaja toiminguga. Sellise järelduse tegemiseks asja materjalid alust ei anna. Küll saab järeldada, et õigusvastaselt algatatud KMH tõi ühtlasi kaasa ka saasteloa andmise edasilükkumise.

Tagantjärgi ei ole võimalik tõsikindlalt ja täpselt tuvastada, millal oleks kaebaja välisõhu saasteloa taotluse esitanud, kui KMH-d ei oleks algatatud. Kohus leiab, et kui elimineerida mõtteliselt KMH menetlus, siis puudub mõistlik põhjus arvata, et kaebaja majandustegevus (steriliseerimisteenuse osutamine) olnuks ikkagi takistatud välisõhu saasteloa menetluse tõttu. Loogiline on pigem eeldada, et mõistlik ettevõtja ei soovi endale kahju tekitada ja taotleb vajalikke lube õigeaegselt. Kaebaja möönis (tlk 74 pöördel, IV kd), et saasteluba oli vaja, kuna heitmete hulk tehase ja katlamaja osas kokku ületas piiri, millest alates on saasteluba nõutav. Ka KMH aruanne (lk 43) ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Isegi juhul, kui eeldada, et kaebaja ekslikult arvas (lähtudes seadusliku esindaja seletusest kohtuistungil, tlk 160, IV kd), et tegevuse alustamisel koheselt välisõhu saasteluba vaja ei ole, oleks ta tõenäoliselt selle vajalikkusest teada saanud avatud menetluse käigus, arvestades huvitatud isikute aktiivsust kõigi võimalike vastuväidete esitamisel kaebaja tegevuse takistamiseks. Seega saab pidada tõenäoliseks, et välisõhu saasteluba oleks hangitud kiirgustegevuse loa väljastamise ajaks arvestades, et Keskkonnaamet pidi võtma seisukoha loa vajalikkuse osas 7 päeva jooksul (VÕKS § 77 lg 4) ning välisõhu saasteloa menetlus kestnuks ca 2 kuud (VÕKS § 78 tähtaegu arvestades).

10.3. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine kahju tekkimise või suurenemise vältimiseks

RVS § 7 lg 1 kohaselt ja arvestades kohtupraktikat, võib esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine olla kahju hüvitamist välistavaks asjaoluks. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei too kohtupraktika kohaselt kaasa kahjunõude rahuldamata jätmist, kui esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise vajalikkus ei olnud isikule arusaadav ja nende kasutamine reaalselt võimalik (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-14-02, nr 3- 3-1-8-04 jt), kasutamata jätmist õigustab mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-8-04 jt) või esmase õiguskaitsevahendi kasutamine ei oleks kahju tekkimist ära hoidnud (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-56-04).

Puudub vaidlus selles, et kaebajale oli esmase õiguskaitsevahendi kasutamise võimalikkus teada (seadusliku esindaja seletus kohtuistungil, tlk 161, IV kd) ning esmase õiguskaitsevahendi kasutamine oli ka reaalselt võimalik. Kaebaja esitas halduskohtule toimingute õigusvastasuse tuvastamise ja loa taotluse lahendamiseks kohustamise kaebuse (haldusasi nr 3-07-241) alles 31.01.2007, so ligikaudu 2 kuud peale seda, kui vastustaja jättis KMH aruande heaks kiitmata. Kaebaja saanuks KMH algatamisel taotleda selle menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamist ja vastustaja kohustamist lahendama loa taotlus ilma KMH menetlust läbi viimata.

Sellega oleks kaebaja saanud vältida otsese varalise kahju tekkimist, mis kaebuse kohaselt väljendub muuhulgas KMH hindamisega seotud kulude kandmises. Kohtusse pöördumine ei oleks kohtumenetluse eeldatava kestuse tõttu tõenäoliselt olnud õiguste kiireks kaitsmiseks tõhus ega hoidnud ära muu kaebuses väidetud kahju (eelkõige saamata jäänud tulu) tekkimist ja suurenemist. Esialgse õiguskaitse kohaldamist (kohustada esialgse õiguskaitse korras avatud menetlust jätkama ilma KMH-ta) kohtu poolt ei oleks alust pidada reaalseks. Kohus oleks tõenäoliselt püüdnud asja lahendada tavapärasest kiiremini, kuid kohtumenetluse eeldatavaks kestuseks (arvestades edasikaebe võimalusi) oleks ka sellele vaatamata olnud vähemalt ca 1,5 aastat.

Ettevõtja eesmärgiks oli arvestades selleks tehtud ettevalmistuste ulatust teenuse pakkumise alustamine võimalikult kiiresti ning kaebaja seadusliku esindaja sõnul (08.11.2011 kohtuistungi protokoll, tlk 161, IV kd) lähtuti kaalutlusest, et KMH menetluse kulu on väiksem kui tekkiv puhtmajanduslik kahju ning kohtumenetluse kestuse tõttu oleks esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise tulemuseks olnud tõenäoliselt pankrot. Seadusliku esindaja sõnul konsulteeriti KMH võimaliku kestuse osas ka loa väljaandjaga, millest tulenevalt ei olnud põhjust KMH menetluse pikkuseks hinnata rohkem kui pool aastat (vastus kohtunõudele tlk 73, protokoll tlk 161, IV kd).

KMH läbiviimise ajakava selline pikkus nähtub ka KMH programmi punktist 9 (KMH toimik). Seega ei saa kohtu arvates kaebaja poolt esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine tuua kaasa kahjunõude rahuldamata jätmist RVS § 7 lg-st 1 tulenevalt.

10.4. Subjektiivsete õiguste rikkumine

RVS § 7 lg 1 kohaselt on kahjunõude rahuldamise eelduseks ka kaebaja õiguste rikkumine avalikuvõimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes.

Kaebaja märgib, et ilmselgelt on riivatud kaebaja õigust heale haldusele, mis on tunnustatud Eestis isiku põhiõigusena (vt nt Riigikohtu 17.02.2003 otsus asjas nr 3-4-1-1-03). Kaebaja viitab ka HMS § 5 lg 2 rikkumisele, mille kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Kohus leiab, et kaebaja õigusi (PS §-st 14, HMS § 5 lg-st 2 tulenev õigus heale haldusele) on rikutud õigusvastase KMH läbiviimisega. Samuti võib kaebusest järeldada, et menetluslike õiguste rikkumine on toonud kaasa ka ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse riive.

Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine õigusvastase toiminguga ei pea aga igal juhul kaasa tooma kahju hüvitamist.

10.5. Rikutud normide kaitse-eesmärk

Hüvitamisele ei kuulu igasugune õigusvastaste toimingutega põhjuslikus seoses olev negatiivne tagajärg kaebaja õiguste sfääris, vaid kahju hüvitamist saab nõuda siis, kui rikutud normi eesmärgiks oli muuhulgas ka sellise kahju ärahoidmine (VÕS § 127 lg 2). Kohtupraktikas (Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-66-09, nr 3-3-1-13-06, nr 3-3-1-2-10, nr 3-3-1-53-11) on ka riigivastutusnõuete puhul peetud võimalikuks lähtuda nn kaitsenormi eesmärgi teooriast, mille kohaselt peab õigusvastase teo tegemise keelu eesmärk olema tekkinud kahjulike tagajärgede ärahoidmine (VÕS § 127 lg 2).

Vastustaja on seisukohal, et kahjunõude (saamata jäänud tulu hüvitamiseks) peaks jätma rahuldamata ka sõltumata rikkumise toimumisest, kuna kahju hüvitamine ei ole lubatav rikutud kohustuse kaitse-eesmärki silmas pidades. Kaebaja viidatud normide eesmärgiks ei ole kaebuse esitajale tulu teenimise võimaluse tagamine. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3- 3-1-66-09, milles märgitakse, et menetluslikke õigusi sätestavad normid saavad üldjuhul olla suunatud üksnes nn usalduskahju ärahoidmisele, st menetluslike rikkumiste korral saab nõuda eelkõige menetluses osalemise nurjumise tõttu kasutuks muutunud kulutuste hüvitamist (p 20).

Kaebuse kohaselt on vastustaja rikkunud Nõuete § 7 lg-t 1, mis sätestab, et vastustaja pidi kiirgustegevusloa muutmise menetluse läbi viima 30 päeva jooksul muudatuse tegemise vajadusest teada saamisest. Vastustaja sai muudatuse tegemise vajadusest teada 07.02.2006, milles vaidlus puudub. Menetlus oleks pidanud lõppema hiljemalt 09.03.2006, kuid kiirgusseadme kasutamise luba anti alles 18.09.2007. Riigikohus on oma 30.09.2008 otsuse punktis 12 expressis verbis märkinud, et taotluse menetlemiseks oli ühtekokku ette nähtud 30-päevane tähtaeg. Kohus on õigusvastasuse tuvastamise haldusasjas tuvastanud, et vastustaja on rikkunud ka Nõuete §-i 3 (kuni 15.06.2006 kehtinud redaktsioonis), mis sätestas, et kui kiirgustegevusloa andmisele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, teatab loa andja kiirgustegevusloa andmise menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühe üleriigilise levikuga ajalehes 2 tööpäeva jooksul pärast taotluse nõuetele vastavuse tuvastamist või pärast selle määruse § 2 lg 3 nimetatud puuduste kõrvaldamist. Avatud menetluse algatamisel toimus õigusvastane viivitamine. Nõuete §-is 3 sätestatud 2 tööpäeva on ette nähtud just selleks, et vastustajal oleks võimalik järgida 30 päevast tähtaega taotluse menetlemiseks ka avatud menetluse puhul. Samuti on vastustaja vääralt kohaldanud KeHJS § 6 lg 3 p-i 4 ning jätnud tähelepanuta KiS eriregulatsiooni (eelkõige §-d 6 ja 18). Kohus on õigusvastasuse tuvastamise haldusasjas tuvastanud, et vastustajal oli võimalik saada kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkuse, tagajärgede ning avariiolukorras tegutsemise viisi kohta infot kiirgusohutushinnangust ning hädaolukorras tegutsemise plaanist, mis olid vastustajale esitatud.

Kohus on sellest tulenevalt rõhutanud, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei olnud õigustatud ega vajalik ning see koormas kaebuse esitajat põhjendamatult, olles seega õigusvastane. Lisaks on vastustaja rikkunud KeHJS § 22 lg 3 p-i 5, jättes 23.11.2006 õigusvastaselt heaks kiitmata KMH aruande, mistõttu venis avatud menetlus veelgi pikemaks. Vaadates käesoleva asja faktoloogiat tervikuna on ilmne, et vastustaja on rikkunud HMS § 5 lg-t 2, mille kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kaebaja viitab analoogiale Riigikohtus lahendatud asjaga nr 3-3-1-13-06 ning on seisukohal, et kiirgustegevuse loa muutmist reguleerivate normide eesmärk on muuhulgas ka kiirgustegevusloa muutmise taotleja kaitsmine kahju eest, mis tekkis, kuna ta ei saanud kiirgusseadet õigeaegselt kasutusele võtta ehk oma majandustegevust alustada. Samuti on viidatud kaebajale majandusliku kahju tekkimise võimalusele kohtu 25.09.2007 määruses haldusasjas nr 3-07-1819 (kiirgustegevusloa tühistamise nõue). Kaitsenormina on käsitletav ka eelviidatud HMS § 5 lg 2.

Kaebaja soovis saada kiirgusallika kasutamise luba, et alustada majandustegevusega. Majandustegevuse alustamine ja sellest tulu saamine lükkus edasi, kuna haldusorgan algatas õigusvastaselt KMH menetluse. Seega võib teatud ajaperioodi osas puhtmajandusliku kahju tekkimist pidada põhjuslikus seoses olevaks õigusvastase KMH menetlusega. Kohus peab sealjuures põhjendatuks ka seisukohta, et 14 kuud väldanud menetlus, mille algatamine ei olnud põhjendatud, mõjutas kaebaja majandustegevust negatiivselt (tõi kaasa väiksema käibe) ka peale loa väljastamist.

Kuna antud juhul hindab kohus õigusvastase KMH-ga kahju tekitamist, tuleb vaadata, kas kaebaja poolt märgitud nn kaitsenormide hulgas on norm, mille eesmärgiks oli kaitsta kaebajat õigusvastaselt algatatud KMH menetluse tõttu tekkiva puhtmajandusliku kahju eest. Kohus on seisukohal, et menetlusnormide eesmärgiks on esmalt menetluslike õiguste kaitse. Kohus jagab seisukohta, et üldjuhul ei peaks menetlusnormide eesmärgiks olema puhtmajandusliku kahju ärahoidmine. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis ei ole ehitusloa väljastamist reguleerivate normide kaitse-eesmärki praktiliselt üldse käsitletud, vaid on keskendutud põhjusliku seose olemasolu tuvastamisele, mistõttu kohus ei pea võimalikuks sellest lahendist teha kaugeleulatuvaid järeldusi ning leida analoogiat käesoleva asja lahendamiseks, seda ka erineva faktilise ja õigusliku olukorra tõttu.

Samuti ei saa ka halduskohtu eelviidatud määruses toodud seisukohast majandusliku kahju tekkimise võimalikkuse osas järeldada seda, et puhtmajanduslik kahju kuuluks kindlasti hüvitamisele. Lisaks sellise kahju tekkimisele ja põhjuslikule seosele, peab konkreetselt sellist tüüpi ja viisil tekkinud kahju ärahoidmine olema nn kaitsenormi eesmärgiks. Sellele lisaks tuleb kohtul vastustaja taotlusel kaaluda RVS § 13 lg 2 kohaldamist. KMH algatamine on menetlustoiming, mis tehakse tegevusloa andmise otsustamiseks vajaliku teabe kogumiseks. KMH menetlus on üks ja eraldiseisvalt käsitletav menetlusetapp tegevusloa andmise menetluses.

Kaebaja viidatud 30-päevane menetlustähtaeg kehtis loa taotluse läbivaatamiseks avatud menetluse läbiviimisele. Avatud menetlus KMH menetluse ajaks peatati. Kohtupraktikas on tunnustatud ka KMH menetlustoimingute eraldiseisvalt vaidlustamise õigust enne lõpliku haldusakti andmist, muuhulgas taotlejale kaasnevate ebaproportsionaalselt koormavate tagajärgede tõttu. Kui KMH-ga kogutavat teavet saaks koguda kiiremini ja väiksemate kuludega, siis saab selline põhjendamatu menetlustoiming reeglina kaasa tuua vaid haldusorgani kohustuse hüvitada otsene varaline kahju.

Vastasel juhul võiks see pärssida haldusorgani initsiatiivi keskkonna kaitsmise huvides KMH algatamiseks.

Ka juhul kui kohtu eeltoodud käsitlusega mitte nõustuda, tuleks saamata jäänud tulu nõue jätta rahuldamata RVS § 13 lg-s 2 (ei sätesta normi sõnastust ja asukohta arvestades vastutuse tekkimise eeldust ega piiramise alust, vaid kahju hüvitamata jätmise aluse) sätestatut arvestades. Antud juhul tuli KMH vajalikkuse üle otsustamisel kohaldada kahe õigusakti sätteid (KiS, KeHJS). Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist oli õiguslikult vaieldava olukorraga, mida näitab ka ringkonnakohtu lahend, milles peeti KMH algatamist õiguspäraseks. Haldusorgan ei ole tahtlikult eiranud seadusest tulenevat selget keeldu või tõlgendanud ilmselget normi ekslikult. Kaebaja väited, et menetlust venitati KMH algatamisega tahtlikult on paljasõnalised. Sellist järeldust ei saa teha ka Riigikohtu 30.09.2008 otsuse põhjenduste 3.osast. Isegi kui pidada usutavaks, et menetlusliku otsustuse taga võisid olla ka poliitilised motiivid (vt J.P. seletus 08.11.2011 kohtuistungil, tlk 161, IV kd), mida haldusorgan ei tohi menetlustoimingute sooritamisel arvestada, ei järeldu sellest, et muid õiguslikult aktsepteeritavaid asjaolusid ei esinenud. Kui pidada kaitsenormideks HMS § 5 lg-t

2 koos KMH hindamise algatamist reguleerivate ja KiS erinormidega, siis ei ole vastustaja kohtu arvates rikkunud neid tahtlikult või hooletusest (VÕS § 104).

II

11. Otsene varaline kahju

RVS § 7 lg 3 kohaselt kuulub RVS § 7 lg 1 sätestatud eelduste esinemisel hüvitamisele otsene varaline kahju. RVS § 7 lg 4 alusel saab kohaldada eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Otsese varalise kahju hüvitamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 128 lg 3, mille kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

RVS § 8 lg 1 kohaselt tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Käesoleval juhul tuleb seega mõtteliselt luua olukord, kus KMH menetlust ei oleks toimunud ning hinnata, millises varalises olukorras oleks kaebaja sellisel juhul olnud.

Kaebaja taotleb otsese varalise kahju väljamõistmist kokku summas 243 585,47 eurot (vt 13.09.2011 kaebuse terviktekst, tlk 64, IV kd). Otsese varalise kahju moodustavad otseselt KMH menetlusega seotud kulud (KMH kulud) ja finantskulud.

11.1. KMH kulud

Käesolevas punktis ei saa kohus eelnevaid kohtu seisukohti arvestades käsitleda otsese varalise kahjuna avatud menetluse kulusid, vaid ainult KMH-ga seotud kulusid.

Kaebaja on märkinud taotletava hüvitise suuruseks 11 907,60 eurot.

11.1.1. KMH aruande koostamise kulu tõendamiseks on esitatud OÜ Kupi arved (tlk 22-24, I kd) ja pearaamatu väljavõte (tlk 86, I kd, kanded - 260191, 260265, 270072). Kulu on summas 150 500 krooni ilma käibemaksuta (9618,70 eurot). Pangakonto väljavõte on esitatud arve nr 159 tasumise kohta (tlk 108, I kd 53) ning 13.06.2008 kompromissi kinnitamise määruses (tlk 92, I kd) märgitud tasutud põhivõla osa summas 124 313 krooni tasuti 06.02.2008 (tlk 192, I kd, pangakonto kanne).

Märgitud kulu (9618,70 eurot) tekkimine kaebajal on seotud otseselt vastustaja õigusvastase toiminguga, kulu on tõendatud ja tuleb toodud suuruses kahjuhüvitisena vastustajalt välja mõista.

11.1.2. Kohtumääruse alusel OÜ-le Kupi välja mõistetud menetluskulud

13.06.2008 kohtumääruse kohaselt on kaebajalt OÜ-le Kupi välja mõistetud õigusabikulu summas 8250 krooni ja pool tasutud riigilõivust summas 3375 krooni (tlk 92, I kd), kokku 11 625 krooni (742,97 eurot).

Vastustaja on esitanud vastuväite kõnealuse kulu väljamõistmise osas leides, et kaebaja tunnistas nõuet kohtusse pöördumise päeva seisuga ja sõlmis hiljem samas ulatuses kompromissi, mistõttu võib järeldada, et kaebaja oleks saanud OÜ Kupi kohtusse pöördumise ära hoida. Seega on need kulud tingitud kaebaja käitumisest ja puudub põhjuslik seos vastustaja tegevusega.

Kaebaja on vastuväitele vastanud, märkides, et tal puudusid rahalised vahendid OÜ-le Kupi tehtud töö eest tasumiseks ning laenu saamine võttis aega. Likviidsuse puudumine oli aga otseselt tingitud vastustaja toimingutest, kuna kaebajal puudus kohustuste täitmiseks majandustegevusest tulu saamise võimalus.

Kiirgustegevusluba väljastati kaebajale 18.09.2007 ja hagiavaldus esitati OÜ Kupi poolt 13.12.2007, kaebaja tasus põhivõla osa 06.02.2008. Kohus möönab, et kuigi kaebajal tekkinud finantsolukorra ja vastustaja poolt KMH läbiviimise vahel oli põhjuslik seos sõltumata sellest, kas ka kaebaja ise sellise olukorra tekkimisele kaasa aitas, ei ole tõendatud, et see oleks takistanud kompromissi sõlmimist enne kui OÜ Kupi kohtusse pöördus. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks kompromissi sõlmimine oli takistatud. Raha puudumine konkreetsel ajahetkel ei tõenda võimatust sõlmida kompromiss. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebaja oleks saanud oma tegevusega kahju tekkimise ära hoida ning kohus peab põhjendatuks RVS § 13 lg 1 p-i 4, VÕS § 139 lg-t 1 ning Riigikohtu lahendit asjas nr 3-3-1-6-08 arvestades vähendada nõutava hüvitise suuruse antud osas nullini.

11.1.3. Tähitud kirjade saatmise kulu

Toimikus (tlk 94-97, I kd) on tähitud kirjade saatmise kulu tõendavad maksekviitungid ja arved. Pearaamatu väljavõttest nähtub (kanded 260046, 260047, 260040, 260048), et tegemist on tähitud kirjade saatmise kuluga ning need on saadetud seoses KMH nõudega (veerg-objekt). Samuti nähtub arvetelt, et kirjad on saadetud KMH menetluses osalenud isikutele, va tlk 95 olev arve, millelt adressaadid ei nähtu, kuid arve kuupäev ühtib KMH aruande toimikus olevate huvitatud isikutele saadetud kirjade kuupäevaga (23.10.2006). Ka teised kirjad on saadetud ajavahemikul kui toimus KMH menetlus. Kohus loeb eeltoodud dokumentidega piisavalt tõendatuks, et tegemist on KMH menetluse kuluga ning tõendatud on ka tähitud kirjade saatmise kulu summas 327,70 krooni (20,94 eurot), mis tuleb vastustajalt kahjuhüvitisena välja mõista. Summale ei lisata käibemaksu.

11.1.4. Kulud ajalehtedes teadete avaldamisele

Teadete avaldamise kulude seotuse osas KMH menetlusega vaidlus puudub. Vastustaja on vaidlustanud kulude suuruse põhjusel, et kaebaja oleks võinud avaldada ajalehes Postimees ja Harjumaa avaldatud teated väiksema tasu eest väljaannetes Päevaleht ja Lääne-Harju Ekspress. Kaebaja leiab, et väljaannetel on erinev lugejaskond ning alati ei pea valima rahaliselt soodsamat varianti. Riigikohtu 18.04.2006 lahendist kohtuasjas nr 3-3-1-12-06 tulenevalt on isikul õigus valida endale sobiv teenuseosutaja ning see ei anna kahjuhüvitise vähendamiseks alust.

Teated avaldati ajalehes Harjumaa (arve tlk 111, I kd, summas 2025 kr), Postimees (arve tlk 88, I kd, summas 8050 kr), Lääne-Harju Ekspress (arve tlk 113, I kd, summas 1760 kr), Päevaleht (arve tlk 112, I kd, summas 6900 kr). Summad on ilma käibemaksuta. Pearaamatu väljavõttes on kajastatud eeltoodud summad kannete all – 260151, 260203, 260200, 260149.

Kohus leiab, et teadete avaldamiseks väljaannete valik ei ole olnud meelevaldne, kaebaja on lähtunud võimalikult laia huvitatud isikute ringi KMH menetlusest teavitamise vajadusest, eeldades põhjendatult, et erinevate väljaannete tellijaskond ei ole kattuv. Seega oli erinevate teenusepakkujate kasutamine teadete avaldamiseks põhjendatud ning kaebajale ei ole alust ette heita kulude suurendamist. Kohus leiab, et vastustajalt tuleb välja mõista kahjuhüvitisena 18 735 krooni (1197,38 eurot).

11.1.5. Ametlikes Teadaannetes teadete avaldamise riigilõivud

Riigilõivu tasumine ja seos KMH menetlusega ning tasutud summa suurus nähtub pangakonto kannetest (tlk 107-109, I kd) ja pearaamatu väljavõtte kannetest (nr 06.260083, 06.260185, 06.260197, 07.270047) ning maksekorraldusest (tlk 101, I kd). Märgitud kulu tuleb kahjuhüvitisena vastustajalt välja mõista summas 400 krooni (25,56 eurot).

11.1.6. Dokumentidest koopiate tegemise, köitmise ja paljundamise kulud

Vastustaja leiab, et enamusest esitatud kuludokumentidest ei nähtu nende seotus KMH menetlusega.

Tellitud töödega seotud kulude kohta on kaebaja poolt esitatud kohtule arved ja pearaamatu väljavõte.

OÜ Jajaa arve (tlk 106, I kd), summas 88,14 krooni ilma käibemaksuta. Arvelt ei nähtu, et tegemist oleks teenusega, mis oleks osutatud seoses KMH menetlusega. Pearaamatu väljavõttest (kanne 260261) nähtub kulu seletuse kohta, et tegemist oli KMH aruande köitmisega. OÜ Jajaa arve (tlk 105, I kd) summas 244,91 krooni ilma käibemaksuta. Teenuse seotus KMH-ga nähtub pearaamatu väljavõttest (kanne 260236) – KMH aruande köitmine, printimine, skänneerimine. Kohus lähtub arvel toodud summast, kuna pearaamatus on summa suurem. OÜ Jajaa arve (tlk 103, I kd), summas 1798,89 krooni ilma käibemaksuta. Pearaamatu kandest (nr 270054) nähtub, et tegemist oli KMH aruande kopeerimisega. Kohus lähtub arvel olevast summast, kuna pearaamatus on summa suurem. OÜ Jajaa arve (tlk 101, I kd) summas 254,22 krooni ilma käibemaksuta. Pearaamatu väljavõttest (kanne nr 260212) nähtub veerust objekt, et tegemist on KMH nõudega seotud kuluga. Kohus lähtub arvel toodud summast, kuna pearaamatus on summa suurem. Hantarex Valduse AS arve (tlk 104, I kd) summas 355,93 krooni ilma käibemaksuta. Pearaamatu väljavõttest (kanne nr 270061) nähtub veerust objekt, et tegemist on KMH nõudega seotud kuluga. OÜ Jajaa arve (tlk 99, I kd) summas 39,83 krooni ilma käibemaksuta. Pearaamatu väljavõttest (kanne nr 260206) nähtub veerust objekt, et tegemist on KMH nõudega seotud kuluga. AS Koopia Kolm sularaha arve (tlk 98, I kd) summas 225,76 ilma käibemaksuta. Pearaamatu väljavõttest (kanne nr 260035) nähtub veerust objekt, et tegemist on KMH nõudega seotud kuluga. Kohus ei pea põhjendatuks vastustaja väidet, et arve tuleks jätta arvestamata, kuna sellest ei nähtu, et see oleks üldse väljastatud AS-le Steri. Kohus peab usutavaks, et kui arve on pearaamatus kajastatud KMH kuluna ning on ka ajaliselt KMH menetluse perioodist, siis on tegemist kaebajale väljastatud arvega, mis tõendab KMH menetlusega seotud kulu kandmist. Ka muud eelnevalt märgitud arved on koostatud KMH läbiviimise perioodil ning kajastatud kaebaja pearaamatus KMH kuluna, mistõttu võib pidada neid vaatamata arvetel endal oleva teabe vähesusele seotuks KMH menetlusega.

Kohus jätab väljamõistmata kulu summas 594,66 krooni ilma käibemaksuta (tlk 102, I kd), kuna see OÜ Jajaa arve nr 1070194 on nähtuvalt pearaamatu väljavõttest (kanne nr 270014) esitatud KMH aruandest koopia tegemise eest, mis lisati kaebusele. Pearaamatu kande kuupäevaks on 30.01.2007.

Järgneval päeval esitati AS Steri poolt kaebus kohtule haldusasjas nr 3-07-241. Seega on tegemist kohtumenetluse kuluga ning seda ei saa välja mõista käesolevas asjas otsese varalise kahjuna.

Käesolevas punktis toodud kulu kuulub seega kahjuhüvitisena vastustajalt väljamõistmisele kokku summas 3007,68 krooni (192,22 eurot).

11.1.7. KMH menetluses tellitud ekspertarvamuse saamise kulu

VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata kasu, mida kahjustatud isik kahju tekitamise tagajärjel sai, eelkõige tema poolt säästetud kulud.

Nähtuvalt KMH toimikust on Uus Maa Kinnisvarabüroo 12.09.2006 ekspertarvamus olnud KMH alusdokumendiks. Kuna kohus eelnevalt leidis, et KMH toimumata jäämisel oleks kaebajal avatud menetluses huvitatud isikute vastuväiteid arvestades tulnud tõenäoliselt tellida ekspertarvamus mõju kohta kinnisvara väärtusele, ei ole põhjendatud seda kulu vastustajalt välja mõista. OÜ Uus Maa Tartu büroo arve on summas 1000 krooni (63,91 eurot) ilma käibemaksuta (tlk 89, I kd).

11.1.8. Kokku kuulub eelkäsitletud KMH-ga seotud otsene varaline kahju vastustajalt väljamõistmisele summas 11 054,80 eurot.

11.2. Finantskulud

Otsese varalise kahjuna käsitleb kaebaja ka pangalaenude põhiosa ja intresside tasumata jätmisest tulenevaid summasid, laenulepingu tasusid, lepingujärgseid trahve seoses partneritega sõlmitud lepingutega ning uute ja ebasoodsamate laenude intresse (üldistatult finantskulu). Kahjunõude selle osa suuruseks on 3 624 971, 01 krooni (231 677,87 eurot).

Vastustaja on seisukohal, et otsese varalise kahjuna võiks teoreetiliselt olla käsitletavad viivised, leppetrahvid ja laenude refinantseerimise kulud, kuid mitte intressid. Intresse tuleb käsitleda kuluna, mis tuleks maha arvata saamata jäänud tulu hüvitisest. Otsese varalise kahjuna käsitletavad eelmärgitud finantskulud on aga tekkinud kaebaja enda tegevuse tagajärjel. Kaebaja on teadlikult valinud ettevõtte käivitamisel riskantse finantseerimismeetodi. Samuti on kaebaja andnud enda potentsiaalsetele klientidele lubadusi tehase käivitamise aja osas olukorras, kus seda ei saanud kindlalt lubada. Seega oli usalduse kaotus kaebaja enda tegevuse tagajärg. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Otsese varalise kahju nõue tuleks jätta rahuldamata arvestades VÕS § 139 lõiget 1 või kahjusummat vähendada. Samuti leiab vastustaja, et kahjusummad on ebaõigesti arvutatud ja sellises suuruses tõendamata. Nõude põhjendatust ei ole seega võimalik kontrollida.

Kaebaja leiab, et kahju (finantskulude) ja vastustaja toimingute vahel on põhjuslik seos vaatamata sellele, et osa laenulepinguid (mille alusel arvestati viiviseid ja intresse) on sõlmitud ajaliselt peale kiirgustegevusloa väljastamist. Laenulepingute sõlmimise vajadus oli tingitud otseselt vastustaja tegevusest. Vaatamata loa olemasolule ei olnud võimalik olemasolevat kapatsiteeti täiel määral kasutada ning olemasolev võimsus suudeti täielikult koormata alles 2008.a. juulikuuks. Vastustaja viivitamisest tingituna oli pärast loa väljastamist vaja suurendada koobalti aktiivsust. Taotluse selleks esitas kaebaja veebruaris 2008. Vastustaja asus taas venitama taotluse lahendamisega. Samal ajal oli tekkinud probleem, et kaebaja võlgnes pangale ka eelmiste perioodide laenumaksed ning intressid, mistõttu otsustati võlad refinantseerida ja tekitada esmane likviidsus ettevõtte toimimiseks.

Ka asjaolu, et laenu suurendati enne loataotluse esitamist ei ole põhjust pidada käivitatava äriprojekti puhul tavapäratuks, kuna kõiki asjaolusid ei ole võimalik ette näha (nt vead ehitustegevuses). Kaebaja arvas, et saab loa õigeaegselt, mistõttu ei olnud ka käibekapitali suurendamine probleemiks. Investeering (tehase ehitamisse ja koobalti soetamisse) tuli teha enne loa väljastamist, kuna rajatise kiirgusvarjestust ei ole võimalik täpselt hinnata enne rajatise valmimist ja kiirgusallika paigaldamist. Riigikohtu lahendist asjas nr 3-3-1-32-02 tuleneb, et kahjuna on käsitletav ka võlausaldajate ees tekkinud makseraskustest tulenev täiendavate intresside kulu.

Kohtu arvates saab intressikulu käesoleval juhul käsitelda otsese varalise kahjuna, kuna kohus leidis, et normi kaitse-eesmärki arvestades ei saa kaebaja nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist, seega ei teki sama summa kahekordset arvestamist. Intress on protsendina arvestatav tasu laenuandja raha kasutamise eest ning käesolevas asjas väidab kaebaja muuhulgas seda, et laenu vajadus puudunuks kui kaebaja saanuks alustada tegevust ilma KMH-st tingitud viivituseta, mille mõju avaldus ka peale kiirgustegevusloa väljastamist. Seda, kas iga konkreetse finantstehingu intress on põhjuslikus seoses vastustaja ja ainult vastustaja õigusvastaste toimingutega tuleb hinnata tehingu ja muid tähtsust omavaid asjaolusid arvestades. Viimatine seisukoht käib ka kõigi muude finantskuluna kajastatud summade kohta.

11.2.1. Laenulepingu tasud

Kaebaja nõuab Hansapangaga 21.01.2008 sõlmitud laenulepingu nr 07-227461-JK (22.02.2006 laenulepingu nr 06-016247 refinantseerimiseks) põhitingimuste punkt 2.12 alusel tasumisele kuulunud lepingutasu väljamõistmist summas 12 000 krooni. (tlk 178-183, I kd, leping). Laen on välja makstud 05.02.2008 (tlk 192, I kd, pangakonto väljavõte). Lepingutasu on kaebaja poolt tasutud 05.02.2008 (tlk 192, I kd, pangakonto väljavõte). Kaebaja nõuab ka Hansapangaga 21.01.2008 sõlmitud laenulepingu nr 07-227450-JK (käibevahendite täiendamiseks) põhitingimuste punkti 2.12 alusel tasumisele kuulunud lepingutasu summas 43 925,35 krooni (tlk 184-190, I kd, leping). Lepingutasu on tasutud 05.02.2008 (tlk 192, I kd, pangakonto väljavõte). Samuti nõuab kaebaja Hansapangaga 08.12.2004 sõlmitud laenulepingu nr 04-489095-JL muutmiseks 21.01.2008 sõlmitud lepingu (muutmise leping nr 4, tlk 143, I kd – laenu tagastamistähtpäeva edasilükkamine, tagasimaksete tähtaegade muutmine) tasu summas 2000 krooni. Lepingutasu on tasutud 05.02.2008 (tlk 192, I kd). Lepingutasusid hõlmav kahjunõude osa on kokku summas 57 925,35 krooni (3702,10 eurot).

Kohus leiab, et Swedbank AS (end. Hansapank) poolt 05.11.2010 väljastatud tõendist (tlk 198, III

kd) ja operatsioonide väljavõttest (tlk 63, III kd) nähtuvalt ei ole alust kahelda, et kõik laenud on välja makstud. Lepingutasude maksmine on tõendatud.

Kohus ei nõustu vastustajaga, et kuna kõik eelviidatud lepingud on sõlmitud peale kiirgustegevusloa väljastamist, siis puudub põhjuslik seos kahju tekkimise ja vastustaja õigusvastaste toimingute vahel. Kohus leiab, et õigusvastase KMH menetluse tõttu, mis kestis 14 kuud, oli kaebaja olukorras, kus tal ei olnud võimalik alustada majandustegevust vastavalt tehtud ettevalmistustele ja äriplaanile, kuid samal ajal tuli tal kanda püsikulusid ning kulusid ka otseselt KMH menetlusega seoses. See tekitas varasema laenu refinantseerimise ja käibevahendite täiendamise vajaduse. Kulutuste finantseerimine pangalaenudega on lubatav ning pank on laenutaotlusi positiivselt lahendades pidanud seda ka mõistlikuks. Kohus nõustub vastustajaga, et pangalaenudega ettevõtluse alustamise finantseerimine on üldjuhul kõrge riskiga finantseerimismeetod. Antud juhul võib siiski eeldada, et optimaalse menetlusajaga

(ca 3 kuud taotluse esitamisest) kiirgustegevusloa väljastamisel oleks kaebaja suutnud majandada ettevõtet selliselt, et tal ei oleks tekkinud vajadust võetud laenu refinantseerimiseks ja käibevahendite täiendamiseks. Kaebaja oleks vajalikud kulud suutnud tõenäoliselt katta saadavast tulust. Pangalaenude sellises ulatuses väljastamine viitab samuti sellele, et kaebaja äriprojekti peeti perspektiivikaks. Kaebaja esitatud selgitustest tegevusvaldkonna spetsiifika, turuolukorra (monopoolne seisund regioonis) ja äriplaani kohta, samuti tehtud ettevalmistuste ning teiste (Stril AB, Scandinavian Clinics Estonia OÜ) samalaadse teenuse osutajate majandusnäitajate (arvestades kaebaja selgitusi erinevuste osas) ja AS Steri tegutsemise aja majandusnäitajate põhjal (pidades sealjuures usutavaks ka väidet, et vastustaja tegevus tõi kaasa vähemalt mitmete potentsiaalsete klientide usalduse kaotuse ja jäämise teise teenusepakkuja juurde) on alust arvata, et kaebaja tegevus olukorras, kus KMH-d ei oleks toimunud, oleks olnud esimeste majandusaastate lõikes kui mitte väikeses kasumis, siis oleks tulud katnud kulusid (sh finantskulud).

Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kaebaja väidetava kasumi suurus ei ole usutav, võttes arvesse, et eellepinguid ja siduvaid eeltellimusi (letter of intent) enamuse väidetavate tulevaste klientidega ei olnud ning ületulekut Isotronist takistasid ka muud õiguslikud ja faktilised asjaolud. Samuti on kaheldav kaebaja väidetud kulude suurus vaadates võrdluseks tehase omandanud ja sama tegevust jätkanud Scandinavian Clinics Estonia OÜ majandusaasta aruandes näidatud kulusid. Asja materjalidest võib järeldada, et tõenäoliselt puudunuks vajadus võetud pangalaenu refinantseerimiseks ja pangalaenu abil käibevahendite täiendamiseks ka vaatamata sellele, et kaebaja oleks steriliseerimistehase saanud käivitada umbes pool aastat tema enda poolt planeeritust hiljem.

Kohus peab lähtuma olukorrast, kus 14 kuud väldanud õigusvastast KMH menetlust ei oleks toimunud, vaid luba oleks antud taotluse esitamisest ca 3 kuu pärast, mistõttu kaebaja süül (liiga riskantne äriplaan) kahju suurenemist ei toimunud. Kaebaja investeeringud (tehase rajamiseks, koobalti soetamiseks, töötajate palkamiseks ja koolitamiseks) olid kiirgusallika kasutamise loa saamiseks vältimatud. Vastustaja õiguspärase tegevuse korral ei oleks pangalaenudele rajatud tegevuse alustamine kaasa toonud finantsprobleeme. Asjaolu, et kaebaja jättis põhjendamatult arvestamata avatud menetluse läbiviimise vajadusega, ei oleks selle eeldatava paarikuuse kestuse tõttu tõenäoliselt tekitanud pangalaenude refinantseerimise ja käibevahendite täiendamise vajadust.

Hansapangast 08.12.2004 võetud laenu (laenuleping nr 04-489095-JL) osas võib siiski pidada tõenäoliseks, et kaebaja oleks pikendanud selle laenu tagasimaksmise tähtpäeva ja muutnud tagasimaksmise graafikut ka sõltumata vastustaja tegevusest. Seda põhjusel, et laenu võtmisel arvestati selle tagasimaksmise tähtajad (esmane tähtaeg 14.03.2006) vastavalt kaebaja tolleaegsele prognoosile oma tegevuse alustamise osas, mis oleks pidanud aset leidma juba 2005.a. viimases kvartalis (J.P. seletus kohtuistungil, tlk 158, IV kd). Prognoos oli liiga optimistlik ning selle korrigeerimise vajadus oli põhjustatud teistest isikutest, mitte vastustajast. Lepingu muutmise tasu tulnuks tasuda sõltumata sellest, kui pikaks ajaks oleks tähtpäeva edasi lükatud. Seega selle lepingutasu (summas 2000 krooni) kahjuna vastustajalt väljamõistmist ei pea kohus võimalikuks põhjusliku seose puudumise tõttu.

Laenulepingu tasud kuuluvad vastustajalt väljamõistmisele summas 55 925,35 krooni (3574,28 eurot).

11.2.2. Viivised

11.2.2.1. Viivised Swedbank AS-ile (end. Hansapank)

Viiviste summaks on kaebaja märkinud 2 333 063,12 krooni (149 109,91 eurot). Viivised on arvestatud 08.12.2004 laenulepingult nr 04-489095-JL (koos selle lisadega 1-4, tlk 116- 140, 142, 143, I kd) ja 22.02.2006 laenulepingult nr 06-016247-JK (koos lisadega 1, 2, tlk 144-153, I kd).

Kaebaja leiab, et kulu on tõendatud pearaamatu väljavõttega (tlk 114, I kd) - kanded konto nr 511312 kohta, pangaoperatsioonide väljavõtte ja Swedbank´i nõudeavaldusega pankrotimenetluses (tlk 63-69, III kd) ning Swedbank´i 05.11.2010 vastuse lisaga 1 (viivisearvestuse tabel, tlk 199-203, III kd).

Kohus leiab, et Swedbank´i 05.11.2010 vastuse lisaga 1 (tlk 199, III kd) saab lugeda tõendatuks kulu viiviste näol summas 462 000 krooni (29 527,18 eurot) lepingult nr 06-016247-JK, mis sõlmiti koobalti ostmiseks ja käibekapitali saamiseks. Viivised on arvestatud periood eest 15.01.2007- 04.02.2008 ning viidatud dokument sisaldab ka viiviste arvestuse kontrollimiseks vajalikke andmeid. Viiviste arvutuskäik on järgmine (1 200 000x0,10/100x385=462 000). Laenusumma suurus ja viivisemäär tuleneb laenulepingust, viiviste arvestamise perioodis on 385 päeva.

Kohus leiab, et Swedbank´i 05.11.2010 vastuse lisaga 1 saab lugeda tõendatuks kulu viiviste näol summas 81 650,06 eurot lepingult nr 04-489095-JL. Viiviseid on arvestatud alates 16.01.2007- 21.08.2008. Viiviste summa arvutamise alused on toodud panga poolt lisatud tabelis (tlk 200-203, III kd). Kuna panga poolt tehtud arvutused erinevad vähesel määral kohtu poolt tehtud arvutustest, siis on kohtuotsuses ära toodud igakuine viiviste summa koos arvutuskäiguga. Leping liin A põhiosa viivised (summad on eurodes): 16.01.2007-14.02.2007 summas 739,47 (24 649x0,10/100x30); 15.02.2007-14.03.2007 summas 1380,34 (49 298x0,10/100x28); 15.03.2007-14.04.2007 summas 2292,36 (73 947x0,10/100x31); 15.04.2007-14.05.2007 summas 2957,88 (98 596x0,10/100x30); 15.05.2007-14.06.2007 summas 3820,60 (123 245x0,10/100x31); 15.06.2007-14.07.2007 summas 4436,82 (147 894x0,10/100x30); 15.07.2007-14.08.2007 summas 5348,83 (172 543x0,10/100x31); 15.08.2007-14.09.2007 summas 6112,95 (197 192x0,10/100x31); 15.09.2007-14.11.2007 summas 6655,23 (221 841x0,10/100x30); 15.10.2007-14.11.2007 summas 7641,19 (246 490x0,10/100x31); 15.11.2007-14.12.2007 summas 8134,17 (271 139x0,10/100x30); 15.12.2007-14.01.2008 summas 9169,43 (295 788x0,10/100x31); 15.01.2008-21.01.2008 summas 1922,62 (320 437x0,10/100x6). Kokku 60 611,89 eurot. Lepingu liin B põhiosa viivised: 16.01.2007-14.02.2007 summas 59,43 (1981x0,10/100x30); 15.02.2007-14.03.2007 summas 110,94 (3962x0,10/100x28); 15.03.2007-14.04.2007 summas 184,23 (5943x0,10/100x31); 15.04.2007-14.05.2007 summas 237,72 (7924x0,10/100x30); 15.05.2007-14.06.2007 summas 307,06 (9905x0,10/100x31); 15.06.2007-14.07.2007 summas 356,58 (11886x0,10/100x30); 15.07.2007-14.08.2007 summas 429,88 (13867x0,10/100x31); 15.08.2007-14.09.2007 summas 491,29 (15848x0,10/100x31); 15.09.2007-14.10.2007 summas 534,87 (17829x0,10/100x31); 15.10.2007-14.11.2007 summas 614,11 (19810x0,10/100x31); 15.11.2007-14.12.2007 summas 653,73 (21791x0,10/100x30); 15.12.2007-14.01.2008 summas 736,93 (23772x0,10/100x31); 15.01.2008-21.01.2008 summas 154,52 (25753x0,10/100x6). Kokku 4871,29 eurot. Lepingu liin C põhiosa viivised: 16.01.2007-14.02.2007 summas 196,2 (4360x0,15/100x30); 15.02.2007-14.03.2007 summas 366,24 (8720x0,15/100x28);

15.03.2007-14.04.2007 summas 608,22 (13080x0,15/100x31); 15.04.2007-14.05.2007 summas 784,8 (17440x0,15/100x30); 15.05.2007-14.06.2007 summas 1013,7 (21800x0,15/100x31); 15.06.2007-14.07.2007 summas 1177,2 (26160x0,15/100x30); 15.07.2007-14.08.2007 summas 1419,18 (30520x0,15/100x31); 15.08.2007-14.09.2007 summas 1621,92 (34880x0,15/100x31); 15.09.2007-14.10.2007 summas 1765,8 (39240x0,15/100x30); 15.10.2007-14.11.2007 summas 2027,4 (43600x0,15/100x31); 15.11.2007-14.12.2007 summas 2158,2 (47960x0,15/100x31); 15.12.2007-14.01.2008 summas 2432,88 (52320x0,15/100x31); 15.01.2008-21.01.2008 summas 595,14 (56680x0,15/100x7). Kokku 16 166,88 eurot. Kõnealuselt lepingult arvestatud viiviste summa kokku on 81 650,06 eurot.

Mõlema laenulepingu viiviste summa kokku on 111 177,24 eurot.

Kohus peab usutavaks (vt eelmise punkti põhjendusi), et ilma õigusvastase KMH-ta oleks kõnealune kulu jäänud kaebajal tekkimata, mistõttu esineb põhjuslik seos vastustaja toimingute ja tekkinud kahju vahel.

Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 111 177,24 eurot. Ülejäänud, kaebaja poolt nõutava summa osas ei ole nõue tõendatud.

11.2.2.2. Viivised Kredexile

Kredexi käendusega (lepingud tlk 73-75, III kd, tlk 141, I kd) oli tagatud kaebaja laenuleping nr 04- 489095-JL. Kaebaja nõuab viiviseid summas 46 468,24 krooni. Selline summa nähtub kaebaja pearaamatu väljavõttest (tlk 114, I kd), millest ei nähtu viivise arvestamise alused. Kaebaja esitatud pangakonto väljavõttest (tlk 192, I kd) nähtub samuti, et Kredexi tagatistasu viivis summas 46 468,24 krooni on 05.02.2008 maha kantud kaebaja kontolt, kuid ei nähtu viivise arvestamise alused. Swedbank´i 06.10.2008 kaebaja pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses on Kredexile tasumata viiviste summa 13 439,6 krooni (tlk 68 pöördel, III kd). Swedbank´i 05.11.2010 vastuse lisas 1 (tlk 199-200, III kd) on viiviste summa 87 202,84 krooni (arvestatud viivised kokku) ning toodud on ka selle summa arvutamise alused. Viivise arvestamise alguskuupäevaks on eelviidatud dokumendi kohaselt 05.02.2007. Viiviste kulu kahjuhüvitisena saaks kaebaja nõuda eelmärgitud kuupäevast kuni 31.05.2008 (kahjunõudes määratletud kahju tekkimise aeg) arvestatud osas.

Tagatistasu viivised panga esitatud lisas toodud tabeli (tlk 199-200, III kd) andmete alusel arvestatuna oleksid järgmised (summad on kroonides): 05.02.2007-25.04.2007 summas 6654,96 (56 160x0,15/100x79); 26.04.2007-30.07.2007 summas 15 806,45 (109767x0,15/100x96); 31.07.2007-07.11.2007 summas 24021,3 (160142x0,15/100x100); 08.11.2007-03.02.2008 summas 27280,97 (206674x0,15/100x88); 05.05.2008-31.05.2008 summas 1774,66 (39436,88x0,15/100x30). Kokku summas 73 941,34 krooni.

Kohus leiab, et kõnealusel perioodil tekkinud viivised olid tingitud vastustaja õigusvastastest toimingutest. Kohus ei korda siinkohal eelnevalt esitatud põhjendusi. Kuna kaebaja nõuab viivisekulu kahjuhüvitisena summas 46 468,24 krooni (2969,86 eurot), ei saa kohus välja mõista nõutavast suuremat summat.

Kohus leiab, et kahju tekkimine on piisavalt tõendatud kaebaja poolt esitatud dokumentidega.

11.2.2.3. Viivised Hungaroster Co Ltd-le

Märgitud äriühinguga lepingu sõlmimise ja muutmise asjaolusid on kaebaja käsitlenud 17.02.2010 menetlusdokumendis ning need on ära toodud 02.10.2005 sõlmitud lepingu (kiirgusseadme valmistamiseks ja tarnimiseks) artiklis 1.3. (tlk 156, I kd).

Kohus leiab, et kuna kiirgusseade pidi olema paigaldatud enne kiirgustegevusloa väljastamist ning viivised, mida kahjuhüvitisena taotletakse on arvestatud alates 20.02.2007, samuti arvestades eelnevalt esitatud kohtu põhjendusi kaebaja finantsolukorra põhjuste ja eeldatava maksevõime kohta juhul, kui õigusvastast KMH menetlust ei oleks toimunud, võib kõnealuse kahju tekkimist lugeda põhjuslikus seoses olevaks vaid vastustaja õigusvastaste toimingutega.

Kahjuhüvitis, mida vastustajalt eeltoodud dokumentide alusel nõutakse on 675 292 krooni (43159,02 eurot).

Pearaamatu väljavõttes (tlk 114-115, I kd) on toodud viiviste kogusumma 675 292 krooni ja selle osad kande kuupäevade järgi. Samuti on kohtule esitatud Hungaroster Co Ltd-ga sõlmitud leping koos selle muutmise lepingutega (tlk 154-172, I kd). Lisaks on esitatud kaebaja koostatud viiviste arvestus (tlk 179-181, III kd) allkirjastamata dokumendina, millest nähtub viiviste summa 675 292 krooni (liites tlk 179 ja 181 olevad 2007 ja 2008. aasta kohta arvestatud viivisesummad). Võlasumma ja viivisemäär 0,07% päevas tasumata summalt alates 20.02.2007 nähtuvad lepingu muudatustest (tlk 170-172, I kd). Viivisearvestuse tabelis (tlk 179, 181, III kd) on toodud pikaajalise võlgnevuse summa 1 299 607,00 krooni, kuid lepingulise maksumuse kohta esitatud tabelis (tlk 180, III kd) on summaks 1

299 606,60 krooni (83 060 eurot kursiga 15,6466 on 1 299 606,60 krooni). Lühiajalise võlgnevuse summa on viivisearvestuse tabelis 360 811 krooni, kursiga 15,6466 arvutatuna tuleb summaks

360 810,60 krooni. Kohus lähtub arvutustes eeltoodud summadest ümardamata kujul.

Viivisearvestus perioodide kaupa: 01.01-30.06.2008 on viivis kokku 210 374,86 krooni (360810,60x0,07/100x181+1299606,60x0,07/100x181); 01.07.2008-31.07.2008 on viivis kokku

36 031,05 krooni (360810,60x0,07/100x31+1299606,60x0,07/100x31), sama summa on perioodil 01.08.2008-31.08.2008; 01.09.2008-24.09.2008 on viivis kokku

27 895,01 krooni (360810,60x0,07/100x24+1299606,60x0,07/100x24); 20.02.2007-31.12.2007 on viivis kokku 364 959,70 krooni (360810,60x0,07/100x314+1299606,60x0,07/100x314).

Viivised eeltoodud perioodide osas kokku on summas 675 291,67 krooni (43 159 eurot), mis tuleb sellises suuruses vastustajalt välja mõista.

11.2.2.4. Viivised OÜ-le Kupi

13.06.2008 kohtumäärusega on kaebajalt välja mõistetud OÜ Kupi kasuks viivised arvete tähtaegselt tasumata jätmise eest summas 20 512 krooni (tlk 92, I kd, esialgsest hagiavaldusest tulenev viivise summa). Nähtuvalt määrusest, ei mõistnud kohus täiendavalt välja viiviseid põhinõude tasumata jätmisega viivitamise eest alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

Tekkinud viivisekulu on otseselt seotud vastustaja poolt õigusvastaselt algatatud KMH-ga. Kohus leiab, et kuna viivised tekkisid enne hagi esitamist ning on usutav, et kaebaja finantsolukord enne kiirgustegevuse loa väljastamist ei võimaldanud kõiki kulusid katta, ei saa kaebajale ette heita, et ta viiviste tekkimise vältimiseks arveid ei tasunud. Hagi esitamise kavatsusest teada saamisel kompromissi sõlmimine ei oleks olukorda enam muutnud.

Märgitud kulu tuleb vastustajalt kahjuhüvitisena summas 20 512 krooni (1310,96 eurot) välja mõista.

11.2.3. Intressid

11.2.3.1. Intressid Swedbank AS-ile (end. Hansapank)

Kohus võttis eelnevalt seisukoha, et intresside väljamõistmine otsese varalise kahjuna ei ole põhimõtteliselt välistatud.

Kaebaja nõuab intressikulu hüvitamist Hansapangaga 21.01.2008 sõlmitud lepingu nr 07-227461- JK (laenulepingu nr 06-016247-JK refinantseerimiseks, leping oli sõlmitud koobalti ostmiseks ja käibekapitali finantseerimiseks, tlk 144-149, I kd) alusel summas 17 500 krooni (1086,50 eurot). Leping on kohtule esitatud (tlk 178-183, I kd). Nõutav intress on pearaamatu kohaselt tekkinud perioodil 15.02.2008-15.04.2008. Samuti nõuab kaebaja intressikulu hüvitamist 21.01.2008 sõlmitud lepingu nr 07-227450-JK (käibevahendite täiendamiseks) alusel summas 3982,94 krooni. Leping on kohtule esitatud (tlk 184- 190, I kd). Nõutav intress on pearaamatu kohaselt tekkinud perioodil 21.02.2008-21.04.2008. Lisaks on kaebaja kohtule intressikulu tõendamiseks esitanud Swedbank´i 05.11.2010 vastuse (tlk 198, III kd), kus on lepingust nr 07-227461-JK tuleneva intressinõude suuruseks 40 750 krooni ja lepingust nr 07-227450-JK tuleneva intressinõude suuruseks 137 375 krooni. Lepingu nr 07- 227450-JK kohta on esitatud ka Hansapanga koostatud pangaoperatsioonide väljavõte, millest nähtuvalt on 21.02.2008 intressivõlgnevus olnud 12 444,48 krooni ja 21.03.2008 seisuga võlgnevus puudub. Kaebaja on esitanud ka pearaamatu väljavõtte, milles toodud intressikulu summad ühtivad kaebuses nõutavaga.

Kohus on seisukohal, et kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu kontrollitaval kujul intressi arvestus ning pelgalt lepingute alusel ei ole võimalik ka kohtul intresse ise välja arvutada. Kohus ei pea võimalikuks tugineda nõude rahuldamisel vaid kaebaja raamatupidaja poolt koostatud ja allkirjastatud pearaamatu väljavõttele, kuna selles toodud andmeid peaks olema kohtul võimalik kontrollida. Antud juhul ei ole kaebaja esitanud nõude suuruse kontrollimiseks vajalike tõendeid, mistõttu tuleb nõue jätta rahuldamata.

11.2.3.2. Intressid aktsionäridele

Kaebaja nõuab aktsionäridega sõlmitud laenulepingute alusel intresse summas 460 076 krooni (29 404,22 eurot).

Laenulepingud aktsionäridega on sõlmitud lähtuvalt kaebaja ja Hansapanga vahel sõlmitud laenulepingust nr 04-489095-JL ja selle muudatustest ning võlausaldajate kokkuleppest. Kaebaja on esitanud aktsionäridega sõlmitud laenulepingud (tlk 193-231, I kd); enda koostatud intressiarvestuse tabeli (tlk 232, I kd, käsitletav kaebaja seletusena); Hansaraamatu väljatrüki (tlk 77, III kd); konto väljavõtted laenude väljamaksmise kohta (tlk 78-80, III kd); võlausaldajate, laenusaaja ja panga kokkulepped (tlk 84-87, III kd); aktsionäride üldkoosolekute protokollid (tlk 88-90, III kd). Aktsionärid on kokku leppinud allutatud laenu andmises, osaluse suuruses ja intressimääras (15% aastas) aktsionäride üldkoosolekul (üldkoosoleku protokoll, tlk 89-90, III kd). Aktsionäridega sõlmitud lepingutest nähtub samuti intressimäär 15% aastas ning kolmepoolne kokkulepe võlausaldajate, panga ja laenusaaja vahel (tlk 84-87, III kd) seda intressimäära ei muuda. Aktsionäride poolt kaebajale laenude väljamaksmine nähtub konto väljavõtetest (tlk 78-80, III kd). Kaebaja aktsionäride 31.05.2005 korralise üldkoosoleku protokolli punktist 4 (tlk 90 pöördel, III

kd) nähtub, et aktsiaseltsil oli juba sellel hetkel lisakapitali vajadus kuni 7,35 milj. krooni (lähtudes rahavoogude plaanist 2006a. II kvartali lõpuni). Aktsionärid pidid sellest katma 50% kokkuleppel pangaga, kes aktsepteeris kõnealuse summa katmist aktsionäride poolt aktsiaseltsile antava allutatud laenuna. Laenu sissemaksed pidid toimuma osadena vastavalt finantsvajaduse tekkele. Eelnevast saab kohtu arvates järeldada, et aktsionärid oleksid aktsiaseltsile andnud laenu sõltumata vastustaja tegevusest tekkinud loa andmise edasilükkumisest. Õigusvastaselt KMH algatamine võis omada tähtsust vaid laenuandmise aja ja osade suuruse suhtes. Kuna intressimäär 15% otsustati samuti 31.05.2005 (vt eelviidatud üldkoosoleku protokoll p 4.2.), siis ei saa ka selle suurust seostada vastustaja tegevusega, kuna aktsionärid ei saanud sellel hetkel ette näha viivituse tekkimist. Reaalselt toimus aktsionäridega laenulepingute sõlmimine 15.06.2006 ja 01.10.2007. Kohus peab tõenäoliseks, et 2006.a. oleks laenuleping aktsionäridega sõlmitud ka juhul kui kaebaja oleks tegevust alustanud 2006.a. maikuus. Kaebaja ise on kinnitanud, et esimestel kuudel ei oleks tehas töötanud täisvõimsusel, mistõttu ei oleks saadavast tulust piisanud kõigi rahaliste kohustuste (jättes välja vastustaja õigusvastase tegevusega seotud kulud) täitmiseks. Seega ei saa 15.06.2006 laenulepingute sõlmimist ja intressikulu kandmist seostada vastustaja õigusvastaste toimingutega ning selles osas kahjunõude rahuldamise välistab põhjusliku seose puudumine. 2007.a. antud laenu ja sellest tulenevat intresside maksmise kohustust võib kohtu hinnangul aga seostada üheselt õigusvastase KMH-ga ja sellest viivitusest tingitud kaebaja finantsolukorra olulise halvenemisega, kuigi leping sõlmiti juba peale kiirgustegevusloa väljastamist. Kohus kaebaja osa kahju tekkimises või suurenemises ei näe.

Seega võtab kohus intressiarvestuse aluseks laenude väljamaksed alates 03.10.2007 kuni 24.09.2008 (märgitud ajavahemiku hõlmab ka kaebaja intresside tabel, milles puudub küll arvutuskäik, tlk 232, I kd). Intressimäär on aktsionäridega sõlmitud lepingu kohaselt 15% aastas (360-päevane aasta) ning intressi arvestatakse lepingu kohaselt laenusaaja kasutuses olevalt laenu tagasimaksmata osalt laenu kasutusse saamisest arvates (lepingute p 1.3). Kuna intressiarvestuse perioodi jääv aeg ei ole täisaastates, siis on kohtu poolt tehtavates arvutustes aluseks võetud aastase intressimäära ja lepingus kokkulepitud aasta päevade arvu põhjal arvutatud päevane intressisumma ja perioodi jäävate kuude tegelik päevade arv.

OÜ-ga Mesikas 01.10.2007 sõlmitud lepingu (tlk 211-213, I kd) laenusumma oli kokku 106 540 krooni ning maksti välja võrdsete osadena 03.10.2007 ja 17.01.2008 (tlk 79 pöördel, 81, III kd). Esimese perioodi intress on 2353,2 krooni (53270x15/100/360x106). Teise perioodi intress on 11186,28 krooni (53270+53270= 106540x15/100/360x252). Kokku 13 539,48 krooni.

K. G. G. H. 01.10.2007 sõlmitud lepingu (tlk 82-83, III kd) laenusumma oli kokku 106 540 krooni ning maksti välja 04.10.2007 (33 210 krooni), 09.11.2007 (49 210 krooni, 26.11.2007 (24 120 krooni). (tlk 79 pöördel, 80, 80 pöördel, III kd). Esimese perioodi intress on 498,24 krooni (33210x15/100/360x106). Teise perioodi intress on 583,78 krooni (33210+49210x15/100/360x17). Kolmanda perioodi intress on 13 494,56 krooni (82420+24120x15/100/360x304). Kokku 14 576,58 krooni.

Amalfi AS-ga 01.10.2007 sõlmitud lepingu (tlk 217-219, I kd) laenusumma oli kokku 48 598 krooni ning maksti välja võrdsete osadena 04.10.2007 ja 07.11.2007 (tlk 79- 80, III kd). Esimese perioodi intress on 344,08 krooni (24299x15/100/360x34).

Teise perioodi intress on 6540,75 krooni (24299+24299x15/100/360x323). Kokku 6884,83 krooni.

TL-Holding OÜ-ga 01.10.2007 sõlmitud lepingu (tlk 220-222, I kd) laenusumma oli kokku 74 772 krooni ning maksti välja korraga 08.10.2007 (tlk 79, III kd). Intress on sellelt lepingult 10 999,48 krooni (74772x15/100/360x353).

Hillstead Capital OÜ-ga 01.10.2007 sõlmitud lepingu (tlk 214-216, I kd) laenusumma oli kokku

37 380 krooni ning maksti välja võrdsete osadena 17.10.2007 ja 07.11.2007 (tlk 79- 80, III kd). Esimese perioodi intress on 163,59 krooni (18690x15/100/360x21). Teise perioodi intress on 5030,73 krooni (18690+18690x15/100/360x323). Kokku 5194,32 krooni.

AR-Portfolio OÜ leping (tlk 226-228, I kd) on allkirjastamata, mistõttu selle lepingu alusel nõutav intressikulu jääb välja mõistmata.

Kokku on intressikulu aktsionäridega sõlmitud lepingutelt summas 51 194,69 krooni (3271,94 eurot). Ülejäänud osas ei ole nõue tõendatud või põhjuslikus seoses vastustaja õigusvastaste toimingutega.

11.2.4. Viivised ja intressid Bagla OÜ-le ja Marlind International AB-le

Kaebaja nõuab viiviseid ja intresse kokku summas 10 151,23 krooni (648,78 eurot). Kaebaja märgib, et need viivised ja intressid on toodud pearaamatu väljavõttes (kanded 08.280179, 08.280252), samuti on kaebaja esitanud lepingud (tlk 175-177, I kd).

Pearaamatu kannetest ei nähtu viivise arvutamiseks vajalikud andmed, samuti ei nähtu see eelmärgitud lepingutest. Kohus ei pea nõuet eeltoodud summade osas tõendatuks, kuna ei ole kontrollitav, kuidas need summad on saadud. Sellel osas jääb nõue rahuldamata.

11.2.5. Kokku kuulub kohtuotsuse punktis 11.2. käsitletud kahjuhüvitis väljamõistmisele summas

165 463,28 eurot.

12. Kahjunõue kuulub rahuldamisele otsese varalise kahju väljamõistmise osas summas 176 518,08 eurot. (HKMS § 26 lg 1 p 4) Saamata jäänud tulu hüvitamise nõude osas jääb kaebus tervikuna rahuldamata. (HKMS § 26 lg 1 p 6)

III

13. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 92 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldab ligikaudu 2,5 milj. euro suuruse kahjunõude 7% ulatuses.

13.1. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 6735,90 krooni (430,50 eurot). (tlk 12, I kd) Kaebaja muid menetluskulude nõudeid esitanud ei ole.

Kaebaja vabastati 08.07.2011 kohtumääruse alusel maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest 122 235,07 euro ulatuses.

Kuna kaebus jääb suuremas osas rahuldamata, jääb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 430,50 eurot kaebaja enda kanda.

13.2. Vastustaja taotleb esindaja kulude summas 25 696,82 eurot (koos käibemaksuga) ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 2454,21 eurot (koos käibemaksuga) väljamõistmist kaebajalt.

Kulud on kantud ning esitatud on nõuetekohased arved, tasumist tõendavad dokumendid ja kohtukulude nimekiri.

Kohus leiab, et kuigi tegemist on keeruka ja mahuka kohtuasjaga, ei ole see kohtuasi haldusorgani igapäevase põhitegevuse (milleks võib pidada keskkonnalubade andmist ja ka sellest tõusetunud vaidlusi) raamest väljuv. Riigikohus on 27.10.2011 kohtuasjas nr 3-3-1-53-11 (AS Tulmin Sisustus kaebus politseiametnike tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks), kus tegemist oli samuti mahuka ja keeruka kahjuhüvitamise asjaga leidnud, et välise õigusabi kasutamisest tekkinud kulude väljamõistmine ei olnud sellele vaatamata põhjendatud. Esindaja kulude nõue jääb eeltoodust tulenevalt rahuldamata.

Vastustaja esitas käesolevas asjas dokumentaalse tõendina PricewaterhouseCoopers Advisors AS arvamuse kaebuses esitatud väidete majandusliku põhjendatuse kohta. Vastustaja on kandnud tõendi saamise kulu summas 2454,21 eurot (maksekorraldus, tlk 111, IV kd).

HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja ei olnud oma nõuet piisavalt põhjendanud, oli sellise arvamuse küsimine ennatlik (sellel hetkel mittevajalik) ega andnud tõenduslikust küljest midagi juurde. Vastustaja oli nõude tõendamatuse osas esitanud juba eelnevalt põhimõtteliselt samad vastuväited nagu kõnealuses arvamuses. Seega tuleb jätta tõendi saamise kulu kaebajalt välja mõistmata.

Kristina Maimann Kohtunik