2-05-16024/67 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.11.2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-16024

Tsiviilasi

Spirits International B.V. hagi OÜ PUT vastu kaubamärgi

„Stol-I“

kaubamärgiomaniku

ainuõiguse

lõppenuks

tunnistamiseks klassis 33

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1597,79 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.03.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ PUT apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Spirits International B.V. (asukoht rue nicolas Bové 7,

L-1253 Luksemburg, Luksemburg), esindaja patendivolinik

Almar Sehver;

Kostja OÜ PUT (registrikood 10699521, asukoht Narva mnt

53, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Priit Lätt.

Kohtuistungi toimumise aeg

20.10.2011, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.03.2011 otsus Spirits International B.V. hagis OÜ PUT

vastu kaubamärgi „Stol-I“ kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks

klassis 33 (kaubamärgiregistreering nr 23320) muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ PUT kanda.

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,

samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 06.11.2008 esitas Spirits International B.V. (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ PUT (kostja)

vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaubamärgile “Stol-I” (reg.nr 23320) lõppenuks

tunnistamiseks klassis 33 tulenevalt kaubamärgi mittekasutamisest. Kaubamärgiõigused

„Stolichnaya“ ja „Stoli“ kuuluvad käesoleval hetkel nii mujal maailmas kui ka Eestis valdavalt

hagejale. Hageja taotleb Eestis kaubamärgi STOLI registreerimist, mis on lühendnimetus

kaubamärgist STOLICHNAYA ja mitmete hageja kaubamärkide osaks. Hageja andmed Eesti

osas märgitud rahvusvahelise kaubamärgiregistreeringuna on järgmised: STOLI, rahvusvaheline

reg.nr 739600D, registreeringu kuupäev 29.06.2000, prioriteet 15.06.2000, klassides 32 ja 33.

2. Patendiamet on kaubamärgi STOLI õiguskaitset välistava asjaoluna esitanud kostja varasema

kaubamärgi „Stol-I“ klassis 33, mille andmed on järgmised: Stol-I, Eesti rahvuslik reg.nr 23320,

registreerimise kuupäev 24.04.1997, klassides 33, 35, 36, 39, 42, s.h klassis 33 kaupadele

“alkoholjoogid (v.a õlu)”. Kostja sai alates 04.06.2007 nimetatud kaubamärgiregistreeringu

omanikuks, mil registreeriti märgi võõrandamine kostjale selle algselt omanikult AS-lt Stol-I.

Hageja on asjast huvitatud isikuks, kuna kostja kaubamärk on takistuseks tema eelpool viidatud

kaubamärgi Eestis registreerimiseks.

3. Kostja kaubamärgiregistreering nr 23320 on registreeritud 24.04.1997 ning seetõttu viieaastane

kaubamärgi kasutamise kohustuse periood täitus esmakordselt juba 25.04.2002. Hagejale

teadaolevatel andmetel ei ole kostja kaubamärki „Stol-I“ Eestis kasutanud registreeringu klassis

33 märgitud kaupade tähistamiseks vastavate kaupade kaubamärgi funktsioonis KaMS § 3

mõistes.

4. KaMS § 55 lg 2 kohaselt loetakse ainuõiguse lõppenuks tunnistamise korral registreering

kehtetuks hagi esitamise kuupäevast arvates. Hageja võib nõuda ainuõiguse lõppenuks

tunnistamist hagi aluse tekkimise kuupäevast arvates. Hageja taotleb kaubamärgiregistreeringu

nr 38680 ainuõiguse täielikult lõppenuks tunnistamist Eestis alates hagi esitamise kuupäevast

arvates, s.t alates 06.11.2008. Kostja on määratlenud vaidlusaluse ajalise perioodi küsimusena

kas kaubamärki „Stol-I“ on kasutatud viie aasta jooksul arvates 24.04.1997 (st kuni 24.04.2002).

Kaubamärgi

kasutamise

kohustus

algab

kaubamärgi

registreerimisega

ja

5-aastase

mittekasutamise perioodi täitumisel on võimalik kaubamärgiomaniku ainuõigus tühiseks

tunnistada, kuid kaubamärgi kasutamise kohustuse algusaeg ei ole üheselt seotud kaubamärgi

registreerimise kuupäevaga. Iga 5-aasta pikkune ajavahemik pärast kaubamärgi registreerimist

toob kaasa ainuõiguse tühiseks tunnistamise võimaluse.

5. Antud juhul on kaubamärk registreeritud 24.04.1997 ning hagiavaldus esitatud 08.11.2008, s.t

kaubamärgi registreerimise ning hagi esitamise vahele jääb ligi 10-aastane ajavahemik. KaMS

§ 55 lg 2 sätestab hageja diskretsiooniõiguse nõuda kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks

tunnistamist: a) alates 5 aasta möödumist registreerimise kuupäevast, millisel juhul oleks

lahendamist vajavaks küsimuseks, kas kaubamärki on kasutatud perioodil 24.04.1997 kuni

24.04.2002 ning taotleb hagis ainuõiguse lõppenuks tunnistamist alates hagi aluse tekkimise

kuupäevast; või b) alates hagi esitamisest, millisel juhul lahendamist vajavaks küsimuseks on,

kas kaubamärki on kasutatud 5 aastase perioodi vältel, mis vahetult eelnes hagi esitamisele,

antud juhul 08.11.2003-08.11.2008.

6. Hageja tugineb oma nõudes teisele alternatiivsele võimalusele. Poolte vahel puudub vaidlus

selles, et STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA viinade tagaetikettidele oli

trükitud internetiaadress www.stol-i.ee. Poolte vahel on vaidlus selles kas selline tähise

kasutamine kvalifitseerib selle tegeliku kasutamisena kaubamärgina klassis 33 kaupade

tähistamisel kaubamärgifunktsioonis (KaMS § 3), s.t kas tegemist on tähisega, mille alusel on

võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu teiste ettevõtjate kaupadest. Tähise www.stol-i.ee

kasutamist STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA viina tagasiltidel ei saa pidada

kaubamärgi “Stol-I” kasutamiseks klassi 33 kauba (viin) tähistamisel. Vastavate kaupade tarbija

ei taju tähist www.stol-i.ee kaubamärgina KaMS § 3 tähenduses, s.o ühe ettevõtte alkoholitooteid

teiste ettevõtjate samaliigilistest kaupadest eristava tähisena. Eristavate kaubamärkidena

toimivad, s.o kaubamärgi funktsiooni täidavad antud juhtudel kaubamärgid STOLICHNAYA,

MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA.

7. Kostja esitatud materjalid tõendavad STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA

kaubamärgi tegelikku kasutust. Tähis STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA on

kujundatud domineerivalt kauba tähistusel (etikettidel). AS Stol-I on vähetähtsal moel

tagaetiketil kasutanud kodulehekülje www.stol-i.ee aadressi. Sellisest kasutusest tulenevalt ei

taju tarbija www.stol-i.ee tähist kui klassi 33 kuuluva kauba (viina) tähistavat kaubamärki.

Alkohoolsete ning teiste pudelis müüdavate jookide puhul esitatakse kaubamärk domineerival

kujul üldjuhul esietiketil, kuna soovitakse luua turg nendele kaupadele või säilitada seda ning see

saavutatakse kujundades oma kaubamärki kõige nähtavamal pudeli kohal – esietiketil.

Käesolevas vaidluses esitatud esietiketil puudub www.stol-i.ee tähis ning selle asemel on

domineerival moel esitatud tähis STOLICHNAYA. Väikeses kirjas on eesti keeles kirjutatud:

“Valmistab AS Liiwi Heliis ZAO Sojuzplodimport litsentsi alusel Toodetud Eestis”. Tagaetiketil

on tähis STOLICHNAYA samuti kujundatud domineerival moel, etiketi ülemises osas läbivates

suurtähtedes. Seejärel on kirjas leedu, vene, inglise ja eesti keeles toodet tutvustav tekst:

“Originaalne vene viin, mida valmistatakse LUKS teraviljapiiritusest ja spetsiaalselt töödeldud

joogiveest. Sobib tarvitada puhtalt, jääga või kokteilides. Villitud AS-is Liiwi Heliis koostöös

ZAO Sojuzplodimportiga Moskva, Venemaa. Pakend on valmistatud lasertehnoloogiat

kasutades. Stolichnaya on parim näide vanade vene traditsioonide ja tulevikutehnoloogia

kooseksisteerimisest …” Viinatoodet tutvustavas kirjas ei ole ühtegi korda mainitud AS Stol-I

kaubamärki Stol-I ning selle seost viinaga. Esitatud informatsioonist tulenevalt on ZAO

Sojuzplodimport märgitud kaubamärgi STOLICHNAYA omanikuna ja AS Liiwi Heliis viina

villijana. Tähist www.stol-i.ee on kasutatud eraldiseisvana triipkoodi all väikses kirjas, mis

pigem seostub viitena selle kõrval kujundatud turvaelementide ja/või etikettide tootjale.

8. Tähise www.stol-i.ee kasutamist tagaetiketil, vähetähtsal moel ning toote kirjeldusest

eraldiseisvana, ei saa pidada viina kaubamärgina kasutamiseks. Sellist kasutust võib äärmisel

juhul käsitleda kui klassi 16 kuuluvate siltide (AS Stol-I müüs tootjatele vastavate viinade

etikette) ja pakendi tootja ja/või klassi 9 kuuluva hologrammi tootja kaubamärgina, kuna tähis

www.stol-i.ee asub kahe turvaelemente selgitava kujutise läheduses ja kostjale kuulub vastava

hologrammi

kaubamärgiregistreering

nr

40036.

Arvestades

AS

Stol-I

suhteid

kaubamärgiomanikega võib arvata, et kasutamine on toimunud ka “intellektuaalomandi

litsentsimise korraldamise” teenuse tähistusena.

9. Iseenesest ei saa välistada, et internetiaadressi kasutamine võib kujutada endast tähise kasutamist

kaubamärgina, kuid selle eelduseks on, et tarbija tajub selle domeeninime kasutamist eristava

sümbolina (milline tingimus antud juhul toote tagaetiketil täidetud ei ole) ja ta tajub selle

kasutamist teatavaid kaupu või teenuseid tähistava kaubamärgina (milline tingimus ei ole antud

juhul alkohoolsete jookide osas samuti täidetud). Lisaks eeldab domeeninime kasutamise

lugemine kaubamärgi kasutamiseks ka seda, et antud domeeniaadressilt on võimalik saada teavet

kaubamärgiga tähistatud kaupade kohta.

10. Antud juhul ei ole AS Stol-I tõendanud, et ta oleks kasutanud kodulehekülge www.stol-i.ee

seoses alkohoolsete jookidega (näiteks seal neid reklaaminud). Vastupidi, esitatud väljatrükid

nimetatud koduleheküljelt näitavad, et seal on avaldatud üksnes AS Stol-I kontaktandmed ning

igasugune viide alkohoolsetele jookidele puudub, kodulehekülje külastatavusstatistika näitab

praktiliselt olematut külastatavust. Kostja on ka ise möönnud, et koduleheküljel avaldati vaid AS

Stol-I tegevuskoha aadress ning sidevahendite andmed, mille kaudu AS Stol-I potentsiaalsetel

äripartneritel alkoholiturul oli võimalus ühendust võtta AS-ga Stol-I, kui viinade

STOLICHNAYA,

MOSKOVSKAYA

ja

RUSSKAYA

suhtes

ainuõigustatud

isikuga

omandamaks litsentsi nende viinade tootmiseks. Eeltoodust nähtub, et nimetatud kodulehekülg ei

olnud suunatud klassi 33 kauba (viin) tarbijale – isikule, kes ostab viina. Antud kodulehekülg ja

seega ka tähise www.stol-i.ee kasutus oli suunatud üksnes äripartneritele, kes olid huvitatud

õiguste (all-litsentsi) omandamisest kaubamärkide STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja

RUSSKAYA kasutamiseks viina tootmisel ja turustamisel. Selliseid äritehinguid korraldas AS

Stol-I. Sellisel viisil tähist www.stol-i.ee oma äripartneritele suunates, kasutas AS Stol-I seda

tähist „intellektuaalomandi litsentsimise korraldamine“ teenuse tähistamiseks, mitte klassi 33

kauba „viin“ tähistamiseks.

11. Asjaolu, et kaubamärgiomanik ei lubanud AS Stol-I kaubamärki suuremalt ega muus kohas

esitada, ei ole antud juhul oluline. Tähtis on, kas vaadeldavate kaupade tarbijate või vastavas

ärisektoris osas tajutakse Stol-I kaubamärki, kui alkohoolseid jooke tähistavat kaubamärki.

Asjaolu, et toote etiketil esineb viide koduleheküljele www.stol-i.ee ei tõenda, et seda tähist

tajutakse kui alkohoolse joogi kaubamärki. On üldlevinud praktika, et tootetähistuses esitatakse

muid kaubamärke, näiteks pakendiorganisatsioonidesse kuuluvust tähistavaid kaubamärke,

pakendi tootjaid identifitseerivaid kaubamärke või tootjaid identifitseerivaid kaubamärke. Kõiki

neid kaubamärke kasutatakse vastavate kaupade ja teenuste tähistamiseks (jäätmekäitlus,

pakendid, tootmine), milleks ei ole üldjuhul need kaubad, mida vastav pakend sisaldab ja mis on

tähistatud oma kaubamärkidega.

12. AS Stol-I on sõlminud äriühinguga OÜ Vana Kala litsentsilepingu vaidlusaluse kaubamärgi

kasutamiseks. Antud küsimus omab tähtsust otsustamaks kas antud vaidluse ajaraamides toimus

kaubamärgi kasutamist vana KaMS § 18 lg 1 mõistes perioodil 08.11.2003 kuni 31.03.2004, s.t

kuni uue KaMS kehtima hakkamiseni. Vana KaMS § 18 lg-le 2 ainuüksi formaalne toiming –

litsentsi andmine, ei täida kaubamärgi kasutamise kohustust. Vana KaMS § 18 lg 1 nägi ette, et

„kaubamärgiomanik on kohustatud kaubamärki kasutama, kusjuures kaubamärgi kasutamiseks

loetakse käesoleva seaduse paragrahv 5 lõikes 3 toodud toiminguid.” Kostja ei ole esitanud

tõendeid, et litsentsi saaja OÜ Vana Kala oleks kaubamärki „Stol-I“ asunud kasutama klassi 33

kaupade tähistamiseks. AS Stol-I, OÜ SLAGETVIDNEVA (varasema ärinimega OÜ Vana Kala)

ja kostja äriregistri ajaloo väljatrükk tõendab, et ettevõtete registreeritud põhikirjaliseks

tegevusalaks ega ka majandusaasta aruandes näidatud tegelikuks tegevusalaks ei ole kunagi

olnud alkoholtoodete tootmine. Samuti ei ole andnud alkoholiregistri kehtivad ega kehtetud

kanded vastet vaidlusalusele tähisele. Lisaks eeltoodule on AS Stol-I ja OÜ Vana Kala vahel

sõlmitud litsentsileping näilik tehing. AS Stol-I ja OÜ Vana Kala oli ja on kontrollitud ning

juhitud ühe ja sama isiku – Alekandr Tokarev (tänasel päeval Aleksander Zubowicz) poolt.

Litsentsileping sõlmiti 19.04.2002, st viis (5) päeva enne, kui registreeringu nr 23320 suhtes

saabus 24.04.2002 kaubamärgi 5 aastase kasutamise kohtuse tähtaeg. Leping ei näinud ette

kaubamärgi kasutamise kohustust ega reguleerinud sisuliselt kaubamärgi kasutamist. Leping oli

tasuta, tegemist oli ainulitsentsiga, kuid AS Stol-I jätkas märgi kasutamist.

13. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada kohtu 11.10.2007 ja 22.11.2007 määruse alusel

kohtule tasutud tagatis.

Kostja vastuväited

14. Kostja vaidles hagile vastu.

15. AS Stol-I kasutas oma äritegevuses, sh tehingute tegemiseks vms blankette, millele oli trükitud

logona „Stol-I“ koos kaubamärgi registreeritusele viitava hoiatustähistusega (®). Samuti oli iga

Eestis, Lätis ja Leedus müüdud STOLICHNAYA viina pudeli etikett juba 2000.a arvates

tähistatud AS Stol-I kaubamärgiga Stol-I. Viina proovipartiisid, millel oli viide AS Stol-I

kaubamärgile Stol-I, toodeti Eestis juba ajavahemikul 1997.a kuni 1999.a. Sellest nähtub, et AS

Stol-I täitis ka vahetult pärast kaubamärgi „Stol-I” registreerimist vana KaMS-s sätestatud

kaubamärgi kasutamise kohustuse. AS Stol-I on kasutanud kaubamärki „Stol-I” kõikide talle

antud õiguste alusel toodetavate ja turustatavate alkohoolsete jookide etikettidele märgitud

domeeninime (www.stol-i.ee) koosseisus. Vana KaMS ei keelanud ning kehtiv KaMS ei keela

vastava kaubamärgi esitamist domeeninime koosseisus, kui kaubamärk ja selle kujutamise viis

olulises osas säilib. Samuti ei ole seadusega kehtestatud nõudeid kaubamärgi kaupadel esitamise

suurusele ega asukohale kauba pakendil või etiketil. Kaubamärgi esitamise viis toote pakendil on

kaubamärgiomaniku vaba valik. AS Stol-I otsustas kaubamärgi lülitada domeeninime koosseisu

just alkohoolsete jookide etikettidele kantava informatsiooni rohkusest tuleneva ruumi piiratuse

tõttu. AS Stol-I ja kostja on varasemalt viidanud patendivolinik Mari Toomsoo artiklile

„Kaubamärgiomanike õiguste kaitse seoses domeeninimedega”. Artiklis esitatud arvamuse

kohaselt tuleb juhul, kui domeeninime osana kasutatakse kaubamärki, vaadelda domeeninime kui

tähist, mis võib sisaldada viidet kaubamärgiomanikule domeeninime koosseisu lülitatud

kaubamärk Stol-I, mis on ühtlasi ka kostja kui vaidlusaluse aja kaubamärgiomaniku ärinimi.

Seega on iga konkreetse alkohoolse joogi etiketil viide selle toote suhtes õigustatud ja kohustatud

isikule. Arutledes domeeninime funktsioonide üle, jõuab eelviidatud artikli autor järeldusele, et

domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga, sest hõlbustab kaupade eristamist,

täidab reklaamifunktsiooni ning näitab kuuluvust. Seega on ka käesoleval juhul võimalik väita, et

viinade

STOLICHNAYA,

MOSKOVSKAYA

ja

RUSSKAYA

etikettidele

märgitud

domeeninimi, mille koosseisu oli lülitatud kaubamärk „Stol-I”, täitis kaubamärgiomaniku

reklaamimise ülesannet, näitas konkreetse alkohoolse joogi osas õiguste kuuluvust kaubamärgi

„Stol-I”

omanikule

ning

hõlbustas

eelkõige

nende

viinade

(STOLICHNAYA,

MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA), mille suhtes teostas õigusi kostja, eristamist võimalikest

samanimelistest

viinadest,

mille

üle

õiguste

teostamise

õiguse

võis

kaubamärkide

STOLICHNAYA,

MOSKOVSKAYA

ja

RUSSKAYA

omanik

mingil

ajahetkel

litsentsilepinguga otsustada anda kellelegi teisele. AS Stol-I veebilehel said äripartnerid sisse

logida ning näha andmeid kauba tootmise kohta. Tavakülastajale oli seal informatsiooni kaupade

kohta näiteks kokteiliretseptid. Domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt paljuski

kaubamärgiga, kuna hõlbustab eristamist, meeldejäämist, näitab kuuluvust, samuti täidab

reklaamifunktsiooni. Ka Riigikohus on rõhutanud, et domeeninimi pole üksnes aadress, vaid

kannab ka muid funktsioone ning domeeninimi sarnaneb funktsioonidelt kaubamärgiga.

Domeeninimi oli ainus kaupade etiketile märgitud viide kontaktivahendile, kuna viib asjast

huvitatud isiku internetileheküljele, millelt olid kõnealusel perioodil leitavad nii kostja

tegutsemiskoha aadress kui ka muud sidevahendite andmed. Seega on nimetatud domeeninimi

ainus otsene kontakt, mille kaudu oli AS Stol-I potentsiaalsetel äripartneritel alkoholiturul

võimalus ühendust võtta AS Stol-I kui viinade STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja

RUSSKAYA suhtes ainuõigustatud isikuga. AS Stol-I on ärinimi. Ärinimi ehk firma on

äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Vastavalt tööstusomandi kaitse Pariisi

konventsiooni artiklile 8 kaitstakse firmanimetust kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku

taotluse esitamiseta või firmanimetuse registreerimiseta, olenemata sellest, kas see kuulub

kaubamärgi koosseisu või mitte. AS Stol-I sõlmis litsentsilepingu OÜ-ga Vana Kala, esitas selle

kohta kande tegemiseks Patendiametile avalduse ning tasus riigilõivu. Väljavõtted ajakirja City

Paper 2001.a ja 2002.a alguse väljaannetest tõendab tähise kasutamist kaubamärgina. Nimetatud

Baltikumiüleses ajakirjas avaldas AS Stol-I regulaarselt reklaami, milles oli muu hulgas olulise

elemendina kasutatud vaidlusalust kaubamärki Stol-I. Reklaami eesmärgiks oli muu hulgas

kutsuda tarbijaid ja potentsiaalseid koostööpartnereid AS Stol-I internetileheküljele www.stol-

i.ee, mis sisaldas informatsiooni AS Stol-I ja tema tellimusel toodetavate alkohoolsete jookide

kohta.

16. Kostja on esitanud taotluse jätta kohaldamata vana TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel välja antud

justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42, mis kehtestab hinnata hagi puhul advokaadi abi eest

väljamõistetava summa ülempiiri on vastuolus põhiseadusega. Menetluskulud on oma olemuselt

kahjuhüvitis. Seadusandja ei saa delegeerida täitevvõimule piirangute kehtestamist kahjuhüvitise

suuruste üle. Määrusega kehtestatud piirang on ebaproportsionaalne.

Maakohtu otsus

17. 30.03.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi kaubamärgi „Stol-I“ kaubamärgiomaniku

ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks klassis 33 ja tunnistas kostja ainuõigust „Stol-I“

kaubamärgiregistreeringule nr 23320 klassis 33 lõppenuks alates 06.11.2008. Kohus tagastas

AAA Patendibüroo OÜ-le 11.12.2007 S.P.I Spirits LTD poolt deposiiti tasutud 3195,58 eurot.

Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 479,34 eurot ja õigusabikulud maksimaalses

määras 3195,58 eurot.

18. Patendiameti kaubamärgiregistri väljavõttest nähtub, et vaidlusalune kaubamärk Stol-I on

registreeritud Eesti rahvuslik reg.nr 23320, registreerimise kuupäev 24.04.1997, klassides 33, 35,

36, 39, 42, s.h klassis 33 kaupadele “alkoholjoogid. Kaubamärgi algseks omanikuks oli AS Stol-I

ning alates 04.06.2007 on kaubamärgi omanikuks kostja.

19. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et teatavatel STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja

RUSSKAYA viinade tagaetikettidele oli trükitud internetiaadress www.stol-i.ee. Poolte vahel on

vaidlus selle üle kas tähise kasutamine domeeninimena kvalifitseerib kasutamisena

kaubamärgina klassis 33 kaupade tähistamisel. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et AS Stol-I esitas

patendiametile registreerimiseks OÜ-ga Vana Kala sõlmitud litsentsilepingu, kuid vaidlevad

selle üle, kas tegemist on reaalselt eksisteerinud tehinguga ning kas pelgalt litsentsilepingu

sõlmimine tagab kaubamärgi kasutamise või on vajalik kaubamärgi tegelik kasutamine ka

litsentsisaaja pool. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas ajakirjas City Paper 2001.a ja 2002.a

ilmunud reklaamid on käsitletavad kaubamärgi kasutamisena. Hageja tugineb ajaperioodile

08.11.2003-08.11.2008. Asja lahendamiseks on vaja tõlgendada seadust ning välja selgitada,

mida tähendab kaubamärgi kasutamine. Asja lahendamiseks on vaja samuti välja selgitada, kas

kostja kasutas kaubamärki hagi aluses välja toodud ajaperioodil.

20. KaMS § 53 lg 1 p 3 kohaselt võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu

nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast

registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie (5) järjestikuse aasta jooksul KaMS § 17

tähenduses kasutatud. Asjas ei ole vaidlust, et hageja (eelnevas menetluses iseseisva nõudega

kolmas isik) on asjast huvitatud isik, kellel on õigus esitada hagi kaubamärgi ainuõiguse

lõppenuks tunnistamiseks. KaMS § 17 lg 1 kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud

kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks.

KaMS § 17 lg 2 sätestab, et kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt loetakse

kaubamärgi kasutamist kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide

poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud; üksnes väljaveoks mõeldud kaupade

või nende pakendi tähistamist ja kaubamärgi kasutamist kaubamärgi omaniku loal. Samasisulise

nõude sätestab kehtiva KaMS § 18 lg 1.

21. Euroopa Kohus on kohtuasjas Arsenal FC vs Reed, C-206/01 ning kohtuasjas Hölterhoff vs

Freiesleben C-2/00 rõhutanud, et kaubamärgi kasutamiseks saab pidada kaubamärgi kasutamist

kaupadel ja toodetel, mille suhtes see on registreeritud, st kaubamärki tuleb kasutada tema

põhifunktsioonis, et see eristaks ühe tootja kaupu teistest. Samale seisukohale on asunud ka

Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Disainlahenduste Registreerimise amet oma juhendis

„Opposition Guidlines“. Sellise nõude täitmiseks on vajalik, et kaubamärgiga oleks tähistatud

vastav kaup. Igasugune muus vormis, nagu näiteks äriühingu logol, domeeninimes, reklaamidel

jm moel kaubamärgi kasutamine on kaubamärgi omaniku ainuõigus ja sellist tegevust saab

kaubamärgi omanik teistel isikutel keelata. Samastatav ei ole siiski kaubamärgi kasutamine

kaubamärg põhifunktsioonis ja teistel isikutel oma ainuõiguse kasutamise takistamine.

Käesoleval juhul peaks kaubamärgi kasutamiseks klassis 33 pidama olukorda, kus vaidlusaluse

kaubamärgiga oleks olnud tähistatud mõni alkohoolne jook (v.a õlu).

22. Kaubamärgi kasutamiseks tuleb pidada ka litsentsilepingu sõlmimist. Vaidluse all ei ole asjaolu,

et Stol-I tähistusega alkohoolset jooki ei ole Eestis alkoholiregistris registreeritud. Hageja

esitatud alkoholiregistri väljavõtetest nähtub, et AS Stol-I ega OÜ Vana Kala ei ole

registreerinud alkohoolset jooki, mis oleks tähistatud vaidlusaluse kaubamärgiga. Kohus ei

analüüsinud AS Stol-I ja OÜ Vana Kala vahel sõlmitud tehingu näilikkuse kohta esitatud väiteid,

sest need ei ole asjas olulised. Litsentsileping ise ei kvalifitseeru kaubamärgi kasutamiseks, kui

litsentsilepingu alusel tegelikku kasutamist ei toimu. Kaubamärgina registreeritud tähise

kasutamine domeeninimena või ka ajakirja City Paper reklaamil ei viita „Stol-I“ nimelisele

kaubale vaid üksnes vastavasisulisele veebilehele. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid veebilehe

sisu kohta. Hageja on esitanud tõendid veebilehel oleva info kohta, kuid asjas ei oma need kohtu

arvates sisulist tähtsust, sest ka veebilehel ei ole kasutatud Stol-I tähist alkohoolse joogi

tähistamiseks. Ka ei puuduta ajakirja City Paper reklaamid vaidlusalust perioodi, vaid on

varasemast ajast.

23. Kostja on esitanud taotluse jätta kohaldamata vana TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel välja antud

justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42, mis kehtestab hinnata hagi puhul advokaadi abi eest

väljamõistetava summa ülempiiri on vastuolus põhiseadusega. Menetluskulud on oma olemuselt

kahjuhüvitis. Seadusandja ei saa delegeerida täitevvõimule piirangute kehtestamist kahjuhüvitise

suuruste üle. Määrusega kehtestatud piirang on ebaproportsionaalne. Kohus asus seisukohale, et

vana TsMS § 61 lg 1 p 2 ja selle alusel kehtestatud justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42, mis

kehtestab hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri, ei ole

vastuolus põhiseadusega. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on lahendada asi kiiresti, õigesti ja

võimalikult väikeste kuludega, mis tähendab, et menetlusosalisel peab olema enne hagi esitamist

või tema vastu esitatud hagist teadasaamisel muuhulgas hinnata kui kulukaks kohtu abil vaidluse

lahendamine läheb. Ilma piirmäärasid kehtestamata puudub isikul võimalus kaitsta ennast

vastaspoole ebamõistlikult suurte menetluskulude vastu. Hageja kohtukulude nimekirja kohaselt

on tasutud riigilõivu 7500 krooni ja õigusabikulusid kõikides kohtuastmetes kokku 98 639,67

krooni. Vana TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

kohtukuluna tasutud riigilõiv 7500 krooni ehk 479,34 eurot ja õigusabikulud maksimaalses

määras 50 000 krooni ehk 3195,58 eurot.

24. Hageja taotlus tagatise tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tagatis on antud

kostja eeldatavate menetluskulud katteks, kohus rahuldas hagi ja seega on tagatise andmise alus

ära langenud. Tagatis tuleb tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Apellatsioonkaebus

25. Kostja esitas Harju Maakohtu 30.03.2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

26. Maakohus pidi lahendama küsimuse, kas kaubamärki Stol-I on kasutatud viie (5) aasta jooksul

arvates registreeringu tegemisest, s.o 24.04.1997 kuni 24.04.2002. Maakohtus on pidanud hagi

aluseks ja vaidlusaluseks perioodiks ajavahemikku 08.11.2003 kuni 08.11.2008, s.o hagi

esitamisele eelnevat viieaastast perioodi. Hageja on rajanud oma nõude kehtiva KaMS § 53 lg 1

p-le 3, mille järgi võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema

ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu

tegemist mõjuva põhjuseta viie (5) järjestikuse aasta jooksul KaMS § 17 tähenduses kasutatud.

Pooled on varasema pikaajalise menetluse vältel vaielnud just registreeringu tegemisest kulgema

hakanud viieaastase perioodi üle, sest KaMS § 53 kui arutatavas asjas kohalduv menetluslik

õigusnorm ei võimalda teistsugust tõlgendust. Hageja on esmakordselt esitanud oma tõlgenduse

hagi esitamise eelneva viieaastase perioodi valikuvõimaluse kohta alles 2010.a lõpus oma

kirjalikes seisukohtades. Tegemist ei ole ega saa olla korrektse hagi aluse muutmisega.

TsMS § 376 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale

kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul.

Maakohus ega ka kostja pole andnud TsMS § 376 lg 1 kohast nõusolekut hagi aluse muutmiseks.

Kostja on kogu menetluse vältel lähtunud sellest, et vaidlusaluseks perioodiks on viis aastat

arvates vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest. TsMS § 376 lg 3 esimese lause järgi

kohaldatakse hagi muutmise avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut, st ka hagi aluse või

muutmise avaldus peab olema TsMS § 334 lg 1 kohaselt kirjalikus vormis. Hagi aluse tähendust

on Riigikohus käsitlenud 29.01.1997 lahendis nr 3-2-1-14-97 tehtud lahendis, leides, et hagi

aluse all tuleb mõista neid hageja loetletud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma

materiaalõiguse normile rajatud nõude. Samuti on Riigikohus selgitanud, et hagi alust või eset ei

ole võimalik kohtuistungil suuliselt muuta (nr 3-2-1-46-08, 3-2-1-82-08). Kuivõrd hagi alust ei

ole korrektselt muudetud, ei saa kohus hageja esiletoodud uue asjaoluga (hagi esitamisele eelnev

viieaastane kasutusperiood) arvestada. Arusaamatuks jääb, miks ei ole maakohus hagi aluseks

olevale asjaolule tähelepanu pööranud. Järelikult on maakohus rikkunud TsMS § 376 lg-te 1 ja 3

nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on maakohus pidanud kostja esitatud dokumentaalseid tõendeid

(ajakirja City Paper reklaamid) asjassepuutumatuteks, sest maakohtu arvates need tõendid ei

puuduta vaidlusalust perioodi, vaid on varasemast ajast.

27. Maakohus on põhistanud oma otsust kehtiva KaMS §-dega 17 ja 18. Samas oleks pidanud kohus

kasutamiskohustust hindama vaidlusalusel perioodil kehtinud KaMS regulatsiooni alusel, millele

on ka kostja rajanud oma õigusliku positsiooni kogu menetluse vältel. Maakohus ei ole

korrektselt ja kostjale arusaadavalt eelmenetluse käigus välja selgitanud, millisel ajavahemikul

tuleb hinnata kasutamiskohustuse täitmist. Tegemist on menetlusveaga, mis tingib asja saatmise

uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tagama hagejale

hagi aluse muutmise ja välja selgitama kostja seisukoha selle kohta. Seejärel on võimalik välja

selgitada kostja seisukoht selle kohta, kas ta vaidleb hageja nõudele tervikuna vastu ka hagi

esitamisele eelneva viieaastase ajavahemiku osas. Samuti tuleb võimaldada pooltel esitada

tõendeid asjas tähtsate asjaolude tõendamiseks.

28. Kaubamärki Stol-I on kasutatud viie (5) aasta jooksul arvates 24.04.1997. Maakohus asus

seisukohale, et kaubamärki Stol-I ei ole kasutatud. Kostja sellega ei nõustu. Varasem

kaubamärgiomanik AS Stol-I on kasutamiskohustuse nõuetekohaselt täitnud ning kasutamine

vastas kaubamärgi Stol-I registreerimise ajal ja sellele järgneva 5 aasta jooksul kehtinud KaMS

redaktsioonile. Vaidlusalusel perioodil kehtinud KaMS § 18 lg 1 ja § 5 lg 3 p 1 kohaselt loeti

kaubamärgi kasutamiseks kauba või pakendi tähistamist kaubamärgiga. AS Stol-I on kaubamärgi

Stol-I omanikuna kandnud kaubamärki Stol-I enda poolt tellitud ja turustatud alkohoolsete

jookide pudelite etikettidele. Asjas puudub vaidlus, et iga Eestis, Lätis ja Leedus müüdud

STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA viina pudeli etiketid oli juba 2000.a

arvates tähistatud kaubamärgiga Stol-I domeeninime www.stol-i.ee koosseisus. Vana KaMS ei

keelanud ning kehtiv KaMS ei keela vastava kaubamärgi esitamist domeeninime koosseisus, kui

kaubamärk ja selle kujutamise viis olulises osas säilib. Samuti ei ole seadusega kehtestatud

nõudeid kaubamärgi kaupadel esitamise suurusele ega asukohale kauba pakendil või etiketil.

Kaubamärgi esitamise viis toote pakendil on kaubamärgiomaniku vaba valik. AS Stol-I otsustas

kaubamärgi Stol-I lülitada domeeninime koosseisu just alkohoolsete jookide etikettidele kantava

informatsiooni rohkusest tuleneva ruumi piiratuse tõttu.

29. Domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga. AS Stol-I domeeninimi www-stol-

i.ee oli ainus kaupade etiketile märgitud viide kontaktivahendile, mille kaudu oli potentsiaalsetel

äripartneritel alkoholiturul võimalus ühendust võtta AS Stol-I kui viinade STOLICHNAYA,

MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA suhtes õigustatud isikuga. Puudub vaidlus, et AS Stol-I

antud õiguste alusel toodetud viinade, mille etikettidele oli kantud kaubamärk Stol-I, müügiarvud

näitavad võrdlemisi suurt populaarsust tarbijate hulgas. Seega oli vaidlusaluse kaubamärgiga

tähistatud mõni alkohoolne jook (v.a õlu). Maakohus on jätnud kõnealuse kostja väite sisuliselt

analüüsimata ning ühtlasi pole põhjendanud väitega mittearvestamist. Tegemist on olulise

rikkumisega, sest see on tinginud vääre lahendi tegemise.

30. Hageja on hakanud ise kasutama talle väidetavalt kuuluvat kaubamärki STOLI koos talle

kuuluva kaubamärgiga STOLICHNAYA Eesti Vabariigi territooriumil, lisades STOLI tähise

STOLICHNAYA viina pudelil kasutatavatele reklaamlipikutele. Kostjale teadaolevalt STOLI

nimelist viina hageja poolt või tellimusel ei toodeta ega turustata, mistõttu ka hageja enda

käitumine kinnitab kostja seisukoha õigsust.

31. Vana KaMS § 18 lg 1 ja § 5 lg 3 p 5 kohaselt loeti kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgi

kandmist majandus- ja äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutusõpetusele. AS

Stol-I kasutas oma äritegevuses peamiselt viinaga seonduvates küsimustes, sh asjassepuutuvate

tehingute tegemiseks vms blankette, millele oli trükitud logona Stol-I koos kaubamärgi

registreeritusele viitava hoiatustähistusega (®). Kostja esitas dokumentaalsete tõenditena

väljavõtted ajakirja City Paper 2001.a ja 2002.a alguse väljaannetest. Nimetatud Baltikumiüleses

ajakirjas avaldas AS Stol-I regulaarselt reklaami, milles oli muu hulgas olulise elemendina

kasutatud vaidlusalust kaubamärki Stol-I. Reklaami eesmärgiks oli muu hulgas kutsuda tarbijaid

ja

potentsiaalseid

koostööpartnereid

internetileheküljele

www.stol-i.ee,

mis

sisaldas

informatsiooni AS Stol-I ja tema tellimusel toodetavate alkohoolsete jookide kohta. Kostjale jääb

arusaamatuks maakohtu arvamus, et kaubamärgina registreeritud tähise kasutamine ka ajakirja

City Paper reklaamil, ei viita Stol-I nimelisele kaubale, vaid vastavasisulisele veebilehele.

32. Vana KaMS § 18 lg 2 kohaselt loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud kord täidetuks,

kui kaubamärgiomanik annab asjast huvitatud isikule kaubamärgilitsentsi. Vana KaMS § 18 lg 1

sätestab, et kaubamärgiomanik on kohustatud kaubamärki kasutama, kusjuures kaubamärgi

kasutamiseks loetakse käesoleva seaduse paragrahv 5 lg 3 toodud toiminguid. Puudub vaidlus, et

AS Stol-I ja OÜ Vana Kala sõlmisid vaidlusaluse kaubamärgi litsentsilepingu, mis esitati

registreerimiseks Patendiametile. Ainuüksi litsentsilepingu sõlmimise fakt on piisav selleks, et

lugeda kaubamärgiomanikule vana KaMS § 18 lg-st 1 tulenev kasutamiskohustus täidetuks.

Maakohtu vastupidine seisukoht ei rajane vana KaMS § 18 lg-l 2. Maakohus ei ole oma

seisukohta õiguslikult põhjendanudki.

33. Vastavalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklile 8 kaitstakse firmanimetust kõigis

liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või firmanimetuse registreerimiseta,

olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi koosseisu või mitte. AS Stol-I on Eestis asutatud

juriidiline isik, kelle ärinime kaitsele laienevad ärinimele kehtivad kaitseklauslid, ning tegemist

on isikuga, mis tegutses aktiivselt viina tootmise ja turustamise ärisektoris. Hageja ei ole

vaidlustanud AS Stol-I ärinime kasutamist ei nüüd ega enne.

34. Maakohus on jaganud valesti tõendamiskoormise, leides, et kostja peab tõendama seda, et

vaidlusalust kaubamärki kasutati ning hageja võib piirduda vastuväidetega omapoolseid tõendeid

esitamata. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kaubamärki „Stol-I“ ei ole kasutatud.

Järelikult

pidi

hageja

tõendama,

et

kostja

või

AS

Stol-I

rikkus

vastavasisulist

kasutamiskohustust. Kostja võis kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid omapoolseid tõendeid

esitamata seni, kuni hageja tõendeid ei esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks,

siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada. Hageja

on esitanud peaasjalikult kriitikat lepingulise esindaja kaudu ning maakohtu heakskiidul on

menetlusosaliste rollid sisuliselt vahetunud. Maakohus on oma seisukoha, et kostja ei ole

tõendanud oma väiteid www.stol-i.ee veebilehe sisu kohta, kujundamisel rikkunud TsMS § 230

lg 2 teises lauses sisalduvat selgitamiskohustust.

Vastus apellatsioonkaebusele

35. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

36. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §

657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et maakohus on kohaldanud ekslikult

materiaalõigust või rikkunud otsust tehes menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese

astme kohtu otsusega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks

maakohtu otsuse põhjendusi allpool korrata.

37. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus esmalt, et ei nõustu kaebuse väitega,

mille kohaselt on maakohus ekslikult ja kostja jaoks üllatuslikult lähtunud vaidlusaluse perioodi

määramisel hagi esitamisele eelnenud 5-aastasest perioodist. Toimikust nähtuvalt on hageja

02.03.2011 vastanud kostja poolt 17.02.2011 esitatud tõenditele ja selgitanud oma nõude alust.

Kostja ei ole sellele reageerinud. Hagi alus on jäänud endiseks, sest hageja nõuab kostja

ainuõiguse lõppemise tuvastamist KaMS § 53 lg 1 p 3 alusel seoses asjaoluga, et kostja ei ole

viieaastase katkematu perioodi jooksul talle klassis 33 kuuluvat kaubamärki kasutanud. Hageja

on palunud lugeda ainuõigus kaubamärgiregistreeringule nr 23320 KaMS § 55 lg-st 2 juhindudes

lõppenuks alates hagi esitamisest.

38. Kolleegium nõustub KaMS § 53 lg 1 p 3 tõlgendusega, mille kohaselt võib asjast huvitatud isik

tugineda ainuõiguse vaidlustamisel ükskõik millisele järjestikusele 5-aastasele ajaperioodile

pärast kaubamärgi registreerimist, mille jooksul ei ole kaubamärgi omanik talle kuuluvat

kaubamärki KaMS § 17 tähenduses kasutanud. Periood, millele ainuõiguse vaidlustaja tugineda

võib, ei pea KaMS § 53 lg 1 p 3 mõtte kohaselt algama tingimata kaubamärgi registreeringust.

Samasisulise regulatsiooni sätestab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22.10.2008 direktiiv

2008/95/EÜ artiklis 10 lg 1. Seega on maakohus mõistnud ja kohaldanud materiaalõigust õigesti.

39. Ringkonnakohus jagab ka maakohtu poolt tõendite hindamise tulemusena tehtud järeldusi ja

nõustub, et kostja poolt esitatud tõendid ei kinnita kostja poolt kaubamärgi Stol-I tegelikku

kasutamist KaMS § 17 lg-tes 1 ja 2 sätestatud viisil. Õige on maakohtu seisukoht, et

STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA viinade tagaetikettidele domeeninime

www.stol-i.ee trükkimist ei saa pidada kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgi põhifunktsioonis.

Maakohus on oma seisukohta põhjendades viidanud asjakohaselt Euroopa Kohtu ja Euroopa

Liidu Kaubamärkide ja Disainlahenduste Registreerimise Ameti (OHIM) sellekohastele

seisukohtadele. Kolleegium nõustub, et KaMS § 17 lg-tes 1 ja 2 silmas peetud kaubamärgi

tegeliku kasutamisega on tegemist juhul, kui kaubamärki kasutatakse vastavalt tema

põhifunktsioonile. Põhifunktsiooniks on aga kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste

päritolu tagamine, eesmärgiga luua turg neile kaupadele ja teenustele või säilitada seda, välja

arvatud sümboolse tähendusega kasutamise puhul, mille ainsaks eesmärgiks on kaubamärgiga

saadud õiguste säilitamine. Kaubamärgi kasutamise tegelikkuse hindamine peab põhinema nende

faktide ja asjaolude kogumil, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas kaubamärgi kaubanduslik

kasutamine on tõeline, st eelkõige kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste jaoks vastavas

majandussektoris turuosa säilitamiseks või loomiseks põhjendatuks peetaval kasutamisel,

kaupade või teenuste olemusel, turu omadustel, kaubamärgi kasutamise ulatusel ja sagedusel.

Kostja poolt kaubamärgi Stol-I märkimine domeeninime osana viinapudelite tagaetikettidel

väikses kirjas ei ole käsitletav kostja poolt tema kaupade tähistamisena eesmärgiga eristada neid

teiste isiku samaliigilistest kaupadest. Domeeninime sel viisil märkimine ei võimalda

kolleegiumi hinnangul tagada kaubamärgiga kaitstud kaupade algupära nendele turuosa

loomiseks või säilitamiseks, kuna kõnealuste alkoholitoodetega kokkupuutumisel ei taju tarbija

neid kui kaubamärgiga Stol-I tähistatud tooteid. Kaubamärkideks nimetatud toodetel on olnud

ilmselgelt vastavalt kas STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA või RUSSKAYA. Kolleegiumi

arvates võib domeeninimes kaubamärgiks oleva tähise kasutamine tähendada tähise kasutamist

kaubamärgina üksnes eeldusel, et tarbija tajuks domeeninime kasutamist kaubamärgina ehk

tooteid eristava sümbolina. Lisaks sellele on kostja väited, et domeeniaadressilt www.stol-i.ee

võis kohtu poolt otsuse langetamise aluseks võetud perioodil leida infot kaubaklassi 33 kuuluvate

ja Stol-I kaubamärki kandvate toodete kohta, jäänud paljasõnaliseks.

40. Maakohtu otsus on õige ka järelduse osas, et kostja poolt ajakirjas City Paper avaldatud reklaame

ei saa pidada tõenditeks, mis annavad alust väiteks, et kostja on kaubamärki kohtu poolt otsuse

langetamise aluseks võetud perioodil selle põhifunktsioonis kasutanud. Kostja on esitanud

dokumentaalsete tõenditena väljavõtted ajakirja City Paper 2001.a ja 2002.a alguse väljaannetest,

kuid need ei puuduta vaidlusalust perioodi, vaid pärinevad varasemast ajast. Lisaks sellele ei

nähtu reklaamidest, et tegemist oleks kaubaklassi nr 33 kuuluvate toodete reklaamiga. Kuna

vaidlust ei ole selles, et kaubaklassi 33 kuuluvaid Stol-I kaubamärgiga tooteid tegelikkuses ei

toodetud ega turustatud, ei saa ka kohtule esitatud reklaamid tõendada kaubamärgi kasutamist

eesmärgiga luua vastava nimega alkohoolsete jookidele turuosa või seda säilitada.

41. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kostja poolt litsentsilepingu sõlmimist OÜ-ga

Vana Kala ja selle Patendiametile registreerimiseks esitamist, ei saa samuti lugeda kaubamärgi

kasutamise kohustuse täitmiseks põhjusel, et OÜ Vana Kala ei ole litsentsi saamise järel

kaubamärki Stol-I kasutama hakanud. Kaebaja seisukoht, et kaubamärgi kasutamise kohustuse

täidetuks lugemiseks piisab pelgalt litsentsilepingu sõlmimise faktist, ei ole õige. Kolleegium

nõustub hagejaga, et vaidlusalusel perioodil kehtinud KaMS § 5 lg 3 sätestas ammendava loetelu

kaubamärgi kasutamiseks peetavatest toimingutest ning need kehtisid kaubamärgi tegeliku

kasutamise määratlemisel ka juhtudel, kui kaubamärgi kasutamise õigus oli üle antud

litsentsisaajale. Varasemas KaMS § 18 lg-s 2 sätestatud litsentsiandmise õigus ei tähendanud, et

seadusandja oleks soovinud luua sellega kaubamärgiomanikule formaalse ja hõlpsa võimaluse

kaubamärgi kehtivuse säilitamiseks ilma, et keegi kaubamärki selle põhifunktsioonis

tegelikkuses kasutaks. Öeldu tõttu ei saa kostja poolt litsentsilepingu sõlmimist lugeda lepingu

sõlmimise ajal kehtinud KaMS § 18 lg 1 redaktsioonist tulenenud kaubamärgi kasutamise

kohustuse täitmiseks.

42. Kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist tõendamiskoormise jaotamisel kolleegium

maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates ei saa panna ainuõiguse

vaidlustajale kaubamärgi mittekasutamise tõendamise koormist, kuna tegemist oleks hageja

jaoks negatiivse asjaolu tõendamise kohustusega. Hageja on toonud kaubamärgi mittekasutamise

kohta välja faktilised asjaolud ja neid põhistanud ning seetõttu on maakohus TsMS § 230 lg-st 1

juhindudes õigesti eeldanud kostja poolt hagile esitatud vastuväidete ehk kaubamärgi kasutamise

kui positiivse asjaolu tõendamist.

43. Eeltoodu põhjal jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS §

171 lg 1 alusel kostja kanda.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm