2-11-23206/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuotsus

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Kohtuotsuse teatvaks tegemise 30.11.2011.a, kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-23206 Tsiviilasi K R hagi MR vastu kinnistu kasutamise keelamiseks Menetlustoiming Hagi tagamise taotluse lahendamine Menetlusosalised Hageja: K R (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper (AB Tepper & Partnerid, e-post kristina@tepper.ee); Kostja: MR (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: v-adv Monika Mägi menetlus@concprdia.ee Kohtuistung 03.10.2011. a

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt. Lubada hagejal poolte ühisvaraks oleva XXX kinnistu ainukasutust alates 16.12.2011. a kuni 16.03.2012.a. Juhul, kui kumbki pooltest nimetatud aja jooksul hagi abielu lahutamiseks esitab, lubada ainukasutust kuni abielu lõppemiseni.

Muuta Harju Maakohtu 20.05.2011.a vaidlusaluse õigussuhte reguleerimise määrust selliselt, et anda alates 01.12.2011. a kuni 10.12.2011. a kinnistul paikneva elamu ülakorrus kostja ainukasutusse.

Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt antud tähtaegade kulgemist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted ning kooselu 2010.a juulis, abielu on lahutamata. Seoses kooselu lõppemisega lahkus kostja poolte ühisest kodust (XXX XXX). Hageja jäi poolte ühisesse elukohta edasi elama. Alates 28.08.2010. a on XXX koduks ka hageja uuele elukaaslasele ning tolle lapsele. 24.09.2011.a esitas hageja kohtusse hagi abielu lahutamiseks. 12.04.2011. a menetlus nimetatud tsiviilasjas lõpetati seoses kompromissi kinnitamisega. 17.05.2011. a selgus hagejale ootamatult, et kostja on XXXelumaja lukud ära vahetanud, mistõttu hageja elukaaslane enam majja ei pääse.

Hageja hinnangul kehtib poolte vahel kokkulepe, mille alusel poolte ühine kodu jääb kuni abielu lõppemiseni hageja ainukasutusse, kusjuures kinnistuga seotud kulutused, sh laenumaksed, kannab hageja.

Seoses eeltooduga palus hageja keelata kostjal poolte ühisvaraks oleva XXX kinnistu kasutamine kuni poolte abielu lõppemiseni.

Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et hageja poolt viidatud kokkulepe kehtis üksnes abielulahutuse menetluse suhtes, mis 15. aprillil 2011.a seoses kompromissi kinnitamisega lõpetati (tsiviilasi nr 2-11-23206). Kostja arvates on tal AÕS § 68 lg 1 alusel hagejaga võrdne õigus kinnistut vallata, kasutada ja käsutada. Kostja hinnangul oli ta veendunud, et osundatud kohtuliku kompromissiga pandi alus poolte abielu ja kooselu jätkumisele. Seega läks ta 17. mai hommikul poolte koju , et võtta sealt oma kutsetööks vajalikke materjale. Ootamatult oli kostja poolte suhete taastamise osas meelt muutnud, käitus agressiivselt ning ründas hagejat füüsiliselt. Kuigi näiliselt on hagi eesmärgiks määrata kindlaks poolte ühise kodu kasutamise õigus kuni abielu lõppemiseni, siis hagi abielu lahutamiseks ei ole hageja pidanud vajalikuks esitada. Hageja käitumine ning tihedad meelemuutused annavad alust arvata, et tegelikkuses puudub tal igasugune soov abielu lahutada ning varaküsimus lõplikult reguleerida.

Lähtuvalt eeltoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud panna hageja kanda.

Kohtuistungil kostja täpsustas, et kinnistu ainukasutus ei ole talle vastuvõetav, küll soovib kostja elamu ülakorruse kasutusõigust. Asjas on rakendatud õigussuhte esialgset reguleerimist ning Harju Maakohtu 20.05.2011.a määruse alusel on kinnistu hageja ainukasutuses.

Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 23 lg 1 kohaselt, kui abikaasad elavad lahus või kui üks neist tahab eraldi elada, võib üks abikaasa nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle ainukasutamiseks, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Otsustamisel arvestatakse omandisuhteid ja piiratud asjaõigusi kinnisasjale, millel perekonna eluase asub. Eluaseme loovutamise võib määrata kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui abielu lõppemiseni. Peaasjalikult on PKS § 23 lg 1 eesmärgiks teatud esialgse õigusrahu saavutamine.

AÕS § 70 lg 1 kohaselt on ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. AÕS § 70 lg 2 järgi on ühine omand kaasomand või ühisomand. AÕS § 70 lg 4 alusel on ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 70 lg 7 järgi, kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti.

AÕS § 72 lg 1 järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Vaidlusalust kinnistut ei ole kohtu hinnangul võimalik poolte ühiskasutusse jätta. Hagejal on tekkinud uus suhe ning faktiliselt kasutab kinnistut elukohana ka hageja elukaaslane koos lapsega. Vaatamata sellele, et elamus on mitu sissepääsu, ei ole konfliktid välistatud. Ülakorrusele pääseb esimese korruse kaudu, kusjuures esik on muudest alakorruse ruumidest ebapiisavalt isoleeritud. Lisaks eeltoodule ei saa aia ning hoovi ühiskasutust välistada. Vägivallaga lõppenud konflikt on juba faktiliselt aset leidnud ning kostja on seoses eeltooduga hageja suhtes kriminaalasja algatanud.

Poolte varasemad suhted võisid ju head olla, kuid kahetsusväärne tendents suhete teravnemisele on nähtav. Konflikte soodustav keskkond võib poolte erimeelsust üksnes süvendada. Lisaks eeltoodule on oluline, et kinnistu ainukasutust kostja ei soovi, kusjuures hageja kannab kinnistuga seotud kulutusi, sh tasub ka laenumakseid. Õigusrahu saavutamise eesmärgil on seega mõistlik anda kinnistu ainukasutus hagejale. Küll peab kohus õigeks nimetatud ainukasutusõigust teatud tähtajaga piirata. Kohtu poolt määratud tähtaeg annab pooltele võimaluse jõuda selgusele, kas abielu jätkata või lahutada.

Lisaks eeltoodule annab kohus kostjale võimaluse kinnistul paikneva elamu ülemise korruse ajutiseks kasutamiseks, et talle vajalik erialakirjandus sorteerida ning vajalik kaasa võtta. Seega kuulub hagiavaldus osaliselt rahuldamisele. Ebausaldusväärseid tõendeid menetluses ei esinenud, põhiolemuselt oli vaidlus õiguslik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abielulises ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik Epp Haabsaar