2-11-14965/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

2-11-14965

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-14965 Tsiviilasi P.-R. V. hagi R. V. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2700 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: P.-R. V. (isikukood *, aadress *) Hageja seaduslik esindaja: H. P. (isikukood *, *, e-post *) Kostja: R. V. (isikukood *, aadress *) Kostja lepinguline esindaja:advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli Advokaadibüroo, Karja 20, Haapsalu 90503, e-post: *

Kohtuistungi aeg Kohtuistungi sekretär 16. november 2011.a. Kristi Serva RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista alates 01. aprillist 2011 kostjalt R. V. (isikukood *) hageja P.-R. V. (isikukood *) kasuks ja ülalpidamiseks elatis 139,01 eurot (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja üks sent) kuus, kuid mitte vähem kui ½ maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni *. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja H. P. arvele nr *. 3. Välja mõistetud elatisest arvata maha kostja poolt tasutud elatis summas 308,02 eurot. 4. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

Hageja esitas 01.04.2011 kohtule hagiavalduse elatise nõudes ja suhtlemise nõudes. Hagiavaldusega palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 19.01.2011 P.-R. V. ülalpidamiseks 200 eurot, * õiend kostja 12 kuu keskmise töötasu kohta ning kohustada kostjat hagejaga tegelema vähemalt ühel nädalavahetusel igas kuus reede õhtust 18.00 pühapäeva õhtuni 20.00. 04.04.2011 esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 19.01.2011 P.-R. V. ülalpidamiseks 30-50% kostja igakuisest töötasust ja muust sissetulekust kuni hageja täisealiseks saamiseni * või õpingute lõpuni, nõuda välja * õiend kostja 12 kuu keskmise töötasu kohta ning kohustada kostjat hagejaga tegelema vähemalt ühel nädalavahetusel igas kuus reede õhtust 18.00 pühapäeva õhtuni 20.00. 17.05.2011 kuulas kohus menetlustoimingu käigus hageja seadusliku esindaja ära, et selgitada välja hageja nõuded. 20.05.2011 esitas hageja kohtule avalduse, milles palub vaadata läbi 01.04.2011 esitatud hagiavaldus P.-R. V. elatise nõudes kostja R. V. vastu; muuta 01.04.2011 esitatud hagiavalduses elatise nõude summa suuruseks vähemalt 300 eurot kuus, millele lisandub igal järgneval aastal 15% summast; jätta läbivaatamata 04.04.2011 esitatud hagiavaldus ning tagastada tasutud riigilõiv 12,78 eurot, kuna arutluse alla jääb vaid elatise nõue. 01.08.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega eraldas tsiviilasjast nr 2-11-14965 hageja P.-R. V. poolt esitatud nõude R. V. vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes iseseisvasse menetlusse. 01.08.2011 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi elatise nõudes käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 10.08.2011 esitas hageja kohtule täiendavad andmed. 07.10.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitaud hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 24.10.2011 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 16.11.2011 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja poolt esitatud tõendid ja hageja seisukoht kohtus.

20.05.2011 kohtule esitatud avalduses on hageja seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 300 eurot kuus, millele lisandub igal algaval aastal 15%. Lapse vajadused 10.08.2011 esitatud avalduse /tl 39/ järgi on: toit 60 eurot, riietele 70 €, ravimitele 10 €, eluasemekuludele 60 €, lasteaiatasu 39 €, vaba aja kulutused 50 €, treeningutele 50 €. Iga aasta lisanduvat 15% põhjendab hageja kohtuliku asjaajamise aeglusega.

16.11.2011 toimunud kohtuistungil vähendas hageja nõuet. Hageja palub välja mõista elatis 200 eurot kuus, millele lisandub iga-aastaselt 15 %. Samuti oli hageja nõus, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest, mitte aga 19.01.2011 /tl 71, 74/.

3

Hageja esitas tõendina koopia sünnitunnistusest /tl 7/, * Lasteaia õiendi /tl 8/, uuringuakt nr *, /tl-9-10/, Eesti Töötukassa teatis /tl 17/. konto väljavõte /tl 18-20/.

Kostja seisukohad

Kostja tunnistab esitatud hagi osaliselt. Kostja leiab, et lapse vajadused on ülepaisutatud. Seadusega ei ole kooskõlas ega faktiliste asjaoludega põhjendatud elatise iga-aastane suurendamine 15%.

Kostja on nõus tasuma elatist 139,01 eurot kuus, millest kostja on nõus rahana maksma 104,01 eurot ja 35 eurot kuus tuleb arvestada mitterahalisena, kuna kostja võimaldab hagejal kasutada talle kuuluvat omandiosa kinnisasjas elamispinnana.

Kostja leiab, et toidule on piisav 45 eurot kuus, kuna laps saab ka lasteaias süüa. Ajal, mil laps lasteaias ei käi, ei maksta ka lasteaia tasu, näiteks suvel. Siis saab ka selle raha toidule kulutada. Kostja ei vaidlusta ravimitele kuluvat 10 eurot kuus. Jalanõudele ja riietele piisab 35 eurost. Meelelahutusele piisab 20 eurost kuus. Kostja on nõus, et kohtulahendiga määratakse kindlaks, et kui suureneb elatise alammäär, siis suureneb ka kostja poolt hageja ülalpidamiseks makstav elatis.

Kostja esitas kirjaliku tõendina kinnistusraamatu väljavõtte /tl 56-57/, konto väljavõtte /tl 58- 59/, maksekorraldus /tl 60/, * Lasteaia tõend /tl 61/, füüsilise isiku tuludeklaratsioon /tl 63- 64/, maksekorraldus 7tl 70/.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 100 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 101 lg 1 sätetel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Pool töötasu alammäära on 139,01 eurot. Elatis summas 139,01 eurot kuus on elatise alammäär vastavalt PKS § 101 lg 1 sätetele.

Hageja nõuab elatist 200 eurot kuus, millele iga-aastaselt lisandub 15 %. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on põhjendanud 10.08.2011 esitatud avalduses 15 % lisamist põhjusel, et kohtulik asjaajamine on aeglane ja vaevaline. Samuti on hageja seisukohal, et lapse kulutused ajas muutvad, eelkõige suurenevad. Oma osa on ka hinnatõusul. PKS ei sätesta, et kohtumenetluse kestvus annaks aluse elatise igaaastaseks suurendamiseks. Seega sellel alusel ei saa elatist välja mõista muutuva suurusena.

4

PKS § 99 järgi arvestatakse elatise väljamõistmisel ja järelikult ka elatise väljamõistmisel muutuva suurusena lapse vajadusi. Muid aluseid seadus ette ei näe. Hageja paljasõnaline väide, et hinnad tõusevad ja raha väärtus langeb /tl 39/, ei ole elatise muutuva suurusena väljamõistmise aluseks, sest tegemist oleks ilmselt subjektiivse otsustusega, millel puuduvad igasugused objektiivsed põhjendused. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja nõude elatise väljamõistmiseks muutuva suurusena hageja poolt taotletud viisil ja määras.

Kostja ei vaidle vastu, et elatist võib välja mõista muutuva suurusena nii, et kui muutub PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäär, siis muutub ka kostja poolt makstav elatis.

Pooled ei vaidle ravimite ja lasteaiatasu üle. Hageja leiab, et igakuine kulu toidule on 60 eurot. Kostja arvates on piisav 45 eurot kuus. Mõlemad pooled on esitanud * Lasteaia tõendi, millest nähtub, et toidukulu maksumuseks on 1,25 eurot päevas ja osalustasu määr on 9,84 eurot kuus. Osalustasu makstakse 9 kuu eest. Kostja palub arvestada, et ajal, mil laps lasteaias ei käi on võimalik lasteaiale kuluvat raha kasutada hagejale toidu ostmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt nõutav toiduraha 60 eurot kuus on mõistlik. Kostja väide, et laps saab oma päevasest toiduvajadusest lasteaias 2/3 ning seetõttu ei ole põhjendatud toidule rohkem kui 45 eurot kuus, ei anna alust vähendada hageja poolt nõutud 60 eurot. Kohus on seisuko-hal, et ajal, mil laps viibib kodus, eelkõige nädalavahetused, on siiski aeg, mil laps sööb kodus mitmeid kordi. Samuti ajal, mil laps lasteaias ei käi. On loomulik, et nädalavahtustel tehakse peredes rohkem süüa, küpsetatakse. Loomulikult saab ka laps sellest osa. Seetõttu ei leia kohus, et hageja poolt nõutav toidukulu oleks ülemäära suur. Kostja väide, et ajal, mil laps lasteaias ei käi, saab lasteaia tasu kulutada toidule, ei anna samuti alust hageja poolt nõutava toiduraha vähendamiseks. Kostja ei ole välja toonud, kui suure osa aastast laps lasteaias ei käi. TsMS § 5 lg 2 järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtul ei ole võimalik hinnata, kas lasteaia tasu mittemaksmine mingil perioodil on sellises suurusjärgus, mille kohta saab öelda, et tegemist on sellises ulatuses elatise summaga, mida konkreetselt saaks kasutada teatud perioodi vältel mõne teise hageja vajaduse rahuldamiseks. Arvestades, et poolte vahel ei ole vaidlust ravimite kulus 10 eurot, siis on põhjendatud arvata, et lapse tervislik seisund võimaldab käia enamikus ajas lasteaias, sest vastasel juhul oleks kulud ravimitele oluliselt suuremad. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks igakuise toiduraha 60 eurot kuus.

Riiete ja jalanõude vajadus on hageja väidetel igakuiselt 70 eurot. Kostja leiab, et mõistlik on 35 eurot kuus. Riiete kulu põhjendas hageja sellega, et hageja seaduslik esindaja ei pea käima poes allahindluste ajal ega ostma nn „teise ringi“ riideid. Hageja seaduslik esindaja leidis, et tal peab olema võimalus käia poes nii, et ta läheb poodi ja ostab asjad, mis meeldivad ja on vajalikud. Kostja on seisukohal, et last kasvatav vanem peab saadava elatisega hoolsalt ringi käima, mitte seda pillavalt kasutama. Kohus nõustub kostjaga selles, et vanem, kelle juures laps kasvab peab elatist kasutama vajaliku hoolsusega lapse huvides. Kindlasti ei ole aktsepteeritav hageja väide, et ta ei pea vaatama kuna kauplustes on allahindlused. Iga mõistlik inimene, teeb sisseoste ajal, mil sama kaup on odavama hinnaga, eriti kui rahalisi võimalusi napib. Kohus nõustub, hagejaga selles, et laps ei pea kandma kogu aeg nn teise ringi riideid, kuid hageja on jätnud tähelepanuta, et kostja ei ole sellist vastuväidet ka esitanud. Kostja nõustub, et tegemist on kasueas lapsega. Kohus on seisukohal, et piisav kulu lapse riietele ja jalanõudele on igakuiselt 50 eurot. Nimetatud summa eest on võimalik osta poest lapsele uusi riideid ja jalanõusid. Loomulikult tuleb vaadata asjade hinda, kuid 600 euro eest aastas on võimalik lapsele osta vajaminevad riided ja jalanõud.

5

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vaba aja kulutused 50 eurot kuus. Hageja väidetel käiakse lapsega väljasõitudel 3-4 korda kuus Tartus ja Tallinnas. Kohus leiab, et selline pidev iganädalane väljasõit ei ole hädavajalik lapse arengule. Ka lapsel peab olema võimalus kodus nädalavahetustel puhata. Iganädalane väljasõit tähendaks sisuliselt seda, et lapsel ei olegi aega tavapärase koduse elu jaoks. Hageja poolt väidetu kujutab endast olukorda, kus laps on kas lasteaias või väljasõidul AHAA keskuses, loomaaias, batuudikeskuses, veekeskuses jne. Kahtlemata on väljasõidud olulised ja vajalikud lapsele, kuid neid tuleb teha mõistlikus määras. Põhjendatud on kulutused vabale ajale 30 eurot kuus. Selle eest on võimalik käia teatris, kinos, kohvikus, osta mänguasju või mõnel kuul teha üks suurem väljasõit.

Kostja vaidleb vastu trenni kuludele 50 eurot kuus. Istungil väitis hageja, et trenni kulud on 75 eurot kuus koos transpordiga. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt on treeningul käimise kulud tõendamata. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema poolt ratsutamistrennis käimist. Seetõttu ei arvesta kohus elatise väljamõistmisel treeningu kuludega.

Eluasemekuludena palub hageja arvestada igakuiselt 60 eurot. Hageja ei nõustu sellega, et kostja tasub osa elatist mitterahalisena igakuiselt 35 € põhjusel, et hageja kasutab kostjale kuuluvat eluruumi. Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et * asuva kinnistu kaasomanikeks on võrdsetes osades hageja vanemad – H. P. ja R. V.. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel ei ole vaidlust selles, et hageja seaduslik esindaja on alates 2009. aastast tasunud ainuisikuliselt kinnistu soetamisega võetud pangalaenu. Käesoleval ajal on laenumakse suurus 198 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ema tasub kogu pangalaenu ainuisikuliselt, siis ei ole põhjendatud arvata kostja poolt makstavast elatisest osa mitterahalisena, kuna tegelikkuses kostja ei panusta käesoleval ajal eluasemesse, mida hageja kasutab. Kaasomanike osad on võrdsed, seega mõlemad vanemad panustavad läbi omandiõiguse võrdselt, mis ei anna alust väita, et kostja annaks hagejale selles osas ülalpidamist rohkem kui teine vanem. Ainuüksi asjaolu, et kostja on kinnistu üheks kaasomanikuks, ei ole aluseks, et arvestada seda ülalpidamisena muul viisil. Hageja on hagis väitnud, et leibkonna kulutused eluasemele ühes kuus on pangalaen 179 eurot, elekter 29 eurot, telefon 10 eurot ja küttepuud 44 eurot. Kohus on seisukohal, et pangalaenust tuleb arvestada eluasemekuuldeks 50%, sest kostjal on kohustus tasuda oma osa pangalaenust. Seega on laenukulu 90 eurot kuus. Kohus ei nõustu kostja väitega, et elekter 29 eurot kuus on tõendamata ja ülemääraselt suur. Hageja ei ole küll esitanud elektrienergia kulu kohta tõendit, kuid elekter 29 eurot kuus on mõistlik kulu ega ole ülemääraselt suur. Muudes kuludes vaidlust ei ole, samuti puudub vaidlus selles, et hageja seadusliku esindaja leibkonda kuulub 4 inimest. Põhjendatud on seega eluaseme kulud 43,25 eurot kuus (90+29+10+44=173:4).

Eeltoodu alusel on tõendatud hageja alljärgnevad igakuised vajadused - ravimitele 10 €, lasteaiale 39 €, toidule 60 €, riietele ja jalanõudele 50 €, vaba aja kulutused 30 € ja eluasemekulud 43,25 €, mis kokku teeb 232,25 eurot. PKS § 116 lg 1 alusel, mille järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti, peaks kumbki vanem kandma 116,125 eurot.

PKLS § 101 lg 1 sätestab alaealisele lapsele makstava elatise alammäära. Juhindudes nimetatud sättest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 139,01 eurot kuus.

PKS § 108 järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Esialgselt esitatud avalduses palus hageja elatise välja mõista alates 19.01.2011.

6

16.11.2011 toimunud kohtuistungil vähendas hageja selles osas nõuet ja palub elatise välja mõista alates 01.04.2011 /tl 74/. Seega tuleb elatis välja mõista alates 01.04.2011. TsMS § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

Hageja ei ole esitanud vastuväiteid selles, et kostjalt väljamõistetavalt elatisest tuleb maha arvata kostja poolt 19.09.2011 tasutud elatis summas 100 € /tl 59/, 21.10.2011 makstud elatis summas 104,01 € /tl 60/ ja 09.11.2011 tasutud elatis summas 104,01 eurot /tl 70/. Kokku on kostja tasunud hageja ülalpidamiseks menetluse kestel 308,02 eurot.

PKS § 101 lg 2 järgi kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Osundatud sätte ja kostja taotluse alusel mõistab kohus elatise välja muutuva suurusena nii, et kostja poolt makstav elatis ei ole maksmise ajal väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on rahuldanud hagi osaliselt. Põhjendatud on jätta kohtukulud poolte endi kanda.

Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik