2-11-9574/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-11-9574

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2011, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi AS Eesti Gaas hagi Kalle Meos vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

499.08 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Eesti Gaas, rk 10178906, asukoht Liivalaia 9, 10118 Tallinn, esindaja Juta Keres, juta.keres@gaas.ee kostja Kalle Meos Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada hagi õigeksvõtmise tõttu. Välja mõista Kalle Meoselt (Meos) AS Eesti Gaas kasuks 499 (nelisada üheksakümmend üheksa) eurot 8 senti. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jätta Kalle Meose kanda. Välja mõista Kalle Meoselt AS Eesti Gaas kasuks 102 (ükssada kaks) eurot 25 senti riigilõivu katteks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

AS Eesti Gaas sõlmis kostjaga 23.01.2007 maagaasi müügilepingu nr 0162002483, mille p 5 alusel kohustus hageja müüma kostjale maagaasi kui kodutarbijale ning kostja kohustus gaasi eest maksma kord kuus arvesti näidu järgi iga kuu 10. kuupäevaks. Kostja on jätnud lepingulise kohustuse täitmata. Kostja võlgneb 23.04.2010 arvest nr 3006914 summas

11 808.90 krooni (754.73 eurot) selle tasumata osa, mis on 499.08 eurot. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt võtab ta hagi õigeks. Hageja nõue on põhjendatud ja kostja kohustub võla tasuma. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, … Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb välja mõista tarbitud gaasi eest esitatud arve alusel tasumata jäetud summa

499.08 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47.93 eurot ja hagimenetluses tasutud täiendav riigilõiv 54.32 eurot, kokku 102.25 eurot. Kuigi kostja on hagimenetluses hageja nõude õigeks võtnud, on ta maksekäsu kiirmenetluses vaielnud võlausaldaja nõudele vastu. Seega ei saa asuda seisukohale, et kostja poolt hagi koheselt õigeksvõtmise tõttu tuleks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja enda kanda.

Kohtunik