Legislator Case Law & Legislation
2-10-30937/22 AI generated

2-10-30937/22 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 2-10-30937/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-10-30937

Legislator headnote

AI generated

2-10-30937/22 · Tallinna Ringkonnakohus: Tsiviilasi nr 2-10-30937

Keywords

AI generated
hardship residence permit indigence of applicant abusive litigation fee substantiation of need reimbursement of transport costs hardship grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-10-30937

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2011.a, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ele Liiv, Iko Nõmm

Kohtuasja number 2-10-30937

Kohtuasi Erik-Helary Ritsoni hagi Mati Merimaa vastu asja võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.09.2011.a otsus

Tsiviilasja hind maakohtus ja apellatsioonimenetluses 42 820,81 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mati Merimaa apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Erik-Helary Ritson (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja adv Merike Allikmäe; Kostja Mati Merimaa (isikukood 34106070291)

Menetluse liik kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: 1. Keelduda Mati Merimaa apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile. 2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale. 3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

Tsiviilasi nr 2-10-30937

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik ja asjaolud Hageja on 28.06.2010.a esitanud Harju Maakohtule hagi kostja vastu asja võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Kostja vaidles hagile vastu. Harju Maakohus rahuldas 14.09.2011.a otsusega hagi. Eelnimetatud otsusele esitas kostja 03.11.2011.a apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus oma 09.11.2011.a määrusega käiguta jättis selles esinevate puuduste tõttu, kohustades kostjat vormistama apellatsioonkaebus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ning tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu 3834,69 eurot.

Ringkonnakohtule on 17.11.2011.a saabunud kostja vastus, milles kostja väidab, et pole esitanud apellatsioonkaebust, samuti on mõlemad kohtu nõuded jäänud täitmata ehk tasumata on apellatsioonkaebuselt riigilõiv ning esinevad vormi ja sisu nõuete rikkumised. Tänase päevani puudusi kõrvaldatud ei ole.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja see tuleb tagastada apellandile (TsMS 638 lg 4).

TsMS § 637 lg 1 p 3 ja lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv ja asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, eelkõige kui puudub apellandi selgelt väljendatud taotlus TsMS § 633 lg 2 p 2 mõttes.

Kostjal tuli esitada Tallinna Ringkonnakohtule kooskõlas TsMS § 633 lg 2 p-ga 2 selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses kostja esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning millist ringkonnakohtu lahendit taotleb, kuna TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Ringkonnakohtule on 17.11.2011.a saabunud kostja vastus, milles kostja väidab, et pole esitanud apellatsioonkaebust, samuti on mõlemad kohtu nõuded jäänud täitmata ehk tasumata on apellatsioonkaebuselt riigilõiv ning esinevad vormi ja sisu nõuete rikkumised. Tänase päevani puudusi kõrvaldatud ei ole.

TsMS §-s 663 on sätestatud apellatsioonkaebusele esitatavad vormija sisunõuded, mida apellatsioonkaebuse koostamisel tuleb järgida. Kohtu hinnangul on apellatsioonkaebuses esinevad puudused niivõrd laiaulatuslikud, et sellisel viisil koostatud ning esitatud apellatsioonkaebust ei ole võimalik kohtus menetleda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm