2-11-48978/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-48978 Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2011.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi E Õ hagi T Õ vastu abielulahutuse nõudes Hagihind 1595,00 eurot Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja: E Õ (isikukood XXX elukoht: XX) Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann-.Getsu (Advokaadibüroo A.Jakobson&A.Jaroslavski) Kostja: T Õ (isikukood XXX elukoht: XXX)

21.11.2011.

RESOLUTSIOON

1. Lahutada T Õ ( isikukood XXX) ja E Õ ( isikukood XXX ) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis XXX sõlmitud abielu , mille kohta on koostatud abieluakt nr. XXX. 2.Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 3.Kohtukulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 29.08.2011.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja poolte vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu lahutada. Kuna kostja käitus hageja suhtes agressiivselt, lõppes abikaasade kooselu juba 2010.a. augustis. Alates sellest ajast ei ela pooled ühe perena koos. Abielu kestel ei soetanud pooled ühisvara ega sündinud sellest abielust lapsi. Hageja ei näe võimalust kooselu taastamiseks ja leiab, et abielu jätkamine on võimatu. 21.11.2011.a. toimunud kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, asja arutamsest teadlik, mida tõendab kostja vastus hagile. Kostja kinnitab oma kirjalikus vastuses, et on teadlik kohtuistungi ajast ja palub asja arutada tema kohalolekuta, kuna viibib seoses tööga Soome Vabariigis. Kostja on nõus esitatud hagiavaldusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Käesoleval juhul on hageja Venemaa kodanik, kelle elukoht on Sankt-Peterburgis kostja on Eesti Vabariigi kodanik, kellel on elukoht Eestis, seega TsMS § 102 lg 3 p 3 kohaselt on Eesti kohus pädev käesoleva abieluasja lahendamiseks. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse algatamise ajal. Pooltel puudub ühine elukoht, pooltel on elukoht eri riikides ja pooltel on erinev kodakondsus, kuid arvestades asjaolu, et kostja on Eesti Vabariigi kodanik, kelle peamine elukoht on Eestis, siis REÕS § 57 lg 4 kohaselt kohaldab kohus Eesti õigust. Perekonnaseaduse § 65 sätestab, et kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 64 kohaselt abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna hageja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Perekonnaseaduse § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled on kinnitanud kohtule, et nende abielulised suhted on lõppenud ja nad ei näe võimalust poolte kooselu taastamiseks. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, seega tuleb poolte abielu lahutada.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei esitanud avaldust tema varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi Õ.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS §164 lg 1 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Maie Seppo kohtunik