2-11-47203/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-47203

Tsiviilasi

HUVKOÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Avaldaja -võlgnik HUVKOÜ (registrikood XXX, asukoht

XXX)

Võlgniku juhatuse liige HI

Ajutine pankrotihaldur Uno Feldschmidt

Kohtuistungi toimumise kuupäev

8. november 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada HUVKOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida HUVKOÜ ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. HUVKOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Uno Feldschmidtile.

4. Pärast HUVKOÜ kustutamist äriregistrist vabastada Uno Feldschmidt ajutise

halduri kohustustest.

5. Määrata HUVKOÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige HI

(isikukood XXX).

6. Määrata ajutise halduri Uno Feldschmidti töötasuks 672 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 221,76 eurot ja pankrotimenetluse kulude katteks 15,81 eurot,

kokku 909,57 eurot.

7. Välja mõista solidaarselt HUVKOÜ-lt ja võlgniku juhatuse liikmelt HI ajutise

halduri tasu ja kulud kokku 909.57 eurot, mis tuleb tasuda Uno Feldschmidti

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Kui<

HUVKOÜ esitas 03.10.2011 kohtule pankrotiavalduse ja 06.10.2011 selle täiendused.

Võlgniku põhitegevusalaks oli toidukaupade müük renditud pinnal. Avalduse esitamise ajaks

on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse peamisteks põhjuseks peab

võlgnik üldist majanduslangust, liiga kõrget rendihinda ning töötajate pidevast vahetumisest

tingitud lisakulutusi.

Harju Maakohtu 11.10.2011 määrusega nimetati HUVKOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Uno

Feldschmidt.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Uno Feldschmidt esitas 04.11.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine

pankrotihaldur märgib, et võlgniku majandustegevuse aruandest nähtub, et võlgnikul oli

kohustusi 6 806,17 euro väärtuses, samal ajal aga on varade kogumaht arvestuslikult 4 303,08

eurot. Seega ületab kohustuste maht varade mahu 2 503,09 eurot. 2010 omakapital on

negatiivne -2 503 eurot ning kahjum majandustegevusest moodustas -4 442,94 eurot. Sellises

majanduslikus olukorras ei ole võimalik saada käibevahendite krediiti, et tasuda jooksvaid

kulusid. Võlgnikul puudub vara võlausaldajate kohustuste täitmiseks. Äritulud olid 31.08.2011

seisuga 8 947,41 eurot, mis ei katnud tegevuskulusid. Võlgnikul puudub debitoorsete nõuete

ning vara tagasivõitmise võimalus. Võlgnikul puudub realiseeritav vara ja põhivara.

Tulenevalt majandusanalüüsist järeldub, et võlgnik on maksejõuetu ning tal puuduvad

vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ka vahendid pankrotimenetluse

läbiviimiseks. Ajutine haldur on jõudnud järeldusele, et ettevõtet tervendada ei ole antud

olukorras võimalik ega otstarbekas, kuna see nõuab suuri investeeringuid. Samuti ei ole antud

olukorras võimalik saada täiendavaid käibevahendeid. Puudub arvestatav nõudlus osutatavate

teenuste järele. Ajutine haldur nõustub võlgniku esindaja selgitusega pankroti põhjustest.

Ajutine haldur ei ole käesoleva asja ettevalmistamise käigus avastanud tegusid või

toiminguid, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, raskele juhtimisveale või muule

sarnasele asjaolule, mis võisid põhjustada pankroti. Puudub võimalus esitada nõuet juhatuse

liikme vastu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad, kuna debitoorne

võlgnevus puudub ja asja ettevalmistamise käigus ei ole ajutine haldur avastanud muid

tagasivõitmise võimalusi. Tulenevalt eelnevast saab järeldada, et võlgnik on maksejõuetu

pankrotiseaduse (PankrS) § 1 tähenduses ning see maksejõuetus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning

puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seetõttu tuleb pankrotiavalduse

menetlus lõpetada pankrotiseaduse § 29 alusel raugemisega, pankrotti kuulutamata.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus kohtul määrata pankrotimenetluse vältimiseks 2 000

eurot kohtu deposiiti, kuna võlgnikul vara puudub. Ajutine haldur palub halduri tasu välja

mõista solidaarselt äriühingult ja juhatuse liikmelt. Võlgniku juhatuse liige ei vaidle vastu

ajutise pankrotihalduri aruandele ning halduri tasu ja kulutuste suurusele. Võlgniku juhatuse

liige on nõus tasuma halduri tasu ja kulutused solidaarselt võlgnikuga.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Uno Feldschmidti arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et HUVKOÜ

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. HUVKOÜ-l on

kohustusi 6 806,17 euro ulatuses, samas varade kogumaht on arvestuslikult 4303,08 eurot.

Seega ületab kohustuste maht varade mahu 2 503,09 eurot. Realiseeritav vara ja põhivara

võlgnikul puudub. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutine

haldur ei ole tuvastanud tegusid või toiminguid, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele,

raskele juhtimisveale või muule sarnasele asjaolule, mis võisid põhjustada pankroti.

Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et HUVKOÜ pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

08.11.2011 määrusega tegi kohus HUVKOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige

võlausaldajatele) ettepaneku tasuda HUVKOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna

2 000 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade

nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. HUVKOÜ

pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna HUVKOÜ-l ei ole piisavalt vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte

majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et

võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

HUVKOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist

andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada HUVKOÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti

väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele HI

(isikukood XXX).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on

ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 7 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 893,76 eurot (koos

sotsiaalmaksuga) ja vajalike kulutuste katteks hüvitada 15,81 eurot. Töötasu arvutamisel on

ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulud on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas

tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu ja kulude suurusele

vastu vaielnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik,

kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt

asjaolust, et võlgniku juhatuse liige HI on nõus hüvitama ajutise halduri tasu ja kulud

solidaarselt äriühinguga, tuleb äriühingult ja võlgniku juhatuse liikmelt HI ajutise haldur

kasuks välja mõista ajutise halduri tasu 893,76 eurot, mis sisaldab sotsiaalmaksu ja kulud

15,81

eurot,

kogusummas

909,57

eurot

Uno

Feldschmidti

arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXXXXX.

Viivi Villemson