3-10-2098/43 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-10-2098

1(4)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2011. a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number

3-10-2098 Haldusasi

A. D`i kaebus Viru Vangla 31.08.2009 käskkirja nr 6.-3/2025-D õigusvastaseks tunnistamiseks. Menetlusvorm

kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja A. D, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. 11.08.2010 saabus Tartu Halduskohtusse A. D`i kaebus Viru Vangla 31.08.2009 käskkirja nr 6-3/2025-D tühistamiseks ja Viru Vangla ametnike peale ning kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel. Nähtuvalt kaebusest karistas Viru Vangla kaebajat 31.08.2009 käskkirjaga nr 6-3/2025-D ebaõiglaselt kaheks nädalaks töölt kõrvaldamisega selle eest, et ta andis 4. juulil 2009 kinnipeetavale üleliigse supiportsjoni ja sellega ei täitnud tööülesandeid kohusetundlikult.

2. 26.08.2010 määrusega tagastas Tartu Halduskohus A. D`i kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel.

3-10-2098

2(4)

3. 20.10.2010 esitas A. D määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. 16.12.2010 määrusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus A. D`i määruskaebuse ja saatis asja ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtusse.

4. 05.04.2011 tagastas Tartu Halduskohus A. D`i kaebuse 31.08.2009 käskkirja tühistamise nõude osas, ülejäänud nõude osas jättis kohus 28.06.2011 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 21.07.2011 kõrvaldas kaebaja puudused, milles taotles Viru Vangla ametniku Margo Põbo poolt tehtud haldusakti kehtetuks ja õigusvastaseks tunnistamist ning soovis, et kohus määraks oma äranägemisel hüvitise selle eest, et vanglaametnikud panid kaebaja suhtes toime õigusvastase teo.

5. 14.09.2011 määrusega tagastas kohus kaebuse kahju hüvitamise nõude osas ja 21.09.2011 määrusega haldusasjas 3-10-2098 võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse.

6. Kaebaja leiab, et asjaolu, et ta andis ühele kinnipeetavale üleliigse supiportsjoni, ei ole millegagi tõendatud. Supiportsjonit ei ole keegi kaalunud ning tema ametijuhendis ei ole kirjas, et ta ei või ära anda liigset supiportsjonit. Kaebaja leiab, et ta ei ole osakonna S9 ja S10 valvuri korraldusi rikkunud, sest sel juhul oleks talle koheselt antud võimalus seletuskirja koostamiseks. Kaebaja leiab, et teda karistati õigusvastaselt ja taotleb Viru Vangla 31.08.2009 käskkirja nr 6-3/2025-D õigusvastaseks tunnistamist.

7. Vastustaja Viru Vangla leiab vastuses kaebusele, et kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Viru Vangla märgib, et riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 alusel puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda ametnike karistamist, mistõttu ei saa soov ametnike karistamiseks olla kaebaja põhjendatud huviks, samuti on kohus A. D'i kahju hüvitamise nõude 14.09.2011 määrusega 3-10-2098 tagastanud HKMS § 11 lg 31 p 2 alusel. Seega on vastustaja seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi Viru Vangla 31.08.2009 käskkirja nr 6-3/2025-D õigusvastaseks tunnistamiseks, mistõttu tuleb kaebus jätta HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.

8. Juhul, kui kohus leiab, et asi on vaja sisuliselt läbi vaadata, selgitab vastustaja järgmist. Menüü kohaselt oli igale kinnipeetavale ette nähtud (ka taimetoitu saavale kinnipeetavale)

500 grammi suppi. Menetluse käigus on kaebajale selgitatud, et ettenähtust enam ei tohi toitu jagada, kuid sellest hoolimata jagas kaebaja ühele kinnipeetavale poole rohkem suppi kui teisele ning seega on tuvastatud, et kaebaja ei täitnud töökohustusi hoolikalt. Tööülesannete ebakorrektne täitmine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.5 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma ja seega oli kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane. Vastustaja märgib, et kuna kaebaja rikkumine tuvastati videosalvestist vaadates, ei olnud võimalik tagantjärgi kaaluda kaebaja väljastatud toiduportsjonit. Samas oli videosalvestiselt tuvastatav, et kaebaja andis ühele kinnipeetavale kaks kulbitäit suppi, aga teisele neli kulbitäit. Seega on tuvastatud, et kaebaja ületas toidujagamisel ette nähtud toidunormi ning ilmselgelt ei saa kaks kulbitäit kaaluda võrdselt nelja kulbitäiega.

3-10-2098

3(4)

Vastustaja selgitab, et kaebaja väide, et tema ametijuhendis ei olnud märgitud, et on keelatud anda ära üleliigset portsjonit, on õige. Arvestades kaebaja pikaajalist kogemust abitöölisena ning asjaolu, et kaebajale oli selgitatud, et kinnipeetavatele on keelatud panna rohkem toitu kui menüüs ette nähtud, siis pidi kaebaja olema väga hästi teadlik, et lisaportsjoni väljastamine on lubamatu. Kaebaja on ka ise menetluse käigus selgitanud, et söökla väljastab toitu kaalu järgi. Seega juhul, kui toitu jagada ettenähtust rohkem, tähendab see, et osad kinnipeetavad saavad toitu ettenähtust vähem. Toidujagaja ülesanne on jagada toitu vastavalt menüüs ettenähtud kogustele ning seega ei ole lubatud jagada toitu rohkem kui ette nähtud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

9. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt (t.lk.116-122) karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.5 sätestatud nõuete rikkumise eest töölt eemaldamisega kaheks nädalaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine selles, et kaebaja ei täitnud tööülesandeid kohusetundlikult, kuna andis õhtusöögi jagamise ajal ühel kinnipeetavale suurema portsu suppi kui on ette nähtud. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Antud juhul ei täitnud A. D oma tööülesandeid kohusetundlikult. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.

A. D on määratud kööki majandustöödele söögijagajana Viru Vangla 17.10.2008 käskkirjaga nr 1598-KP (t.lk.113). Kinnipeetavat on tutvustatud vangistust reguleerivate õigusaktidega, mistõttu ta pidi olema teadlik, et kinnipeetav peab oma tööülesandeid täitma kohusetundlikult. Nähtuvalt valvur Igor Zotov`i videosalvestise põhjal tehtud ettekandest (t.lk.120) andis A. D 04.08.2009 õhtusöögi jagamise ajal ühele kinnipeetavale, kellele oli määratud taimetoit, 4 kulbitäit suppi, kuid teisele kinnipeetavale, kellele oli määratud tavaline toit, andis 2 kulbitäit suppi. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on tuvastatud, et varem oli toimunud kinnipeetav A. D`i ja julgeolekuosakonna töötaja vahel selleteemaline vestlus, et on keelatud panna teistele kinnipeetavatele rohkem toitu, kui on Viru Vangla menüüs ette nähtud. Siinkohal nõustub kohus vastustaja vastuses märgituga, et kuna kaebaja rikkumine tuvastati videosalvestist vaadates, siis ei olnud võimalik tagantjärgi kaaluda kaebaja väljastatud toidu portsjoni suurust. Küll aga on eeltooduga tuvastatud, et kaebaja ületas toidujagamisel ettenähtud toidunormi. Arvestades kaebaja pikaajalist kogemust abitöölisena ja asjaolu, et kaebajale oli selgitatud, et kinnipeetavatele on keelatud panna rohkem toitu, kui menüüs ette nähtud, siis oli kaebaja teadlik, et lisaportsjoni väljastamine on lubamatu ja sellega rikub ta oma tööülesannete täitmise juhendit.

3-10-2098

4(4)

Kohus on seisukohal, et kaebaja seletuskirjas (t.lk.121, viidatud ka protokollis t.lk.119) esitatud selgitused selle kohta, et potis oli toitu nelja taimetoitlase jaoks ja kõik neli said portsjonid kätte, mistõttu kaebaja ei saanud ettenähtust rohkem toitu jagada, on paljasõnalised. Asjaolu, et söökla väljastab toitu kaalu järgi, tähendab, et kui osadele kinnipeetavatele jagada toitu ettenähtust rohkem, siis osad kinnipeetavad saavad toitu ettenähtust vähem. Seega on eeltooduga tuvastatud, et kaebaja ei täitnud tahtlikult oma tööülesandeid kohusetundlikult. Tööülesannete kohusetundlik mitte täitmine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla p-s 8.1.5 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras.

10. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja karistuse määramise kord ja tingimused on kehtestatud VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41. A. D`i puhul ei ole neid nõudeid rikutud. Talle on teatatud menetluse alustamisest (t.lk.122) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (t.lk.121), menetluse käik on protokollitud (t.lk.119), distsiplinaarkaristuse määras pädev ametnik, see vormistati käskkirjana (t.lk.116-117), karistuse valikut on põhjendatud ja on välja toodud kaalutlused (VangS § 64 lg 4). Distsiplinaarkaristus määrati VangS § 64 lg-s 41 toodud tähtaja jooksul.

11. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, motiveeritud ning tugineb tuvastatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Seega jätab kohus kaebuse HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

Mare Krull kohtunik