2-10-56222/27 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis Istungisekretär Kohtunik Maili Tartu

Terje Üürike

Hagi õigeksvõtmisel põhineva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 05. detsember 2011.a., kell 16.00 Pärnu Maakohtu Rüütli tn 19 Kantselei. Tsiviilasja number 2- 10-56222 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind E.T.i hagi A.V. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudmiseks.

Hagi põlvnemise tuvastamiseks- 1595.- € Elatisehagi- 1438.02 €

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E.T., isikukood xxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja S. T., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x-xx, xxxxx; esindaja vandeadvokaat Kaire Aus.

Kostja A.V., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx tn x, xxxxx.

Kohtuistungi toimumise aeg 15. november 2011.a., Pärnu

2 (5) RESOLUTSIOON Rahuldada E.T.i hagi A.V. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudmiseks.

Tuvastada, et E.T., sünd. xx xx xxxx.a., isikukood xxxxxxxxxxx, (Pärnu Maavalitsuse sünniakt nr xxx, xx xx xxxx.a), põlvneb A.V.st, sünd. xx xx xxxx.a., sünnikoht xxxxx linn, isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti Vabriigi kodanik, elukoht xxxxxx tn x, xxxxx.

Välja mõista A.V-lt elatis tütre E.T.i, sünd. xx xx xxxx.a., ülalpidamiseks alates 11.11.2010.a. kuni 30.11.2011.a. 2022.56 € ning alates 01.12.2011.a. igakuiselt 159.78 € kuni E.T.i täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.a.

Kohtuotsuse täitmiseks kanda elatis hageja seadusliku esindaja S.T. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx, Swedbank AS. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks alates 01.12.2011.a.

Menetluskulude jaotus Välja mõista A.V-lt ekspertiisitasu 86.28 € S.T. kasuks. Muud menetluskulud jätta poolte enda kanda (välja arvatud menetlusabi kulud).

Pärnu Maakohtu 01.02.2011.a. määrusega on E.T. vabastatud täielikult riigilõivu s.o. summas 5000.- krooni s.o. 319.56 € põlvnemise tuvastamise hagiavalduselt maksmisest. Pärnu Maakohtu 11. oktoobri 2010.a määrusega on S. T.ile (hageja seaduslik esindaja) antud riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustusega ühekordse maksena hüvitada 25 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Vabastada A.V. menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluse kulud jätta täielikult riigi kanda.

Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Kaire Aus, asukoht Kuninga tn 24, Pärnu, riigieelarvest makstavaks tasuks advokaat Kaire Ausi poolt S.L.-le osutatud riigi õigusabi eest 127.84 €.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult

3 (5) teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused. Xx xx xxxx.a. sündinud E.T.i isaks on A.V.. Lapse sünniaktis kanne isa kohta puudub. Hageja palub tuvastada E.T.i põlvnemine A.V-st A.V. lapse ülalpidamisest ei ole osa võtnud. Seetõttu hageja palub välja mõista elatis alates hagi esitamisest s.o. 11.11.2010.a. kuni 30.11.2011.a. 2022.56 € ning alates 01.12.2011.a. igakuiselt 159.78 €.

Kostja 15.11.2011.a. kohtuistungil võttis hagi õigeks.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. E.T. on sündinud xx xx xxxx.a. Sünniakti nr xxx, xx xx xxxx.a., on emana sisse kantud S.T.. Lapse isast põlvnemine on tuvastamata (tl 117). Perekonnaseaduse § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. Sama seaduse § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 12.09.2011.a. ekspertiisiaktis eksperdi poolt esitatud arvamuse kohaselt A.V. isadus E.T.i suhtes ei ole välistatud ning A.V. saab väga suure tõenäosusega olla E.T.i bioloogiline isa (tl 161,162). 15.11.2011.a. kohtuistungil kostja tunnistas, et on E.T.i isa. Seega eeltooduga on asjas tuvastatud, et E.T. põlvneb A.V.st ning sellekohane hagi tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 tulenevalt võib kohus elatise mõista välja kindla summana või muutuva suurusena, määrates kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab elatisehagi, sest kostja võttis hagi õigeks. Kohus mõistab kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest s.o. 11.11.2010.a. kuni 30.11.2011.a. 2022.56 € ning alates

4 (5) 01.12.2011.a. igakuiselt 159.78 €. Kohus pöörab kohtuotsuse elatisehagis viivitamatult täitmisele alates 01.12.2011.a., sest lapse ülalpidamiseks on kohe raha vaja.

Menetluskulude jaotus. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 162 lg 3 kohaselt poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja kohe hagi õigeks ei võtnud. Seega menetluskulude kandjaks on kostja. Sama seaduse § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse; lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. RÕS § 27 lg 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui: 1) tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Pärnu Maakohtu 01.02.2011.a. määrusega on E.T. vabastatud täielikult põlvnemise tuvastamise hagiavalduselt riigilõivu s.o. summas 5000.- krooni s.o. 319.56 € maksmisest. Pärnu Maakohtu 11. oktoobri 2010.a määrusega on S.T.-le (hageja seaduslik esindaja) antud riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustusega ühekordse maksena hüvitada 25 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist (lapse isaduse tuvastamise ja elatise nõuded lapse isalt). S.T. riigi õigusabi osutavaks advokaadiks on Kaire Aus 21.11.2011.a. esitas advokaat Kaire Aus taotluse tasu ja tehtud kulutuste hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on advokaadi töötasu 9 pooltundi summas 143.82 eurot. (Käibemaksu ei lisandu). Kohus määrab tasu 8 pooltunni ulatuses, sest 07.06.2011.a. istung ei toimunud üle poole tunni. Eeltoodu ja riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsusega) p 19, 36, 37, 38, 40 alusel kuulub advokaat Kaire Ausi taotlus rahuldamisele 8 pooltunni ulatuses summas 127.84 €. Kuivõrd kumbki pool kannab põlvnemiseasjas oma menetluskulud ise ja hageja on vabastatud hagiavalduselt riigilõivu tasumisest, siis riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud riigilõivu isaduse tuvastamise hagis jätab kohus riigi kanda. Riigilõivu riigi kanda jätmine on põhjendatud ka seetõttu, et kostja on hagi tunnistanud ja pooled on asjas sisuliselt kokkuleppele jõudnud. Kohus arvestades, et riigi õigusabi on saadud põlvnemisasjas ja elatisehagis, mis vaadati läbi koos põlvnemiseasjaga, samuti kostja varalist seiusndit ning lapse huve selliselt, et raha suunata eelkõige ülalpidamiskohustuse täitmiseks, siis seetõttu kohus vabastab kostja riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest ja jätab need riigi kanda. Pärnu Maakohus 17.06.2011.a. määrusega kohustas pooli tasuma ekspertiisitasu kokku 172.56 €. Kumbi pool pidi maksma 86.28 €. Hageja on kostja poole ekspertiisitasust samuti tasunud. Kohtuistungil oli kostja nõus, et ekspertiisitasu summas 86.28 € mõistetaks temalt hageja kasuks välja. Pooled paluvad muud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

5 (5)

Maili Tartu Kohtunik