2-11-49588/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 29.11.2011 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu Tsiviiasja number 2-11-49588 Hagi ese Hagi hind

Elatise suurendamise nõue

388.26 eurot Menetlusosalised Hageja: A K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxx xxxx

Hageja seaduslik esindaja: A K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxx xxxx

Kostja: M R xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxx, xx xxxxx xx e-post: xxx@xxx

Istungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista M R’lt (xxxxxxxxxxx) A K (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatisraha 139

(ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni A K täisealiseks saamiseni või kui A K täisealiseks saanuna jätkab põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-11-49588 kannab kostja. Hageja menetluskulude nimekirja ja menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud ei ole.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kuna tegemist on TsMS §

405 lg.1 sätestatud lihtmenetluse asjaga, võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue

Pärnu Maakohtu 29.04.2009.a. otsusega tsiviilasjas nr.2-09-9155 mõisteti M R A K kasuks välja igakuine elatisraha A K ülalpidamiseks summas 1500 krooni. A K A K seadusliku esindajana taotleb väljamõistetud elatisraha suurendamist seaduses sätestatud miinimumini, so 139.01 euroni kuus. Nõuet põhjendab hageja esindaja vajadusega tema juures kasvavat poega toita, riietada ja arendada ning asjaoluga, et kostjal ei ole enam teisi ülalpeetavaid.

Kostja seisukoht

Kostja vaidleb hagile vastu, taotledes asja läbivaatamata jätmist või lõpetamist. Kostja hinnangul ei võimalda tema majanduslik olukord elatist suurendada. Kostja palk ei ole elatise määramisest alates muutunud ja firmas, kus kostja töötab, palgatõusu ette näha ei ole. Järsk hinnatõus ja inflatsioon majanduses on kostja sissetuleku väärtust oluliselt vähendanud ning see ei võimalda tal tagada normaalset mõistlikku elustandardit vastupidiselt lapse isaga, kellel on lisaks põhitöökohale veel teised töökohad. Kostjaga elab koos tütar I-L R, kes jätkab õpinguid xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx Gümnaasiumis ning on kostja ülalpidamisel.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Pärnu Maakohtu jõustunud otsusega nr.2-09-9155 on kostjalt A K kasuks välja mõistetud igakuine elatisraha A K ülalpidamiseks summas 1500 krooni ehk 95.87 eurot. TsMS § 459 lg.1 kohaselt on poolel, kelle kasuks mõisteti kostjalt välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui hagi aluseks olevad asjaolud on muutunud.

Pärnu Maakohtu 29.04.2009.a. otsusest nr.2-09-9155 nähtuvalt /t.l.3-4/ vähendas kohus kostjalt väljamõistetavat elatisraha alla seaduses ettenähtud miinimumäära põhjusel, et kostja ülalpidamisel oli veel üks alaealine laps ning hageja nõustus elatisraha vähendamisega. Uus hagi on esitatud põhjusel, et eelkirjeldatud asjaolud on muutunud, so kostja teine laps on saanud täisealiseks ning hageja seaduslik esindaja ei nõustu enam seaduses ettenähtust väiksema elatisega.

PS § 97 lg.1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PS § 101 lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 278.02 eurot. PS § 102 lg.2 tulenevalt ei vabane vanem alaealise lapse ülalpidamiskohustuses isegi siis, kui see kahjustab tema enese tavalist ülalpidamist. Sellises olukorras vanem peab tema käsutuses olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastuväited oma väikese palga ja toimetulekuraskustega seoses asjakohased. Vastusele lisatud tõenditest nähtub, et kostja viimase 10 kuu keskmine sissetulek on olnud 435.90 eurot, mis võimaldab tal oma alaealisele lapsele seaduses ettenähtud ulatuses elatist anda. PS § 102 lg.2 kohaselt võib kohus vähendada elatist alla PS § 101 lg.1 sätestatud määra vaid mõjuval põhjusel, milleks võiks olla muu hulgas vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kõnesoleval juhul kostja selliste (ega ka muude) mõjuvate põhjuste olemasolu väitnud ja tõendanud ei ole.

Kohus leiab, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt A K ülalpidamiseks välja mõistetud elatisraha tuleb suurendada seaduses ettenähtud miinimumini, mis käesoleval ajal on

139 eurot ja 1 sent. Arvestades asjaolu, et 1 sent on meie praeguses majandusruumis praktiliselt väärtusetu, ümardab kohus väljamõistetava elatise 139 eurole.

Kohtunik: Anne Randjärv