2-11-52909/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 1.12.2011 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu Tsiviiasja number 2-11-52909 Hagi ese Hagi hind

Elatise nõue 1251.09 eurot Menetlusosalised Hageja: J R xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxxxxxx x-x Kostja: R R xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx

Istungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista R R’lt (xxxxxxxxxxx) J R (xxxxxxxxxxx) kasuks igakuine elatisraha 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot tagasiulatuvalt alates x.xx.xxxx.a. kuni J R õpingute lõpuni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-11-52909 kannab kostja. Hageja menetluskulude nimekirja ja menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud ei ole.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kuna tegemist on TsMS §

405 lg.1 sätestatud lihtmenetluse asjaga, võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue

31.10.2011.a. esitas J R Pärnu Maakohtule hagi oma isa R R vastu temalt üalapidamise saamiseks seaduses ettenähtud minimaalmääras, so 139.01 eurot kuus. Kuna R R ei ole hagejale pika aja vältel ülalpidamist andnud, taotleb hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates täisealiseks saamisest, so alates x.xx.xxxx.a. Täisealiseks saanuna jätkas hageja õpinguid xxxxx xxxxxxxxx Gümnaasiumist.

Kostja seisukoht

Kostja kinnitab, et varem, kui tal oli töökoht, ta maksis J R elatist. 2010.a. juunikuust alates on kostja töötu. Kostja noorema tütre H-R R (sünd.x.xx.xxxx.a.) ema T T oma lapse kasvatamisel ei osale. Kostja elab koos tütrega elukaaslase juures ja viimase ülalpidamisel. Kostja leiab, et PS § 102 lg.2 tulenevalt on kõnesoleval juhul alust elatise vähendamiseks alla PS § 101 lg.1 ettenähtud määra, kuna elatise väljamõistmise korral osutuks teine laps vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Eeltoodu tõttu on kostja nõus ja püüab maksta J R elatist 69.55 eurot kuus. Töötuse ja rahaliste vahendite puudumise tõttu palub kostja temalt elatist tagasiulatuvalt mitte välja mõista.

Hageja seisukoht seoses kotsja vastusega

Hageja kostja ettepanekuga ei nõustu. Rohkem kui aasta on hageja teine vanem S R teda üksinda ülal pidanud, kuigi saab miinimumpalka. Ainuüksi kooli söök ja bussipiletite maksumus moodustab kuus 46 eurot. Kostjal oleks võimalik leida töökoht, kui ta seda sooviks ja otsiks. Kui kostja tõesti töökohta ei leia, on tal kinnisvara (korter xxxxxx, talumaja xxxxxx lähedal), mille arvelt oma kohustusi täita.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

PS § 97 lg.2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. PS § 101 lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 278.02 eurot. PS § 102 lg.2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada väljamõistetavat elatist alla PS §

101 lg.1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks vähem kindlustatuks, kui elatist saab laps.

J R on täisealiseks saanuna jätkanud keskhariduse omandamist xxxxx xxxxxxxxx Gümnaasiumis. Seega on tegemist lapsega, kes on õigustatud oma vanemailt ülalpidamist saama. Kostja vastuväited hageja nõudele seoses oma pikaajalise töötusega ei ole asjakohased. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta tervislikel või muudel põhjustel ei ole võimeline töötama. Vanemal on seadusest tulenev kohustus oma lapsele ülalpidamist anda ja selle kohustuse täitmiseks peab vanem tegema kõik endast oleneva, muuhulgas vajadusel realiseerima oma vara, nagu hageja on õigesti märkinud.

Kuna kostja väidab, et on koos noorema tütrega elukaaslase ülalpidamisel ja endal tal sissetulek puudub, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas tema noorem laps osutuks vähem kindlustatuks, kui hageja kasuks elatis välja mõistetakse.

Kostja väidab ka seda, et H-R R ema lapsele ülalpidamist ei anna, täpsustamata, mis põhjusel viimane seda ei tee. Kui nimetatud väide on tõene, on kostja kohustatud lapse huvides esitama T T vastu vastava hagi ja taotlema kohtult elatise väljamõistmist, sest nii nagu kostja, on ka H-R R teine vanem kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuväited ei anna alust hageja kasuks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Arvestades asjaolu, et 1 sent on meie praeguses majandusruumis praktiliselt väärtusetu, ümardab kohus väljamõistetava elatise 139 eurole kuus.

PS § 108 kohaselt võib elatist saama õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Kostja tunnistab, et ei ole hagejale pika aja vältel ülalpidamist andnud. Seega on hageja nõue, saada elatist tagasiulatuvalt xxxx.a. xxxxxxxxxxxx alates, põhjendatud ja seaduslik.

Kohtunik: Anne Randjärv