3-11-2517/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2517 Haldusasi V.S. kaebus Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – V.S. RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus läbivaatamatult. 2. Saata määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.S. esitas 25. oktoobril 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja 27. oktoobril 2011 kaebuse täienduse.

2. Kohus jättis 9. novembri 2011. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus selgitas kaebajale, kuidas ta saab aru V.S. halduskohtusse pöördumise sisulisest eesmärgist ning märkis, et kohtu hinnangul on samas asjas juba olemas jõustunud määrus menetluse lõpetamise kohta (Tallinna Halduskohtu 13. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-08-1116) ja samas asjas teist korda kohtusse pöörduda ei saa. Kohus märkis, et kui kaebaja arvates rajaneb tema praegu esitatud kahjunõue haldusasjast nr 3-08-1116 erineval alusel, tuleb tal kaebust täpsustada ja selgitada, millise avaliku võimu kandja õigusvastase haldusakti või toiminguga kahju tekitati; milles õigusvastane tegevus seisnes; milliseid kaebaja õigusi rikuti; millist liiki kahju kaebajale on tekitatud (varalist või mittevaralist) ja milline oli kahju suurus, mille hüvitamist kaebaja taotleb; samuti tuleb kaebajal tasuda kahjunõudelt täiendavat riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 ja 15 või maksejõuetuse korral taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. Lisaks selgitas kohus, et xxxxxxx kinnistu uus omanik OÜ Skyboard on juba kantud kinnistusraamatusse ja täitemenetlus on eeldatavalt lõppenud. Kohtul ei ole kinnisasja sundvõõrandamise seadusest ega ühestki muust õigusaktist tulenevat õiguslikku alust kohustada riiki nimetatud kinnistu sundvõõrandamiseks selle uuelt omanikult. Kaebajal endal on võimalik teha uuele omanikule ettepanek kinnistu tagasiostmiseks. Kohus selgitas, et kui kaebajal on etteheiteid kohtutäituri tegevusele täitemenetluses, saab seda vaidlustada maakohtus täitemenetluse seadustiku § 217 sätestatud korras. Kohus märkis, et kui kaebaja soovib kohtu selgituste järel siiski esitada taotlusi seoses täitemenetlusega, tuleb tal täpsustada nende taotluste eesmärki. Kohus hoiatas kaebajat, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral tagastab kohus kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel. 3. V.S. täpsustas kaebust 20. novembril 2011. KOHTU PÕHJENDUSED

2(3) 4. Kaebusest ja selle lisadest selgub, et V.S. kasutas elamispinda Tallinnas xxxxxxx, mis tagastati 1994. aastal omandireformi õigustatud subjektidele ning kaebuse esitaja kaotas pärast üürisuhte lõppemist võimaluse nimetatud eluruumi kasutamiseks. Seoses tagastatud eluruumi kasutusõiguse lõppemisega soetas V.S. koos abikaasa E. S. pangalaenu abil endale uue elamispinna Viimsi vallas xxxxxxx. Laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu müüs kohtutäitur sissenõudja Nordea Bank Finland Plc avalduse alusel xxxxxxx kinnistu avalikul enampakkumisel OÜ-le Skyboard ning kaebaja on praeguseks ka xxxxxxxx elamust välja tõstetud. Kaebaja väidab, et Eesti Vabariik on teda diskrimineerinud sellega, et tal ei olnud võimalik erastamisväärtpaberitega erastada Tallinnas xxxxxxxxx asuvat korterit. Kaebuse esitaja taotleb, et riik hüvitaks V.S.le kulutused, mis kaebaja olid sunnitud tegema 2005. aastal turuhinnaga uue eluaseme xxxxxxx ostmiseks, kinnistu sundmüümisel täitemenetluses ja uue eluaseme soetamiseks pärast xxxxxxx eluruumist väljatõstmist, samuti erinevate kohtuvaidlustega kaasnevad kulud. Kui kaebajal oleks olnud võimalik erastamisväärtpaberite eest endale eluruum erastada, siis ei oleks kaebuses kirjeldatud kahjusid tekkinud. Sisuliselt leiab kaebuse esitaja, et seadusandja oleks pidanud kehtestama sellise regulatsiooni, mille tulemusena kõik üürisuhte alusel eluruume kasutavad isikud oleksid omandireformi raames saanud võimaluse erastada endale eluruum erastamisväärtpaberite eest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus V.S. täiendatud ja täpsustatud kaebust selliselt, et V.S. taotleb Eesti Vabariigi poolt õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist (RVastS § 14). 5. HKMS § 11 lg 31 p 2 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Tallinna Halduskohus lõpetas 13. augusti 2009. a määrusega kaebusest loobumise tõttu menetluse haldusasjas nr 3-08-1116, milles V.S. taotles Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamist. V.S. nõudis Eesti Vabariigilt haldusasjas nr 3-08-1116, nagu ka praeguses haldusasjas, sündüürnike probleemi lahendamiseks asjakohaste õigustloovate aktide vastuvõtmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist, sh xxxxxxx kinnistu ostmiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Kaebuse esitaja praegune kaebus kattub seega osaliselt haldusasjas nr 3-08-1116 esitatud kaebusega. Kuna haldusasjas nr 3-08-1116 arutusel olnud nõuete osas on kaebaja kahjunõue jõustunud kohtumäärusega lahendatud ja samas asjas teist korda kohtusse pöörduda ei saa (HKMS § 24 lg 2), tagastab kohus selles osas kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 2 alusel. Kohus märgib, et kui käesolevat kaebust ei saaks käsitleda sama asjana kui haldusasja nr 3-08-1116, tuleks kaebus HKMS § 11 lg 3 alusel siiski tagastada kahjunõudelt riigilõivu tasumata jätmise tõttu (vt määruse p 6). 6. Kohus leiab, et haldusasjas nr 3-08-1116 ei teinud kohus lahendit kahju osas, mis tekkis kaebajale seoses xxxxxxxx kinnistu sundmüügi, xxxxxx väljatõstmise järgselt uue eluaseme soetamise vajaduse ja erinevate kohtuvaidlustega. Kohus leiab, et selles osas tuleb kahju hüvitamise nõue tagastada HKMS § 11 lg 3 alusel, sest kaebaja ei ole vastavalt kohtu juhistele tasunud kahjunõude esitamisel riigilõivu RLS § 57 lg 14 ettenähtud määras ega taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist. 7. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta kaebuse esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kui kaebuse esitaja leiab, et tema õigusalased teadmised ei pruugi talle tagada tulemuslikku osalemist kohtumenetluses, siis on tal võimalik osaleda kohtumenetluses esindaja kaudu. Juhul kui kaebuse esitaja majanduslik seisund ei võimalda esindaja (advokaadi) palkamist, on kaebuse esitajal võimalik taotleda kohtult riigi õigusabi määramist. Selleks tuleb kohtule esitada vastav vormikohale avaldus. Avalduse näidisvorm on igaühele tasuta kättesaadav Justiitsministeeriumi koduleheküljel (http://www.just.ee/106), samuti igas kohtus ja advokaadibüroos. HKMS § 84 lg 4 p 2 alusel võib kaebuse esitaja taotleda kohtult riigilõivu tagastamist.

3(3)

Monika Laatsit