2-10-60543/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-10-60543 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik Menetluse liik Kirjalik menetlus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.12.2011, Tallinn Tsiviilasi M-L L ja K L L hagi A L vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.08.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A L apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad M-L L (isikukood xxxxxx) ja K L L (isikukood xxxxxxxxx), hagejate seaduslik esindaja ema M L (isikukood xxxxxxxxxxxxx) Kostja: A L (isikukood xxxxxxxxxxxx), dokumente vastu võtma volitatud isik Ede Viise

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3451,23 eurot

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23.08.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta A L kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M-L L ja KL L esitasid 01.12.2010 seadusliku esindaja M L kaudu hagi, milles palusid välja mõista kummagi hageja ülalpidamiseks 3000 krooni elatist alates 01.07.2010. A L lahkus pere juurest andmata lastele elatist.

2. M L ja A L abielust on sündinud 2 alaealist last M-L L ja KL L. Lapsed elavad koos emaga.

3. 18.08.2011 toimunud kohtuistungil vähendasid hagejad elatise suurust ja palusid elatise välja mõista kostjalt minimaalses suuruses, s.o kummagi lapse ülalpidamiseks 139,01 eurot. Hagejate sõnul on A L andnud oma laste ülalpidamiseks elatist pärast 01.07.2010 järgmistes summades: 2010 novembris 2500 krooni, 2011 veebruaris 150 eurot, märtsis 150 eurot, aprillis 160 eurot, mais 60 eurot, juulis 120 eurot ja augustis 160 eurot.

4. M-L L ülalpidamiseks kulub kuus 5156 krooni ehk 329,53 eurot ja KL L ülalpidamiseks 4300 krooni ehk 274,82 eurot. Kulutused laste ülalpidamiseks koosnevad eluasemekulust 1700 krooni, toidurahast 1500 krooni, kulutustest hügieenitarvetele 300 krooni, kulutustest lasteaiatasule 868 krooni, kulutustest riietele, jalanõudele 622,70 – 800 krooni, õppevahenditele 65,90 krooni ning kultuuriüritustele 100 krooni. Kohtuistungi toimumise ajaks oli M-L Ll lasteaed lõppenud ja ta asub alates 01. septembrist õppima kooli, kuid samal ajal läheb lasteaeda KL L. M L ei tasunud viimastel kuudel M-L lasteaias käimisel tema avalduse alusel toiduraha, vaid ainult kohatasu, sest laste isa laste ülalpidamiseks elatist ei maksa.

5. Kohtuistungil täpsustatu kohaselt on M L pärast lapsehoolduspuhkusel viibimist asunud tööle AS-i G4S turvatöötajana ja saab palka seal suvekuudel keskmiselt 620 eurot ja talvekuudel 400 eurot.

6. Oma nõuete tõendamiseks esitasid hagejad dokumentaalsete tõenditena laste sünnitunnistused, ostutšekid kauplustest, eluruumi xxxxxx xx-xx, xxxxxxxxxxxx üürilepingu, xx xxxxxxxx xx-xx hoolduskulude arve ja AS Eesti Energia arve xxxxxxxxxxx xx-xx kohta.

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata ja elatis välja nõudmata, kuna tema majanduslik seisund ei võimalda lastele elatist maksta. Kostja sõnul on tema palga suuruseks 538,41 eurot ning vastavalt oma võimalustele on ta maksnud lastele elatist 150 eurot kuus. Kostja sõnul maksab ta tagasi M Lga ühiselt võetud laenu ning peab maksma ka telefoni, ravimite, internetiühenduse ning krediitkaardi kasutuse eest, mistõttu tal puuduvad vahendid lastele rohkem elatist maksta.

8. Kostja väidetel ei ole hagiavalduses toodud kulud lastele näidatud täpselt. Näiteks on keskmiseks lasteaiatasu suuruseks 30 eurot kuus, mitte 55 eurot. Nimetatu paneb kostjat kahtlema ka ülejäänud kulutuste suuruses laste ülalpidamisel. Kostja sõnul kulutab M L laste ülalpidamiseks ka põhjendamatult palju raha, näiteks ostab ta liiga kalleid kartuleid ja õli. Sellise hinnaga kartulite ja õli ostmine kinnitab kostja väidetel, et M Ll raha puudust ei ole.

9. Kostja palub kohtuotsuse tegemisel arvestada sellega, et tal on kohustused ka oma uue pere ees, muuhulgas on tal aasta lõpus sündimas oma uue elukaaslasega laps.

10. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile, esitas kostja pangakonto väljavõtted Swedbankist, palgalehed Kaitseväest, tõendi Harju Maakohtu kinnistusosakonnast, Tallinna Lasteaed xxxxxx arved, oma ja M L 2009. a tuludeklaratsioonid, A L võlatunnistuse A Tile ja maksegraafiku võla tasumise kohta, A L ja Hansapanga vahel sõlmitud väikelaenulepingu, Balti Investeeringute Grupi AS ja A L vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu ning maanteeameti tõendi selle kohta, et A L nimele liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

11. Maakohus rahuldas hagi, mõistes A Llt tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2010 - 31.07.2011 eest kummagi lapse ülalpidamiseks 1327,24 eurot ja alates 01.08.2011 kummagi lapse ülalpidamiseks 139,01 eurot kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapse põhivõi keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. A L on kohustatud temalt väljamõistetud elatusraha üle kandma M L arvelduskontole iga jooksva kuu 10-daks kuupäevaks.

12. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) §-st 96, PkS §- st

97 , PkS § 99 lg-st 1 ja 2, PkS § 100 lg-st 1, PkS § 101 lg-st 1 ja PkS §-st 108.

13. Hagejate väidetel on kostja andnud raha laste ülalpidamiseks pärast 01.07.2010, mil ta pere juurest lahkus, järgmiselt: 2010 novembris 2500 krooni, 2011 veebruaris 150 eurot, märtsis

150 eurot, aprillis 160 eurot, mais 60 eurot, juulis 120 eurot ja augustis 160 eurot. Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud ning kostja esitatud pangakonto väljavõte kinnitab, et kostja on M L arvelduskontole kandnud raha üle märkega laste elatusraha 05.02.2011- 150 eurot ja 02.03.2011- 150 eurot. Seega on kostja andnud oma laste ülalpidamiseks elatusraha ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Kuna kostja oleks pidanud maksma elatist kahe lapse ülalpidamiseks perioodil 01.07.2010 kuni 31.07.2011 kokku 3614,26 eurot, ehk kummagi lapse ülalpidamiseks 1807,13 eurot, kuid on maksnud kokku 959,78 eurot, ehk kummalegi lapsele 479,89 eurot, on kostjal elatise võlg 31.07.2011 seisuga kummagi lapse ees 1327,24 eurot, mis kuulub temalt kohtuotsusega hagejate kasuks väljamõistmisele.

14. Hagejad taotlevad kostjalt elatise välja mõista miinimumsuuruses, s.o 139,01 eurot kummagi lapse ülalpidamiseks. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-2-1-7-05 p-st 20 ja Riigikohtu lahendi 3-2-1-37-11 p-st 12 ja PkS §-st 99, asus maakohus seisukohale, et puudub vajadus analüüsida hagejate esitatud tõendeid, mis tõendavad lastele tehtavaid kulutusi, sest hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise nende ülalpidamiseks minimaalses suuruses. Tulenevalt asjaolust, et kostjal ei ole käesoleval ajal abikaasat, kelle ülalpidamiskohustus tal on, või alaealisi lapsi, kelle ülalpidamiskohustus kostjal lisaks hagejatele on, tuleb kostjalt elatis välja mõista tema alaealiste laste ülalpidamiseks minimaalses määras ehk kummagi lapse ülalpidamiseks 139,01 eurot kuus. Tähtust ei oma kostja ja erinevate äriühingute ja füüsilise isiku vahel sõlmitud laenulepingud, sest need ei mõjuta kostja kohustust ülal pidada oma alaealisi lapsi. Alates 01.08.2011, kuulub elatis väljamõistmisele summas 139,01 eurot kummagi lapse ülalpidamiseks.

15. Kuna vanemate varaline seisnud ei oma lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel tähendust, jättis kohus TsMS § 238 lg 5 alusel otsuse tegemisel arvestamata kostja esitatud palgalehed Kaitseväest, tõendi Harju Maakohtu kinnistusosakonnast, kostja ja M L 2009. a tuludeklaratsioonid, A L võlatunnistuse A Tile ja maksegraafiku võla tasumise kohta, A L ja Hansapanga vahel sõlmitud väikelaenulepingu, Balti Investeeringute Grupi AS ja A L vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu ning maanteeameti tõendi selle kohta, et A L nimele liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole,

16. Tulenevalt TsMS § 129 lg-st 2ja sellest, hagejad esitasid nõude välja mõista kostjalt elatis kummagi hageja kasuks 3000 krooni ehk 191,73 eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 3451,14 eurot (9 x 191,73).

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

17. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse

18. Maakohus jättis enda küsitud ja kostja esitatud tõendid arvesse võtmata, mistõttu kostja palub nendega apellatsioonimenetluses arvestada. Palga suuruse ja kostja tasutud rahasummad lastele luges M L 18.08.201 toimunud kohtuistungil peast ja vaadates oma telefonist. Põhjendamatu on eelnimetatuga arvestamine ja kostja esitatud tõenditega mittearvestamine. Kostja ei kolinud pere juurest ära mitte juulis, nagu seda väidab M L, vaid oktoobri teisel poolel. Peale ära kolimist, kandis kostja M L arvelduskontole laste jaoks raha. Eelnevaid ütlusi kohtuotsuse tegemisel ei arvestatud.

19. Kohtuotsuse järgselt peab kostja 565 eurot, mis on kostja sissetulekust suurem summa, kandma hagejale. Kohus jättis arvestamata, et kostjal on uue elukaaslasega sündimas perre laps. Kõik kolm last vajavad võrdset kohtlemist. Kohus ei jätnud kostjale enda ja uue pere ülalpidamiseks rahalisi vahendeid. Kostjal ei jätku kohtu määratud ulatuses elatise tasumiseks, laenude teenindamiseks ja üüri tasumiseks raha. Seadusest tulenevalt ei ole kaitseväelasel lubatud pidada oma töö kõrvalt lisatööd. Seaduse kohaselt võib kohus vähendada või jätta välja nõudmata elatise, kui selleks on mõjuv põhjus.

20. Kostja vaidlustab endiselt maakohtule esitatud kulutused. M L esitas kohtule kellegi teise ostutšekid. Kostjal tekkis küsimus, kellele ostis M L meeste ujumisjalatsid ja imikute mähkmed, kui peres pole kedagi, kes neid kanda võiks. Kostja ei nõustu, et lastele kulub hügieeni tarbeks 300 krooni kuus. Kultuuriürituste jaoks ei saa kulusid olla, sest ema on tööl ja lapsed maal. Abielu ajal ei olnud vajadust lastele igal kuul uusi riideid osta, mistõttu ei saa vastupidiselt M L väidetele, seda olla ka nüüd. M L peaks esitama ka enda kontoväljavõtted ja muud tõendid, mis tuli esitada kostjal, sest otsus ei saa tugineda suvalistel ostutšekkidel ega suulistel ütlustel.

Vastus apellatsioonkaebusele

21. Hagejad ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatuga.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

22. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

23. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist:

24. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisel võttis maakohus arvesse kõik summad, mis kostja oli sel perioodil laste ülalpidamiseks tasunud. Rohkem või suuremate summade tasumist ei ole kostja tõendanud.

25. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus peab kindlaks tegema iga lapse põhjendatud kulutused juhul, kui hagetav elatis on suurem, kui seaduses sätestatud miinimummäär. Maakohus ei pidanud andma hinnangut laste vajaduste kohta esitatud tõenditele, kuna hagejad vähendasid oma nõuet seadusega kehtestatud miinimummäärani.

26. Kohus ei pidanud arvesse võtma kostja poolt esitatud tõendeid töötasu suuruse ja võetud rahaliste kohustuste kohta, kuna need asjaolud ei anna alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. PkS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus vähendada elatist alla miinimummäära üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PkS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal ei ole veel sündinud kolmandat last, mille tõttu kohus oleks pidanud võrdlema hagejate ja kostja juures elava lapse varalise kindlustatuse määra. Kostja ei ole esile toonud objektiivseid põhjuseid, mille tõttu ta ei ole võimeline valima tööd ja saama sellist sissetulekut, mis võimaldaks tal kahte ja edaspidi ka kolme last minimaalses määras üleval pidada.

27. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kanda A L.

G. Kivinurm

K. Paal

M.Seppik