Legislator Case Law & Legislation
2-07-23556/89 AI generated

2-07-23556/89 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-07-23556/89
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Taotluse kohaselt tegi Tartu Maakohus 13.05.2011 otsuse, millega kohus on tuvastanud, et 1) H.S. kui pärandaja vara koosseisu kuulus 45587,5/350000 osa XXX vallas asuva XXX kinnistust number 748739; 2) pärandvara jagamisel jätta H.S. pärandist 45587,5/350000 osast XXX kinnistule hagejale Tiit Soopale Ants Soopa õigusjärglasena ½ osa ehk 22793,75/ 350000 mõttelist osa kinnistust ning kostjale Andres Villemsonile ½ osa ehk 22793,75/ 350000 mõttelist osa kinnistust; 3) pärandvara jagamise tulemusel muuta kinnistusraamatu kannet Viljandi Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriosa 748739 XXX XXX kinnistu suhtes, muutes Tiit Soopale kuuluva mõttelise osa suurust, mis on nüüd 327206,25 /350000 mõttelist osa; 4) pärandvara jagamise tulemusel muuta kinnistusraamatu kannet Viljandi Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriosa 748739 XXX XXX kinnistu suhtes, muutes Andres Villemsonile kuuluva mõttelise osa suurust, mis on nüüd 22793,75/350000 mõttelist osa.

Legislator headnote

AI generated

2-07-23556/89 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kohtumääruse põhjenduste kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Enne määruse tegemist võib kohus menetlusosalised ära kuulata (TsMS § 447 lg 2).

Keywords

AI generated
adjustment of insurance benefits adjustment of child support amendment of the claim demonstrable change modification of provisional measures cost of living adjustment
AI generated
1-18-1809/16
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-1809 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaadi abi Marina Kelpman määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Andres Kelkka elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDRES KELKKA, isikukood 39611072232, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 21.03.2018 ja lõpp 10.05.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.05.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
3-12-874/25
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 178 lg 3 sätestab, et määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisti.
1-17-4195/6
Süüdimõistetu A.N , isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99917700033138 ning selgituse “A.N, ot 4195, menetluskulud“. sus nr 1- -
2-10-62988/23
07.02.2011.a esitas avaldaja lepinguline esindaja kohtule taotluse kohtumääruses menetlusosaliste isikuandmetes vea parandamiseks.
2-19-122/27
R. esitas 03.01.2019. a kohtusse hagiavalduse A. P. vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooled 21.03.2017.a surnud P. pärijad, hageja 2/3 mõttelises osas ja kostja 1/3 mõttelises osas. Pärandvara hulka kuulub kinnistu, registriosa numbriga xxxxx, aadressiga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx. Pindi Kinnisvara OÜ on 23.07.2018. a hinnanud kinnistu turuväärtuseks 36 000 eurot. Hageja taotles, et kohus lõpetaks pärandvara ühisuse ja jagaks pärandvara hulka kuuluva kinnistu viisil, mille kohaselt antakse kinnistu omand tervikuna hagejale, pannes hagejale kohustuse hüvitada kostjale tema osa rahas summas 12 000 eurot, s.o 1/3 kinnistu turuväärtusest, või alternatiivselt pannes kinnistu pooltevahelisele enampakkumisele, kohustades suurima pakkumise teinud poolt hüvitama teisele tema kaotatud omandi osa rahas. 2. Kohus võttis hagi 11.01.2019. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 3. Kostja, A. P. , esitas 11.03.2019. a kohtule kirjaliku vastuse. Kostja teatas, et ta ei nõustu hageja väitega jagada soovitava kinnistu väärtuse kohta. Kostja tõi välja, et hageja on lasknud hinnata vaid kinnistul asuvad hooned. Kostja on aga omalt poolt lasknud hinnata kogu kinnistu, sh põllumaa ja metsa, ning vastavalt Domus kinnisvara eksperthinnangule on kinnistu väärtus 61

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-07-23556 Tsiviilasi Tiit Soopa (Ants Soopa pärija) hagi Andres Villemsoni vastu pärandvara osa suuruse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 6. septembri 2011 vigade parandamise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andres Villemsoni määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): Andres Villemson (isikukood: XXXXXXXXXXX), Vastustaja (hageja): Tiit Soopa (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu

6. septembri 2011 määrus muutmata. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Andres Villemsoni kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Tiit Soopa esitas taotluse kohtuotsuse parandamiseks.

Taotluse kohaselt tegi Tartu Maakohus 13.05.2011 otsuse, millega kohus on tuvastanud, et 1) H.S. kui pärandaja vara koosseisu kuulus 45587,5/350000 osa XXX vallas asuva XXX kinnistust number 748739; 2) pärandvara jagamisel jätta H.S. pärandist 45587,5/350000 osast XXX kinnistule hagejale Tiit Soopale Ants Soopa õigusjärglasena ½ osa ehk 22793,75/ 350000 mõttelist osa kinnistust ning kostjale Andres Villemsonile ½ osa ehk 22793,75/ 350000 mõttelist osa kinnistust; 3) pärandvara jagamise tulemusel muuta kinnistusraamatu kannet Viljandi Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriosa 748739 XXX XXX kinnistu suhtes, muutes Tiit Soopale kuuluva mõttelise osa suurust, mis on nüüd 327206,25 /350000 mõttelist osa; 4) pärandvara jagamise tulemusel muuta kinnistusraamatu kannet Viljandi Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriosa 748739 XXX XXX kinnistu suhtes, muutes Andres Villemsonile kuuluva mõttelise osa suurust, mis on nüüd 22793,75/350000 mõttelist osa.

Kohtuotsuse resolutsioonis on kaasomandi osade suurused välja toodud lugejas koma kohtadega (nt 327206,25/350000). Seoses elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi kasutamisega toimub andmete töötlus automatiseeritult. Andmete automatiseeritud töötlemisel ei saa kinnistusraamatusse kandmisel kaasomandi osa suurus lugejas olla täisarvust väiksem. Sellest tulenevalt ei ole kohtuotsuses märgitud kaasomandi suuruse kinnistusraamatusse kandmine võimalik. Kaasomandi suurus peab olema fikseeritud täisarvuna. Et kaasomanike osa suurus kinnistusraamatus peaks olema märgitud lugejas täisarvuna, siis hagejale ja kostjale kuuluvate osasid puudutavad arvud tuleks matemaatilise tehte abil ümardada murdarvu lugejas täisarvuks. Selline ümardamine ei muudaks asja sisu ega mõjuks kummagi poole õigusi ja kohustusi. Ümardamine tähendaks, et hageja T. Soopa osa väheneks 0,25/350 000 võrra ning samavõrra suureneks kostja A. Villemsoni osa.

On üldiselt arusaadav, et selline sajatuhandiku täpsusega osa suuruse määramine ei mõjuta otsuse sisu. Kuna kinnistusraamatukanne peab vastama kohtuotsusele, siis seadus võimaldab arvutamisvea, milleks antud juhul tuleks lugeda kinnistuosa suuruse arvutamisel kasutatava arvu ümardamise järgu muutmist, parandamist. Hageja esindaja palus muuta otsuses kinnisturaamatu kandeid puudutavalt hagejale ja kostjale kuuluvate kaasomandi osa suurused murdarvu lugeja osas täisarvuks, mis tähendaks lõppkokkuvõttes, et T. Soopale kuuluva mõttelise osa suuruseks tuleks ümardamise järel lugeda 327206/350000 mõttelist osa ja

A. Villemsonile kuuluva mõttelise osa suuruseks 22794/350000 mõttelist osa.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus 6. septembri 2011 määrusega tegi Tartu Maakohtu 13. mai 2011 kohtuotuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 paranduse ja määras, et 13. mai 2011 otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 tuleb lugeda järgmiselt: resolutsiooni p 3: „pärandvara jagamise tulemusel muuta kinnistusraamatu kannet Viljandi Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriosa 748739 XXX XXX kinnistu suhtes, muutes Tiit Soopale kuuluva mõttelise osa suurust, mis on nüüd 327206 /350000 mõttelist osa.“; resolutsiooni p 4: „pärandvara jagamise tulemusel muuta kinnistusraamatu kannet Viljandi Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriosa 748739 XXX XXX kinnistu suhtes, muutes Andres Villemsonile kuuluva mõttelise osa suurust, mis on nüüd 22794/350000 mõttelist osa.“

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Enne määruse tegemist võib kohus menetlusosalised ära kuulata (TsMS § 447 lg 2).

13.05.2011 kohtuotsuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 on ilmne ebatäpsus. Tartu Maakohtu 13.05.2011 kohtuotsuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 tuleks ümardamise järel lugeda „327206,25 /350000“ asemel „327206/350000“ mõttelist osa ja A. Villemsonile kuuluva mõttelise osa suuruseks „22793,75/350000“ asemel „22794/350000“ mõttelist osa.

Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mida on võimalik parandada otsuse vigade parandamise määrusega.

Tulenevalt vea olemusest ei pidanud kohus vajalikuks enne vigade parandamise määruse tegemist menetlusosalisi ära kuulata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. Villemson esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. septembri 2011 vigade parandamise määruse tühistamist.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on A. Villemson 21.09.2011 esitanud Tartu Ringkonnakohtule taotluse ennistada Tartu Maakohtu 13.05.2011 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. A. Villemson on seisukohal, et Tartu Maakohtu 13.05.2011 kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada, kuivõrd menetlustähtaega ei ole järgitud mõjuval põhjusel, tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam apellatsioonkaebust esitada, mis toob omakorda

A. Villemsonile kaasa negatiivse tagajärje; 2) ennistub TsMS § 68 lg 5 kohaselt tähtaja ennistamisel menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse. Juhul kui Tartu Ringkonnakohus otsustab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistada, ei ole Tartu Maakohtu 13.05.2011 kohtotsus tänaseks jõustunud lähtudes TsMS § 456 lg-st 1, lg-st 2 ja lg-st 4 ning seega Tartu Maakohtu resolutsiooni p-de 3 ja 4 parandamiseks puudus vajadus ja alus.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. T. Soopa vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt põhjendab A. Villemson määruskaebuse esitamist asjaoluga, et ta on 21.09.2011 esitanud Tartu Ringkonnakohtule taotluse ennistada Tartu Maakohtu 13.05.2011 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. T. Soopa arvates ei ole vajalik A. Villemsonil sellisel põhjusel vigade parandamise määrust eraldi vaidlustada. TsMS § 447 lg-st 3 tulenevalt otsuse parandamise määruse kohta tehakse märge otsusele ja selle pärast määruse tegemist väljastatavatele ärakirjadele. See tähendab, et vigade parandamise määrus ei ole iseseisev kohtulahend, vaid seda tuleb käsitleda koos kohtuotsusega.

Vigade parandamise määruse tühistamata jätmine ei rikuks A. Villemsoni õigusi. Juhul, kui apellatsioonitähtaeg peaks ennistatama ning apellatsioonkaebuse tulemusel kohtuotsus peaks muudetama või tühistatama, siis tehakse seda juba parandatud otsuse kohta. Vigade parandamise määruse tühistamine kaebuse esitaja poolt esitatud põhjustel võib tekitada hoopis õigusliku segaduse. Kui apellatsioonkaebuse menetlemisel jääb kaebus rahuldamata ning kohtuotsus muutmata, siis selle tulemusel kehtiks algne nn vigadega otsus, mida tuleks vigade parandamise korras uuesti muutma hakata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud määrus muutmata.

6. Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohtu 06.09.2011 vigade parandamise määruse tegemiseks puudus vajadus ja alus, kuna maakohtu 13.05.2011 otsus on vaidlustatud (ei ole jõustunud). Vastavalt TsMS § 447 lg-le 2 kohus parandab igal ajal otsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Nimetatud sättest tulenevalt ei seosta seadus otsuses vigade parandamist selle vaidlustamisega (jõustumisega) ning seetõttu ei ole asjakohane määruskaebuses esitatud põhjendus määruse vaidlustamisest. Vastustaja on õigesti märkinud, et vaidlustatud määrus ei riku A.Villemsoni õigusi ning A. Villemsoni sisulised vastuväited lahendatakse apellatsioonkaebuse läbivaatamisel.

TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud A. Villemsoni kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja