3-11-1540/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1540

Haldusasi

Puhdas Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 17.03.2011 korralduse nr 12.2-

3/787-2

osalise

tühistamise

nõudes;

RWT

Investeeringute OÜ (end. Rewilo Koolitused OÜ)

kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 17.03.2011 korralduse nr 12.2-3/744-2

osalise tühistamise nõudes; ja Rewilo Group OÜ

kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 17.03.2011 korralduse nr 12.2-3/760-2

osalise tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 21. novembril 2011

Menetlusosalised

Kaebuse

esitajad:

Puhdas

Group

OÜ;

RWT

Investeeringute OÜ (end. Rewilo Koolitused OÜ);

Rewilo Group OÜ

Esindaja: Teet Raatsin

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus;

Esindaja: Dmitri Zdobnõi.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 17.03.2011 korraldusega nr 12.2-3/787-2 kohustas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus (edaspidi PMTK) Puhdas Group OÜ-d esitama korralduses märgitud dokumente,

vastama korralduses esitatud küsimustele ja esitama PMTK-le allkirjastatud lisa maksukohustuslase

õiguste ja kohustustega kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 25.03.2011. Samasisulised

on ka 17.03.2011 korraldus nr 12.2-3/760-2 Rewilo Group OÜ suhtes ja 17.03.2011 korraldus nr

12.2-3/744-2 Rewilo Koolitused OÜ suhtes. Korralduste lk-l 2 on nõue, et lisaks dokumentidele ja

teabele tuleb allkirjastatud lisa (lisa nr 1), milles kirjeldatakse maksukohustuslase õigusi ja kohustusi

tagastada maksuhaldurile.

2. 12.04.2011 esitasid kaebajad märgitud korraldustele vaided. 20.05.2011 tegi MTA nende suhtes

vaideotsused (nr 6-1/205-02, nr 6-1/206-02 ja nr 6-1/204-02), millega jättis vaided rahuldamata.

3. 20.06.2011 esitasid kaebajad 17.03.2011 korraldustele kaebused, millega taotlesid PMTK

17.03.2011 korralduste tühistamist osas, millega kaebajatele on pandud kirjalikult allkirjastatud lisa

nr 1 tagastamise kohustus maksukohustuslase õiguste ja kohustustega ja maksuhalduri kohustamist

tegevusetuseks äriühingu majandustegevuse takistamisel. 11.07.2011 määrusega tagastas Tallinna

Halduskohus kaebused osas, milles taotleti maksuhalduri kohustamist tegevusetuseks äriühingu

majandustegevuse takistamisel.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

4. Kaebaja leiab, et õiguste ja kohustuste selgitamine MKS § 14 lg 2 alusel peab käima suuliselt.

Näiteks võib maksukohustuslasel tõusetuda küsimus sellest, kas maksumenetlus on Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsiooni) kaitsealas. Samuti on kirjalik

selgitamine vastuolus põhiseaduse (PS) §-s 14 sätestatud täidesaatva võimu kohustusega tagada isiku

õigused ja vabaduses koosmõjus PS §-i 11 teise lausega. Korralduses pannakse allkirjastatud

kinnituse tagastamise kohustus ning vaikimisi välistatakse, et maksukohustuslasel võib tekkida

täiendavaid küsimusi või selgitusi. Vähemkogenud maksukohustuslane kindlasti sellise allkirjalehe

tagastaks ning seeläbi oleks formaalselt täidetud talle selgituste andmise nõue. Maksukohustuslane,

kellel on varasem menetluskogemus, võib seevastu soovida oma õigustest sügavamat arusaamist.

Riigikohus on kinnitanud, et siseriiklikule maksumenetlusele laieneb põhiseadus, inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta)

kaitseala (Riigikohtu 10.06.2010 ja 03.03.2011 lahendid).

5. Maksuhalduri poolne selgitus on vajalik selleks, et isikul tekkiks veendumus, et teda on ära

kuulatud, lisaks tagab see isikule efektiivse kaebeõiguse. Nõudes isikult blanketsele dokumendile

allkirja andmist, ei saanud maksuhaldur täita isegi väga suurte mööndustega eelnevalt viidatud kahte

seaduslikku eesmärki.

6. Kohtumise vajaduse tingis ka asjaolu, et Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (edaspidi konventsioon) erinevatel aegadel avaldatud konventsiooni redaktsioonide

näol on tegemist mitteametlike eestikeelsete tõlgetega, mistõttu ei saa keegi olla kindel, et

eestikeelses tekstis leiduv vastab sellele, mis on välislepingu sõlmimisega tegelikult õiguskorda

kantud. Nagu nähtub elektroonilisest Riigi Teatajast, on viimati konventsiooni redaktsiooni

muudetud 01.06.2010. Teadaolevalt ei ole konventsiooni algteksti, mis ratifitseeriti 04.11.1950

Roomas, tänase päevani muudetud. Sellest tekkib õiguslik selgusetus, kas tegemist on

mitteametliku tõlke uue redaktsiooniga või on riik uue redaktsiooniga lahti öelnud mitteametliku

tõlke staatusest. Riigikohtu 22.03.2011 otsuses nr 3-3-1-85-09 p-s 73 on endiselt viidatud

konventsiooni artiklile 13 kui tõhusat menetlust võimaldavale sättele, mitte kui tõhusat

õiguskaitsevahendite võimaldavale normile, seetõttu oli ka mõistetav, et äriühing ei saanud allkirjaga

kinnitada oma õigustest ja kohustustest aru saamist kui isegi sedavõrd oluline õiguslik garantii nagu

on seda konventsiooni artiklis 13 sätestatu, pole riigisiseselt üheselt kindel. Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile on laiem õigusgarantii kui seda on õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks.

8. Kuivõrd kriminaalmenetluse seadustiku § 31 lg 1 alusel kuulub uurimisasutuste hulka ka Maksu-

ja Tolliamet, kellel lasub pädevus algatada ja kohtueelses menetluses menetleda kriminaalasju, on

tekkinud olukord, kus isik peaks hakkama spekuleerima kas tema suhte võidakse teha

kriminaalõiguslik etteheide või mitte. Taoline spekulatsioon on aga selges vastuolus EIK

kohtupraktikaga.

9. EIK avaldab oma kohtulahendeid peaasjalikult kahes keeles, milleks on inglise ja prantsuse keel.

Kaebajale jääb arusaamatuks, millisele õigusnormile tuginedes on maksuhaldur oma seisukohtades

tuginenud võõrkeelsetele õigusallikatele. See võib tekitada ka õigusselgusetu olukorra.

10. Maksukohustuslasel võib oma õiguste ja kohustuste kohta tekkida küsimusi nii maksuhalduri

poolt väljatoodud õiguste ja kohustuste sisu ja määratlemise kohta kui ka nende ammendavuse osas.

Samuti on osaühingul küsimus sellest, kuidas on praktiliselt tagatud maksuhaldurile edastatava

ärisaladuse kaitse ja kas maksuhaldur on pädev tuvastama avalik-õigusliku suhte olemust, nt seda,

kas maksukohustuslasel on konkreetses maksuõigussuhtes kaasaaitamiskohustus või vaikimisõigus,

ning kas kaasaaitamiskohustuse puudumisel suureneb maksuhalduri tõendamiskoormus. Kui aga ei

ole seda pädevust ja maksukohustuslane siiski soovib vastava avalik-õigusliku suhte olemuse

kindlakstegemist, siis kas peab maksuhaldur põhjendatuks maksumenetluse peatamise kuni sellise

suhte kindlakstegemiseni kohtumenetluses. Selliste küsimuste osas puudub nn lisas nr 1 selgitus ja

nende küsimuste väljaselgitamist soovivad kaebajad käesolevas maksumenetluses.

11. Kaebaja leiab ka, et kuna tema juhatuse liikmega seotud äriühingutelt nõuab maksuhaldur

pidevalt teavet, siis tähendab see seda, et teda kiusatakse taga, mis on aga vastuolus konventsiooni

artiklitega 17 ja 18.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja nõustub sellega,

et lisade 1 eesmärgiks oli vastustajal maksumenetluses MKS § 14 lg 2 kohaselt lasuva

selgitamiskohustuse täitmine. Vastustaja osundab, et MKS § 14 lg 2 ei sätesta selgitamiskohustuse

täitmisele vorminõuet: seadus ei välista ei suulist ega kirjalikku selgitamiskohustuse täitmist. Eesti

keele seletava sõnaraamatu kohaselt on mõiste „selgitama“ tähenduseks „millegi sisu, olemust

üksikasjaliku(ma)lt avama, midagi (suuliselt v. kirjalikult) lahti mõtestama v. põhjendama, seletama

(1. täh.).“ Seega hõlmab termini „selgitama“ tähendussisu iseenesest paratamatult võimalust, et lahti

mõtestamine võib toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult.

13. Vastustaja arvates ei saa selgitamiskohustuse täitmine kirjalikus vormis rikkuda ei hea halduse

ega proportsionaalsuse põhimõtet. Riigikohus on oma otsuses asjas nr 3-3-1-102-06 leidnud: „Hea

halduse põhimõtted eeldavad muuhulgas ka seda, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet

teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning

muud asjakohast teavet.“ Riigikohus ei ole leidnud, et hea halduse põhimõtte kohaselt peab

selgitamiskohustust täitma tingimata suuliselt.

14. See, kas isiku suhtes toimuv haldusmenetlus kujuneb talle negatiivseks või positiivseks, ei sõltu

asjaolust, kas talle selgitatakse õigusi või kohustusi suuliselt või kirjalikult. Nii proportsionaalsuse

kui menetlusökonoomia põhimõttega on kooskõlas selgituskohustuse täitmine kirjalikus vormis –

seejuures juhul, kui kaebajatele jäi midagi neile kirjalikult selgitatust arusaamatuks, siis on neil

võimalus pöörduda vastustaja poole selle sama maksukorralduse seaduse § 14 lg 2 alusel täiendavate

selgituste saamiseks.

15. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-4-1-1-02 p-s 15 on märgitud, et proportsionaalsuse põhimõtte

rakendumise

puhul

tuleb

muuhulgas

arvestada

erinevusi

riigi

kuludes.

Absoluutne

selgitamiskohustuse suulise täitmise nõue, arvestamata konkreetse olukorra asjaolusid, tooks

paratamatult kaasa täiendava koormuse riigi ressurssidele ja tingiks vajaduse riigi ressursside

ümbersuunamiseks selgitamiskohuse täitmise tagamisele riigi muude funktsioonide täitmise arvelt.

16. Juba formaalloogikast lähtudes ei saa asjaolu, et kaebajatele tutvustatakse nende teatud õigusi ja

kohustusi, kuidagi tähendada seda, et kaebajatele ei tutvustata edaspidi vajaduse korral näiteks

nende taotlusel nende muid õigusi ja kohustusi ega anta täiendavaid selgitusi tutvustatud õiguste ja

kohustuste kohta. Nende kahe olukorra vahel puudub mistahes põhjuslik seos. Vastustaja rõhutab,

et ei ole keeldunud kaebajatele nende õigusi ja kohustusi selgitamast: kaebajad ei ole lihtsalt

konkreetselt kaebuses esitatud küsimuste selgitamist vastustajalt taotlenud.

17. MKS § 14 lg-s 2 sätestatud selgitamiskohustus ei nõua, et haldusorgan selgitaks

menetlusosalistele ammendavalt kõiki nende teoreetiliselt menetluse õigusvaldkonda puudutada

võivaid menetluslikke õigusi ja kohustusi.

18. Ka juhul, kui kõik asjaomased selgitused korralduste lisades puuduksid, ei muuda see lisades 1

sisalduvaid selgitusi ega lisasid 1 endid MKS § 14 lg-ga 2 vastuolus olevaks: nende selgituste

ulatuses oleks vastustaja oma selgitamiskohustuse täitnud. Ka sellises hüpoteetilises olukorras ei

oleks alust korralduste tühistamiseks – tegemist oleks lihtsalt osalise selgitamiskohustuse täitmisega

ja osas, milles selgitamiskohustus oleks täidetud ei oleks ka mingit õigusvastasust, st korralduste

lisad 1 ei oleks õigusvastased.

19. Antud juhul aga ei lasu vastustajal ammendatavate selgituste andmise kohustust. MKS § 14 lg 2

enda kohaselt selgitab maksuhaldur maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses

vajaduse korral. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul on vastustaja endal lasuva

selgitamiskohustuse kohaselt täitnud: vastustaja lisades 1 antud selgitusi ei saa pidada niivõrd

ebaadekvaatseteks, et vastustaja oleks selgitamiskohustuse täitmisel rikkunud seadusandja poolt

vastustajale kui seaduse rakendajale määratlemata õigusmõiste „vajaduse korral“ sisustamiseks

seatud piire.

20. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et kaebajad ei ole asjaomastes maksumenetlustes

taotlenud vastustajalt selgituste andmist konkreetselt kaebuses toodud küsimustele. Vastustaja on

selgitamiskohustust antud juhul täitnud enda algatusel. See ei mõjuta kuidagi ei kaebajate õigust

pöörduda vastustaja poole kaebuses toodud küsimustele vastuste saamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on

järgmised.

22. Käesolevas haldusasjas on maksuhaldur esitanud kaebajatele korraldused teabe andmiseks ja

dokumentide

esitamiseks.

Korraldustele

on

lisatud

2-leheküljeline

informatiivne

leht

maksukohustuslase õiguste ja kohustuste kohta, kus on toodud välja maksukorralduse seaduse

sätted, mis reguleerivad maksukohustuslase õigus ja kohustusi maksumenetluses. Korralduses on

märgitud, et leht õiguste ja kohustuste kohta tuleb allkirjastada ja makshaldurile tagastada. Kohus

leiab, et nimetatud kohustust ei saa pidada õigusvastaseks ja seega puudub alus nimetatud

kohustuse osas korralduste kehtetuks tunnistamiseks. Asjaolus, et vastustaja tõi kaebuse esitajale

välja MKS-s sätestatud asjaomased normid õiguste ja kohustuste kohta ning nõudis nende

tutvustamise koht allkirja andmist ja allkirjastatud lehe tagastamist, ei ole midagi õigusvastast. Ka ei

välista selline MKS sätete informatiivse loetelu allkirjastamine maksukohustuslastel hiljem vajadust

pöörduda maksuhalduri poole ka suuliste või kirjalike järelpärimistega neile pandud kohustuste ja

neil olevate õiguste osas. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 14 lg 2 sätestab, et

maksuhaldur

selgitab

vajaduse

korral

maksukohustuslasele

tema

õigusi

ja

kohustusi

maksumenetluses. Juhul, kui isikul tekib täiendavaid küsimusi ja need küsimused on asjakohased,

on maksukohustuslasel tulenevalt MKS § 14 lõikest 2 õigus nõuda tema õiguste ja kohustuste

täiendavat selgitamist.

23. Mõistagi ei saa maksukohustuslane seda õigust omakorda kuritarvitada ja hakata asjakohatute

küsimustega või vähetähtsatesse detailidesse laskumisega talle pandud kohustusest kõrvale hiilima.

Maksuhalduri selgitamiskohustus MKS § 14 lg 2 alusel ei ole piiramatu – kui maksuhalduri arvates

isik ei esita asjakohaseid küsimusi kui ta peaks asjaolusid arvestades oma õigusi ja kohustusi

piisavalt tundma, või kui talle on vastavat asjaolu juba selgitatud, võib maksuhaldur ka selgitamisest

keelduda. Kuna isiku õigusi rikkuvad maksuhalduri haldusaktid ja toimingud on halduskohtus

vaidlustatavad, lisaks saab nendele esitada maksuhaldurile ka vaide, on selgitamiskohustuse

puuduliku täitmisega tekkinud vigu võimalik korrigeerida ka kohtu poolt. Kahtlemata on

selgituskohustuse täitmine oluline, kuid selgituskohustuse täitmine ei saa muutuda haldusorganile

ebaproportsionaalselt koormavaks ja haldusmenetlust takistavaks asjaoluks. Paratamatult võib

tekkida haldusmenetluses lahkarvamusi isiku õiguste ja kohustuste sisu üle ja lõppastmes

lahendataksegi sellised lahkarvamused halduskohtus. Efektiivne selgituskohustuse täitmine võib

kohtuvaidlusi ära hoida, kuid kui isik jääb maksuhalduriga oma kohustuse täitmise osas

eriarvamusele ning maksuhaldur omakorda on veendunud, et ta talitab õieti, peab maksuhaldur

menetluse lõpule viima. Vastasel korral menetlus veniks ja see oleks menetlusökonoomia aspektist

lubamatu. Lõpliku hinnangu haldusorgani tegevusele annab kohus.

24. Kaebajad ei ole asjaomastes maksumenetlustes kordagi kirjalikult taotlenud vastustajalt

selgituste andmist konkreetselt kaebustes toodud küsimustele. Seega on vastustaja täitnud

selgitamiskohustust antud juhul enda algatusel.

25. Kohus nõustub vastustajaga selles, et selgitamiskohustuse täitmine kirjalikus vormis ei saa

rikkuda ei hea halduse ega proportsionaalsuse põhimõtet. Asjaolu kas selgitamine toimub suuliselt

või kirjalikult, ei määra ära seda, kas selgitatakse põhjalikult või pinnapealselt. Kirjalikus vormis

järelpärimise esitamine ja sellele kirjaliku vastuse saamine on kohtu hinnangul vastupidi,

efektiivsem, kuna see välistab hilisemad vaidlused selle üle, kas ja mida küsiti ning kas ja mida

vastati, kuna info on olemas taasesitatavas vormis.

26. Kohtukõnes viitas kaebajate esindaja Teet Raatsin sellele, et käis koos O. V. 18.03.2011 kell

14.00 maksuhalduri juures sooviga, et neile selgitatakse nende õigusi ja kohustusi, kuid revident ei

võtnud neid jutule ning hr Tõnis Kuuse andis neile vaid pinnapealseid vastuseid. Tõepoolest, OÜ-le

Rewilo Koolitused 17.03.2011 tehtud korralduses on märgitud, et maksuhalduri poolt 10.03.2011

saadetud e-kirjaga määrati uueks korralduse täitmise tähtajaks 18.03.2011 kell 14.00. Edasi on

nimetatud korralduses märgitud, et üksikjuhtumi kontrolli teostab edasi revident Kadri Pohlak ja

korralduse täitmise tähtajaks on antud 25.03.2011. Kohus leiab, et kui kaebajate esindajad läksid

18.03.2011 kell 14.00 maksuhalduri juurde, siis ei olnud see tegelikult nendega kohtumiseks

kokkulepitud aeg, tegemist oli hoopis eelneva korraldusega määratud korralduse täitmise

kuupäevaga, mida vaidlustatud korraldused pikendasid. Kaebajate esindajad ei saa eeldada, et

maksuhalduril oleks neid võimalik neid ette teatamata vastu võtta ja nende õigusi selgitama asuda.

Parim käitumine kaebajate poolt oleks siiski esitada oma taotlused maksuhaldurile kirjalikult ja

nõuda suuliste selgituste jagamist samuti kirjalikult. Kui aga maksuhaldur peaks otsustama selgitada

õigusi ja kohustusi seepeale siiski kirjalikult, ei ole teabe andmise korralduse adressaadil õigust

nõuda suuliste selgituste jagamist. Sellist nõuet ühestki õigusaktist ei tulene, ka ei tulene seda

kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest.

27. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja aga

menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi

kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik