3-11-2582/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS T a r t u k o h t u m a j a kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-2582 Määruse kuupäev 25.11.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.O.` kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1700 eurot seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada R.O.` kaebus haldusasjas nr 3- 11-2582.

2. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ning Tartu Vanglale.

3. Kaebus kuulub tagastamisele

pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud

04.11.2011 saabus Tartu Halduskohtule R.O.` kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju nõudes. Kaebaja märgib kaebuses, et tema suhtes on alates 02.06.2010 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid: vanglasisese liikumise piiramine, isiklike esemete keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ning väljaspool elukambrit käeraudade kasutamine.

R. O. märgib, et 02.06.2010 käskkirjast ei nähtu, et ta oleks ohtlik kaaskinnipeetavatele ning et teda tuleks kaaskinnipeetavatest eraldi hoida. Kaebaja rõhutab, et teda paigutati lukustatud kambrisse, kus pidi viibima üksinda kuni 2011.a märtsikuuni. Seega pidi kaebaja kokku viibima üksinduses 9 kuud. Kaebaja väitel tekitati sellise üksikvangistuses sunnitult viibimisega 9 kuu vältel temale suuri vaimseid pingeid ja piinu ning suures ulatuses psüühilist traumat, mida tuleks kaebaja arvates kompenseerida kui moraalset kahju. Mõistlikuks hüvituseks loeb kaebaja 1700 eurot ja palub selle summa Tartu Vanglalt välja mõista.

Kaebaja märgib, et kohtueelselt esitatud kahjunõude on Tartu Vangla rahuldamata jätnud.

Eeltoodust lähtudes tegi kohus asjaolude väljaselgitamiseks vanglale 10.11.2011 järelepärimise, milles palus teatada, kas kinnipeetav R.O. on vangla poole pöördunud kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt kahjunõudega 1700 euro ulatuses.

Vastuseks kohtu järelepäringule edastas Tartu Vangla 21.11.2011 elektronkirjaga R.O.` 29.08.2011 kahjunõude koopia koos Tartu Vangla 28.10.2011 otsusega nr 3-30/271-1 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“. Esitatud dokumentidest nähtub, et 30.08.2011 registreeriti Tartu Vanglas R. O.` poolt esitatud kahjunõue, milles kaebaja selgitab, et 02.06.2010 toimus intsident, mille tagajärjel kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sealhulgas eraldi lukustatud kambrisse paigutamine, mistõttu kuni 2011.a märtsini oli kaebaja sunnitud viibima üksinda lukustatud kambris. R. O. leiab, et käskkirjast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta ei nähtu, et ta oli kaaskinnipeetavatele ohtlik. Kaebaja on seisukohal, et tegemist oli tema piinamisega, mis põhjustas temale psüühilise trauma ning mille tõttu oli sunnitud pöörduma psühhiaatrite poole ja võtnud rahusteid. Eeltooduga tekitatud psüühilise trauma kompenseerimiseks soovib 1700 eurot.

Tartu Vangla 28.10.2011 otsuses nr 3-30/271-1 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ on märgitud, et 02.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/817 kohaldati R. O.` suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike esemete kasutamise keelamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning väljaspool elukambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist. Nimetatud käskkirja andmise põhjuseks oli asjaolu, et 02.06.2010 kella 13.45 paiku ründas R. O. eeluuritavate eluhoone 6. osakonna kinnipeetavate jalutuskäiku teostanud vanglaametnikku, mille tagajärjel tekitas vanglaametnikule füüsilist valu ning sellega kaasnevaid kehavigastusi. Alates 29.03.2011 lõpetati käskkirjaga nr 1-4/888 R. O.` suhtes täiendavate julgeolekuabinõude (sh eraldi lukustatud kambris viibimine) kohaldamine.

Ülalnimetatud 28.10.2011 otsuses toob Tartu Vangla välja, et eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja A. Kliimanti 02.06.2010 käskkiri nr 1-4/817 õiguspärane, selle väljaandmine oli hädavajalik ja möödapääsmatu. Vangla selgitab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk on süütegude ennetamine ja ärahoidmine, igaühe turvalisuse ja üldise korra tagamine vanglas.

Vangla rõhutab, et Vangistusseaduse § lg kohaselt on täiendavate julgeolekumeetmetena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, ohjeldusmeetmete kasutamine. Vangla märgib, et vanglale teadaolevalt ei ole nimetatud käskkirja hiljem õigusvastaseks tunnistatud ega tühistatud, seega toimis vangla kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel õiguspäraselt ning R. Otil puudub alus nõuda rahalist hüvitist üksinda lukustatud kambris viibimise eest.

Vangla on pidanud vajalikuks otsuses veel selgitada, et vanglasisese liikumise ja suhtlemise piiramine võis olla kaebaja jaoks küll ebameeldiv, ent äärmiselt küsitav on, kas sellega oli üldse võimalik tekitada kaebajale sellist kahju, mis kuuluks rahaliselt hüvitamisele. Vangla rõhutab, et R. O.` kaebuse (taotluse) põhjendused ei veena, et ebameeldivused seoses eraldi lukustatud kambrisse paigutamisega oleksid ületanud piiri, mis eristab suhtlemisja liikumispiiranguga kaasnevaid ebamugavusi piinavast, julmast või väärikust alandavast kohtlemisest.

Lisaks juhib vangla R. O.` tähelepanu RVastS §-le 13, mis näeb ette vastutuse piiramise alused. Nimetatud paragrahvi lõike 4 kohaselt on tagajärgede kõrvaldamist nõudev kannatanu kohustatud kandma tagajärgede kõrvaldamise kulud ulatuses, mis vastab tema osale tagajärgede tekitamises. Vangla rõhutab, et seega, kui R. O. ise oleks õiguspäraselt käitunud, ei oleks tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud.

Tartu Vangla leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning seega puudub ka vajadus välja selgitada, kas ja milline kahju kaebajale tekkis ja kaaluda selle hüvitamise vajadust. Eelpoolnimetatud 28.10.2011 otsusega on jäetud R.O.` kahjunõue rahuldamata.

Kohtu seisukoht

Kohus on seisukohal, et R. O.` kaebus kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

11 lg 31 p 5 alusel tagastamisele. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Tartu Vangla 21.11.2011 vastusega kohtu päringule ning sellele lisatud dokumentidega on tõendatud, et Tartu Vangla 02.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/817 kohaldati R. O.` suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike esemete kasutamise keelamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning väljaspool elukambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist. Nimetatud käskkirja andmise põhjuseks oli asjaolu, et 02.06.2010 kella 13.45 paiku ründas R. O. eeluuritavate eluhoone 6. osakonna kinnipeetavate jalutuskäiku teostanud vanglaametnikku, mille tagajärjel tekitas vanglaametnikule füüsilist valu ning sellega kaasnevaid kehavigastusi. Alates 29.03.2011 lõpetati käskkirjaga nr 1-4/888 R. O.` suhtes täiendavate julgeolekuabinõude (sh eraldi lukustatud kambris viibimine) kohaldamine.

Kohtueelselt on kaebuse esitaja pöördunud Tartu Vangla poole mittevaralise kahju nõudega summas 1700 eurot seoses sellega, et peab julgeolekumeetmena 9 kuu vältel üksinda lukustatud kambris hoidmist enda jaoks piinavaks. Ülalnimetatud 28.10.2011 otsuses leiab Tartu Vangla , et Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja A. Kliimanti 02.06.2010 käskkiri nr 1-4/817 on õiguspärane, selle väljaandmine oli hädavajalik ja möödapääsmatu. Vangla selgitab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk on süütegude ennetamine ja ärahoidmine, igaühe turvalisuse ja üldise korra tagamine vanglas. Eeltoodust lähtudes asub vangla seisukohale, et vangla ei ole julgeolekuabinõude kohaldamisega kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ja seetõttu puudub alus kahjunõude rahuldamiseks.

Vangistusseaduse § 69 lg 2 kohaselt on täiendavate julgeolekumeetmetena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, ohjeldusmeetmete kasutamine.

Asja materjalide kohaselt ei ole Tartu Vangla 02.06.2010 käskkirja nr. 1-4/817 , millega on R.O.´ täiendavad julgeolekumeetmed kohaldanud, kaasa arvatud väljaspool kinnipeetava elukambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, hiljem õigusvastaseks tunnistatud ega tühistatud, seega toimis vangla kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel õiguspäraselt ning R. O.` puudub alus nõuda rahalist hüvitist üksinda lukustatud kambris viibimise eest

Kohus asub seisukohale, et eeltoodust lähtudes on tõendatud, et R.O.`i suhtes julgeolekumeetmete, sealhulgas käeraudade kasutamine väljaspool kaebaja elukambrit ja ka eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, on toimunud õiguspäraselt, seega ei ole tõendatud vangla õigusvastane tegevus või tegevusetus ja antud kaebus mittevaralise kahju 1700 euro nõudes tuleb kaebuse esitajale tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kui ilmselgelt perspektiivitu kaebus. HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada HKMS § 11 lg 31 p 5 sätet (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-1- 20-10). Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab antud R. O.` kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel selle esitajale.

Mare Priks kohtunik