2-11-26915/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-26915

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-26915

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi Priit Saare vastu 255,64 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

127,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Placet Group OÜ (RK 11198910; asukoht Tartu

mnt 14, 10117 Tallinn), esindaja Julia Palumets (ITM

Inkasso OÜ; asukoht Tartu mnt 14, 10117 Tallinn; e-post

jurist@itm.ee);

kostja Priit Saar

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Placet Group OÜ hagi Priit Saare vastu osaliselt.

2. Välja mõista Priit Saarelt Placet Group OÜ kasuks 180 (ükssada kaheksakümmend)

eurot ja 40 senti, millest 127,82 eurot on tagastamata laenusumma, 31,96 eurot intress ja

20,62 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 01.09.2011 seisuga.

3. Jätta menetluskulud 70% ulatuses Priit Saare kanda ja 30% ulatuses Placet

Group OÜ kanda.

4. Välja

mõista

Priit

Saarelt

Placet

Group OÜ

kasuks

menetluskulud

(seitsekümmend kuus) eurot ja 24 senti.

5. Priit Saarelt Placet Group OÜ kasuks väljamõistetud summad kanda ITM

Inkasso OÜ arvelduskontole nr 221040923052, märkides makse selgitusse oma nime,

isikukoodi ja tsiviilasja numbri.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2(5)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Placet Group OÜ (hageja) esitas 09.06.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse (tl 2-3), millele Priit Saar (kostja) esitas 12.07.2011 vastuväite (tl 4-5), tunnustades

muuhulgas hageja nõuet summas 159,78 eurot.

2. 15.08.2011 määrusega (tl 7) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse

üleandmisega.

3. 01.09.2011 esitas hageja kohtusse hagi (tl 12-14).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.04.2009 laenulepingu, mille alusel sai kostja

2000 krooni laenu. Laenu saamiseks täitis kostja internetikeskkonnas www.smsmoney.ee

laenutaotluse, mille hageja rahuldas, tehes positiivse laenuotsuse ja kandes laenusumma kostja

pangakontole. Kostja kohustus laenusumma 2000 krooni ja intressi 500 krooni tagastama

hiljemalt 15.05.2009. Kokkulepitud tähtpäevaks kostja laenu koos intressiga ei tagastanud, vaid

pikendas korduvalt laenu tagasimakse tähtaega, tasudes selleks laenu pikendamise tasu. Kostja ei

tagastanud laenusummat koos intressiga ka laenu pikendatud tagastamise tähtpäevaks

28.08.2009. Samuti ei reageerinud kostja hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega

täitnud oma lepingulisi kohustusi täiendava tähtaja jooksul.

Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 255,64 eurot, millest 127,82 eurot on tagastamata

laenusumma, 31,96 eurot intress ja 95,86 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest

28.08.2009 kuni 01.09.2011. Hageja on lähtunud viivise arvutamisel lepingus kokkulepitud

intressimäärast, saades võlgnetava viivise suuruseks 1166 eurot, mida hageja on ise vähendanud

95,86 euroni.

Koos hagi rahuldamisega palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 123,91 eurot

(maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hagimenetluses täiendavalt tasutud

riigilõiv 15,98 eurot ja õigusabikulud 60 eurot).

Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia laenulepingu üldtingimustest (tl 16-27)

ja maksekorraldusest nr 4506 laenusumma ülekandmise kohta (tl 28).

4. 11.10.2011 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 41), milles nõustub hagiga osaliselt. Kostja

on nõus tasuma hagejale põhivõlgnevuse 127,82 eurot ja intressi 31,96 eurot, kuid ei ole nõus

tasuma viivist ega menetluskulusid, kuna on viimase 1,5 aasta jooksul püüdnud saavutada

hagejaga korrektset kokkulepet. Kokkulepe on jäänud sõlmimata hageja soovimatusest

kompromissi teha, mitte kostja soovimatusest võlg tasuda. Kostja märgib, et tema soovi

võlgnevus korrektselt tagasi maksta kinnitab asjaolu, et kostja on neljal korral pikendanud laenu

tagasimakse tähtaega. Kostja on korduvalt teinud hagejale ettepaneku põhivõla ja intressi

tasumiseks 16 kuu jooksul igakuiste osamaksetega suuruses 10 eurot, olles võimeline vaid sel

viisil oma võlgnevust tasuma. Kostja on samadel tingimustel nõus sõlmima hagejaga

kompromissi ka praegu. Kostja teeb ettepaneku, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.

5. 01.11.2011 esitas hageja kostja vastuse osas oma seisukoha (tl 50-51), mille kohaselt on

hageja nõustunud kostjaga kompromissi sõlmima ning koostanud selleks võlgnevuse tasumise

graafiku. Kostja ise ei ole asunud kohustust täitma ega tasunud hagejale ka 10 eurot kuus.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist. Viivise

suurus tuleneb asjaolust, et kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult

tasumata. Hageja arvates ei vabasta kostjat viivise tasumisest ka asjaolu, et kostja on maksnud

laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamise tasusid. Hageja hinnangul ei ole kostja

kompromissina pakutav igakuine osamakse suurusega 10 eurot piisav summa. Hageja leiab, et

osamakse suurus ei või olla väiksem kui 35 eurot kuus.

6. Kostja esitas 18.11.2011 omapoolsed seisukohad hageja vastuväidetele (tl 56). Kostja märgib,

et hageja on koostanud kaks erinevat maksegraafikut, kuid kostja ei ole nendega nõustunud, kuna

ei ole suuteline tasuma üle 10 euro kuus. Kostja on sellest teavitanud ka hagejat, et koostatud

3(5)

graafikud on tema jaoks ebareaalsed täita. Samas on hageja ise tema poolt koostatud

maksegraafikus nõustunud 10 euro suuruse osamaksega, kuigi peab nüüd seda summat

ebapiisavaks. Kostja jääb selle juurde, et ei pea viivise tasumist õigeks. Kostja poolt hagejale

makstud laenu pikendamise tasu on küllaldane katmaks hageja poolt nõutud viiviseid.

Kostja lisas oma seisukohale elektronkirjavahetuse hagejaga (tl 57-61) ja kaks maksegraafikut

(tl 62-63).

Kohtu põhjendused

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (tl 43-44).

Pooltele on kätte toimetatud 18.10.2011 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras

(tl 47, 48). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus

seisukohale, et pooled ei soovi enda isiklikku ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud

kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut, mistõttu lahendab kohus

asja sisuliselt.

8. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine.

Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et nad sõlmisid 15.04.2009

internetikeskkonnas www.smsmoney.ee laenulepingu (tl 16-27), mille alusel anti kostjale laenu

2000 krooni (tl 28) ja mille kostja kohustus tagastama koos intressiga 500 krooni kokkulepitud

tähtajaks, so 15.05.2009. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja pikendas korduvalt laenusumma ja

intressi tagasi maksmise tähtpäeva, tasudes selleks pikendamistasu, ning et lõpptähtpäev saabus

28.08.2009, kuid kostja jättis oma lepingulised kohustused täitmata ka selleks tähtpäevaks.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja on lepingulisi kohustusi

rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kuna lepingu pooled on leppinud

kokku laenu ja intressi tagastamises 28.08.2009, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustused

täitmata, siis on hageja õigustatud kostjalt nõudma tagastamata laenusummat 2000 krooni

(127,82 eurot) ja intressi 500 krooni (31,96 eurot).

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on tunnistanud põhinõuet (tagastamata laenusumma)

127,82 eurot ja nõustunud tasuma hagejale intressi 31,96 eurot (tl 41). Seega on kostja võtnud

hagi õigeks 159,78 euro ulatuses, mistõttu tuleb selles osas hagi rahuldada ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja 127,82 eurot tagastamata laenusumma ja 31,96 eurot intressi katteks.

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

4(5)

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 01.09.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 95,86 euro väljamõistmist. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud lepingus kokkulepitud

intressimäärast, saades võlgnetava viivise suuruseks 1166 eurot, mida hageja on ise vähendanud

95,86 euroni. Kostja ei ole nõus tasuma hagejale viivist põhjusel, et on viimase 1,5 aasta jooksul

püüdnud saavutada hagejaga korrektset kokkulepet võlgnevuse ajatamiseks (osamaksetega

tasumiseks), kuid hageja on koostanud ebareaalseid maksegraafikuid. Samuti on kostja

seisukohal, et tema poolt hagejale makstud laenu pikendamise tasu on küllaldane katmaks hageja

poolt nõutud viiviseid.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Asja materjalidest

nähtub, et Placet Group OÜ ja Priit Saar tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel.

Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli

kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg. Kuna laenulepingu teisi

tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS

§ 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele

tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta

headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab

oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu p 11.1 on tühine osas, mille kohaselt

on viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär, sest vaatamata kiirlaenu andmise

lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja

kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus märgib, et

lepingu p 10.1 kohaselt tuleb intressi suurus (intressimäär) märkida protsentides, kuid kohtule

esitatud laenulepingust ei nähtu intressimäära protsent, vaid asjaolu, et laenusumma suuruse ja

selle tagastamise perioodi abil on võimalik välja arvutada tasu raha kasutamise eest kroonides. Et

kokkulepitud intressimäär viivise määrana on ebamõistlikult suur, seda on hagiavalduses

tunnistanud ka hageja, vähendades ise sellest johtuvalt sissenõutavaks muutunud viivist. Kuivõrd

kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, asub VÕS

§ 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr ehk VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt

tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa

Keskpanga

(EKP)

põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav

viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti.

Perioodil 29.08.2009 (kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 30.06.2011 oli VÕS § 94

lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

intressimäär 1% ja alates 01.07.2011 kuni käesoleva ajani 1,25%. Seega oli VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud viivise määr kuni 30.06.2011 8% aastas ja alates 01.07.2011 8,25%

aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 29.08.2009 kuni 30.06.2011 18,80 eurot

(127,82 eurot × 8% × 671 päeva / 365 päeva) ja perioodi eest 01.07.2011 kuni 01.09.2011 (hagi

koostamise aeg) 1,82 eurot (127,82 eurot × 8,25% × 63 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt

välja mõista viivis perioodi eest 29.08.2009 kuni 01.09.2011 20,62 eurot (18,80 + 1,82).

5(5)

Kohus märgib, et hageja viivisenõue seadusjärgses määras on põhjendatud. Kohus selgitab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on

rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Viivis väljendab

minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral

alati nõuda, sõltumata tegelikust kahjust. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada

võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane

täitmine) – kostja ei ole oma rahalist kohustust täitnud alates 29.08.2009, so üle kahe aasta, ka

mitte 10 euro kaupa kuus. Samuti ei ole põhjendatud lugeda kostja poolt hagejale makstud laenu

pikendamise tasuga kaetuks hageja poolt nõutud viiviseid. Laenu tagasimaksmise tähtaja

pikendamine on võimaldanud kostjal lükata oma kohustuse täitmise tähtaega edasi. Kostjale oli

teada, et nimetatud toiming on tasuline ja kostja ise on nõustunud selle eest tasuma hageja

hinnakirja järgi.

Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 180,40 eurot,

millest 127,82 eurot on tagastamata laenusumma, 31,96 eurot intress ja 20,62 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 01.09.2011 seisuga.

Arvestades kostja majanduslikku olukorda märgib kohus selgituseks, et poolte kokkuleppel on

võimalik ka kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega

kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe

sõlmimiseks.

9. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163

lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 70% ulatuses, siis

on põhjendatud jätta hageja menetluskulud 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja enda

kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 63,91 eurot (maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud

15,98 eurot) ning õigusabikulu 60 eurot, kokku seega 123,91 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 63,91 eurot, mis vastab

hagihinnale. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude

olemust, hagiavalduse sisu ja asjaolu, et kostja võttis hagi osaliselt õigeks ning tsiviilasi ei olnud

keeruline ega mahukas ning kohus lahendas asja lihtmenetluses, peab kohus põhjendatud ja

vajalikuks õigusabikuluks 45 eurot.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 108,91 eurot (63,91 + 45). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 70% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on

76,24 eurot.

Kohtunik