2-11-31402/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-11-31402

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sekretär Ruth Sild Kersti särgava Otsuse tegemise aeg ja koht

06. detsember 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-31402 Tsiviilasi

M. R. hagi K. R. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 1595 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. R., isikukood *, * e-post: * Kostja: K. R., isikukood *, elukoht *, e-post: * Kohtuistungi aeg

02. 12.2011. RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.

2. Lahutada M. R. (isikukood *) ja K. R. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud 09. jaanuaril 1993. aastal Hiiu Maavalitsuse perekonnaseisuasutuses ja mille kohta on tehtud kanne nr *.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

4. Jõustunud kohtuotsus saata Hiiu Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskuludest jätta hageja kanda 50% ja kostja kanda 50%. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

07.07.2011 esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale Kärdlas hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Tsiviilasi määrati kohtunik Mart Reino menetlusse. 17.10.2011 määrati tsiviilasi kohtunik Ruth Sild menetlusse. 20.10.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 16.11.2011 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 02.12.2011 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus

Poolte abielu on registreeritud 09.01.1993.a. Hiiu Maavalitsuse Perekonnaseisuasutuses, mille kohta on tehtud kanne nr. *. Abielust sündis kaks last, kellest üks on käesoleval ajal alaealine. Poolte abielulised suhted on lõppenud alates 2009. aastast. Hagejal on uus pere. Alaealise lapse ülalpidamisest võtab hageja osa. Kostja on keeldunud abielu lahutamisest perekonnaseisuasutuses. Kostja on nõus lahutama abielu kohtuväliselt juhul, kui hageja kolib Hiiumaalt ära. Kostja selline seisukoht ei ole hagejale vastuvõetav, sest hagejal on Hiiumaal uus pere ja töökoht. Eeltoodu alusel on hageja sunnitud oma nõudega pöörduma kohtusse.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja esitas kohtule Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendi /tl 3/, sünni tõendid 2 tk /tl 4-5/.

Kohtuistungil jäi hageja oma esitatud hagi juurde. Hageja oli nõus, et menetluskulud jagada poolte vahel võrdselt.

Kostja seisukoht

Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt on kostja nõus abielu lahutamisega. 2009. aasta augustis kolis hageja pere juurest ära ja hakkas koos elama oma uue elukaaslasega. Kostja võtab õigeks, et hageja soovis abielu lahutamist perekonnaseisuasutuses. Kostja väidab, et ta on alati olnud nõus abielu lahutamisega perekonnaseisuasutuses, kuid kuna pooltel on omavahel suhtlemisega probleeme, siis ei ole lahutust perekonnaseisuasutuses toimunud.

Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Kohtuistungil jäi kostja oma kirjalikes vastuses toodud seisukohade juurde. Kostja kinnitas kohtuistungil, et vähemalt aasta ei saanud nad lahutada perekonnaseisuasutuses, kuna kostja töö tõttu ei leidnud nad sobivat aega, et minna perekonnaseisuosakonda. Kostja töötab kaubanduses. Kostja ei ole nõus, et menetluskulud jagatakse poolte vahel võrdselt.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Abielutõendi järgi on poolte abielu sõlmitud 09.01.1993. aastal Hiiu Maavalitsuse PSA-s, mille kohta on koostatud dokument nr *.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled on kinnitanud, et alates 2009. aasta augustist ei ela nad enam koos. Hagejal on uus pere. Nimetatud asjaolu kinnitab, et poolte abielulised suhted on mitu aastat tagasi lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Seega, poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlus-osaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 164 lg 2 sätetel kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kohaldada TsMS § 164 lg 2, mis sätestab, et kulud võib jagada erinevalt TsMS § 164 lg-st 1 juhul, kui selline jaotus ei oleks õiglane. Kohus on tuvastanud, et pooled ei vaidle algusest peale abielu lahutamise nõude üle. Kostjale oli juba alates 2009. aastast teada hageja soov abielu lahutamiseks. Kostja väited, et abielu ei saanud lahutada perekonnaseisuosakonnas aasta jooksul, kuna kostja töö ei võimaldanud seda, ei ole kohased ega tõsiseltvõetavad. Aasta jooksul leiab iga töötav isik võimaluse käia perekonnaseisuasutuses, et lahutada abielu. Kostja on ise oma käitumisega põhjustanud selle, et hageja oli sunnitud pöörduma hagiga kohtusse ning tasuma menetluskulusid. Nimetatud kulud olid ärahoitavad, kui kostja ei oleks pahatahtlikult käitunud. Eeltoodud põhjendustel jagab kohus menetluskulud poolt vahel võrdselt. Hageja kanda jääb 50% menetluskuludest ja kostja kanda 50%. TsMS § 174 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/