2-09-65139/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (täiendav otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht

07. detsember 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-65139 Tsiviilasi AK nõue lapsele elatise väljamõistmiseks VP´i vastu Tsiviilasja hind

23 685,75 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: VP (isikukood XXX, elukoht: XXX). RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista VP`ilt AK kasuks elatis summas 2631,75, (kaks tuhat kuussada kolmkümmend üks krooni ja 75 senti) krooni, s.h tulumaks (456,75 krooni) igakuiselt alaealise lapse AP(sündinud XXX.a, isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 04.12.2008.a kuni lapse AP´i täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni lapse ema AK kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja VP´i kanda.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 04.12.2009.a Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreerisid pooled XXX.a abielu, mis lahutati Harju Maakohtu XXX.a otsusega. Abielust sündis XXX.a ühine poeg AP. Kostja ei täida lapse ülalpidamise kohustusi alates 2001.a märtsist, mil ta sõitis ära alaliselt elama Venemaale. Laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hagejal on lisaks poolte ühisele lapsele ka teisest abielust sündinud alaealine laps.

2. Hageja sissetulekuks on kahe lapse pealt saadav lastetoetus summas 600 krooni ning töötukassast 921 krooni, millest ei piisa lapse ülalpidamiseks. Õiguslikult viitas hageja perekonnaseaduse (PKS) § 60 lõikele 1, § 61 lõikele 4 ning lõikele 5. Hageja märkis, et alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, millest pool on 2175 krooni. Hageja viitas ka PKS § 70 lõikele 1 ja lõikele 2. Hageja osundas, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel elatist, maksab elatiselt tulumaksu tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel.

3. Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas, lisades sellele hageja poolt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 456,75 krooni. Kogumis palus hageja mõista kostjalt välja 2631,75 krooni kuus alates hagi esitamisest.

4. Hagiavaldusele olid lisatud tõendid hageja ja kostja abielu lahutamise kohta, hageja ja kostja ühise lapse sünnitunnistus ja hageja teise alaealise lapse sünnitunnistus, tõendid Eesti Töötukassast ja Sotsiaalkindlustusametist.

5. Kohus võttis hageja hagiavalduse menetlusse oma 07.12.2009.a määrusega.

6. Kostjale VP toimetati hagiavaldus koos selle lisadega kätte Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu 03.09.2010.a Vene Föderatsiooni Smolenski oblasti Vjazemski Linnakohtu poolt. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

7. Kuna kostja hagiavaldusele ei vastanud, esitas hageja kohtule 18.10.2010.a taotluse rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega. Kohus rahuldas hageja hagiavalduse kostja vastu tagaseljaotsusega 19.10.2010.a.. Tagaseljaotsus toimetati kostjale samuti kätte Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu 11.04.2011.a Vene Föderatsiooni Smolenski oblasti Vjazemski Linnakohtu poolt.

8. Hageja esitas kohtule 02.12.2011.a taotluse tagaseljaotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Taotluse kohaselt on hageja esitanud kohtule 19.10.2010.a taotluse otsuse täitmise loa saamiseks, kuid sellest kohus keeldus ning selgitas, et hagejal tuleb esmalt esitada taotlus tagaseljaotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Hageja soovib otsust täita Vene Föderatsiooni territooriumil. Hageja palus kohtul täiendada Harju Maakohtu 19.10.2010.a tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 5 sätestab, et kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 448 lg 2 näeb ette, et täiendava otsuse tegemise avalduse võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul. Samas näeb TsMS § 448 lg 3 ette, et kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast TsMS § 448 lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.

10. Hageja on kohtule esitanud taotluse täiendada Harju Maakohtu 19.10.2010.a otsust täiendava ja põhjendava osaga, kuna hageja soovib otsust täita väljaspool Eesti Vabariiki. Seetõttu kohus rahuldab hageja taotluse ja täiendab 19.10.2010.a tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga.

11. TsMS § 407 lõigete 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on kohtule esitanud taotluse tsiviilasja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Hagiavaldus toimetati kostjale allkirja vastu kätte 03.09.2010.a Vene Föderatsiooni Smolenski oblasti Vjazemski Linnakohtu poolt. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

12. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et hagejal ja kostjal on ühine laps AP(sündinud XXX.a, isikukood XXX). Kostja lapse ülapidamiskohustust ei täida alates 2001.a märtsist, mil ta sõitis ära alaliselt elama Venemaale. Laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hagejal on lisaks poolte ühisele lapsele ka teisest abielust sündinud alaealine laps. Hageja sissetulekuks on kahe lapse pealt saadav lastetoetus summas 600 krooni ning töötukassast 921 krooni, millest ei piisa lapse ülalpidamiseks.

13. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud PKS § 60 lg 1 sätestas, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Asja materjalidest tuleneb, et kostja on jätnud oma alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustuse täitmata. PKS § 61 lg 1 nägi ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kooskõlas PKS § 60 lõikest 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Samas tulenes PKS § 60 lõikest 4, et igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

14. Kohus leiab, et tuginedes eelpoolviidatud õigusnormidele, tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada. Kostja on jätnud oma ülalpidamise kohustuse täitmata, poolte ühine laps elab hageja juures ning hageja on palunud kostjalt elatisena välja mõista summa, mis vastab Vabariigi Valitsuse poolele kuupalga alammäärale. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista summa, mis vastab elatiselt tasutavale tulumaksu summale, kuna hagiavalduse esitamise ajal kehtinud tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ning § 19 lg 1 alusel tuli hagejal tasuda elatiselt tulumaksu. Ka antud hageja nõue kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 2631,75, igakuiselt alaealise lapse AP ülalpidamiseks alates 04.12.2008.a kuni lapse AP´i täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni lapse ema AK kasuks.

15. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud kostja kanda.

16. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit. TsMS § 448 lg 42 kohaselt otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest.

17. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Anu Uritam Kohtunik