3-11-166/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

06. detsember 2011, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number

3-11-166 Haldusasi

J. R kaebus Viru Vangla vastu avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

27. detsember 2011, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja J. R, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

J. R esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla vastu avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks

Kaebuse kohaselt määrati kaebaja Viru Vangla 18.06.2010 käskkirja nr 6.-2/603-T alusel majandustööle abitööliseks sektori S-7 koristajaks.

Kaebaja väitel esitas ta 22.06.2010 vanglale kahju hüvitamise taotluse summas 100 000 krooni, mille vangla jättis 20.12.2010 vastusega nr 6-14/23698-1 rahuldamata. Otsuse, millega Viru Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, sai kaebaja kätte 21.12.2010.

Vastustaja Viru Vangla vastusest nähtuvalt on kohtuasja sisuks J. R nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kahju tekkimise põhjuseks on väidetavalt Viru Vangla viivitus kahju hüvitamise nõude lahendamisel ja õigusvastane tööle määramine.

3-11-166

2 (4) 20.06.2010 esitas J. R Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis talle tekitatud kahju hüvitamist (seoses töötamisega) summas 100 000 krooni. 20.12.2010 jäeti tema kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. 18.01.2011 esitas J. R kohtule kaebuse, milles ta taotleb kahju hüvitamist seoses tööle määramisega ja kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmisega.

Vastustaja on seisukohal, et kõnealust taotlust ei ole võimalik sisuliselt menetleda, sest käesolevas asjas nähtub kohtumäärusest, et kontrollitud on kohtueelse menetluse läbimist vaid tööle määramise osas. Samuti on kohtud korduvalt rõhutanud, et vaide või kahjunõude viivitusega menetlemine ei saa isikule kaasa tuua sellist kahju, mis vajaks rahalist hüvitamist.

Kaebaja on seisukohal, et talle tekitati mittevaralist kahju seoses tööle määramisega, aga samuti laupäeval antud korraldusega asuda tööle.

Vastustaja on seisukohal, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue antud asjas tuleb jätta rahuldamata. Kuna käesolevas asjas on 20.12.2011 koostatud kahjunõude rahuldamata jätmise otsus, siis vastustaja ei pea otstarbekaks selles märgitut üle korrata vaid palub kohtul arvestada otsuses nr 6-14/23698-1 esitatud põhjendusi.

Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju nõude alusnormiks on RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Ehkki seaduse mõtte kohaselt võib iseenesest lisaks RVastS §-s 9 lg 1 kirjeldatud olukordadele esineda ka muid rikkumisi, mil isikule tekitatakse avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes mittevaralist kahju, on just kõnealuses sättes loetletud olukorrad need, mil seadus aktsepteerib mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuvastada, kas nõude esitajale on mittevaraline kahju tekkinud, kas see on tekkinud haldusorgani õigusvastase ja süülise tegevuse tõttu ning kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos.

Esiteks ei ole leidnud tuvastamist, et Viru Vangla tegevus J. R tööle määramise puhul oleks olnud õigusvastane. Nimelt sellisele seisukohale asus küll esimese astme kohus haldusasjas nr 3-10-1733, kuid kõnealune otsus on Viru Vangla poolt vaidlustatud, mis tähendab, et jõustunud kohtuotsust Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise osas ei ole. Kuna tööle määramise käskkiri on hetkel kehtiv, siis ei saa asuda seisukohale, et Viru Vangla tegevus oleks olnud seoses tööle määramisega õigusvastane - kinni peetav isik on siiski seadusest tulenevalt kohustatud töötama ja ükski õigusakt ei keela rakendada isikut majandustöödele laupäeval. Samuti juhib vangla tähelepanu, et haldusasjas nr 3-10-2297 on kohus leidnud, et J. R distsiplinaarkorras karistamine käskkirjaga nr 6-3/1575, seetõttu, et ta ei allunud korraldusele minna laupäeval tööle, on olnud õiguspärane.

Teiseks isegi kui J. R oleks õigusvastaselt tööle määratud ja talle antud õigusvastane korraldus asuda tööle, siis ei saaks väita, et mittevaraline kahju on tekkinud. Nimelt eeldab mittevaraline kahju lisaks isiku õiguste rikkumisele teatud ebameeldivuste tekkimist. VÕS §

3-11-166

3 (4)

128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu. Antud definitsioon on kohaldatav ka avalikus õiguses, kuivõrd RVastS ei sätesta teisiti ning see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega (RVastS § 7lg 4). Riigikohtu halduskolleegiumi 6. juuni 2002. a otsuse nr 3-3-1-27-02 punktis 14 on märgitud samuti märgitud, et mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Samas mitte igasugune valu või kannatus ei tähenda, et isikule tekitati moraalset kahju. Valu või kannatus peab esinema teatud intensiivsusega. Käesolev juhtum ei anna alust eeldada, et mittevaraline kahju oleks tekkinud. Eesti kohtupraktikas on asutud seisukohale, et mittevaralist kahju eeldatakse tervise kahjustamise või alusetu vabaduse võtmise puhul, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist kummagi juhtumiga. Samuti ei ole kaebaja ise tõendanud või selgitanud, milles seisneb temale tekkinud mittevaraline kahju või milles see väljendub, mistõttu võib asuda seisukohale, et kaebaja väited mittevaralise kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ja otsitud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju nõude alusnormiks on RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Ehkki seaduse mõtte kohaselt võib iseenesest lisaks RVastS §-s 9 lg 1 kirjeldatud olukordadele esineda ka muid rikkumisi, mil isikule tekitatakse avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes mittevaralist kahju, on just kõnealuses sättes loetletud olukorrad need, mil seadus aktsepteerib mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuvastada, kas nõude esitajale on mittevaraline kahju tekkinud, kas see on tekkinud haldusorgani õigusvastase ja süülise tegevuse tõttu ning kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos.

Antud juhul ei ole tuvastatud, et J. R Viru Vanglas tööle määramine oleks olnud õigusvastane. Kinni peetav isik on seadusest tulenevalt kohustatud töötama ning õigusaktidest tulene keeldu rakendada kinnipeetavat laupäeval majandustöödele.

Isegi kui J. R oleks õigusvastaselt tööle määratud ja talle antud õigusvastane korraldus asuda tööle, siis ei saaks väita, et mittevaraline kahju on tekkinud. Mittevaraline kahju eeldab lisaks isiku õiguste rikkumisele teatud kannatuste tekkimist. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu. Antud definitsioon on kohaldatav ka avalikus õiguses, kuivõrd RVastS ei sätesta teisiti ning see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega (RVastS § 7lg 4). Riigikohtu halduskolleegiumi 6. juuni 2002. a otsuse nr 3-3-1-27-02 punktis 14 on märgitud samuti märgitud, et mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Samas mitte igasugune valu või kannatus ei tähenda, et isikule tekitati moraalset kahju. Valu või kannatus peab esinema teatud intensiivsusega. Käesolev juhtum ei anna alust eeldada,

3-11-166

4 (4) et mittevaraline kahju oleks tekkinud. Eesti kohtupraktikas on asutud seisukohale, et mittevaralist kahju eeldatakse tervise kahjustamise või alusetu vabaduse võtmise puhul, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist kummagi juhtumiga. Samuti ei ole kaebaja ise tõendanud või selgitanud, milles seisneb temale tekkinud mittevaraline kahju või milles see väljendub, mistõttu võib asuda seisukohale, et kaebaja väited mittevaralise kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ja otsitud.

Mare Krull kohtunik