3-11-1757/26 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-11-1757

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-11-1757 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

V. T kaebus, milles kaebaja taotleb: - kohustada Pärnu Linnavalitsust tagama kaebaja lapsele lasteaiakoht Pärnu linna lasteaias; või - kohustada Pärnu Linnavalitsust hüvitama kaebaja poolt tehtud lisakulu vastavalt esitatud arvetele - hüvitada kaebajale asjas kantud menetluskulud

Asja läbivaata Asja läbivaata Asja läbivaata Asja läbivaatamise kuupäev mise kuupäev mise kuupäev mise kuupäev

01. detsember 2011 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja V. T Vastustaja Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse kaudu

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 2:

Rahuldada V. T´i kaebus haldusasjas nr 3-11-1757.

Teha Pärnu linnale Pärnu Linnavalitsuse kaudu ettekirjus tagada V. T´i lapsele H T´ile (isikukood …; eluk …) lasteaia koht Pärnu linna munitsipaallasteaias.

Välja mõista Pärnu linnalt Pärnu Linnavalitsuse kaudu ( asuk. ..) V. T´i (isikukood …; eluk … 86508) kasuks 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot ja 97 senti asjas kantud menetluskulude katteks.

3-11-1757

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 01. detsembrist 2011. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

15.07.2011 esitas V. T kohtule kaebuse kohustada Pärnu linna võimaldama kaebaja lapsele lasteaiakoht munitsipaallasteaias või kohustada Pärnu linna hüvitama lastehoiule kuuluva lisakulu ( tl 5-6). 29.07.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse ( tl 16). 23.08.2011 esitas Pärnu Linnavalitsus vastuväited kaebusele ( tl 19). 23.09.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta ( tl 30-31). 26.09.2011 täpsustas kaebaja kaebust ( tl 34-36). 28.09.2011 esitas Tahkuranna Vallavolikogu vastuse kohtunõudele (tl 39). 17.10.2011 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses ( tl 43-44). 09.11.2011 esitas vastustaja vastuväited kaebuse täiendusele ( tl 47).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse kohaselt on kaebaja laps (sünd. 26.09.2009) kantud Pärnu linna elanikeregistrisse ja on alates 08.02.2010 Pärnu kesklinna lasteaia järjekorras ning esitatud avalduses on märgitud, et vanemad soovivad lapse tuua lasteaeda augustis 2011, kuid selle aasta kevadel selgus jutuajamisest lasteaia juhtajaga, et laps sellel aastal järjekorra alusel sõimerühma ei mahu. Kaebaja võttis ühendust Pärnu Linnavalitsuse alusharidusespetsialistiga palvega paigutada laps mõnda teise Pärnu linna lasteaeda. 08.04.2011 teatati vastuseks kaebaja taotlusele, et Pärnu linn ei suuda kõikidele soovijatele pakkuda kohta munitsipaallasteaia sõimerühmas, kuna soovijad on palju ja järjekorrad on pikad. 06.06.2011 teatati kaebajale, et tema lapsele ei ole võimalik pakkuda lasteaia kohta üheski teises Pärnu linna poolt ülalpeetavas lasteaias. Peale nimetatud teate saamist pöördus kaebaja Pärnu Linnavalitsuse poole selgituse saamiseks KLS § 10 lg 1 sätestatud kohalikule omavalitsusele pandud kohususte täitmise osas. 28.06.2011 vastas Pärnu Linnavalitsus, et KLS täiemahuliseks täitmiseks on vajalikud täiendavad ressursid, mis Pärnu linnal puuduvad ning lapsele ei ole võimalik lasteaiakohta pakkuda. Kaebaja tegi linnavalitsusele ettepaneku, et paigutab lapse lastehoidu ning lisakulud tasub linnavalitsus esitatud arvete alusel, kuid 07.07.2011 vastuses teatas linnavalitsus, et 2011 eelarves puuduvad rahalised vahendid lastevõi päevahoiu teenuse kompenseerimiseks. Kaebaja hinnangul ei saa raha puudus olla põhjuseks KLS § 10 täitmata jätmiseks. Kaebaja taotluste rahuldamata jätmisega rikub linna PS § 12; § 14; § 37. Kaebaja lapsel puudub käesoleval ajal võimalus alushariduse saamiseks, seetõttu on kaebaja lapse õigusi rikutud võrreldes teiste samavanade lastega, kes on sündinud varem ning seetõttu kantud lasteaia järjekorda varem. Kaebaja laps on olnud lasteaia koha saamiseks järjekorras poolteist aastat, mis on olnud Pärnu linnale piisav aeg luua lapsele lasteaia koht.

3-11-1757

Samuti taotleb kaebaja õiguspäringutele ja ametnikega suhtlemisele kuulunud tööaja kulu, kohtumaterjalide ettevalimisteks kulunud aja, riigilõivu ja sidevahenditele tehtud kulutuste hüvitamist 261 euro ulatuses. Kulud olid vajalikud ja põhjendatud, kuna kõikidele kaebaja ja tema pere poolt pakutud lahendustele on Pärnu linna poolt vastatud eitavalt. Kaebuse täpsustuse kohaselt ei ole kaebaja varjanud oma registrijärgset aadressi, kuid kaebaja hinnangul ei ole nimetatud asjaolu seotud kaebuse sisuga. Kaebaja laps on registreeritud Pärnu linna rahvastikuregistrisse sünnist alates, samuti on laste ema kantud Pärnu linna registrisse.

Kaebaja esindab lasteaia koha saamisel oma alaealist last ning ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et mõlemad vanemad peavad registrijärgselt elama taotletava lasteaia koha asukohas. Pärnu linna koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra § 8 kohaselt tekib vanemal lasteaiakoha saamise õigus, kui lapse elukohaks on rahvastikuregistris Pärnu linn. Seega on lasteaia koha saamisel määravaks lapse registrijärgne elukoht. Kaebaja vanem laps käib Pärnu linnas lasteaias. Kohalikele omavalitsustele jagatakse raha ka sõltuvalt rahvastikuregistri andmetest 0-6 aastaste laste arvu järgi.

Seega võtab riik maksuraha ümberjagamisel arvesse ka registrijärgse laste arvu ning linn on saanud riigilt raha kaebaja laste eest, kuid jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse tagada kaebaja nooremale lapsele lasteaia koht. Probleeme oli ka kaebaja vanemale lapsele lasteaia koha saamisel ning laps oli seetõttu ühe õppeaasta tasulises lastehoius. Lasteaia koht ei ole linna teene lapsele, vaid lapsele seadusest tulenev õigus. Kaebaja väidetel on Pärnu linnas rohkelt peresid, kellest vaid üks vanem on Pärnu linna elanikud ja laps käib Pärnus lasteaias.

Vabariigi Valitsus on vastuvõtnud koolieelsete lasteasutuste riikliku õppekava, mille järgi antakse lastele ka sõimerühmas alusharidust. PS järgi on kõigil võrdne õigus haridusele. Kui vanem ei soovi, ei pea ta last lasteaeda panema. Kuid lapse lasteaeda paigutamise soovi korral on alushariduse võimaldamine kohalikule omavalitsusele kohustuslik KEL § 10. Lasteaiakohata lastega pered pannakse võrreldes lasteaia kohta omavate lastega peredega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Kui lapsel on lasteaiakoht, on mõlemal vanemal võimalik tööl käia.

Kuna lapse ema on töötu, siis peab tal olema võimalus töö pakkumisel tööle minna. Samuti on töötul võimalik osaleda erinevatel koolitustel ning Eesti Töötukassa tasub koolitusel viibitud ajal lapsevanemale lapsehoiutasu. Pärnus lastehoiuteenust pakkuvates asutustes puuduvad hetkel vabad kohad, ka lapsehoidjateenust pakkuvad isikud on hõivatud. Samas on töötukassa poolt pakutud ja töötule sobivad koolitused kohustuslikud. Vastustaja väidetest ei selgu millistest vahenditest peaks pere rahastama seda osa sissetulekust, mida varem saadi vanemahüvitisena.

Kaebaja on Pärnu linna registreeritud ettevõtja ning töötab Pärnus, andes oma tegevusega tööd ja sissetulekut Pärnu elanikele. Nõue 261 eurot põhjendab kaebaja kaotatud tööajaga ja töötasuga, kuna asjaajamine ja kaebuse koostamine on toimunud kaebaja tööajast.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Pärnu linnas tekkis lasteaedade kohtade järgi suurem nõudlus 2007. aastast. Pärnu linn valmistas ette projekte uute lasteaedade rajamiseks ning programmi „igale lapsele lasteaia koht“ raames sai projekt kesklinna lasteaia rajamiseks positiivse otsuse, kuid riigi poolt on nimetatud projekt peatatud. Pärnu linnas puudus ja puudub tänaseni võimekus omavahenditest ehitust alustada, kuna lisaks eeltoodule on kohalike omavalitsuste tulubaasi vähendatud ükskisiku tulumaksu määra osas. Aastatel 2005-2009 on oluliselt suurendatud Pärnu linna laenukoormust, mis ületas 90% linnaeelarve tuludest, seadusega on lubatud ülempiir 60%. Sellistes tingimustes ei luba riik Pärnu linnal laenu võtta.

3-11-1757

Linna eelarve põhitegevuse tulud on vähenenud alates 2009. aastast 24%. Vaatamata sellele on lasteaedade osas kulude vähendamine piirdunud 4%-ga, mis näitab eelistust lasteaedadele. Praegustes tingimustes on ebareaalne planeerida teenuste mahu suurenemist, kuna ka olemas olevate teenuste säilitamine on rahaliselt raske. 2010 aasta lõpus on avatud kaks täiendavat sõimerühma ning 2012 aastast on planeeritud avada veel kaks sõimerühma. Kaebaja ei ela registriandmete kohaselt Pärnu linnas, vaid Tahkuranna vallas, kuhu laekub kaebaja tulumaks. Kaebaja teisel lapsel on olemas koht Pärnu linna lasteaias. Sotsiaalse õigluse seisukohalt oleks kohane kaebaja pöördumine taotlusega valla poole lasteaia koha saamiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega PS sätete rikkumise kohta. Alusharidus ei ole kohustuslik. Vanematel on õigus lapsehoolduspuhkusele kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Kolmeaastastele tagab Pärnu linn lasteaiakoha ja alushariduse saamise riikliku õppekava alusel ettenähtud mahus. Sõimekohtade vähesuse põhjus on pigem riigi poolne ebapiisav omavalitsuste rahastamine kui tahte puudumine. Kuna kaebaja ei ole esitanud kahju hüvitamiseks ühtegi dokumenti ei ole kaebaja nõue 261 euro osas põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse kohaselt on kaebus esitatud kaebaja lapse huvides. HKMS § 7 lg 3 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda muude isikute huvides, kui seadus talle sellise õiguse annab. Seega saab HKMS § 7 lg 3 alusel esitada kaebuse teise isiku huvides, kuid enda nimel ning teise isiku huve kaitsev isik on halduskohtumenetluses ise menetlusosaliseks. Asjas ei ole vaidlus selle üle, et kaebaja on oma lapse hooldusõiguslik vanem. Lähtudes perekonnaseaduse § 120 lg 1 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Käsitletud paragrahvi lg 7 sätestab, kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Asjas esitatud tõendite alusel ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid kaebaja poolt oma lapse esindamise perekonnaseaduse §180 alusel. Tulenevalt eeltoodust saab kaebaja esitada kaebuse oma lapse huvides ning kaitsta tema huve kohtumenetluses iseseisvalt. Kaebaja taotleb kohustada Pärnu linna tagama tema lapsele Pärnu linnas lasteaiakoht või kohustada Pärnu linna hüvitama lastehoiule kuluva lisakulu. Lähtudes HKMS § 10 lg 32 võib kaebuses esitada mitu nõuet, sealhulgas mitu nõuet selliselt, et kaebuse esitaja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Seega on kaebaja esitanud asjas alternatiivse nõude, mis eelpool viidatud sätte kohaselt on lubatud. Kaebaja poolt esitatud nõuete puhul on tegemist sooritamata toimingu – lasteaiakoha võimaldamise või lapsehoiu lisakulude tasumise - sooritamise nõudega, mis on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 2. Kaebuse kohaselt teatas Pärnu Linnavalitsuse haridusala abilinnapea 28.06.2011, et kaebaja laps jääb Pärnu linnas lasteaiakohta. Kaebuses kirjeldatud asjaolusid keeldumise teatavaks tegemise asjaolude osas vastustaja vaidlustanud ei ole. Kaebaja pöördus kohtu poole 15.07.2011. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Tulenevalt eeltoodust on kaebus lubatav.

3-11-1757

Kohustamiskaebuse rahuldamiseks tuleb käesolevas asjas hinnata, kas toimingu sooritamine on kohalikule omavalitsusele õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ning kas eelarvevahendite puudumine Pärnu linnal saab olla ainukeseks põhjuseks taotluse rahuldamata jätmisel.

Lähtudes PS § 14 on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva, ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Lähtudes eeltoodus eristab põhiseadus kohaliku elu ja riigielu küsimusi ning ülesannete finantseerimise korraldust. KOKS § 6 lg 1, lg 2 järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamuja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, vallavõi linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Kohaliku omavalitsuse ülesanneteks on samuti korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turvaja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Antud loetelu ei ole arvestades KOKS § 6 lg 3 sätteid ammendav. Lähtudes eeltoodust on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas omavalitsusüksuse omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste ülalpidamist. Omavalitsusüksuse omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste tegevuse korraldamine toimub koolieelsete lasteasutuste seaduse alusel. KELS § 10 lg 1 paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse luua kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Tulenevalt eelpool käsitletud sätetest on lastaia koha tagamisel tegemist kohaliku elu küsimusega, mille üle otsustamine ja mille korraldamine kuulub kohaliku omavalitsusüksuse kohustuste hulka.

KELS § 10 lg 1 alusel on lasteasutusse taotluse esitamisel/registreerimisel aluseks lapse elukoht, vanus ja vanemate soov. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt käsitletakse käesolevas seaduses ja selle alusel antud määrustes isiku elukohana rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui isikul ei ole registrijärgset elukohta, määratleb isik oma elukoha ise. Kuna lasteasutusse taotluse esitamisele on määravaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress, ei ole vastustaja väited seoses kaebaja elukohaga asjakohased. Antud juhul on lapse elukohaks Pärnu linn. Kaebaja laps on sündinud 26. septembril 2009. Kaebaja esitas 08.02.2010 avalduse lapsele lasteaia koha saamiseks augustis 2011, seega oli vanemate sooviks üle pooleteise aasta vanuse lapse paigutamine Pärnu linna munitsipaallasteaeda,. Lähtudes eeltoodust on täidetud KLES § 10 lg 1 nimetatud eeldused kaebaja lapse käimiseks Pärnu linna omanduses olevas lasteasutuses. KELS § 15 lg 4 alusel kehtestab laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra vallavõi linnavalitsus.

3-11-1757

Pärnu linna koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord (edaspidi on „kord“ vastavas käändes) kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 13. aprill 2009 määrusega nr 21 (Pärnu linna ametlik kodulehekülg: http://www.parnu.ee/index.php?id=49). Korra § 5 lg 2 kohaselt teatab lasteasutuse juhataja hiljemalt 15. mail vanemale tema lapse lasteasutusse vastuvõtust. Korra § 7 kohaselt komplekteerib ja kinnitab rühmade nimekirjad uueks õppeaastaks lasteasutuse juhataja oma käskkirjaga 25. augustiks ja esitab kinnitatud rühmade nimekirjad haridusosakonnale 01. septembriks. Vabade kohtade olemasolu korral võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel. Kohtade vabanemisest teavitab lasteasutuse juhataja haridusosakonda. Vabad kohad täidetakse kahe nädala jooksul vastavalt käesolevale korrale. Lähtudes korra sätetest lõppeb uueks õppeaastaks rühmade eelkomplekteerimine hiljemalt 15. maiks ning komplekteerimine 25. augustil, mil lasteaia juhtaja kinnitab käskkirjaga rühmade koosseisu. Eeltoodust võib järeldada, et lasteaia koha lõplik saamine või mitte saamine peaks selguma alles rühmade lõplikul komplekteerimisel 25. augustil. Kaebaja ja vastustaja vahel peetud kirjavahetusest selgub, et lasteaiakoha mittesaamisest 2011. õppeaastaks Pärnu linna Kesklinna lasteaeda teavitati kaebajat 08.04.2011 (tl 8). Kaebaja kinnitas vastustajale, et on nõus viima oma lapse ükskõik millisesse Pärnu linna lasteaeda (tl 8). 06.06.2011 teatas vastustaja, et kaebaja lapsele ei ole võimalik Pärnus lasteaia kohta tagada ning teavitas kaebajat täiendavate sõimerühmade avamise võimalusest kõige varem 2012 aasta alguses (tl 9). 28.06.2011 teatas vastustaja kaebajale, et Pärnu linnal puudub vajalik finantsvõimekus vajaliku hulgal lasteaia kohtade tagamiseks ning viitas taas 2012 aastal kahe sõimerühma avamise võimalusele (tl 12). Samas ei kinnitanud vastustaja oma vastustes kaebajale ega vastuväidetes kohtule, et täiendavate sõimerühmade avamisel tagatakse kaebaja lapsele koht lasteaias. Hinnates asjas esitatud väited ja tõendeid oli kaebaja lapsele lasteaia koha mittesaamine üheselt selge juba enne rühmade lõplikku komplekteerimist ja kaebusega kohtu poole pöördumist. Seega ei taganud vastustaja kaebaja lapsele 2011õppeaastal võimalust käia Pärnu linna lasteasutuses.

Põhiseaduse § 157 kohaselt on kohalikul omavalitsusel iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohaliku omavalitsusel on õigus seaduse alusel kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Kohalik eelarve on kõige olulisemaks vahendiks omavalitsuse ülesannete täitmisel ning kohaliku elu arengu kavandamisel. Kohaliku elu küsimuste lahendamiseks on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada kas, millal ja mil moel tegutseda ning kehtestada oma ülesannete lahendamiseks üldja üksikakte. KOKS § 22 kohaselt on volikogu ainupädevuses vallavõi linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine. Seega on kohaliku omavalitsuse otsustada, milliseid eesmärke seatakse ja milliseid ülesandeid täidetakse ning millises ulatuses tegevusi eelarveaastal rahastatakse. KOKS on vastuvõetud 02.06.1993. KELS jõustus 27.03.1999. Seega on nimetatud seaduste alusel koolieelsete lasteasutuste töö korraldamisel tegemist pikaajalise kohaliku omavalitsuse ülesande ja kohustusega ning antud kohustuse täitmiseks eelarvesse vajalike summade planeerimiseks on kohalikel omavalitsustel olemas vastav praktika ja kogemus. Vastustaja selgituste kohaselt tekkisid lasteaedade kohtade järgi suurem nõudmine 2007. aastast. Seega ei ole lasteaia kohtade vähesuse puhul tegemist ootamatu, 2011 aastal tekkinud probleemiga, vaid linnal oli võimalik vastavat vajadust ja kulutusi ette näha. Kohalik omavalitsus peab eelarves lasteasutuste majandamisel ja finantseerimisel arvestama oma haldusterritooriumil elavate laste arvuga. Kuna KELS § 10 lg 1 paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse luua koht lasteasutuses alates lapse pooleteise aastaseks saamisest,

3-11-1757

on kohalikul omavalitsusel võimalik prognoosida tulevikus vajaminevate lasteaia kohtade arvu olenevalt sündivuse näitajatest oma haldusterritooriumil. Arvestades seda, et vastustaja väidetel tekkis lasteaia kohtade järgi suurem nõudmine juba 2007 aastal ja linna finantsvõimekus langes alates 2009. aastast ning asjaolu, et laenude võtmise üle otsustamine on volikogu ainupädevuses, ei saa käesoleval ajal finantsvõimekuse puudumine olla ainsaks põhjuseks lasteaia kohtade nappusele. Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus ka eelarve mahu vähenemisel kaaluda erinevate kohustuste rahastamise vajadust ja võimalusi, mh on kohaliku omavalitsusel õigus seaduse alusel kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Kehtivale õigusele tugineva ja kohalikule omavalitsuse kohaliku elu korraldamiseks seadusega ettenähtud kohustuse täitmiseks vajaliku raha eraldamata jätmist ei ole vastustaja mingil moel põhjendanud. Vastustaja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et linn muutis eelarvevahendite ebapiisavuse tõttu lasteaia kohtade saamise/kasutamise ja/või teiste valdkondade rahastamise tingimusi. Seetõttu on vastustaja väide, et kaebaja taotlust ei ole võimalik rahuldada kuna linnal puuduvad rahalised vahendid lasteaiakohtade loomiseks, paljasõnaline.

Tulenevalt eeltoodust ja hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on põhjendatud kaebaja nõue kohustada Pärnu Linnavalitsust tagama tema lapsele Pärnu linnas lasteaiakoht. Arvestades kaebaja poolt oma õiguste kaitseks tehtud vahendi valikut on kohus lahendanud kaebaja nõuetest esimeses järjekorras oleva nõude. Lähtudes HKMS § 25 lg 3 ei pea kohus alternatiivse nõude rahuldamise korral teise nõude rahuldamata jätmist põhjendama ning seetõttu ei anna kohus õiguslikku hinnangut kaebaja poolt kaebuses esitatud järjekorras teisele nõudele.

Kaebaja taotles kaebuses kohtumaterjalide ettevalmistamiseks kulunud aja, riigilõivu ja sidevahenditele kulunud summade hüvitamist (tl 6). Kaebuse täpsustuses kaebaja selgitas taotluse sisu ning lisas kalkulatsiooni menetluskulude hüvitamiseks (tl 35 pöördel, 36). Nii kaebus kui ka kaebuse täiendus on edastatud Pärnu Linnavalitsusele. Pärnu Linnavalitsuse väidetel ei ole kahju hüvitamise nõue põhjendatud, kuna kaebaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti kahju tekkimise tõendamiseks (tl 19 pöördel, 47). Kuna tegemist on kaebaja poolt esitatud taotlusega asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks, ei kuulu taotluse lahendamisel kohaldamisele kahju hüvitamisele kohalduvad nõuded, vaid HKMS sätted menetluskulude osas.

HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kaebaja kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15.97 eurot ( tl 15). Kaebaja taotleb tema poolt vaidlusaluse asja ajamiseks vajalike kulude hüvitamist summas

261 eurot (tl 6). Kaebuse täpsustuses põhjendab kaebaja 261 euro suurust nõuet kaotatud tööajaga kuna asjaajamine on toimunud kaebaja tööajast (tl 35 pöördel).

Kooskõlas HKMS § 83 lg 1 on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Käsitletud paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud ning lg 3 on toodud asja läbivaatamisega seotud kulud. Kohtuvälisteks kuludeks HKMS § 83 lg 4 p 3 alusel menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Kaebaja on esitanud kaotatud tööaja tõttu saamata jäänud töötasu arvestuse ning pangakonto väljavõtte laekunud juhatuse liikme töötasude kohta (tl 36, 37). Vastustaja kaebaja poolt koosatud kalkulatsioonile vastuväiteid esitanud.

3-11-1757

Hinnates kalkulatsioonis kajastatud andmeid ja pangakonto väljavõttes märgitud summasid ning arvestades menetluskuluna taotletava summa suurust, ei ole kohtul põhjust kahelda menetluskulu arvestuse õigsuses. Analüüsides kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust, samuti arvestades vaidluse olulisust kaebaja jaoks, oli menetluskulude kandmine kaebaja poolt taotletud ulatuses vajalik ja põhjendatud ning kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele.

Annika Vendik Kohtunik