3-11-1062/25 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-1062 Haldusasi AS Rautakirja Estonia kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 30. märtsi 2011. a korralduse nr 5-1.5/508 ja 21. aprilli 2011. a korralduse nr 5-1.8/597 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Ettevõtlusameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: AS Rautakirja Estonia Vastustaja: Tallinna Ettevõtlusamet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Ettevõtlusameti apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-11-1062. 3. Teha asjas uus otsus, millega jätta AS Rautakirja Estonia kaebus rahuldamata. 4. Jätta AS Rautakirja Estonia taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Rautakirja Estonia eksponeerib kaubamärki R-Kiosk valguskastidel Tallinnas järgmistes kohtades: Paldiski mnt 98 juures sõidutee ääres haljasalal, Pärnu mnt 435e juures sõidutee ääres haljasalal, Sõle tn 25a juures sõidutee ääres haljasalal, Kadaka tee 60 juures, Mustamäe tee 22/Forelli 2 juures, Peterburi tee 52 juures ning Punane 43 juures. Tallinna Ettevõtlusamet tegi AS-le Rautakirja Estonia 30. märtsil 2011. a ettekirjutuse nr 5- 1.5/508, millega kohustas viimast esitama 5 tööpäeva jooksul alates ettekirjutuse saamisest reklaamimaksualased maksudeklaratsioonid, sest eelnimetatud valguskastidel eksponeeritava kaubamärgi kujutise näol on tegemist reklaamiga, mitte aga majandusvõi kutsetegevuse koha tähistusega. AS Rautakirja Estonia nõutud deklaratsioone ei esitanud, mispeale pani Tallinna Ettevõtlusamet talle 21. aprilli 2011. a korraldusega nr 5- 1.8/597 kohustuse tasuda 1000 eurot sunniraha.

3-11-1062

2(8) 2. AS Rautakirja Estonia esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Ettevõtlusameti 30. märtsi 2011. a ettekirjutuse nr 5-1.5/508 ja 21. aprilli 2011. a korralduse nr 5-1.8/597 tühistamist järgmistel põhjendustel: 1) R-Kioski kaubamärkide eksponeerimise näol ei ole tegemist reklaamimaksu objektiks oleva reklaamiga, vaid tegemist on kaebaja majandusja kutsetegevuse koha tähistamisega. Nimetatud asjaolule viitavad reklaamiseaduse (RekS) § 2, Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009. a määrus nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“, samuti RekS eelnõu seletuskiri, milles märgiti, et tegevuskoha mõiste on laiem kui selle mõiste tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 16; 2) vastustaja seisukoht, et majandusvõi kutsetegevuse koht eelviidatud linnavolikogu määruse § 1 lg 1 punkti 6 mõistes on koht, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või kus vahetult pakutakse ja osutatakse teenust, on vastuolus kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 2 punktis 6 sätestatud müügikoha mõistega; 3) mõiste tegevuskoht on laiem, kui mõiste müügikoht. Viimane võib viidata konkreetsele ruumile ja/või territooriumile, kus toimub otsene äritegevus, esimene seevastu viitab kogu majandusja kutsetegevuse kohale; 4) kaebaja majandustegevus hõlmab tema kasutuses olevaid kinnistuid tervikuna. Tegemist on tervikliku ärikontseptsiooniga, mis töötab majanduslikult kõige tõhusamalt just sellisena ning mõne osa äravõtmisega mõjutaks see otseselt ja koheselt ka majandustegevust; 5) sellise ettevõtluse paremaks toimimiseks tehakse ühiselt kasutataval territooriumil koostööd Neste Eesti AS-ga. KaubTS § 10 lg 2 valguses pakub kaebaja korraldustes ära märgitud majandustegevuse kohtades toiduja autokaupa, mis on suunatuna just autoga liikuvatele klientidele ning sellistele klientidele on oluline lisaks kauba väljapanekule ka sissesõidutee tähistamine, autoga liiklejatele lisateenuste pakkumine parkimisja prügi äraandmise võimaluste loomise näol; 6) kauplemiseks ettenähtud ruum ehitises ei asu avalikkusele vahetus läheduses ning sinna jõudmiseks on vaja kasutada spetsiaalset sissesõiduteed. Majandusja kutsetegevuse tähis, mis on reklaamimaksust vabastatud, peab viitama ettevõtja asukohale, kauplemiskohale ning seda ettevõtjale piisavalt lähedal, et seostada seda ettevõtja asukohaga, kuid täpselt nii kaugel, kui see hakkab ka sisuliselt võimalike klientide tähelepanu püüdma (vt Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-1585/2004 ning Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 2-3/382/05 ja nr 3-09-1702); 7) tegevuskoha mõiste määratlemisel ei saa lähtuda KaubTS § 2 lg 6 määratlusest, kuna nimetatud seaduse eesmärk ei ole reklaamimaksuga seotud küsimuste reguleerimine. Lähtuma peaks maksukorralduse seaduse (MKS) § 9 lõikes 2 sätestatud määratlusest, sest vaidlusalused valguskastid ja territoorium on kindlasti hõlmatud varakogumi püsiva ja kestva majandusja kutsetegevuse koha mõistega.

3. Tallinna Ettevõtlusamet palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) Tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tegevuskoha mõiste erineb reklaamiseaduse mõistest selle poolest, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt ei ole ajutine juriidilise isiku tegevuskoht tegevuskohaks. Samas tegevuskoha täpsem määratlus on esitatud KaubTS § 14 lõikes 1. Müügikoha määratlus on reguleeritud KaubTS § 2 lõikes 6; 2) määruse „Reklaamimaks Tallinnas“ § 1 lg 1 punktis 6 käsitatakse majandusvõi kutsetegevuse kohana kohta, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust. Seega on oluline, et seal toimuks kauba või teenuse vahetu pakkumine; 3) kaebaja kioskite ümbruses olev maa-ala ei ole kaebaja majandusvõi kutsetegevuse koht. Kaebaja on majandustegevuse registris registreeritud jaekaubanduse valdkonnas ning tegevuskoha määranguks on kauplus. Kaupade müüki teostab kaebaja kaupluse siseruumides. Kuigi ettevõtja tegeleb oma kinnistu korrashoiuga, ei ole selline korrastamine käsitletav tema majandusvõi kutsetegevusena. Vaidlusalused reklaampostid ei asu

3-11-1062

3(8) majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures, vaid sellest eemal, kuna sissepääs on koht, mille kaudu sisenetakse majandusvõi kutsetegevuse kohta. Tegelikult asuvad vaidlusalused reklaampostid väljaspool kaebaja territooriumit ning on paigaldatud kõrvalolevatele kinnistutele; 4) kuna reklaampostidel eksponeeritud kaubamärkide eesmärk on suunata rohkem sõiduteel liiklevaid kliente kaebaja majandusvõi kutsetegevuse kohta, on tegemist teabega, mida eksponeeritakse eesmärgiga suurendada kauba müüki ja teenuse osutamist. Seetõttu on selline teave reklaam; 5) kui kaebaja soovib reklaamimaksu tasumata viidata teel oma tegevuskohale, oleks tal võimalus tähistada sõidusuunda oma majandusvõi kutsetegevuse kohta vastavate liiklusmärkidega. Reklaamiseaduse üheks funktsiooniks võib pidada avaliku ruumi kaitset liigse ülekoormamise eest väljakutsuva teabega; 6) kaebaja seisukoht, et majandusvõi kutsetegevuse koha mõiste sisustamisel tuleks lähtuda maksukorralduse seadusest, on väär. Lähtuda tuleks just kaubandustegevuse seadusest normidest, kuna sellele viidatakse reklaamiseaduse eenõu seletuskirjas.

4. Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2011. a otsusega rahuldati AS Rautakirja Estonia kaebus ja mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 57,50 eurot. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) reklaamimaksu objekti täpsem määratlemine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse. Kohalike maksude seadus (KoMS) ei piiritle reklaamimaksu objekti reklaamiga reklaamiseaduse tähenduses. Käesoleval juhul on asjakohaseks kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktiks määruse „Reklaamimaks Tallinnas“ § 1 lg 2 punkt 2; 2) sisuliselt tuleb ettevõtja majandustegevusena käsitada kogu tegevust, millega seotud kulutused saab tulumaksuseaduse mõttes lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks. Kui ettevõtja ehitab näiteks kaupluse juurde klientidele autoparkla ning hoiab seda kasutuskorras, siis on ka see hõlmatud tema majandustegevusega. Samuti on ettevõtja majandustegevuseks see, kui ta võimaldab oma klientidel või võimalikel klientidel ära visata jäätmeid, olles selleks paigaldanud oma territooriumile jäätmekogumiskonteinerid, või võimaldab neil tasuta kasutada suruõhupumpa autorehvide pumpamiseks või vett autoklaaside puhastamiseks või muul sarnasel otstarbel; 3) R-Kioski valguskasti näol on tegemist majandusvõi kutsetegevuse koha tähistusega majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Üheski asjassepuutuvas õigusaktis ei ole määratletud, kui kaugel võib tähistus asuda, et seda saaks käsitada tähistusena, mis on sissepääsu juures. Mõistet „sissepääsu juures“ tuleb tõlgendada laialt ning arvestada konkreetse majandustegevuse koha ning majandustegevuse sisu eripära; 4) selleks, et tähistus mahuks määruse „Reklaamimaks Tallinnas“ § 1 lg 2 p 2 kohaldamisalasse, ei pruugi see olla asetatud vahetult hoone sissepääsu kõrvale, kohale või ette, vaid see võib asetseda ka kaugemal. Üldjuhul saab tähistust pidada sissepääsu juures olevaks juhul, kui mõistlik inimene saab tähistust vaadates aru, et tähistatava objekti sissepääs ehk vastav majandusvõi kutsetegevuse koht asub „kohe siinsamas“ ning möönab sisspääsuni jõudes, et see tõesti nii ka oli. Kaebusele lisatud fotodelt nähtuvalt on kõik asjassepuutuvad valgustahvlid paigutatud eelkirjeldatule vastavalt; 5) käesoleval juhul on tegemist tankla territooriumitega, kuhu iseenesest ei ole asja inimesel, kes ei soovi kasutada kas tanklas või selle juures tegutsevas kaupluses pakutavaid kaupu ja teenuseid. Sellise territooriumi ja tänavajoone külgnemiskohale paigaldatud tähist, mis viitab seal territooriumil asuvale majandusvõi kutsetegevuse kohale, ei ole põhjust eristada näiteks suure büroohoone ukse ette paigaldatud majajuhisest, mille peal on samuti selles hoones tegutsevate ettevõtjate nimed, kaubamärgid vms; 6) asjakohaseks tuleb pidada ka kaebaja selgitust oma majandustegevuse sisu kohta. Sisuliselt käitab kaebaja nii-öelda tanklapoodi, mis asub vahetult tankla kõrval, kusjuures

3-11-1062

4(8) tanklat käitab teine ettevõtja, kes ise ühtegi neist teenustest ja kaupadest, mida pakub kaebaja, samas kohas ei paku; 7) kaebaja selgitus, et selline kauplus on eelkõige suunatud sõidukitega liiklejatele, on asjakohane. Seega on asjakohane tähistada kaebaja tegevuskoha sissepääs selliselt, et ka sõidukiga liikleja näeks mööda külgnevat tänavat sõites, et kaebaja seal tegutseb. Sellise tegevuskoha tähistamise reklaamimaksuga maksustamine oleks väär ja vastuolus maksuvabastuse eesmärgiga; 8) määrav ei ole ka see, kas vaidlusalused valgustahvlid asuvad samal kinnistul, kus on kaebaja majandustegevuse koht või mitte. Reklaami ja ka reklaamina mittekäsitatavate teadete, viitade ja tähistuste eesmärk on avalikkuse mingisuguse teabe andmine. Kui tegemist on teabega majandustegevuse koha sissepääsu kohta, siis on oluline, et see teave avalikkusele sellisena mõjuks ning selle teabe kvalifitseerimine reklaamimaksu kontekstis ei sõltu sellest, kas vastav teabekandja asub samal kinnistul või kõrvalkinnistul; 9) kinnistu piiride kulgemine ei ole avalikkusele niikuinii teada ning käesolevas asjas vaadeldavatest juhtudest mitte ühegi puhul ei ole võimalust, et mõistlikul inimesel tekiks mulje, et kaebaja majandustegevuse koht on konkreetselt selle valgustahvli all või kinnisasjal, kus asub valgustahvel või et kaebaja majandustegevuse kohta üldse selle tahvli läheduses ei paikne; 10) Reklaamiseaduse seletuskirjas toodud näite mõte seisneb selles, et ettevõtja ei saa õigustada reklaami eksponeerimist üksnes sellega, et maatükk, millel vastav teabekandja asub, on tema oma või tema õiguspärases kasutuses. Selle näite pinnalt ei saa teha järeldust, et reklaamina tuleks käsitada valgustahvleid, mis otseselt viitavad samas asuvale tegevuskoha sissepääsule; 11) Määruse „Reklaamimaks Tallinnas“ § 2 lõigete 2 ja 3 eesmärk on see, et ettevõtja saaks ilma reklaamimaksu tasumata mõistlikul moel tähistada oma tegevuskohta ja anda avalikkusele teada, et tema tegutseb selles kohas; 12) käesoleva vaidluse seisukohast on tarbetu ka arutelu selle üle, kas vaidlusaluse kaubamärgi kujutiste eesmärk on kundede ligimeelitamine ja müügi suurendamine. Selline eesmärk on iseenesest mistahes teabel, mida ettevõtja oma tegevuse või tegevuskoha kohta avalikkusele annab. Kui see teave vastab teatud tunnustele, siis ei ole see reklaamimaksu objektiks sõltumata sellest, et see vastab viidatud määruses või reklaamiseaduses sätestatud reklaami definitsioonile.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Tallinna Ettevõtlusameti apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2011. a otsus tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) kohus on valesti sisustanud RekS § 2 lg 2 p 2 nimetatud mõisteid „majandusvõi kutsetegevuse koht” ja „majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures”. RekS § 2 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina teatud teavet, kui see paikneb majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures; 2) kohus on ebaõigesti leidnud, et käesoleva vaidluse puhul ei oma tähtsust see, kas kaebaja majandusvõi kutsetegevuse koht on ehitises või sellest väljas. Juba ainuüksi seetõttu on oluline tuvastada majandusvõi kutsetegevuse koha asukoht, et ehitises ja väljaspool ehitist paikneva majandusvõi kutsetegevuse koha tähistusele kohalduvad erinevad reklaamiseaduse ning määruse „Reklaamimaks Tallinnas“ sätted. Näiteks väljaspool ehitist paikneva majandusvõi kutsetegevuse koha puhul on asjakohane lähtuda RekS § 2 lg 2 punktist 3, samas kui ehitises paikneva majandusvõi kutsetegevuse koha puhul tuleb lähtuda RekS § 2 lg 2 punktidest 1 ja 2. Majandusvõi kutsetegevuse koha asukohast sõltub ka see, millist ala pidada majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures olevaks;

3-11-1062

5(8) 3) kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et mõiste „majandusvõi kutsetegevuse koht” sisustamisel on apellant juhindunud reklaamiseaduse seletuskirjast, mis viitab kaubandustegevuse seadusele ning selles sisalduvale müügikoha mõistele; 4) tegevuskoha täpsem määratlus on esitatud KaubTS § 14 1õikes 1, mille kohaselt on tegevuskoht hulgikaubandus-, jaekaubandus-, toitlustusvõi teenindusettevõtte koosseisu kuuluv kaupleja müügikoht, mille juurde võib kuuluda tootmis-, hoiuvõi muu koht. Müügikoht on aga KaubTS § 2 lg 6 kohaselt koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Ka määruse „Reklaamimaks Tallinnas“ § 1 lg 1 p 6 kohaselt käsitatakse majandusvõi kutsetegevuse kohana kohta, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust; 5) kohtu seisukoht, et kaebaja majandustegevus on muuhulgas ka klientidele tasuta suruõhupumba kasutusse andmine või autoklaaside puhastamiseks vee andmine, on arusaamatu. Kadaka tee 60 asuva kioski juures pakub suruõhuteenust osaühing Jazz Pesulad. Suruõhuteenuse pakkumine ei kuulu ka kaebaja tegevusvaldkonda; 6) kaebaja majandusvõi kutsetegevus on jaekaubandus. Kaebaja majandusvõi kutsetegevuseks ei saa pidada parkimisteenuse osutamist või prügi äraviskamise teenuse pakkumist. Sarnaselt ole reeglina kaubanduskeskuste puhul majandusvõi kutsetegevuse kohaks kogu kaubanduskeskust ümbritsev parkimisala või koguni parkla sissesõidutee. Majandusvõi kutsetegevuse kohana tuleb käsitleda konkreetset kauplemiskohta, kus klient saab kaubaga tutvuda ja soovi korral ka kaupa omandada. Kaebaja kioskite (ehitiste) ümbruses olev maa-ala ei ole kaebaja majandusvõi kutsetegevuse koht; 7) reklaamiseaduse ja määruse „Reklaamimaks Tallinnas“ kohaselt ei oleks kaubamärgi eksponeerimise puhul tegemist reklaamiga ainult juhul, kui kaubamärk on paigutatud majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juurde; 8) vastustaja ei nõustu halduskohtu arusaamaga reklaamiseaduse seletuskirjast. Kohtu poolt seletuskirja viidatud osa mõte seisnes selles, et kaubanduslikku teavet saab käsitleda kaubandusliku teabena üksnes juhul, kui see paikneb kas majandusvõi kutsetegevuse kohas, ehitisel, kus see tegevuskoht asub, või selle sissepääsu juures. Kui teave paikneb neist kohtadest eemal, sh kui tegemist on kaupleja valduses oleva territooriumiga, siis ei ole tegemist kaubandusliku teabega; 9) kaebaja võib küll kogu territooriumit kasutada, kuid see ei muuda seda automaatselt kaebaja majandusvõi kutsetegevuse kohaks ning sissepääsu territooriumile sissepääsuks majandusvõi kutsetegevuse kohta; 10) ettevõtjal peab olema võimalus tähistada oma tegevuskohta maksuvabalt, kuid see on võimalik ka liiklusmärgi abil (määruse „Reklaamimaks Tallinnas“ § 3 p 20 kohaselt ei maksustata reklaamimaksuga liiklusmärke). Kaebajal on võimalus tähistada sõidusuunda oma majandusvõi kutsetegevuse kohta vastava liiklusmärgiga ning selline tähistus ei ole reklaamimaksuga maksustatav; 11) kaebaja on iga kioski lähedusse paigutanud üheaegselt kolm reklaamposti, sh üks postidest (kahepoolne) on pindalaga ca 5 m2. Tegemist on teabega, mis ei vasta liiklusmärgi tunnustele, vaid on reklaam ning kuulub reklaamimaksuga maksustamisele; 12) majandusvõi kutsetegevuse koha läheduses eksponeeritud kaubamärgi eesmärk võib olla teenuse osutamise või kauba müügi suurendamine. Kui see on ilmselgelt kaubamärgi eksponeerimise peamine eesmärk, tuleb seda pidada reklaamiks. Ilmselgelt on käesoleval juhul reklaampostide eksponeerimise eesmärk kauba müügi või osutatavate teenuse hulga suurendamine. Kaebaja asukohta oleks reklaamimaksu tasumata saanud tähistada liiklusmärgiga ning majandusvõi kutsetegevuse kohta oleks saanud tähistada tähistusega, mis paikneks kioski sissepääsu juures; 13) menetluskulude kandmine kaebaja poolt sellises suuruses polnud põhjendatud.

6. AS Rautakirja Estonia palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Vastuväited apellatsioonkaebusele:

3-11-1062

6(8) 1) kohus on õigesti hinnanud RekS § 2 lg 2 p 2 mõisteid. Kohus on otsuses piisava üksikasjalikkusega selgitanud, et kaebaja puhul laienes majandustegevus keskseks äriks kogu kasutatavale keskkonnale. Seega ei saa kohtule ette heita, et kohus justkui pole pidanud vajalikuks vastavaid mõisteid otsuses sisustada. Kohus on pidanud seda küsimust teisejärguliseks; 2) vastustaja väited selle kohta, et kohtulahendi ebaõigsus seisneb selles, et kohus on tõendeid ebaõigesti kohaldanud, ei ole samuti õiged. Nimetatud väidet ja seda tõendavaid tõendeid ei ole halduskohtule esitatud; 3) kohus ei välistatud erinevate ettevõtete koostööd samas ärilahenduses. Tegemist on tavalise ärivõttega, kus mitu ettevõtjat ühendavad koostööks oma jõud ja igal ettevõtjal eraldi on koostöös mingi roll. Nimetatud asjaolule on viidanud ka halduskohus; 4) vastustaja poolne mõiste „sissepääsu juures“ kitsendav tõlgendus ei tugine seadusele ning kohus on otsuse tegemisel piisava põhjalikkusega uurinud just konkreetse kaasuse äriskeemi ülesehitust ja jõudnud kokkuvõttes õigele järeldusele, et äriplaan hõlmab eelkõige autoga liikuvat klienti; 5) tähistus sissepääsu juures omab info tajumise jaoks üliolulist rolli. Kui isik, kellele teave on suunatud, ei saa seda tajuda, puudub teabe eksponeerimisel mõte. Antud juhul on info adressaatideks autodega liiklejad, kelle põhitähelepanu on suunatud ohutule liiklemisele. Äriplaani ühtse mõttena on pakkuda neile autodega liiklejaile, kes kaebajani viiva teeotsale lähenedes otsustavad tankimise vajaduse üle, samaaegselt infot ka kauba ostuvõimaluse kohta; 6) ebaõige ja seadusele mittetuginev on vastustaja seisukoht, et autoga liiklejatele tuleb suunata info tee ääres asuvate ettevõtjate kohta vaid liiklusmärgiga; 7) kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kõik muu info tee ääres, mis ei ole liiklusmärk, on maksustatav reklaamimaksuga. Ettevõtjatel on õigus vabale äritegevusele, sh ka õigusele eristuda teistest ettevõtjatest. Seega on ka ettevõtjatel õigus eksponeerida end nähtavalt, äratuntavalt ja teistest ettevõtjatest erinevalt. Eksponeerimine vaid liiklusmärgiga kärbiks oluliselt eristumist teistest ettevõtjatest; 8) vastustaja kriitika kaebaja kaubamärgi eksponeerimise kohta ei ole asjakohane. Klientide sihtgrupp, kellele on suunatud kaebaja äritegevus, on raskelt tabatav. Seetõttu on mõnikord kasutatud ka mitut kaubamärgiga varustatud valgustulpa.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. RekS § 2 lg 2 punktid 1 ja 2 sätestavad järgmist:

Reklaamina ei käsitata: 1) majandusvõi kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teavet; 2) majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandusvõi kutsetegevuse koht asub, ja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures.

Määruse „Reklaamimaks Tallinnas“ § 1 lg 2 p-d 1-3 sätestavad järgmist:

Reklaamina ei käsitata: 1) majandusvõi kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (tarbijakaitseseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud teave); 2) majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, toitlustusettevõtte puhul pakutavate toitude ja jookide menüü (v.a

3-11-1062

7(8) allahindlused, sooduskampaaniad ja eripakkumised), isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandusvõi kutsetegevuse koht asub, ja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures; 3) väljaspool ehitist asuva majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud teabega.

8. Asja lahendamisel on oluline selgitada, kas valguspostid kaebaja müügikohtade läheduses on käsitletavad reklaamina reklaami mõiste kohaselt ning seejuures, kas valguspostid on hõlmatud ülal nimetatud eranditega. Seejuures, nagu halduskohus õigesti märkis, tuleb hinnata, kas kaebaja majandusja kutsetegevuse koht ulatub väljapoole R-Kioski kaubamärgi all tegutsevate kioskite siseruume ja kas valguspostid on sellise majandusja kutsetegevuse koha sissepääsu juures.

9. Haldusasjas 2-3/382/05 on ringkonnakohus 12. detsembri 2005. a otsusega leidnud järgmist. Reklaamimaksu funktsioonid on fiskaalsete eesmärkide kõrval inimeste kaitsmine liiga intensiivse kallutamise eest kaupade ostmisele ning avaliku ruumi kaitse väljakutsuva teabega liigse ülekoormamise eest. Reklaamina reklaamiseaduse tähenduses on käsitletav teave, milles sisu, kuju või esitlusviisi näol sisaldub äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks. Lõpliku hinnangu, kas tegu on reklaamiga või mitte, saavad pädevad haldusorganid ja kohtud anda vaid igal üksikjuhtumil eraldi. Reklaamiga ei ole tegemist, kui avaldatakse neutraalse sisu, kuju ja esitlusviisiga lakoonilisi fakte ning sõnumis ei sisaldu väärtushinnanguid pakkumise kohta.

10. Vaadeldavad valguspostid on paigaldatud kioski külastajate ja sealt kaupu ostvate inimeste arvu suurendamiseks, et pöörata möödujate tähelepanu sisseostude tegemise võimalusele. Klientide tähelepanu kioski olemasolule juhtimata sellist tähelepanu ei ole arvatavasti võimalik saavutada. Valgustulbad pole suunatud vaid neile inimestele, kes otsivad kioski asukohta, olles juba eelnevalt jõudnud otsusele minna sinna sisseoste tegema. Seetõttu on vaidlustatud ettekirjutuses silmas peetud objektide puhul tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses. Kaubamärke ei ole esitletud sellise kuju ja esitusviisiga, et neid ei saaks pidada reklaamiks. Nende suurus ja valgustatus osundavad, et nendega soovitakse saavutada ka selliste inimeste tähelepanu sisseostude tegemise võimalusele, kes sellest ilma nende viitade olemasoluta huvitatud poleks.

11. Majandusvõi kutsetegevuse koha mõistest arusaamisel on oluline tähele panna, et RekS § 2 lg 2 p-s 1 peetakse silmas sellist majandusvõi kutsetegevuse kohta, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust. Kaebaja müüb kaupa üksnes kioskites, st hoonetes. Nimetatud sättest nähtuvalt ei hõlma kaebaja majandusja kutsetegevuse koht ala, millel on küll kaebaja ettevõtlust toetav funktsioon (suruõhumasin, autoklaaside pesemise võimalus, tankla, autopesula, parkimisvõimalused jms), kuid kus teenuse osutajaks ei ole vahetult kaebaja ise. Asjas pole esitatud tõendeid ega väiteid, mis kinnitaksid, et nimetatud teenuseid osutab just kaebaja ise ning valguspostidel hõlmatud teave oleks seotud seega postidega piirneval või ümbritsetud alal osutatavate teenuste tarbimise võimalusele. Kaubamärk „R KIOSK“ on registreeritud klassides 35, 41 ja 42, mis ei hõlma endas ka ühtegi nimetatud teenust, mida kioskist väljaspool osutatakse (tl 22).

12. Halduskohus on tõlgendanud mõistet „majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ põhjendamatult laiendavalt. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mida tuleb sisustada muu hulgas lähtudes selle keelelisest tähendusest ja reklaamimaksu eesmärgist. Reklaamimaksu eesmärk ei ole pelgalt kohalikule omavalitsusele fiskaalse kasu toomine, vaid ka ülemäärase avalikku ruumi koormava info hulga vähendamine. Maksuobjektiks saab olla aga vaid selline teave, ilma milleta on

3-11-1062

8(8) tarbijatel piisavat teavet kaubandustegevuse ja pakutavate teenuste ja müüdava kauba kohta. Maksuvabalt tuleb anda võimalus ettevõtjale jagada teavet selle kohta, kuidas ettevõtja müügikohta on võimalik sisse pääseda, mitte aga seda, kuidas ettevõtja tegevuskohta on võimalik üles leida. Küsimusele, kas sõidutee ääres autojuhtidele suunatud teave müügikoha olemasolu kohta esitatud viisil on vajalik, et nad leiaksid piisavalt lihtsalt sissepääsu kioskisse, tuleb ringkonnakohtu arvates vastata eitavalt. Tulbad on kioskitest sedavõrd kaugel, et neid ei saa pidada kioski sissepääsu juures olevateks. Ka Eesti keele seletav sõnaraamat seletab terminit „sissepääs“ (arvutivõrgus saadaval http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=sissep%C3%A4%C3%A4s&F=M) muu hulgas kui sissepääsemist võimaldavat kohta või käiku, sissekäiku. Hoones sees paikneva kauplemiskoha puhul ei saa sellesse sissekäik asuda mujal kui hoone konstruktsioonis ning arvestades, et tulbad asuvad mujal kui hoone välisukse vahetus naabruses ja tulpade ning uste vahel paiknevad enamasti tanklarajatised, ei saa RekS § 2 lg 2 p 2 neile tulpadele kohaldada.

13. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ning ettekirjutuse tegemine maksudeklaratsiooni esitamiseks oli õiguspärane. Kuna ettekirjutus on õiguspärane ning kehtib, pole alust ka vaidlustatud korralduse tühistamiseks.

14. Halduskohtu otsus tuleb seetõttu tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et riigilõivu suuruse nõue halduskohtusse kaebuse esitamisel oli põhjendatud vaidlustatud korraldusega määratud sunniraha vaidlustamise tõttu. Kuna sunniraha on käsitletav maksena, tuli ka sellelt tasuda riigilõivu selles määras, nagu kaebaja maksis.

Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask