2-08-68510/64 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Iko Nõmm, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.11.2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-68510

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

AS STV hagi Vladimir Sokolovi vastu varalise kahju

hüvitamiseks

4513.30 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.07.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Vladimir Sokolovi apellatsioonkaebus

19.10.2011 ja 09.11.2011

Hageja/vastustaja STV AS (registrikood 10059388,

asukoht Valge t 6-4 Tallinnas), lepinguline esindaja

advokaat Grete Lind

Kostja/apellant

Vladimir

Sokolov

(isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

xxx

x

xx-xx

xxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11.07.2011 otsus tühistada.

2. Teha asjas uus otsus, millega:

1) rahuldada hagi osaliselt;

2) mõista Vladimir Sokolovilt välja AS-i STV kasuks tekitatud kahju

hüvitamiseks 369.55 (kolmsada kuuskümmend üheksa eurot 55 senti) eurot;

3) mõista Vladimir Sokolovilt välja AS-i STV kasuks viivis kohtuotsuse tegemise

aja seisuga summas 139.66 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot 66 senti)

eurot ja alates 24.11.2011 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhinõude 369.55 eurot täieliku täitmiseni.

3. Maakohtus kantud menetluskulud jätta 8% ulatuses kostja ja 92% ulatuses hageja

kanda.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta hageja kanda.

6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude

jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi asjaolud

1. 17.10.2008 esitas STV AS hagi Harju Maakohtusse Vladimir Sokolovi vastu 70 618

krooni, viivise hagi esitamise seisuga suuruses 2554.80 krooni ja viivise seadusjärgses

ulatuses alates 17.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni sissenõudmiseks.

2. Kostja oli hageja töötaja ja täitis 17.06.2008 oma tööülesandeid Muuga objektil. Kostja

lahkus objektilt kedagi teavitamata ja ilma loata ning põhjustas kell 20.00 Laagna teel

hagejale kuuluva sõiduautoga Honda HRV (regnr 142 MDY) avarii, mille tagajärjel

sõiduk muutus kasutuskõlbmatuks. Avarii toimumise ajal viibis sõidukis kõrvaline isik,

kellel ei olnud õigust autos viibida. Kuna kostja lahkus oma tööpiirkonnast omavoliliselt,

ilma kedagi teavitamata, siis rikkus kostja oma töökohustusi.

3. Kahju suuruse kindlaksmääramisel saab lähtuda sõiduki bilansilisest maksumusest, mida

vähendatakse amortisatsiooni võrra. Sõiduki soetusmaksumus oli 232 900 krooni ning

jääkväärtuseks enne avariid 70 618 krooni. Jääkväärtuse arvutamisel on lähtutud sõiduki

soetamismaksumusest ja arvestatud amortisatsiooni. Avariilise sõidukiga samaväärsete

sõidukite müügikuulutuste kohaselt oli sõidukite turuväärtus 89 000 - 207 000 krooni.

4. Pärast avarii toimumist vaadati sõiduk üle ja fikseeriti selle kahjustused. Kuna need olid

tõsised, kandis hageja sõiduki maha ja võõrandas varuosadeks NIK Tehnika OÜ-le 20 000

krooni eest, mis tuleb lugeda sõiduki väärtuseks pärast avarii toimumist. Kuna avarii

tagajärjel said kahjustada sõiduki ees- ja keskpostid, ei olnud mõistlik sõidukit taastada,

kuna selle raam oleks jäänud kõveraks. Avariilisel sõidukil puudus kaskokindlustus. Kuna

sõiduk võõrandati pärast hagi esitamist, ei saanud hageja sõiduki võõrandamisest saadud

summat kahju suuruse määramisel arvesse võtta. Sõiduki taastamiskulud oleksid ületanud

8000 eurot. Seega oleks sõiduki parandamine olnud kulukam kui selle väärtus.

5. Kostja ekipaaž pidi viibima skeemi kohaselt Linnamäe tee 9 parklas, mitte Laagna teel.

Kolmanda isiku viibimist autos avarii toimumise ajal tõendab turvaosakonna direktori

M.Ai seletuskiri. Kostja väide, mille kohaselt toimus õnnetus halbade teeolude tõttu, on

tõendamata. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmete kohaselt avarii

toimumise päeval vihma ei sadanud ja nähtavus oli 27 km. M.Ai seletuskirja kohaselt

viibis sõidukis avarii ajal kostja tüdruksõber O. Kostja lahkus objektilt selleks, et oma

tüdruksõber koju viia. Kostja ei ole tõendanud, et ta lahkus piirkonnast selleks, et minna

järgi dokumentidele. Kostja viidatud turvaseaduse sätted ei välista kostja vastutust

tekitatud kahju eest. Isegi juhul, kui see oleks tõendatud, ei ole see seotud töökohustuste

täitmisega ega ole mõjuv põhjus piirkonnast lahkumiseks. Tööks vajalike vahendite

unustamine on samuti töökohustuste rikkumine. Laagna tee, kus õnnetus toimus, Muuga

piirkonna osa ei olnud. Kostja ei valvanud kindlat objekti, vaid ta pidi ootama

häiresignaali parklas.

6. Muuga piirkond piirnes Mustakivi teega. Avarii toimus Mustakivi silla all suunaga

kesklinna poole, mis ei kuulu teenindatavasse piirkonda, kuna Mustakivi silla alt läbiv

Laagna tee väljub piirkonnast ning on avariikohas ühesuunaline ilma tagasipöörde

tegemise võimaluseta. Seega ei toimunud avarii teeninduspiirkonnas. Hageja esitatud

kaarti on töötajatele tutvustatud ning see paikneb hageja asukohas kõigile teadmiseks.

Kuna kostja ise väitis, et ta tahtis sõita Valgele tänavale, on tõendatud, et kostja lahkus

piirkonnast. Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis Laagna teel Mustakivi silla all

töökohustusi.

7. Kostja poolt esitatud AS-i Balneom tõendi on allkirjastanud Irina Issajeva, kes on end

märkinud ettevõtte juhatajaks, kuid äriregistri andmetel sellenimeline juhatuse liige

puudub. Tõendist ei nähtu, kas O S pöördus vastuvõtule ise või telefoni teel. Avarii

toimumise kohast kulub AS-i Balneom jõudmiseks 5 minutit. Kuna avarii toimus kella

20.00 ajal, võis O S jõuda arsti juurde pärast õnnetust. Seega ei tõenda kostja esitatud

tõend, et O S õnnetuse ajal sõidukis ei viibinud.

8. Veho Eesti AS-i poolt koostatud remondikalkulatsiooni järgi oleks kulunud sõiduki

remondiks 14 850.18 eurot. Kuna hageja hindas sõiduki väärtuseks enne avarii toimumist

4513.30 eurot, ületavad taastamiskulud sõiduki väärtust. Samaväärsete sõidukite väärtus

algab 5688.10 eurost. Seega isegi juhul, kui arvata maha sõiduki müügist saadud 1083

eurot, kulub uue samaväärse asja soetamiseks 4605.10 eurot. Seega kuulub kostjalt

väljamõistmisele 4513.30 eurot.

9. Alusetu on kostja viide Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjale, kuna iga ettevõte

kehtestab ise oma tööks vajalikud piirkonnad. Töölepinguseadus (TLS) ei kohustanud

tööandjat tutvustama skeemi töötajale allkirja vastu. Kuivõrd kostja poolt kolmandate

isikute äraviimine ei ole seotud töökohustuste täitmisega, kuulub kahju töökoodeksi

(TööK) § 128 lg 1 p 7 alusel hüvitamisele täies ulatuses. Laagna teel tagurdamine ei olnud

võimalik.

10. Kostja esitatud spetsialisti arvamusest ei nähtu, millist metoodikat on kasutatud ja

millistele andmetele tuginedes on järeldused tehtud. Kalev Lehtla ei ole sõidukit üle

vaadanud. Avariikoht ei piirnenud ainult äärekiviga, vaid paekiviseina ja toestustaladega.

Kuivõrd arvamus käsitleb ainult äärekivist tingitud kahjustusi, on see asjakohatu.

Tõendamata on ka kostja väide pehme ühenduslüliga pukseerimise kohta. Sõiduki

registreeritus ARK-s ei välista hagejale kahju tekkimist.

Kostja vastuväited

11. Kostja oli valmis hüvitama sõiduki kaskokindlustuse omavastutuse osa. Kostja ei

sooritanud avariid tahtlikult ja kostjat ei ole väidetava teo eest distsiplinaarkorras

karistatud.

12. Muuga objekti, millele hageja viitab, olemas ei ole. Turvaosakonna ekipaažide asukoha

skeemilt nähtub, et ekipaaž nimetusega „Muuga“ teenindas Muuga ja Lasnamäe 4. ja 5.

rajooni ning asus Linnamäe tee 9 parklas. Ühelegi dokumendile ei ole märgitud, et sealt

asukohast ei või lahkuda. Skeemil on märgitud, et ekipaaž ei tohi lahkuda teenindatavast

piirkonnast mõjuva põhjuseta. Laagna tee osa on seotud Muuga teenindatava piirkonnaga

ja kostjal oli õigus seal viibida. Kuna kostja piirkonnast ei lahkunud, puudub vajadus

tõendada mõjuva põhjuse olemasolu. Kostja kavatsused piirkonnast välja sõita ei

realiseerunud.

13. Liiklusõnnetus toimus halbade teeolude tõttu – sadas tihedat vihma ja oli halb nähtavus.

Seetõttu kostja ei märganud, et teel tekkis libedus ja auto sattus külglibisemisse. Eesti

Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi väljatrüki andmed ilmastikuolusid avarii päeval

ei tõenda, kuna meteoroloogiline jaam asub Harkus, mis on sündmuskohast 40km

kaugusel ega saa tõendada, milline ilm oli Tallinnas. Politseid ja teisi eksperte õnnetuse

toimumise kohta ei kutsutud, mistõttu süü ei ole tuvastatud.

14. Avarii tagajärjel sõiduk olulisel määral vigastada ei saanud, olulised kahjustused sai auto

äravedamise käigus puksiiriga eraauto abil. Puksiirabi teenust otsustas hageja mitte tellida.

Edasisel sõiduki ülevaatusel osalenud isikutel ei olnud eriteadmisi sõiduki vigastuste

hindamisel. Kui sõiduk oleks hävinud, oleks see kustutatud registrist, kuid sõiduk on

tänaseks tehniliselt korras ja on ümber registreeritud eraisiku nimele.

15. Kostja sõitis Laagna teele, kuna ta oli unustanud oma töötõendi kontorisse ja tal oli mõjuv

põhjus asukohast lahkumiseks. Teenindatavast piirkonnast kostja ei lahkunud. Avarii

toimumise ajal oli kostja autos üksinda. O.S ei saanud viibida õnnetuse paigas, kuna oli

samal ajal arsti juures. Kostja tahtis sõita hageja peakontorisse Valgel tänaval, et tuua sealt

ära oma töötõend. Sõitma hakates kostja lahkumisest kedagi ei teavitanud. Mõjuva

põhjuse olemasolul oli kostjal õigus piirkonnast lahkuda.

16. Kuigi Veho Eesti AS-i kalkulatsiooni järgi ületavad sõiduki taastamiskulud selle väärtuse

enne avarii toimumist, on sõiduk siiski taastatud ja registris arvel, mistõttu oleks olnud

sõidukit võimalik taastada ka märksa odavamalt. Kui asja väärtus oli enne avariid 4513

eurot ja pärast avariid 1278.23 eurot, oleks hagejale tekitatud kahju suurus 3235.07 eurot.

Hageja peaks arvestama sõiduki väärtusest enne avariid maha selle jääkväärtuse.

17. Kostja esitas spetsialisti arvamuse-hinnangu, mille kohaselt ei saanud sõiduki vigastused

olla tingitud kostja sooritatud avariist, mille käigus sõitis kostja sõidukiga vastu äärekivi.

18. Kostja pidas hageja esitatud väljavõtet piirkonna skeemist eksitavaks, kuna puudus kostja

allkiri sellega tutvumise kohta. Skeem on vastuolus turvaosakonna ekipaažide asukohtade

skeemiga, milles on märgitud, et teenindatav piirkond ulatub Peterburi teelt Narva

maanteeni, 6. ja 7. rajoon kaasa arvatud. Lasnamäe 4. rajoon kuulus piirkonda ning kostja

esitas kohtule Linnaplaneerimise Ameti kirja, mille järgi algab 4. rajoon Varraku teelt.

19. Ühtlasi pidas kostja alusetuks hageja viidet TööK § 128 lg 1 p-le 7, kuna see on vastuolus

hageja sisekorra eeskirjaga, mille järgi on mõjuval põhjusel piirkonnast lahkumine

lubatud.

Esimese astme kohtu otsus

20. 11.07.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja võla 4513.30 eurot ja viivise 163.28 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

21. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale kahju, mis tekkis

17.06.2008 avarii tagajärjel hagejale kuuluvale sõidukile. Pooled vaidlevad selle üle, kas

kostja täitis avarii toimumise ajal tööülesandeid või mitte, kas ta sõitis oma

teeninduspiirkonnast välja ning kas sõidukis viibis avarii toimumise ajal kõrvaline isik.

Pooled vaidlevad ka selle üle, milline on hagejale tekitatud kahju suurus.

22. Kohus leidis, et kostja ei täitnud avarii sooritamise ajal töökohustusi. Poolte vahel

02.08.1999 sõlmitud töölepingu p 6.3. nägi ette, et kostja oli töötajana kohustatud täitma

muuhulgas tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi ja patrullauto

kasutamise kord nägi ette, et patrullauto ülesandeks on objektidelt saabunud häiretele

reageerimine ja patrullteenuste osutamine vastavalt sõlmitud lepingutele. Patrullautot oli

keelatud kasutada isiklike asjade ajamiseks või kõrvaliste isikute sõidutamiseks. Kostja

poolt allkirjastatud mehitatud ja valvurvalve turvatöötajate tegevusjuhendi p 4.11 nägi

ette, et turvatöötajatel oli keelatud lahkuda töölt enne uue vahetuse või asendaja saabumist

või teostada vahetuse üleandmine ilma vahetusülema eelneva nõusolekuta.

23. 27.03.2008 kinnitati hageja poolt ekipaažide asukoha skeem, mille kohaselt pidi ekipaaž

nr 2 „Muuga“, milles töötas kostja, asuma põhiliselt Linnamäe tee 9 parklas ning ekipaaži

ülesandeks oli Muuga ning Lasnamäe 4. ja 5. rajooni ning Maardu piirkonna

teenindamine. Skeem nägi ette, et ekipaaž ei tohi lahkuda teenindatavast piirkonnast

mõjuva põhjuseta ning lahkumisel mõjuva põhjuseta on ekipaaž kohustatud teatama

sellest turvaosakonna juhtkonda päevasel ajal kell 9.00 kuni 17.00 ja valvepulti öisel ajal

kell 17.00 kuni 09.00, puhkepäevadel ja pühadel. Hageja poolt esitatud kaardi kohaselt

piirnes ekipaaži nr 2 teeninduspiirkond Mustakivi teega. Tunnistaja M.A ütlustest nähtus,

et nimetatud kaart rippus seinal hageja Valge tänava kontoris. Tunnistaja seletas, et kui

töötaja unustab midagi kontorisse, peab ta sellest dispetšerit teavitama ning piirkonnast

välja sõitmisest tuleb töötajal ette teavitada.

24. Viidatud tõenditest kogumis järeldas kohus, et kostjal oli õigus patrullautot kasutada vaid

töölepingulistel eesmärkidel ning selle kasutamine isiklikel eesmärkidel või kolmandate

isikute sõidutamiseks ei olnud lubatud. Patrullauto pidi viibima oma teenindatavas

piirkonnas ning põhiliselt pidi see olema pargitud Linnamäe tee 9 parklas, piirkonnast

välja sõitmisel tuli kostjal sellest eelnevalt teada anda. Kuna õnnetus toimus õhtul kella

20.00 ajal, oleks kostja enne piirkonnast väljasõitmist pidanud teavitama valvedispetšerit.

Kostja väitega, et tal oli kohustus teavitada alles siis, kui ta jõudis piirkonna piirini, kohus

ei nõustunud. Olukorras, kus töötaja teatab piirkonnast lahkumisest alles piirkonna piiril,

ei ole tal võimalik enam tegevusjuhendi p-s 4.11 antud kohustust täita, kuna sellisel juhul

ei jõua ta ära oodata asendaja saabumist. M.A esildisest 19.06.2008 nähtub, et avarii

toimumise ajal ei olnud kostja juhitud auto seotud otseste tööülesannete täitmisega ega

sõitnud välja objektilt saabunud häire või paanikaväljakutse peale. Seega ajal, mil kostja

sooritas hagejale kuuluva sõidukiga avarii, kostja tööülesandeid ei täitnud, vaid oli asunud

sooritama isiklikku sõitu. Kostja väide, et ta soovis piirkonnast välja sõita eesmärgiga tuua

Valge t 6 kontorist ära maha unustatud dokumendid, on jäänud tõendamata. Isegi juhul,

kui kostja oleks soovinud sõita järele maha unustatud dokumentidele, oleks kostjal tulnud

oma lahkumise plaanist tööandjat eelnevalt teavitada.

25. Kohus leidis, et kostja poolt valvatavat teeninduspiirkonda ei saa samastada endise

Lasnamäe 4. mikrorajooniga. Õnnetuse toimumise ajal kehtinud TLS § 50 p 3 nägi ette, et

töötaja on kohustatud õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi.

Dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tööandja korralduse

kohaselt piirnes kostja teeninduspiirkond Mustakivi teega. Kostja pidi sellise tööandja

korraldusega töö tegemisel arvestama ja seda täitma sõltumata sellest, kus kostja

hinnangul võisid endise mikrorajooni piirid kulgeda. 27.03.2008 ekipaažide asukohtade

skeemis ei viidatud mitte Lasnamäe endistele mikrorajoonidele, vaid pelgalt erinevatele

rajoonidele Muugal, Maardus ja Lasnamäel.

26. M.Ai 20.06.2008 seletuskirjast nähtub, et sõidukis viibis avarii hetkel kõrvalise isikuna

üks neiu. 02.02.2011 seletuskirjast nähtub, et avarii toimumise kohas viibis lisaks kostjale

tema tüdruksõber O. Kostja vastas tunnistaja küsimusele, et ta soovis viia oma

tüdruksõpra koju. M.A kinnitas, et kui ta jõudis 5-10 minutit pärast õnnetuse toimumist

avariipaika, viibisid avariilises autos kostja ja tema tüdruksõber. Pärast õnnetuse

toimumist viis teine hageja patrullauto kostja lapseootel tüdruksõbra arsti vastuvõtule AS-i

Balneom. Kostja esitas AS-i Balneom kirja, mille kohaselt pöördus O.S arstile 17.06.2008

kell 20.08. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS Balneom asub avarii toimumise

kohast 5 minutilise tee kaugusel. Seega on tõendatud O.S viibimine avariilises sõidukis.

Kuigi tunnistaja märkis, et tema isiklikult avariid pealt ei näinud, ei ole tõenäoline, et

lapseootel O.S saabus õnnetuskohale 5-10 minuti jooksul pärast selle toimumist (sama

ajaperioodi jooksul jõudis sündmuskohale M.A). Juhul, kui O.S ei oleks avarii toimumise

ajal sõidukis viibinud, ei oleks olnud vajadust toimetada teda arstlikku kontrolli. Asjas on

tuvastatud, et avariilisel sõidukil avanesid mõlemad esimesed turvapadjad. Järelikult on

tõendatud, et kostja rikkus tööandja antud korraldust mitte lasta sõidukis viibida

kolmandatel isikutel ning kasutas hageja patrullautot isiklikel eesmärkidel.

27. Kohus leidis, et kostja väide erakordselt halbade ilmastikuolude osas on jäänud

tõendamata. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel oli Tallinnas

17.06.2008 kella 20.00 ajal vaid nõrk uduvihm ning nähtavus oli 27km. EMHI tõendist

nähtub, et tegemist on automaatjaamade igatunniste vaatlusandmetega. Veebilehe

andmetel on EMHI-l üle Eesti 99 vaatlusjaama, millistest õnnetuskohale lähim asub

Kloostrimetsas. Kostja ei ole tõendanud, et mõnes muus EMHI vaatlusjaamas oleksid

tuvastatud need ilmastikuandmed, mida väidab kostja.

28. 20.06.2008 koostatud sõiduki kahjustuste akti kohaselt oli avarii tagajärjel lõhutud sõiduki

parem pool (kaitseraud, esisild, kapott, tuuleklaas, tiib, peeltala, parem latern, parem uks,

parem lävekarp, udulaternad, parem ratas, parem rattavõll, paremad hoovad, roolivarras,

roolimehhanism, parem tahavaatepeegel), käigukast, nihkunud sõiduki parem ees- ja

keskpost ning katus, nihkunud tagasild, kahjustatud armatuurlaud. Samuti olid avarii

tagajärjel tööle hakanud turvapadjad. Akti koostajateks olid lisaks M.Aile S.Zotov ja

J.Golubtsov. Samad kahjustused nähtuvad avariilisest sõidukist tehtud fotodelt. M.Ai

02.02.2011 seletuskirja kohaselt sõiduk teisaldamisel lisakahjustusi ei saanud, välja

arvatud tagavararehv, millel purunes kumm. Sama isiku 19.06.2008 esildise järgi sooritas

kostja sõidukiga avarii sõites vastu teeäärt. Autol olid kahjustatud esisild, parem tiib,

kapott, parem ratas, esipõrkeraud, parem esilatern, eesmine ja keskmine tugipost, parem

astmelaud, katus, udulaternad, pikitala, käigukast ja turvapadjad. M.A seletas, et sõiduk

oli sõitnud vastu seina Mustakivi silla all. Algselt oli auto sõitnud vastu äärekivi ja edasi

kapoti, tiiva ja uksega vastu seina. Auto pukseeriti sündmuskohalt minema ning esimene

parem ratas vahetati tagavararatta vastu välja. Auto vigastustena loetles tunnistaja samad

vigastused, mis olid kirjas tema varasemas esildises ja sõiduki ülevaatuse aktis. Sõiduki

mõlemad esimesed kaks turvapatja olid avanenud. Pukseerimisel muid lisakahjustusi peale

tagavararattale tekkinud kahjustuse tunnistaja ütluste kohaselt ei tekkinud. Kostjale tehti

ettepanek, et tellitakse puksiirauto, kuid kostja keeldus kulude hüvitamisest. Kostja ise

viibis sõiduki pukseerimise juures.

29. Kohus leidis, et eelpool viidatud tõenditega on tõendatud, millised kahjustused sõidukil

avarii tagajärjel tekkisid. Tõendatud ei ole kostja väide, et avarii tagajärjel sõiduk olulisi

kahjustusi ei saanud, vaid need tekkisid pukseerimise tagajärjel. Põhjendatud ei ole kostja

vastuväide, mille kohaselt tuvastasid sõiduki vigastused visuaalsel vaatlusel isikud, kellel

puudusid eriteadmised. Igal mõistlikul isikul on võimalik välise visuaalse vaatluse alusel

tuvastada, millised vigastused sõidukil on. Kostja ei ole põhistanud ega tõendatud, et

sõidukil oleksid esinenud mõned varjatud vigastused, mida tavaisikud välisel visuaalsel

vaatlusel tuvastada ei saanud või kuidas võisid sedavõrd ulatuslikud kahjustused sõiduki

paremale küljele (sealhulgas turvapatjade avanemine) tekkida sõiduki pukseerimise

käigus. Spetsialisti arvamus-hinnang nr A11-0270 kostja väiteid ei tõenda. Spetsialist on

andnud oma hinnangu mitte vahetult sündmuskohta ja sõidukit üle vaadates, vaid talle

esitatud fotode alusel. Seejuures on kostja esitanud spetsialistile otseselt suunavaid

küsimusi. Kuna kostja ei ole avaldanud spetsialistile liiklusõnnetuse toimumise tegelikke

asjaolusid, mis on tõendatud teiste asjas kogutud tõenditega, on spetsialist väitnud, et

sõiduki vigastused ei saa pärineda avariilisest kontaktist äärekiviga. Kostja ei ole

spetsialistile esitanud küsimust, kas sellised vigastused võisid tekkida sõiduki paiskumisel

vastu seina, mistõttu on tegemist ebausaldusväärse tõendiga. Samuti on tõendamata kostja

väide, et sõidukit pukseeriti pehme ühenduslüliga. Siinkohal on kostja samuti esitanud

spetsialistile suunava küsimuse. Kostja väited on muutunud vastuolulisteks, kuna ühelt

poolt väidab ta, et vigastused tekkisid sõidukile pukseerimise tagajärjel, kuid teisest

küljest soovis ta spetsialistilt teada, kas sedavõrd tõsiste vigastustega sõidukit sai üldse

pehme ühenduslüliga pukseerida. Seega on leidnud tõendamist, et kõik sõiduki vigastused

tekkisid kostja poolt sooritatud avarii tagajärjel.

30. Hageja raamatupidamise väljavõtte kohaselt oli sõiduki väärtus enne õnnetuse toimumist

70 618 krooni. Veebiportaalide väljavõtete kohaselt oli samaväärsete sõidukite turuhind

käibemaksuta vahemikus 89 000 - 207 000 krooni. Tehase Auto OÜ tõendi kohaselt oli

sõiduki tegelik väärtus 17.06.2008 suurem kui hageja raamatupidamises kajastatud

jääkväärtus. Veho Eesti AS-i kalkulatsiooni kohaselt oleks sõiduki vigastuste

remontimiseks kulunud 14 820.18 eurot (231 885.43 krooni). Seega oli sõiduki väärtus

enne õnnetuse toimumist vähemalt 89 000 krooni (5688.14 eurot) ning selle taastamiseks

oleks kulunud väärtusega võrreldes oluliselt suurem summa ehk 14 820.18 eurot. Kostja

oma väite tõendamiseks, et kuna sõiduk kolmandate isikute poolt taastati, oleks olnud

võimalik seda remontida ka oluliselt väiksema summa eest, tõendeid ei esitanud.

31. Kohus leidis, et käesolevas vaidluses ei oma tähendust see, kas sõiduk on remonditud ja

kasutuskõlblik. Samuti ei oma tähendust, millisel konkreetsel eesmärgil hageja sõiduki

NIK Tehnika OÜ-le võõrandas. Oluline on see, et avariilise sõiduki remontimata

väärtuseks oli 20 000 krooni ning selle remontimisele oleks kulunud 14 820.18 eurot.

Kostja ei ole käesolevas asjas väitnud ega tõendanud, et avariilise sõiduki tegelik väärtus

oleks olnud suurem kui 20 000 krooni. Seega võõrandati sõiduk hageja poolt kolmandale

isikule turuhinnaga. Samuti ei ole kostja tõendanud, et sõiduki taastamiseks oleks kulunud

oluliselt väiksem summa, kui on toodud Veho Eesti AS-i remondikalkulatsioonis ning

seega ületas taastamiseks kuluv summa sõiduki väärtuse enne õnnetuse toimumist.

Mõlemat hageja poolt tõendatud summat tuleb arvesse võtta kahju hüvitise arvutamisel.

Kostja väide, et avariilisel autol oli kaskokindlustus, on jäänud täielikult tõendamata.

32. VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb hagejale tekitatud kahjusummast maha arvata summa, mille

hageja sõiduki võõrandamisel sai. Kuna sõiduki parandamine oli selle väärtusega

võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb hagejale tekitatud kahju hüvitise määramisel

lähtuda VÕS § 132 lg-st 1 ehk hagejal on õigus saada sõiduki eest hüvitis, mis vastab

samaväärse sõiduki hinnale õnnetuse toimumise päeval. Samaväärne sõiduk õnnetuse

toimumise päeval oleks maksnud vähemalt 89 000 krooni, lahutades sellest 16 949.15

krooni, on tulemuseks 72 050.85 krooni. Hageja palus kostjalt mõista hüvitisena välja

70 618 krooni ehk 4513.31 eurot. Seega on hageja nõudnud kahju hüvitisena kostjalt

väiksemat summat, kui hageja oleks õigustatud saama. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et

hageja nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista

põhivõlgnevusena 70 618 krooni ehk 4513.13 eurot.

33. Hageja arvestas ajavahemikus 18.06.2008 kuni 20.06.2008 viivist summalt 24 500 krooni,

kuna sellises summas tegi hageja kostjale kokkuleppe ettepaneku. Alates kostja

keeldumisest kahju hüvitamisest 20.06.2008 arvestas hageja viivist summalt 70 618

krooni. Kostja ei ole hageja viivisenõudele ega selle arvestusele vastuväiteid esitanud.

Seega kuulub ka hageja viivisenõude rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 163.28 eurot. Kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt

4513.30 eurot määras Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas alates hagiavalduse

esitamisest 17.10.2008 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Apellatsioonkaebus

34. Vladimir Sokolov palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud vastustaja kanda.

35. TööK § 128 lg 1 p 7 alusel vastutanuks apellant juhul, kui kahju tekitamine ei oleks olnud

seotud tööülesannete täitmisega. Apellant täitis 17.06.2008 kell 20.00 tööülesandeid. Ta

viibis tööajal tööpiirkonnas ja oli valmis häirele reageerima – selles seisneski tema

tööülesanne. M.Ai ütlustest nähtuvalt sel ajal häiret ei olnud. Autod võisid olla parklas,

aga nad ei pidanud seal olema. Selleks, et õnnetuse kohalt tagasi pöörata, tuleb juba

piirkonnast välja sõita. Seega on tunnistaja ütlustega tõendamist leidnud, et õnnetus

toimus teeninduspiirkonnas. Ringisõitmine teeninduspiirkonnas ei olnud keelatud. M.A

nimetas, et piirkonnast võis välja sõita igal põhjusel, aga sellest oli vaja ette teatada. Kuna

apellant piirkonnast ei lahkunud, siis ei pidanudki ta olema jõudnud oma kavatsusest ette

teatada.

36. M. Ai ütlused O.S viibimisest sündmuskohal ei ole tõesed. M.A jõudis sündmuskohale 5-

10 minutit pärast õnnetuse toimumist, seega kell 20.05. M.A kinnitas, et nägi O.St

sündmuskohal, see oli aga võimatu, sest O.S viibis kell 20.08 arsti vastuvõtul kohas, mis

jääb sündmuskohast 5 minutilise tee kaugusele. 19.06.2008 dateeritud M.Ai ettekandest

nähtub, et V.Sokolov helistas ja teatas talle avariist alles kell 20.15, mistõttu võis M.A

jõuda sündmuskohale veelgi hiljem, sellel ajal pidi O.S viibima juba arsti vastuvõtul ja

M.Ail puudus igasugune võimalus teda näha.

37. Maakohus jättis tuvastamata selle, et kuivõrd häirele ei olnud vaja reageerida ja

piirkonnast välja ei sõidetud, siis oli tegemist tööajal toimunud tavalise ringsõiduga. Selle

asemel asus maakohus hindama piirkonnasisese ringsõidu eesmärki ning tegi kummalise

järelduse, et tegemist ei olnud tööalase eesmärgiga ning apellant ei täitnud avarii

sooritamise ajal töökohustusi. Apellant selgitas, et tema kavatsused ei olnud seotud üksnes

reklaamiga, vaid ta pidas silmas kasutada häirevahelist aega dokumentidele järelesõiduks.

Sellest kavatsusest ei saa tuletada mingeid tööülesannetega vastuolus olevaid sõidu

eesmärke, kui auto ei olnud piirkonnast, kus ta võis viibida, lahkunud.

38. 27.03.2008 ekipaažide asukoha skeemi kohaselt oli ekipaaži nr 2 ülesandeks Lasnamäe 4.

ja 5. rajooni, mitte piirkonna, teenindamine. Skeemil on kasutatud teiste linnaosade puhul

piirkonna nimetust, kuid Lasnamäe puhul on sellest loobutud ja kasutatud rajooni

nimetust, millest mõistlik inimene võib aru saada, et tegemist oli ajalooliselt

väljakujunenud Lasnamäe 4. mikrorajooniga, mitte piirkonnaga, mille piiri määras M.A

oma suva järgi. Kohtuotsusest ei nähtu ühtegi ettevõttesisest akti, millega oleks Lasnamäe

4. rajooni asukoht määratud erinevalt. Asjaolu, et vastustaja kontoris asus mingi kaart, kus

Lasnamäe rajoonide piirid olid kajastatud Lasnamäe 4. mikrorajooni piiridest erinevalt, ei

saa olla võrdsustatud ettevõttesisese aktiga, millest apellant pidanuks teadlik olema ja

arvestama. Apellandil oli alust arvata, et ekipaažide asukohtade skeemil nimetatud

Lasnamäe 4. rajooni puhul tuleb arvestada ajalooliselt väljakujunenud Lasnamäe 4.

mikrorajooni piiridega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 75 kooskõlas tuleb

ekipaažide skeemil kajastatud Lasnamäe 4. rajooni tõlgendada nii, nagu apellandiga

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi – tegemist oli Lasnamäe 4.

mikrorajooni kui tervikliku linnaasumiga selle ajaloolistes piirides.

39. M.A kinnitas, et tema koostas uue korra, millega varasem kord muutus. Uueks korraks oli

27.03.2008 kinnitatud turvaosakonna ekipaažide asukoha skeem. Varasem kord oli

turvaosakonna patrullauto kasutamise kord. Apellandi arvates asendati uue korraga

varasem kord, mis muutus kehtetuks. Maakohus aga seda ei arvestanud ja tugines otsuses

varasemale ja kehtetule korrale. Maakohus on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et apellant

ei võinud teavitada vastustajat piirkonna piiril piirkonnast lahkumisest. Apellant leiab, et

patrullekipaažid ei saa jätta oma piirkonda valveta, seepärast vahetab vastusõitev ekipaaž

piirkonnast lahkuva ekipaažiga kohad mitte piirkonna keskel, vaid piiril. Seega on

põhjendatud teatamine piiril, mitte varem.

40. Kohus arvestas M.Ai ütlustega, kuid ei arvestanud sellega, et tema varasem käitumine on

olnud vastuoluline, mistõttu ei saa tema ütlusi lugeda usaldusväärseiks. M.Ai 19.06.2008

esildises on nimetatud seda, et apellant ei olnud seotud otseste tööülesannete täitmisega,

see on väljasõiduga häire ja paanikaväljakutse peale. Esildises ei olnud nimetatud, et

apellant ei olnud seotud muude tööülesannete täitmisega, ammugi mitte seda, et ta oleks

teinud isiklikku sõitu või et autos oleks viibinud kõrvaline isik. Alles 20.06.2008 teises

seletuskirjas teatas M.A, et autos viibis kõrvaline neiu, kuid seda, et ta ise oleks neiut

näinud, ta ei nimetanud. Tema sõnul nägid avanenud turvapatja kaasreisija kohal

turvatöötajad Gussev, Vlassov ja Antonov. Kolmandas seletuskirjas 02.02.2011 teatas

M.A, et tema nägi apellandi tüdruksõpra Ot. Ta nimetas, et tema koos (teise

patrullekipaaži) valvurite Gussevi ja Vlassoviga teisaldasid kahjustatud auto vastustaja

territooriumile Valge t 6. Kohtuistungil 20.06.2011 teatas M.A, et teine ekipaaž viis

apellandi tüdruksõbra AS-i Balneom. M.Ai ütlused on konstrueeritud, et süüdistada

apellanti isiklike asjade ajamises. Kuivõrd Gussev ja Vlassov olid seotud kahjustatud auto

teisaldamisega, siis ei saanud nad sõita samaaegselt polikliinikusse. M.A ei saanud O.St

näha, sest viimane viibis samal ajal arsti juures.

41. Sõiduki kahjustuste fikseerimine leidis aset pärast sõiduki hooletut pukseerimist.

Sündmuskohal fotosid ei tehtud ega kahjustusi ei fikseeritud. Vigastuste kohta ekspertiisi

ei teostatud. M.A puuduvad eriteadmised auto vigastuste hindamiseks. 19.06.2008

esildises teatas M. A, et auto sõitis vastu teeäärist, mitte vastu seina.

42. Apellant ei nõustu kohtuga, et tema küsimused spetsialistile olid suunavad. 4. küsimuses

ei olnud tal vajadust esitada eksperdile küsimust, kas sellised vigastused võisid tekkida

sõiduki paiskumisel vastu seina, kuivõrd ta täpselt teadis, kuidas avarii oli toimunud ning

menetluse käigus oli olemas ainult M.A esildis 19.06.2008. Küsimus seina kohta tõusetus

pärast spetsialisti hinnangu kohtule esitamist. Kohtuistungil 20.06.2011 M.A väitis, et auto

oli sõitnud vastu äärekivi ja edasi arvatavasti vastu seina. Apellant ei saanud oletada,

esitades spetsialistile küsimust seina vastu sõitmise kohta, et tunnistaja vahetab oma

varasemalt antud ütlusi.

43. M.A tunnistas, et pukseerimine toimus trossiga. Seega apellandi 3. küsimus on samuti

mittesuunav. Olemas on spetsialisti isiklik tähelepanek sügava vaondi kohta, mis tehtud

pinnasesse sõiduki lohistamisel parkimiskohale. Kohus ei võtnud arvesse, et sõiduki

lohistamist ei saa sobivaks teisaldamiseks pidada. M.A oli teadlik sõidukil

parandamatutest kahjustustest, kuid vaatamata sellele otsustas teisaldada sõiduki omal

jõul. Seetõttu apellant esitas spetsialistile küsimuse, kas fotodel kujutatud vigastustega

sõidukit oli sellises seisukorras võimalik pukseerida pehme ühenduslüliga. Spetsialist

põhjendas, et käesoleval juhul ülalnimetatud toiming on keelatud. Seega on apellandi

väide tõene selles, et kui sõidukit hakati teisaldama trossiga, siis sõiduk ei oleks olnud

niisuguses seisukorras, kui hilisematel fotodel nähtav. Kuivõrd M.A korduvalt kinnitas, et

enne teisaldamist esimene parem ratas vahetati tagavararattaga, siis apellant soovis

eksperdilt teada, kas oleks võimalik seda teha, kui sõiduk oleks olnud algselt nii

kahjustatud, kui fotodel kujutatud. Oma arvamuses spetsialist kinnitab, et parempoolse

esiratta kinnitusdetailide vigastused ja asend välistavad ratta asendamise ning märgib, et

ratta kinnitusdetailide kahjustused on tunduvalt suurenenud, võimalik, et pukseerimisel

kasutatud valede töövõtete tagajärjel. Sõiduki kahjustuste aktis M.A kirjutas lõhutud

roolivarda ja roolimehhanismi kohta. Vastavalt liikluseeskirjale ei tohi pukseerida

niisugust mootorsõidukit, millel ei tööta sõidupidur või rool. Tähendab, et teisaldamise

alguse momendil sõiduk oli liikumisvõimeline, muidu oleks rikutud liikluseeskirja

nõudeid. Seega vastustaja väide, mille kohaselt sõiduk sai fotodel kujutatud kahjustused

üksnes avarii tagajärjel, on tõendamata.

44. Kohus võttis ühelt poolt arvesse Veho Eesti AS-i remondikalkulatsiooni, mis oli tehtud

ainult fotode alusel, teisest küljest jättis tähelepanuta apellandi poolt esitatud spetsialisti

arvamuse, viidates sellele, et spetsialist on andnud oma hinnangu mitte vahetult

sündmuskohta ja sõidukit üle vaadates, vaid talle esitatud fotode alusel. Apellandile

jääb arusaamatuks, kuidas Veho Eesti AS-i töötaja on osanud koostada detailse

remondikalkulatsiooni, kuigi ta sõidukit üldse üle ei vaadanud, kuid spetsialist, staažiga 20

aastat, ei saanud oma hinnangut teha ainult fotode alusel.

45. Kuivõrd sõiduk taastati, siis on ebaõige tugineda tõsiasjale, et auto müüdi varuosadeks

hinnaga 20 000 krooni. Kahju tegelik suurus on jäänud välja selgitamata ja kohtuotsus on

rajatud oletustele. Kahju suurust on võimalik leida viisil, kus tuvastatakse auto turuväärtus

enne liiklusõnnetust ja sellest arvestatakse maha avariilise auto jääkväärtus. Kohus tugines

vastustaja esitatud automüügikuulutustele, kuid nendest ei nähtu konkreetse auto turuhind.

Turuhinda on võimalik määrata auto ülevaatuse käigus ja seda võib teha ka pärast

liiklusõnnetust. Turuhinna määramise puhul on vajalik hinnata auto kulumit, seisukorda,

vanust, varasemaid vigastusi, lisavarustust, hooldust jne. Sobilikult valitud müügihinnad ei

kajasta ostuhinda, veel vähem turuhinda ega keskmist harilikku väärtust kohalikul turul.

Vastustaja seisukoht

46. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

47. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära poolte

seisukohad, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise ja

materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha

asjas ise uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.

48. Esmalt nõustub kolleegium maakohtuga selles, et pooltevahelist õigussuhet reguleeris

vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumise ajal 17.06.2008 TLS-i kuni 01.07.2009 kehtinud

redaktsioon ja töötaja varalist vastutust omakorda TööK kuni 01.07.2009 kehtinud IX

peatüki sätted (§-d 125-130). TööK § 125 lg 1 kohaselt kandsid töötajad, kes on süüdi

kahju tekitamises ettevõttele, materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu

korral. Varalise vastutuse kohaldamiseks peavad üheaegselt leidma tõendamist järgmised

asjaolud: 1) et kahju on tekitatud töötaja õigusvastase käitumisega; 2) et kahju tekkimine

oli põhjuslikus seoses töötaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusega; 3) et kahju oli

tekitatud töötaja süülise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel.

49. Lahendis nr 3-2-1-149-05 on Riigikohus selgitanud, et kohustuse rikkumise ja tekkinud

kahju vahel peab esinema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis

tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumise tulemusena. Kostja töötas hageja juures

02.08.1999 määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr 06/99 alusel (t I kd lk 9-12). Alates

01.03.2000 muudeti lepingu tingimusi ja kostja asus tööle valveosakonnas valvurina.

Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et tõendatud on vaidlusaluse liiklusõnnetuse

põhjustamine kostja poolt. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS-i redaktsiooni § 48 lg 1 p 3

kohaselt olid töölepingu pooled kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole

vara. Kostja on menetluses selgitanud, et liiklusõnnetuse põhjuseks olid halvad teeolud

(märg tee). Ringkonnakohtu istungil selgitas ta lisaks, et kõrvalrajal sõitnud veoki rataste

alt paiskus vesi tema auto esiklaasile, mistõttu kaotas ta nähtavuse ja veokiga kokkupõrke

vältimiseks keeras paremale ja sõitis vastu äärekivi. Liiklusseaduse (LS) § 2 lg 1 kohaselt

peavad kõik liiklejad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja

ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluseeskirjade (LE) § 123 kohaselt pidi juht

kohaldama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab muuhulgas tema sõidukogemust,

teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid, et ta suudaks

peatada sõiduki eespool nähtavusulatust ja teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Sama

sätte teise lause kohaselt peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui

tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kostja kirjeldatud olukorras

rikkus ta ilmselt tsiteeritud LE sätet hooletuse tõttu, sest jättis järgimata käibes vajaliku

hoole võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 3 mõttes. Kuna kostja põhjustas hageja sõidukiga

süüliselt liiklusõnnetuse, milles sai kannatada hageja vara, rikkus kostja seega TLS § 48 lg

1 p 3 ning rikkumise ja hageja vara kahjustumise tõttu oli kahju tekkimise ja kostja

õigusvastase käitumise vahel otsene põhjuslik seos.

50. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja pidi tööülesannete täitmisel lähtuma järgmistest

tööandja

poolt

kehtestatud

töösisekorda

reguleerivatest

dokumentidest:

valvuri

ametijuhendist (samas lk 14-15), mehitatud- ja valvurvalve turvatöötajate tegevusjuhendist

(samas lk 16-21) ja turvaosakonna ekipaažide skeemist (sama lk 22-26). Kõigi nimetatud

dokumentidega tutvumiste kohta on kostja andnud ka allkirjad. TLS § 48 lg 1 p 2 kohaselt

olid töölepingu pooled kohustatud vastastikku täitma muuhulgas töösisekorra nõudeid.

Hageja on seisukohal, et kostja tööülesanded olid lisaks kirjeldatud ka turvaosakonna

patrullauto kasutamise korras (t I kd lk 13). Kolleegium nõustub kostja seisukohaga

apellatsioonkaebuses, et vastavalt kostja vahetu ülemuse M.A ütlustele (t II kd lk 228-229)

kaotas nimetatud dokument kehtivuse alates tunnistaja poolt 27.03.2008 ekipaažide

asukoha skeemi kehtestamisega. Tunnistaja selgitas kohtuistungil üheselt mõistetavalt, et

esimese korralduse (seega turvaosakonna patrullauto kasutamise korra) tegi vana direktor

ja uue koostas tunnistaja ning “seetõttu kord muutus“. Seega alates 01.04.2008 kostja

patrullauto kasutamise korda enam järgima ei pidanud.

51. Hageja on lisaks liiklusõnnetuse põhjustamisele toonud kostja õigusvastase tegevusena

esile järgmised töösisekorra nõuete rikkumised: 1) sõiduautos viibis kõrvaline isik,

millega kostja rikkus turvaosakonna patrullauto kasutamise korda; 2) kostja lahkus

sõidukiga tööandja loata temale ettenähtud piirkonnast, millega rikkus nii turvaosakonna

patrullauto kasutamise korda kui turvatöötajate tegevusjuhendit.

52. Kolleegium ei nõustu maakohtu poolt teostatud tõendite hindamisega ja asjaolude

tuvastamisega selles osas, kus käsitletakse kõrvalise isiku viibimise tuvastatust sõidukis ja

avarii toimumisest väljaspool kostja poolt teenindatavat piirkonda ning selles osas

töösisekorra eeskirjade rikkumist. Hageja esitas sõidukis kõrvalise isiku olemasolu

tõendamiseks järgmised tõendid: 1) kostja vahetu ülemuse M.A märgukiri hageja juhatuse

liikmele 20.06.2008 (koos tõlkega t I kd lk 35-39), milles ta teatas hageja juhatuse

liikmele, et avarii hetkel viibis sõidukis kõrvaline isik, nimelt neiu, ja et seda tõendab

avanenud turvapadi kaasreisija kohal ja turvatöötajad, kes teda nägid - G, V, A; 2) sama

isiku seletuskiri hageja juhatuse liikmele 02.02.2011 (koos tõlkega t II kd lk 121, 122),

milles sama isik kinnitas, et avariikohal olid tema saabudes kaks valveautot, vigastatud

auto kõrval seisis kostja ja tema tüdruksõber, teises autos olid G ja V, 3) M.A ütlused

kohtuistungil, mille kohaselt teatati talle avariist, jõudis kohale 5-10 minutiga, kohal oli

kaks autot, ühes olid G ja V, teine oli avariiline ja seal olid kostja ja tema tüdruksõber,

kostja kinnitas, et on õnnetuses süüdi, politsei kohale ei tulnud, kuna kannatanuid ei olnud,

teine patrullauto viis kostja lapseootel tüdruksõbra igaks juhuks Balneomi, isiklikult ei

näinud, et tüdruksõber oleks olnud õnnetuse ajal autos, kuid teised ütlesid seda. Kostja

eitas oma elukaaslase viibimist nii autos kui liiklusõnnetuse toimumise kohas, väites, et

nimetatud isik viibis samal ajal, täpsemalt 17.06.2008 kell 20.08, arsti vastuvõtul AS-s

Balneom (t II kd lk 155).

53. Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Kolleegium on seisukohal, et hageja

esitatud tõenditega leidis tõendamist, et kostja tüdruksõber viibis õnnetuse paigas, kui

sinna saabus M.A, kuid ei tõenda, et ta oli liiklusõnnetuse toimumise ajal autos. M.A ei

ole tunnistanud, et ta oleks seda isiklikult näinud. Samuti ei ole esitatud tõendid piisavad,

et lugeda tõendatuks hageja väidet, et kostja oli avarii toimumise ajal teel viima oma

tüdruksõpra koju. M.A ütlused kinnitavad kaudselt kostja väidetud asjaolu, et tema

tüdruksõber võis käia 17.06.2008 õhtul AS-s Balneom arsti vastuvõtul, kuid kostja

esitatud tõend ei välista tüdruksõbra viibimist õnnetuse paigas, kui M.A sinna saabus. AS-

i Balneom tõendil puuduvad viited algandmete kohta, mille alusel märtsis 2011 väidab

erakliiniku juhataja teadvat, et O.S pöördus arstile 17.06.2008 nimelt kell 20.08 (näiteks

väljavõte patsiendi kaardist vmt usaldusväärsed allikad). Poolte vahel puudub vaidlus, et

AS Balneom asub õnnetuspaigast 5min kaugusel.

54. Samas on kolleegium seisukohal, et asjaolu, et kostja tüdruksõber viibis õnnetuspaigal ja

isegi asjaolu, kui ta tõepoolest oleks viibinud avarii toimumise ajal koos kostjaga autos, ei

oma põhjuslikku seost toimunud avarii tagajärjel tekkinud kahjuga. Hageja poolt väidetud

asjaolu, et kostja oli avarii toimumise ajal viimas oma tüdruksõpra koju, ei leidnud

tõendamist.

55. Samuti ei nõustu kolleegium maakohtuga selles, et esitatud tõendite alusel saab lugeda

veenvalt tõendatuks, et kostja oli avarii toimumise ajal sõidukiga väljaspool oma

teeninduspiirkonda. Poolte vahel puudub vaidlus, et avarii toimumise päeval 17.06.2008

algas kostja graafikujärgne valvevahetus kell 18.00, ta võttis tööandja asukohast

Lasnamäe t 50/1 patrullauto ja siirdus teeninduspiirkonda (ekipaaž nr 2). Hageja oli

hagiavalduses seisukohal, et teeninduspiirkonnad olid ettevõtte siseselt määratud

27.03.2008 M.A poolt kinnitatud ekipaažide asukohtade skeemiga. Nimetatud dokumendi

kohaselt oli ekipaaži nr 2 nimetusega Muuga asukohaks Linnamäe tee 9 parkla ja

piirkonnaks Muuga ja Lasnamäe 4. ning 5. rajoon. Dokumendist nähtub, et ekipaaži

selline asukoht ja teeninduspiirkond olid määratud alates 01.04.2008 ning allkirja vastu oli

käskkirja tutvustatud teiste hulgas ka kostjale. Et tööandja nimelt sellest dokumendist

lähtus, nähtub ka M.A 20.06.2008 märgukirjast hageja juhatuse liikmele, milles kinnitati,

et ametisõiduk lahkus teeninduspiirkonnast, rikkudes sellega käskkirja, millega oli varem

kirjalikult tutvunud. Kostja on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et ta ei lahkunud

teeninduspiirkonnast, sest avarii asukoht jäi ekipaažile nr 2 määratud piirkonna sisse –

piirkond algas 4-ndast Lasnamäe rajoonist, kaasa arvatud Laagna kaupluse juurest

Mustakivi poole ja sealt edasi, piirkond piirnes tema teada Varraku teega (t II kd lk 83,

192). Samuti, et Lasnamäe rajoonide eristamisel lähtuti ajaloolistest mikrorajooni

piiridest, milledest tema selle piirkonna pikaajalise elanikuna oli nn vanast ajast teadlik.

Nn ajalooliste piiride tõendamiseks esitas kostja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti teatise

selle kohta, et mikrorajoonide piirid ei olnud täpselt määratletud ning et endise 4.

mikrorajooni moodustas Mustakivi asum, mis sai alguse ligikaudu Varraku teelt, ja 5.

mikrorajooni moodustas Seli asum (t II kd lk 212). Kuni 02.05.2011 ei toonud kumbki

pool esile, et lisaks 27.03.2008 käskkirjale (või selle lisana) oleks tööandja piirkondade

täpsemaks määratlemiseks kasutanud mingit kaardimaterjali. Eelistungil 18.04.2011

kinnitas hageja esindaja, et temale ei ole teada, kas on olemas ekipaažide paiknemise

kohta kaart. 02.05.2011 esitas hageja ekipaažide paiknemise kaardi ja kinnitas, et seda on

töötajatele tutvustatud ning kaart ise paikneb hageja asukohas seinal kõigile teadmiseks (t

II kd lk 158, 180). Tunnistaja M.A ütluste kohaselt olid kaardil märgitud rajoonid ja see

rippus kontoris, kus töötajad vahetasid riideid. Kostja vaidles sellele vastu, selgitades, et

tema sellega töötamise ajal hageja juures ei tutvunud, temale tutvustati vaid käskkirja (t II

kd lk 196). Sama kinnitas kostja ringkonnakohtu istungil.

56. Kolleegium on analüüsitud tõendite kogumi alusel seisukohal, et tööandja poolt

27.03.2008 kehtestatud piirkondade piire ei ole esitatud tõendite põhjal võimalik üheselt

kirjeldada. 27.03.2008 tööandja käskkirjas on muuhulgas nimetatud Lasnamäe 4. ja 5.

rajoon, kuid tunnistaja ütlustest ei selgu, mida ta sellise määratlusega silmas pidas.

Esitatud kaardil, mille tutvustamise kohta töötajatele või mille olemisest 27.03.2008

dokumendi lisaks, tõendeid ei esitatud, on näha vaid käsikirjalised märked „Lasn“ ja

„Muuga“ ning pastapliitsiga mööda Mustakivi teed tõmmatud joon. Kohus ei saa sellist

tõendit lugeda piisavalt usaldusväärseks, et seostada selle võimaliku rikkumisega töötajale

sellist rasket tagajärge nagu varalist vastutust tööandja ees. On ilmne, et isegi kui lugeda

usaldusväärseks hageja väide, et sellisel kujul kaart rippus hageja kontoris juba enne

17.06.2008 ja kostjal oli võimalik sellega tutvuda, ei saa seda lugeda selliseks tööandja

poolt kehtestatud töösisekorda reguleerivaks dokumendiks, mille rikkumist saaks töötajale

ette heita. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste

teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Kui tööandja pidas vajalikuks kõiki

muid töösisekorda puudutavaid dokumente tutvustada töötajatele igale ühele eraldi allkirja

vastu ja seostas teenindatavate piirkondade piiridega töötajate jaoks olulisi tagajärgi, siis

pidi ta sarnaselt toimima ka selle ainsa dokumendiga, kus tõepoolest oleks saanud

piirkondade piirid üheselt mõistetavalt kirjeldada. Kolleegiumi selline seisukoht tuleneb

lisaks ka Euroopa Nõukogu direktiivi 91/533/EMÜ art 5 p-st 1, mille kohaselt peab

igasuguste art 2 lg-s 2 nimetatud üksikasjade muutmise aluseks olema tööandja poolt

töötajale antav kirjalik dokument, mille tööandja peab andma töötajale esimesel

võimalusel ning mitte hiljem kui ühe kuu möödudes kõnealuse muudatuse jõustumisest.

Art 2 lg-s 2 on kirjeldatud teave, mida tööandja on kohustatud teatama töötajale

töölepingu ja töösuhte olulistest aspektidest ning p ii) kohaselt kuulub sellise teabe hulka

ka töö lühike määratlus või kirjeldus.

57. Eelnevalt tuvastamist leidnud asjaolude alusel on kolleegium seisukohal, et kostja

vastutusele hageja ees ei rakendu TööK § 128, vaid sama seaduse § 125, milline sätestab

töötaja piiratud varalise vastutuse. TööK § 128 sätestab juhud, mil töötaja kannab tööandja

ees täielikku varalist vastutust, kusjuures § 125 lg 1 kohaselt on tegemist erandliku

vastutusega, sest tavaliselt piirdub töötaja vastutus teatud osaga tema palgast. Maakohtu

poolt rakendatud § 128 lg 1 p 7 kohaselt kandis töötaja täielikku varalist vastutust

tööandja ees muuhulgas juhul, kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete

täitmisega. Nimetatud sätte kohaselt kandsid töötajad täielikku varalist vastutust kahju

eest, mis oli tekitatud kas tööajal või väljaspool tööaega oma tegevusega, mis ei olnud

seotud tööülesannete täitmisega. Sätte mõtte kohaselt kohaldati täieliku varalise vastutuse

seda alaliiki tavaliselt juhtudel, kui kahju on tekitatud seoses ettevõttele kuuluva vara

omavolilise kasutamisega isiklikes huvides.

58. Hageja on põhjendanud oma seisukohta, et avarii toimus olukorras, kus kostja ei olnud

seotud tööülesannete täitmisega, samade asjaoludega, millega põhjendas töölepingu

rikkumist kostja poolt - liiklusõnnetuse toimumise ajal viibis sõiduautos kõrvaline isik;

kostja lahkus sõidukiga tööandja loata temale ettenähtud piirkonnast. Eelpool jõudis

kolleegium järeldusele, et kumbki väide veenvat tõendamist ei leidnud. Küll aga puudub

vaidlus, et kostja kasutas patrullautot vastavalt graafikule ja piirkonnas, kus tal oleks

olnud võimalus reageerida väljakutsele. Kostja on selgitanud, et tema eesmärgiks liikudes

mööda Laagna teed kesklinna poole, oli tuua kontorist ära sinna (täpsemalt kontori juurde

pargitud isiklikku autosse) ununenud ametitunnistus ja autojuhiload, ilma milleta ei oleks

tal olnud väljakutse korral võimalik tööülesandeid täita. Hageja ei suutnud tõendada, et

kostjal oleks konkreetses kohas liikumiseks olnud muu põhjus. Seega saab kostjale ette

heita vaid seda, et ta ei olnud avarii toimumise hetkeks teatanud valvepulti vajadusest

piirkonnast lahkuda, kuid ei saa asuda seisukohale, et tema viibimine konkreetses kohas ei

oleks olnud seotud tööülesannete täitmisega. Kolleegium on seisukohal, et tema järeldusi

toetavad ka tunnistaja ütlused selle kohta, kuidas igapäevaselt ekipaažide tegevus toimus -

igal patrullil oli oma valvatav piirkond; mingit konkreetset kohta ei olnud määratud, kus

auto pidi seisma, kui väljakutset ei olnud; piirkonnast võis välja sõita igal põhjusel, aga

sellest oli vaja ette teatada; autod võisid olla parklas, aga ei pidanud seal olema;

patrullautode kasutamise korda, mis oli kehtestatud enne teda, muutis tema poolt

27.03.2003 allkirjastatud korraldus.

59. Avarii tagajärjel tööandjale tekkinud kahju suuruse määramisel nõustub kolleegium

maakohtu põhjendusega ega pea vajalikuks seda siinkohal korrata. Kostja esitatud väited

enamuse vigastuste tekkimisest mitte liiklusõnnetuse tagajärjel, vaid vigastatud sõiduki

pukseerimisel tööandja poolt, ei ole usaldusväärselt tõendatud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt

peab kumbki pool oma väiteid ja vastuväiteid tõendama. Kostja poolt esitatud asjatundja

on oletanud, et kahjustused võisid tunduvalt suureneda pukseerimisel kasutatud valede

võtete tõttu. Selline tõend ei ole piisavalt veenev ja seda olukorras, kus kostjal oleks olnud

võimalik taotleda tunnistajatena üle kuulata peale avariid õnnetuspaigale saabunud teised

turvatöötajad (materjalidest nähtuvalt G ja V), samuti isikud, kes pukseerimist teostasid.

M.A ütluste kohaselt sai pukseerimisel vigastada vaid tagavararatas. Seega juhul, kui

kostja vastutaks täies ulatuses, oleks temalt väljamõistetava hüvitise suuruseks 4513.30

eurot. Kuna aga kostja vastutus piirdub 1/3-ga tema keskmisest palgast, siis tuleb tal

endisele tööandjale hüvitada 1108.66 : 3 = 369.55 eurot. Keskmise palga suuruse osas

poolte vahel vaidlus puudub.

60. Hageja on esitanud lisaks hüvitise väljamõistmise nõudele VÕS §-s 113 sätestatud määras

viivise nõude perioodi eest alates 18.06.2008. Kuna tegemist on rahalise kohustuse

täitmisega viivitamisega kostja poolt, siis tuleb kostjal lisaks põhivõlale hüvitada hagejale

ringkonnakohtu otsuse tegemise päeva seisuga viivist järgmise arvestuse alusel: 369.55 x

11% : 365 x 1254 päeva = 139.66 eurot. TsMS § 367 alusel on põhjendatud ka hageja

viivise nõue kuni põhivõla 369.55 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

61. Menetluskulude jaotuse osas on kolleegium seisukohal, et kostja taotlus rakendada TsMS

§ 163 lg 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud

tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, on

põhjendatud apellatsioonimenetluse kulude osas. Kostja pakkus hagejale kompromissi,

nõustudes maksma 10 000 krooni (t II kd lk 229pöördel), kuid see toimus alles maakohtu

viimasel istungil 20.06.2011. Apellatsioonikohtus asja teistkordsel läbivaatamisel pakkus

kostja kompromissi, mille kohaselt oli ta nõus tasuma keskmise kuupalga suuruse summa.

Kumbagi pakkumist hageja vastu ei võtnud. Eelpool jõudis apellatsioonikohus järeldusele,

et hagi tuleb rahuldada vaid 1/3 keskmise kuupalga suuruses summas. Seega oleks hageja

kompromissiga nõustumisel saanud vältida edasisi menetluskulusid käesolevas

apellatsioonimenetluses ja on õiglane, kui need jäävad kogu ulatuses hageja kanda.

Maakohtus kantud kulude osas kuulub rakendamisele TsMS § 163 lg 1 ja seonduvalt hagi

rahuldatud osaga jäävad nimetatud menetluskulud 92% ulatuse hageja ja 8% ulatuses

kostja kanda.

Iko Nõmm Malle Seppik Imbi Sidok

Riigikohtu 25.04.2012 kohtuotsusega:

1. Tühistada

Tallinna

Ringkonnakohtu

23. novembri

2011. a

otsus

tsiviilasjas

nr 2-08-68510 osas, milles ringkonnakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, ning

menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Vladimir Sokolovilt AS-i STV kasuks välja

täiendavalt põhivõlg 739 (seitsesada kolmkümmend üheksa) eurot 11 senti ja viivis

229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot 99 senti.

3. Lugeda kohtuotsuse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

Rahuldada hagi osaliselt ja mõista Vladimir Sokolovilt AS-i STV kasuks välja põhivõlg

1108 (üks tuhat ükssada kaheksa) eurot 66 senti, viivis 369 (kolmsada kuuskümmend

üheksa) eurot 65 senti ja alates 26. aprillist 2012 kuni põhivõla tasumiseni viivis põhivõla

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas

jätta hagi rahuldamata.

4. Jätta poolte menetluskuludest kõigis kohtuastmetes 75% AS-i STV kanda ja 25%

Vladimir Sokolovi kanda.

5. Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

6. Tagastada AS-ile STV kassatsioonkaebuselt 22. detsembril 2011 tasutud kautsjon

45 (nelikümmend viis) eurot 13 senti.