2-11-8512/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - tegemise aeg ja koht 30. november 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-8512 Tsiviilasi OÜK hagi FOÜ (endise ärinimega FAktsiaselts) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagi hind Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised hageja OÜK (registrikood XXX asukoht XXX), hageja seaduslik esindaja HJ ja lepinguline esindaja Tiit Kull kostja FOÜ (registrikood XXX asukoht XXX), kostja lepinguline esindaja Marko Bronzov 891,05 eurot 11.11.2011.a, avalik kohtuistung Hageja seaduslik esindaja HJ ja lepinguline esindaja Tiit Kull, kostja lepinguline esindaja Marko Bronzov. RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata. 2. Jätta kõik menetluskulud OÜK kanda.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 26.04.2011.a määrusega andis kohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

20.05.2011.a esitas hageja hagiavalduse kohtusse. Hagi ja selle täpsustuse kohaselt teostas hageja 2010.a detsembris Tallinnas XXX asuval objektil ehitusplatsi valgustuse ja tarnis selleks materjalid. Kostja võttis tööd 30.12.2010.a vastu, kuid ei ole nende eest tasunud. Tööde eest tasumise tähtaeg oli 30.01.2011.a. Eeltoodust tulenevalt moodustab kostja põhivõlgnevus hageja ees 885,70 eurot ja viivisevõlgnevus 10.05.2011.a seisuga 442,85 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Lisaks sellele nõuab hageja kostjalt tähitud kirjade saatmise kulu hüvitamist summas 5,35 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole XXX asuval ehitusobjektil töid teinud ega ole ka hagejalt mingeid töid tellinud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastas XXX asuva ehitusobjekti peatöövõtja OÜ R esindaja. Kostja ei ole sellele isikule andnud õigust võtta kostja nimel rahalisi kohustusi. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping või mitte. Tsiviilasja materjalides on 30.12.2010.a akt tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta, mille järgi hageja andis kostjale üle Soo 1 ehitusplatsil prožektorite paigaldusja ühendustööd. Tööde eest on hageja esitanud 30.12.2010.a kostjale arve summas 885,70 eurot.

Hageja selgituste kohaselt sõlmis ta lepingu kostjaga, keda esindas projektijuht KK. Hageja selgituste kohaselt allkirjastas KK ka tööde üleandmis-vastuvõtmisakti. Kostja vastuse kohaselt ei ole tema hagejaga lepingut sõlminud, samuti puudus akti allkirjastanud isikul õigus kostja nimel võtta rahalisi kohustusi. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 2 esindab juriidilist isikut juhatuse liige. Vaidlus puudub, et KK ei olnud kostja juhatuse liige. Tulenevalt TsÜS § 117 lg 2 võib esindusõiguse anda ka tehinguga (volitus). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et KK oli volitus kostja nimel tehingute tegemiseks ja tööde vastuvõtmiseks. Seega ei ole leidnud tõendamist, et KK oli õigus kostja nimel tehinguid teha ja töid vastu võtta. Kuna tõendamata on hageja väide, et leping sõlmiti kostjaga, siis puudub hagejal õigus nõuda lepingu täitmist kostjalt. Kohus leiab, et hagi ei saa rahuldada ka tulenevalt TsÜS § 132 lg 1. TsÜS § 132 lg 1 sätestab, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandusvõi kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandusvõi kutsetegevusega. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et KK käitumine oleks

3 olnud seotud kostja majandustegevusega. Tunnistajana ülekuulatud AH, kes on endine kostja töötaja, ütluste kohaselt oli Soo tn objekti peatöövõtja OÜ R. Tunnistaja ei osanud ütelda, milline oli kostja roll sellel objektil. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks sellel ehitusobjektil töid teinud. Seega ei saa TsÜS § 132 lg 1 rakendada. Kostja kohustus maksta hagejale raha ei saa tuleneda ka käsundita asjaajamise sätetest. Kuna pole tõendatud, et kostja oleks teinud sellel objektil töid, siis ei saa ka väita, et hageja oleks teinud midagi kostja kasuks (võlaõigusseaduse § 1018). Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik