3-11-2087/11 · 3-11-2087/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusvorm

Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigu päeva jooksul kohtuotsuse av

ASJAOLUD JA MENETLU

Viru Vangla 23.05.2011 k majandusosakonda majandus 24.08.2011. 27.05.2011 andis Maisurjants keeldus korraldu mille tulemusel määrati Vir distsiplinaarkaristusena kartser

29.08.2011 laekus Tartu H 27.06.2011 käskkirja nr 6.-3/1 rikutud kaalutlusõigust, mater käskkirja õigusvastasuse. Kae hea halduse printsiipe. Karistu millele viitab inspektor-kont distsiplinaarmenetluse läbiviij kaebajale mõistlikku aega pro kaebajale protokolli viimasel k

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Halduskohus

Mare Krull

30. november 2011. a, Jõhvi k

3-11-2087 D.M`i kaebus Viru Va käskkirja nr 6.-3/1203-D tühi

kirjalik menetlus kaebuse esitaja D.M, vastusta jätta kaebus täies ulatuses ra us esitada apellatsioonkaebus Tartu Ring valikult teatavakstegemisest arvates. USOSALISTE SEISUKOHAD käskkirjaga nr 6-2/579-T määrati D.M stöödele abitööliseks (E7 koristaja) alates s valvur Jevgeni Gandšu kaebajale korraldu use täitmisest ning kaebaja osas alustati dis ru Vangla 27.06.2011 käskkirjaga nr 6-3 risse paigutamise 15 ööpäevaks. Halduskohtu Jõhvi kohtumajale D.M`i kae 1203-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on riaalõigust ning menetlusnorme, mis toovad ebaja arvates on menetluse läbiviimisel rikutu usotsusest kumab läbi iga hinna eest kaebaj taktisik Marek Bendi tegevus, kus viima jaks ja karistuse määrajaks. Samuti ei võim otokolliga tutvumiseks ja vastuväidete esitam karistusotsuse tegemise päeval.

kohtumaja angla 27.06.2011 istamiseks. aja Viru Vangla ahuldamata gkonnakohtule 30 tööle finants- ja s 25.05.2011 kuni use asuda tööle. D. stsiplinaarmenetlus, 3/1203-D kaebajale ebus Viru Vangla käskkirja andmisel d vältimatult kaasa ud inimväärikuse ja a karistamise soov, ane oli üheaegselt maldanud M. Bendi miseks, tutvustades

2 (7)

Kaebaja märgib et menetlus on viidud läbi uurimisprintsiipi eirates, jättes teadlikult tunnistajatelt seletused võtmata ning samuti ei ole kontrollitud kaebaja väiteid tervisekaardis fikseeritud terviseprobleemide kohta, mis välistavad füüsilise töö tegemise. Menetluse ajal ei kontrollitud ega arvestatud käskkirjas kaebaja poolt esitatud väiteid, mille kohaselt reaalse ohu tõttu kaebaja elule ja tervisele, kardab kaebaja kõrgohtlikus osakonnas tööle asuda. Kõrgohtlikus osakonnas on korduvalt rünnatud kinnipeetavate poolt teisi kinnipeetavaid, mistõttu leiab kaebaja, et tema karistamine selle eest, et kaebaja kardab tööle asuda kõrgohtlikus osakonnas, kus ta võib langeda vägivalla ohvriks, on kaebaja inimväärikust alandav ning vastuolus õigusriigi- ja õiguse üldpõhimõtetega. Kaebaja märgib, et kuna pole kindlaks tehtud kaebaja võimelisus teha tööd, arvestades seda, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on vanglal kohustus viia läbi terviseuuringud, siis sellest tulenevalt oli valvuri korraldus kaebaja tööle sundimiseks seadusevastane ning tühine algusest peale. Samuti käskkirjas tehtud viited, et vangla kooskõlastas enne tööle määramise käskkirja väljaandmist meditsiiniosakonnaga on asjassepuutumatu, kuna selline kooskõlastus on tehtud kaebaja seljataga kaebajat ära kuulamata ning arsti poolt kaebaja tervise probleeme ära kuulamata ja kaebajat välja kutsumata.

Samuti on rikutud ärakuulamispõhimõtet ja ei ole antud mõistlikku aega distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Tuginedes Riigikohtu 17.novembri 2003 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-74-03 ja 25. novembri 2003.a otsusele nr 3-3-1-70-03 on kaebaja arvates ärakuulamata jätmine oluline menetlusviga eriti diskretsiooniotsuste puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest ja seega leiab kaebaja, et range karistusena karterikaristuse määramisel 15 ööpäevaks on rikutud kaalutluspõhimõtet. Kaalutlusotsuse tegemisel on arvestatud ka kaebaja varasemat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest, mis on kehtetuks tunnistatud. Kaebaja on arvamusel, et määratud karistus on ebaproportsionaalne ja oleks saanud piirduda leebema karistusega.

Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumise selles, et kaebaja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda osakonda koristama, kuigi kaebaja oli käskkirjaga määratud finants- ja majandusosakonna abitööliseks. Rikkumise osas viis menetluse läbi inspektor-kontaktisik Marek Bendi. Kaebajat teavitati 02.06.2011 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja oli esitanud seletuskirja 27.05.2011 ning täiendavat seletust ei esitanud. Menetleja koostas kõiki asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli, mida tutvustati kaebajale 27.06.2011. kaebaja soovis menetlusmaterjalidest koopiaid ning koopiad väljastati kaebajale samal päeval kella 12.00 paiku. Inspektor-kontaktisik M. Bendi selgitas kaebajale, et tal on aega vastuväidete esitamiseks samal päeval kella 17.00-ni. Kaebaja nõustus sellega ning lubas, et laseb teisel kinnipeetaval enda eest kirjutada eesti keeles. M. Bendi selgitas, et kaebaja võib vastuväited esitada ka vene keeles. Samal päeval esitas kaebaja kell 13.45 taotluse, milles teatas, et esitab oma vastuväited 28.06.2011, sest ta ei oska eesti ega vene keeles kirjutada ning eesti ja vene keelt valdav kinnipeetav peab talle protokolli tõlkima ning aitama vastuväiteid esitada. Inspektor-kontaktisik selgitas, et võib ise talle menetluse protokolli tõlkida ning teiste kinnipeetavate poole pöördumine ei ole vajalik. Kaebaja keeldus sellest ja väitis, et nii kui nii määratakse talle karistus. Kaebaja oli tööle määratud Viru Vangla 23.05.2011 käskkirjaga nr 6-2/579-T. Enne kinnipeetava tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut isiku töövõimelisuse kohta

3 (7) meditsiiniosakonnast. Kui meditsiiniosakond on lähtuvalt isiku tervisekaardi andmetest otsustanud, et isik võib tööd teha, vormistatakse isik käskkirjaga tööle. Kuna kaebaja oli tööle vormistatud, siis oli eelnevalt tuvastatud, et kaebaja tervislik seisund võimaldab töötada ning lisaks võeti distsiplinaarmenetluse käigus täiendav tõend meditsiiniosakonnast. O. Toomla 22.06.2011 tõendiga on tõendatud, et kaebaja võib töötada koristajana ning vastunäidustusi ei ole.Kaebaja tööle määramise käskkiri oli kooskõlastatud ka julgeolekuosakonna poolt, mistõttu ei leidnud julgeolekuosakond, et kaebaja tööle määramine osakonnas E7 võiks ohtu seada kaebaja julgeoleku. Samuti on kaebajat Viru vangla 18.06.2010 käskkirjaga nr 6- 3/1277-D, ajal kui kaebaja ei viibinud osakonnas E7, karistatud tööst keeldumise eest, mis viitab, et kaebaja keeldumine tööst on põhimõtteline, mitte seotud osakonnas E7 viibimisega. Seega on distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud, et kaebajale anti korraldus asuda tööle. Kaebaja korraldusele ei allunud ning kaebajal ei esinenud aluseid, mis võimaldanuks tal korraldus täitmata jätta.

Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne.

Vastustaja märgib, et menetluse käigus on välja selgitatud kõik olulised asjaolud ning uurimisprintsiipi rikutud ei ole. Valvur J. Gandšu ettekandega on tõendatud, et kaebaja keeldus allumast korraldusele asuda tööle ning kaebaja on ka oma seletuskirjas kinnitanud, et ta tööle ei asunud. Seega on tõendatud, et kaebaja korraldusele ei allunud ning selles osas täiendavalt tõendeid, sh tunnistajatelt ütlusi, koguda vaja ei olnud. Distsiplinaarmenetluse käigus on selgitatud, et kaebaja tööst keeldumine on põhimõtteline, sest kaebaja on keeldunud töötamast ka varem, kui ta ei viibinud osakonnas E7 ning tema väide, et tema julgeolek võib koristama asumisel ohtu sattuda, on otsitud. Kaebaja väide, et menetluses toodud järeldus ei ole asjakohane, sest eelnevalt oli tööst keeldumise põhjus meditsiiniline, ei ole arvestatav. Kaebaja tõi eelnevalt tööst keeldumisel 25.05.2010 seletuskirjas välja ka meditsiinilise põhjuse, kuid lisaks väitis, et tal puudub vastav eriala ning tal on õigus valida tööd vastavalt oskustele. Seega nähtub, et kaebaja keeldumine koristajana töötamast, on põhimõtteline ning ei ole seotud väidetava julgeolekuohuga.

Distsiplinaarmenetluse käigus on ka kontrollitud kaebaja väiteid, et tema tervislik seisund ei võimalda töötada ning O. Toomla tõendiga on tõendatud, et kaebaja tervislik seisund võimaldab koristajana töötada. Ekslik on kaebaja arvamus, et enne tööle määramist pidi meditsiiniosakond kaebaja läbi vaatama. Eraldi tervisekontrolli läbiviimine vahetult enne tööle määramise otsustamist ei ole vajalik, sest tervisekaart annab põhjaliku ülevaate isiku tervislikust seisundist ning töövõimetust tingivad asjaolud on tõsised terviseprobleemid, mis ei saa tekkida nö üleöö. Enne kinnipeetava tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut isiku töövõimelisuse kohta meditsiiniosakonnast. Kui meditsiiniosakond on lähtuvalt isiku tervisekaardi andmetest otsustanud, et isik võib tööd teha, vormistatakse isik käskkirjaga tööle. Ka kaebaja puhul on elektrooniliselt küsitud meditsiiniosakonna arvamust ning meditsiiniosakond on kinnitanud, et kaebaja võib töötada. Ainuüksi asjaolu, et kaebajal on esinenud terviseprobleeme, ei tähenda, et kaebaja on töövõimetu. Kaebaja ei ole pädev hindama oma tervislikku seisundit, vaid selleks on meditsiiniosakonna teenistujad ning käesoleval juhul ei ole leitud, et kaebaja on töövõimetu. Vastupidi kaebaja tervisekaardi kohaselt on korduvalt leitud, et kaebaja võib töötada koristajana.

4 (7)

Vastustaja märgib, et kaebaja on distsiplinaarmenetluse käigus esitanud seletuskirja juhtunu kohta ning kaebaja seletuse osas on menetluse protokollis seisukoht võetud. Kaebajale anti tutvumiseks ka menetluse protokoll ning võimaldati esitada vastuväiteid. Kaebajale esitati koopiad menetlusdokumentidest kella 12.00 paiku ning kaebaja nõustus sellega, et tal on vastuväidete esitamiseks aega sama päeva kella 17.00-ni. Kella 13.45 paiku leidis kaebaja aga, et talle ei piisa sellest ajast, kuna vajab tõlkimisel ja vastuväidete kirjutamisel teiste kinnipeetavate abi. Kaebajale selgitati, et tõlkimisega võib abistada ka ametnik ning vastuväited võib esitada ka vene keeles. Kaebaja keeldus ametniku abist tõlkimiseks ning vastuväiteid ei esitanud. Vastustaja leiab, et kaebajal oli soovi korral võimalus vastuväidete esitamiseks ning kaebaja õigust ärakuulamisele ei ole rikutud, sest kaebaja ise keeldus vastuväidete esitamisest. Kaebaja on kinnipeetav ning ei tööta ega õpi, seega oli kuni kella 17.00-ni määratud aeg vastuväidete esitamiseks piisav aeg ning kaebaja käitumine näitab ilmekalt, et tal puudus tegelik soov vastuväidete esitamiseks. Vastasel juhul oleks kaebaja vastu võtnud menetleja pakkumise, et ta tõlgib ja selgitab ise kaebajale vene keeles menetlusdokumentide sisu. Otsitud on ka kaebaja väide, et ta ei oska vene keeles kirjutada, sest kaebaja esitab vanglale igapäevaselt vene keelseid pöördumisi. Vastustaja märgib, et M. Bendi täitis ajavahemikul 20.06.2011 – 03.07.2011 II üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesandeid ning VSkE § 15 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise pädevus üksuse juhil. Seega oli M. Bendi pädev isi kaebajale distsiplinaarkaristust määrama. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene keeldu, et distsiplinaarkaristuse määraja ei võiks ka ise distsiplinaarmenetlust läbi viia. VangS § 64 lg 4 sätestab küll, et distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Kuid sättest ei tulene, et karistuse määraja ei või ise distsiplinaarmenetlust läbi viia. D. M suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ning karistuse määramisel on M. Bendi järginud kõiki menetluse läbiviimise ning karistuse määramise nõudeid ning ei tulene, et M. Bendi oleks olnud erapoolik.

Vastustaja märgib, et kaebajat on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mis kinnitab, et kaebaja ei ole talle määratud distsiplinaarkaristustest hoolimata järeldusi teinud. Karistuse määramisel on muuhulgas arvestatud, et kaebajat on ka varem karistatud tööst keeldumise eest ning siis määrati karistuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Seega ei saanud kuidagi järgnevalt sarnase rikkumise puhul määrata eelnevast kergemat karistust, mistõttu kaebaja arvamus, et kui kehtetuks tunnistatud karistust ei oleks arvestatud, siis oleks talle määratud kokkusaamise keeld, on ebaõige. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale on asjaolusid arvestades kartseri määramine proportsionaalne ning käskkiri on motiveeritud. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele saab kontrollida abinõu sobivust kontrollides , vajalikkuse ja vajadusel mõõdukuse kontrollimisel. Antud juhul kohaldati kaebaja suhtes kartserisse paigutamist 15 ööpäevaks. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele, asuda tööle, mitte allumise eest karistamise eesmärgiks on kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine. Selleks, et kinnipeetav saaks pärast vabanemist elada õiguskuulekalt, on vajalik tööoskuse ja tööharjumuse olemasolu ning tööst keeldumise eest karistamise eesmärk on mõjutada kaebajat tööle asuma ja õiguskuulekale käitumisele. D. M 06.11.2011 täiendavas seisukohas rõhutas kaebaja tuginedes Riigikohtu 08.02.2011 otsusele nr 3-3-1-4-02, et karistuse määrajal on kohustus süüteoga seonduvad asjaolud õigeaegselt välja selgitada ja otsustada karistuse määramine seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Samuti märgib kaebaja, et Riigikohtu praktikaga ja kaalutlusõiguse üldiste põhimõtetega ei ole kooskõlas, et karistuse määramisel võetakse raskendava asjaoluna arvesse kehtetut distsiplinaarkaristust. Kaebaja märgib, et käskkiri on kaalutlusvigane.

5 (7) KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Viru Vangla 23.05.2011 käskkirjaga nr 6-2/579-T (t.lk.41) määrati D. M tööle finants- ja majandusosakonda majandustöödele abitööliseks alates 25.05.2011 kuni 24.08.2011. 27.05.2011 andis valvur J. Gandšu kaebajale korralduse asuda tööle. D. M keeldus korralduse täitmisest ning kaebaja osas alustati distsiplinaarmenetlus, mille tulemusel määrati Viru Vangla 27.06.2011 käskkirjaga nr 6-3/1203-D kaebajale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise 15 ööpäevaks.

VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega eeltoodud sätetest nähtuvalt on kinnipeetav kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele. Töökohustusest on VangS § 37 lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle 63 aasta vanused kinnipeetavad, üld- või kutseharidust omandavad või tööalasel koolitusel osalevad kinnipeetavad, kuni 3-aastast last kasvatavad kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vastanud.

VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Antud juhul ei allunud D. M vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.

D. M on majandustööle määratud Viru Vangla 23.05.2011 käskkirjaga nr 6.-2/579-T (t.lk.41), mitte töölepinguga ja kinnipeetava töövõimelisuse teeb VangS § 37 lg 3 kohaselt kindlaks arst. Hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele ning meditsiinilist haridust omav teenistuja oskab ja on pädev kannete põhjal andma objektiivset arvamust, kas kinnipeetav on tööle sobilik või mitte. Kuna tervisekaart annab põhjaliku ülevaate isiku tervislikust seisundist ja seal ei olnud fikseeritud niivõrd tõsiseid terviseprobleeme, mis tingiksid isiku töövõimetuse ja need ei saa tekkida ka nö üleöö, on D. M töövõimeline. Antud juhul kooskõlastas D. M töölemääramise perearst Erika Tiinas (t.lk.60) ning hiljem on meditsiiniosakonna poolt hinnangu andnud arstid Viktoria Pronevitš (t.lk.66) ja Olev Toomla (t.lk.67). VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit ning seega on vanglale kinnipeetava tervislik seisund tavaliselt juba enne tema tööle määramist teada. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et koristustöödele määramisel ei pea arst kinnipeetavat täiendavalt üle vaatama, kui tal ei ole tekkinud kahtlusi, vaid võib lähtuda tervisekaardi andmetest. Vangla ei tuvastanud ka julgeolekuriske kaebaja E7 osakonda koristama asumisel. E7 osakonnas paiknevad küll ohtlikud kinnipeetavad, kuid korra tagamiseks on seal rohkem valvureid ja kaebaja tööle määramise käskkiri on kooskõlastatud julgeolekuosakonna poolt (t.lk.60). Seega on halduskohus seisukohal, et koristaja töö näol ei ole tegemist niivõrd raske füüsilise tööga, mis käiks kaebajale ülejõu ja millest peaks vabastama tervislikel põhjustel. Samuti ei ole tuvastatud, et osakonnas E7 töötamine on ohtlik. Pigem nõustub kohus vastustajaga, et tööst loobumine on põhimõtteline.

Kaebajal oli õigus haldusaktiga mittenõustumisel esitada 30 päeva jooksul Viru Vangla

6 (7) direktorile vaie, kuid ta ei ole vaidlustanud oma tööle määramise käskkirja. Kuna nimetatud käskkirja ei ole tühistatud, siis on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Samuti oli vanglaametniku korraldus tööle asumiseks seaduslik ja korralduse mittetäitmisega pani D. Maisurjants toime distsipliinirikkumise.

Tööharjumuste tekitamine on üks kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise viise. Töökohustuse täitmata jätmine on käsitletav kinnipeetava distsipliinirikkumisena ning selle eest on vanglal õigus VangS § 63 alusel kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada (võib kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks). Kuna kaebaja jättis 27.05.2011 süüliselt täitmata kohustuse asuda tööle, siis oli kaebaja karistamine distsiplinaarkorras õiguspärane ja VangS sätetega kooskõlas.

Riigikohtu halduskolleegium on 1. märtsi 2007.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p-s 14 selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebuse esitajal puudusid kaalukad põhjused tööst keeldumiseks, mistõttu on ta tööst keeldumisega rikkunud VangS § 67 lg-t 1 ja § 37 lg-t 1 ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud.

Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja karistuse määramise kord ja tingimused on kehtestatud VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41. D. M puhul ei ole neid nõudeid rikutud. Talle on teatatud menetluse alustamisest (t.lk.47) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (t.lk.46), menetluse käik on protokollitud (tl 44), distsiplinaarkaristuse määras pädev ametnik, see vormistati käskkirjana (t.lk.42-43), karistuse valikut on põhjendatud ja on välja toodud kaalutlused (VangS § 64 lg 4). Distsiplinaarkaristus määrati VangS § 64 lg-s 41 toodud tähtaja jooksul. Asjaolu, et M. Bendi oli üheaegselt nii distsiplinaarmenetluse läbiviijaks kui ka karistuse määrajaks, ei tähenda, et rikutud oleks menetlusnõudeid. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene keeldu, et distsiplinaarkaristuse määraja ei võiks ka ise distsiplinaarmenetlust läbi viia. M. Bendi täitis ajavahemikul 20.06.2011 – 03.07.2011 II üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesandeid (t.lk.58) ning VSkE § 15 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise pädevus üksuse juhil. Seega oli M. Bendi pädev isik kaebajale distsiplinaarkaristust määrama. Haldusakti tühistamise saavad kaasa tuua vaid niisugused vormi- või menetlusnõuete rikkumised, mis mõjutasid otsustuse sisu. D. M puhul ei kinnita miski kohtule esitatust, et temale määratud arvukatest distsiplinaarkaristustest eelneva tööst keeldumise väljatoomine mõjutas, kuidagi tema karistust, sest eelkõige arvestati karistuse määramisel ikkagi kinnipeetava eelnevat karistatust, mitte konkreetset karistust, mis on antud juhul ka tühine. Kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni 45 tööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, siis 15 ööpäevane karistus töötamisest keeldumise eest varem juba karistatud isikule (t.lk.61-62) pole ülemäärase raskusega ja võib teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige paremini kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Distsipliinirikkumise eest konkreetse karistuse määramine on vastava ametiisiku kaalutlusotsustus, mille suhtes on kohtu kontrolliõigus piiratud.

7 (7)

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, motiveeritud ning tugineb tuvastatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Seega jätab kohus kaebuse HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

Mare Krull kohtunik