2-10-3875/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-3875 Tsiviilasi A.K. hagi A.K. i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses apelaatsioonkaebuse hind 2 016 eurot A.K. apellatsioonkaebuse hind 1 726.44 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 29. aprilli 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.P ja A.K. apellatsioonkaebused Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): J.P (isikukood: XXXX), esindaja Maarika Kutser Apellant (hageja): A.K. (isikukood: XXXX), esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee RESOLUTSIOON Jätta A.K. ja J.P apellatsioonkaebused rahuldamata ja Viru Maakohtu 29. aprilli 2011 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline

2 esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.K. esitas hagi J.P vastu elatise võlgnevuse perioodi 26.01.2010 – 01.04.2011 summas 1 329,36 eurot ja alates 26.01.2010 elatise summas 223,69 eurot kuus väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt K.K. ja J. P kooselust on 20.09.2000 sündinud poeg A.K. , kes elab K.K. juures. Alates K.K. ja J.P. kooselu lõppemisest 2007 ei osale kostja lapse kasvatamises. K.K. ülalpidamisel on veel teine laps, L.K (sünd. XXXX). Kostja elab ja töötab Taani Kuningriigis. K.K. arvestuste kohaselt on kostja pangakonto väljavõtte järgi kostja kuue kuu palgatulu perioodil 17.05.2010 – 22.11.2010 kokku summas 86 323,64 Taani krooni, s.o 11 034,17 eurot, mis teeb igakuiseks netosissetulekuks 1 839 eurot. Kostja poolt tõendatud kulutused moodustavad vaid 851 eurot. Ka kostja abikaasa A.V. omab sissetulekut. Kostja ei ole tõendanud, et ta oma tervislikust seisundist tulenevalt vajaks pidevat arstiabi ning peaks tegema aastas kulutusi tervishoiule summas 619,69 eurot. Samuti ei ole kostja autoga seotud kulutused aastas 2 603,76 eurot reaalsed. Kostja on andnud lapsele ülalpidamist, kuid on vähendanud varem makstud elatist. Kuni 19.12.2008 maksis ta 2 500 krooni kuus, 2009 jaanuaris elatist ei maksnud, veebruarist kuni aprillini tasus erinevaid summasid ja erinevatel kuupäevadel. 2009 aprillist on maksnud 2 200 krooni kuus. Kostja on mõnel korral ostnud lapsele ka riideid ja jalanõusid, kuid enamuses need lapsele selga ei ole sobinud. Lapse sünnipäevaks on hageja saatnud kahel korral 500 Taani krooni. K.K. ainsaks sissetulekuks on üüritulu, mis 2009 oli keskmiselt 1 300 krooni kuus ja alates 2010 1 000 krooni kuus. K. K. saab igakuist riiklikku peretoetust 900 krooni ning rahalist abi oma vanematelt (2009 – 2010 kokku 49 800 krooni). Palgatulu K.K. l puudub. OÜ-lt XXX võlgnevuse katteks tagasimakse arvelt sai K. K. 2009 25 000 krooni. AS-i Norma aktsiate eest on makstud dividende 20 krooni. Seega olid K.K. sissetulekud 2009 kokku 40 700 krooni, mis ühe kuu kohta moodustab 3 392 krooni. K. K. on kandnud A.K. i ülalpidamiskulusid üksnes oma vanemate abiga. K. K. on seotud nelja ettevõttega, millest kolm on likvideerimisel või lõpetamisel. K.K. le kuulub OÜ XXX osa, mis on omandatud kostjalt. K.K. on äriühingu juhatuse liige. Ettevõttel kinnisvara puudub. Varaks märgitud ehitised tuleb maha kanda, sest on jäänud eelmisest omanikust ning ehitusalune maa ettevõttele ei kuulu. Osaühingu võlgnikud on pankrotis või likvideerimisel. Palgatulu K.K. ei saa, kuna ettevõtte majanduslik olukord seda ei võimalda. 2010 esimesel poolel tuli K.K. l tasuda igakuiselt õppelaenuintressi 436 krooni. Alates juulist on koos laenu tagasimaksega vastav summa 1 000 krooni kuus.

3 K.K. le kuulub kaks korteriomandit Võsul asukohaga XXX ja XXX, kuid ta elab lastega üürikorteris Rakveres. Korteriomandile XXX Võsu on seatud kostja võetud laenu tagamiseks hüpoteek summas 100 000 krooni kuni 2018. aastani. Võsul asuvas korteriomandis aadressil XXX ei ole võimalik elada, sest see on elamiskõlblik ainult suvel ja nii väikesel pinnal (26,5 m2) on kolmekesi raske elada. XXX Võsu ülalpidamiskulud oleksid väga suured ning korterelamu kommunaalkulud on võrreldes Rakvere linnaga tunduvalt kõrgemad. Rakveres aadressil XXX asuvas üürikorteris hagejal üürikulu puudub, sest korteri kommunaalmakseid kaetakse Võsul aadressil XXX asuva korteriomandi üürimisest saadava üüri arvel. Võsul elades suureneksid ka igakuised kulud söögile, transpordile jne. Samuti K.K. on ka arvestanud, et ühe korteriomandi jätab ta tütrele, kes 2010 saab 18-aastaseks. K.K. arvestuste kohaselt on A.K. i kuludeks kokku kuus 404,50 eurot, sh. kulutused jalgpalli-, ujumiseja judotreeningutele, jalgpallilaagritele, jalgpallivõistluste külastamisele, telefonile, internetile ja TV-le, riietusele, toidule, elektrile ja eluasemele, koolitarvetele ja üritustele, vaba aja veetmisele, hügieenile ja tervishoiule ning ka ajakirjade ostmisele. A.K. soovib hakata õppima muusikakoolis. Muusikaga tegelemist ja judo treeningut on lapsele soovitanud psühholoog ja nõustaja. Pärast kostja lahkumist olid lapsel probleemid kaasõpilastega suhtlemisel ja läbisaamisel, kuid neist probleemidest on käesolevaks ajaks üle saadud.

2. Kostja J.P. vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on ta maksnud igakuiselt elatist 2 200 krooni ja 3 500 krooni (223,69 eurot). Elatisenõue on põhjendamatu. Kooselu lõppemisest alates on kostja täitnud lapse A.K. i ülalpidamiskohustust. Algul 5 500 krooni kuus (2006 – 2007 aprill), siis 2007 juulini 3 000 krooni kuus, 2007 – 2008 2 500 krooni kuus ning 2009 jaanuarist seoses abikaasa töö kaotusega 2 200 krooni kuus. Hilinenud on ülekanne vaid 2010 jaanuaris. Kostja ülalpidamisel on veel M.L. (sünd. XXXX), kellele ta maksab elatist 2 000 krooni kuus. Võimaluse korral on kostja ostnud mõlemale lapsele riideid, jalanõusid ning saatnud lastele raha. Kostja elab Taanis ja töötab A/S-is XXX tootmistöölisena. Tema keskmine töötasu kuni 2010 aprillini oli 25 500 krooni, kuid maist alates seda vähendati. Keskmiseks töötasuks perioodil september – november 2010 on 1 484 eurot. Kostja vajalikeks igakuisteks väljaminekuteks on kokku vähemalt 1 394 eurot, mistõttu kõigi kulude kandmisel jääb kätte vaid ca 90 eurot. Nimetatud summast peaks katma veel kulutusi riietele, hügieeni tarvetele ja toidule. Keskmise töötasu hulka ei ole õige arvestada puhkusetasu, sest puhkusetasu fondi kantakse iga kuu teatud summa tulenevalt tema eelmisel kuul väljateenitud palgast ning arvesse võetakse periood jaanuar-detsember. Lisaks laste ülalpidamiseks makstavale elatisele on ka kostjal igakuised väljaminekud laenude tagastamiseks pangale, üürile, transpordiga seotud kuludele, keeltekoolile jne. Kostja maksab tagasi maksuameti poolt enammakstud makse 2008. a eest kokku 38 214 Taani krooni ja 2007. a eest 33 144 Taani krooni. Kostjal on laenukohustusi ka eraisikute ees, mida tõendavad tema poolt kirjalikult antud allkirjad laenu saamise kohta. Kostja leidis, et lapse väljaminekud on ülepaisutatud ja osaliselt ebamõistlikud. Kostja nõustus hageja arvestusega, mille kohaselt kulus lapse riietele, jalanõudele ja sporditarvetele 313 krooni (20 eurot) kuus. Kostja arvates on lapse igakuised hädavajalikud väljaminekud kokku 4 137,43 krooni (263,43 eurot) kuus, mis on ligilähedane seaduses sätestatud suurusele.

MAAKOHTU LAHEND

4 3. Viru Maakohus 29. aprilli 2011 otsusega rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis J.P. lt A.K. i kasuks välja elatise summas 179,88 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, sealhulgas alates 29.01.2010 kuni 29.04.2011 vähemmakstud elatisega tekkinud võlgnevuse katteks kokku 589,11 eurot. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude suhtes: A.K. on sündinud K.K. ja J.P. kooselust 20.09.2000, tema perekonnanimi „XXX" on muudetud 16.04.2007 Rakvere Linnavalitsuse korraldusega; A.K. elab koos ema K.K. ga ja on tema kasvatusel ja ülalpidamisel; J.P. on maksnud alates 2009 augustist A.K. i ülalpidamiseks elatist 2200 krooni kuus; K.K. ülalpidamisel on veel teine laps - L.K (sünd.XXX) ja kostja ülalpidamisel on teine laps M.L. (sünd. XXXX). Kohus leidis, et lähtudes lapse vajadustest ei ole seni kostja poolt lapsele makstav elatusraha hageja poolt esiletoodud asjaoludel piisav. Kohus leidis, et lapse mõistlikeks ja vajalikeks kuludeks on hageja poolt väljatoodud kulud, välja arvatud elektrienergia kulud 700 krooni ja transpordikulud 354 krooni kuus. Elektrienergia kulu summas 700 krooni on arvestatud elektrienergia tasumisel tekkinud võlgnevuse maksegraafikut aluseks võttes ja sisaldab ka Võsu alevikus asuva korteriga seotud elektrikulu. K.K. arvestuste kohaselt, millega kostja on ka nõustunud, võivad Rakvere korteriga seotud elektrikulud keskmiselt olla 150 krooni kuus (ca 10 eurot). Seega on lapse ja tema esindaja K.K. elukohaks oleva XXXX Rakvere korteriga seotud kuludeks 1 071 krooni (68,45 eurot). Võsul asuva korteriga seotud elektrienergia kulu osas nõustus kohus kostjaga, et nimetatud kulu ei ole lapse eluasemega seotud otseseks vajalikuks kuluks. Asjaolu, et hageja esindaja koos lapsega kasutab korteriomandit suvepuhkuse ajal suvilana, ei anna veel alust nimetatud korteriga seotud aastaringseid kulutusi kostjalt sisse nõuda. Kohus nõustus kostja vastuväidetega ka selles, et hageja ei ole tõendanud lapsele vajalike transpordikulude suurust. Kohus võttis arvesse mõistliku bensiinikuluna lapse transpordikuludega seoses 200 krooni kuus. Kostja poolt esitatud teiste vastuväidete osas leidis kohus, et need ei ole põhjendatud. Lapse jalgpallihuviga ja -treeningutega seoses on põhjendatud ka vastavad kulutused treeninglaagritele ja võistluste külastustele. Vastavad kulutused hageja esitatud arvestuste alusel kuu keskmise kuluna ei ole ka suured. Põhjendatud on riietusele, jalanõudele ja sporditarvetele tehtud kulutused. Vajalikud kulud olid kohtu hinnangul suusatamisperioodil kolmel päeval nädalas suuskade rentimisega seotud kulud. Vastav renditasu kokku 10 nädala eest on 2 340 krooni, s.o 195 krooni kuus. Kostja vastuväited võimalusest odavamalt suuski rentida või odavamalt juba vastav suusavarustus saada, on paljasõnalised ja tõendamata. Alusetud on ka kostja väited lapse õnnetusjuhtumikindlustuse mittevajalikkuse osas (24 krooni kuus). Vastavalt Jalgpalliklubi Tšempion treeneri Aivar Vood teatele on 2011 kindlustus soovitatavalt nõutav seoses jalgpallivõistluste ja treeningutega. Lapse ülalpidamise ja kasvatamise ning harrastustega seotud põhjendatud kuludeks oli kohtu hinnangul kokku kuus (6 329 krooni - 700 krooni) = 5 629 krooni, s.o 359,76 eurot. Kohus leidis, et lapse osas arvestatud kulutused v.a eespool märgitud transpordija elektrikulu, ei ole ülepaisutatud ega ebamõistlikult suured ning mõlemad vanemad on võimelised nende varalisest seisundist tulenevalt ka neid kulutusi võrdselt kandma. Hageja seadusliku esindaja K.K. varaline seisund võib olla temal olevat kinnisvara ja osalust firmades arvesse võttes parem kostja varalisest seisundist, kuid kohus nõustus hageja esindaja väitega selles, et kinnisvara müümine olemasolevatel tingimustel, kus ühele korteriomandile on seatud kostja kohustuste katteks hüpoteek, võib olla aeganõudev ja praegust ebastabiilset

5 majanduslikku olukorda arvestades ka mitte kõige otstarbekam, samuti on peres teine laps, kelle huvid peavad samuti olema tagatud. K.K. le kuuluva OÜ XXX osakapital on 100 000 krooni, AS Seitsmes Taevas (likvideerimisel) aktsiakapital on 400 000 krooni, millest 12,5% ehk 50 000 krooni kuulub K.K. le. Ka OÜ Sada Sanga ja E.K.Demma ei ole äriregistrist kustutatud ning OÜ Sada Sanga osakapitaliks on 40 000 krooni ja OÜ E.K.Demma osakapital - 10 000 krooni. Ükski likvideerimisel olevatest äriühingutest ei ole käesolevaks ajaks lõpetatud. Kohus leidis, et kuna OÜ XXX jätkab K.K. juhtimisel tegutsemist ja võimaldab tal teenuste osutamise läbi teenida ja vähendada ettevõttel olevaid kohustusi, siis nimetatud ettevõtte võõrandamine ei oleks otstarbekas. Kohtule esitatud K.K. 2009 .a ja 2010. a tuludeklaratsioonidest nähtuvalt ei ole seni OÜ-st XXX töötasuna makstud tulu deklareeritud. J.P. on arvestanud oma keskmiseks sissetulekuks septembrist - novembrini 2010 makstud töötasu alusel 11 607 Taani krooni kuus, s.o 1 484 eurot. Kostjale kuulub sõiduauto Peugeot 206 turuväärtusega 3 834 eurot. Vastavalt kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttele on kostjale perioodil september – november 2010 firmast A/S NJA Mööbel kantud tasu kokku summas 34 824,43 Taani krooni, mis teeb keskmiseks töötasuks kuus 11 608,14 Taani krooni, s.o 1 557,98 eurot. Kohus nõustus K.K. vastuväitega, et keskmise töötasu arvestamine üksnes kostja poolt valitud kolme kuu töötasu alusel ei ole põhjendatud. Vastavalt kostja esitatud palgalehtedele ja varasema perioodi osas esitatud konto väljavõtetele oli kuni juulini 2010 kostjale makstud töötasu oluliselt suurem. Perioodi eest veebruar – november 2010 tasuti palka summas 132 212,42 Taani krooni, mis teeb keskmiseks kuutasuks 13 221 Taani krooni, s.o 1 774,67 eurot. Ka kostja väited juulis makstud väidetavalt puhkusetasu mittearvestamisest ei ole põhjendatud, sest ka puhkusetasu on arvestatud tema palgast lähtudes ning on kostja sissetulekuks, millest oli ka lapsele võimalik maksta ülalpidamist. Kohtu hinnangul ei ole kostja püsivat töötasu langust ega töö tasustamise muutumist tõendanud. Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja esitatud kulude arvestuses märgitud remondija kütusekulude suurust (150,05 eurot kuus), samuti ei ole tõendatud ega põhjendatud vajaliku kuluna igapäevaselt praami kasutamine (kuus 227 krooni sooduskaardi kulu), keeltekooliga seotud kulu (ei ole tõendatud keeltekooli kohustuslikkus) ega ka tervise parandamiseks tehtavate kulutuste suurus summas 808 krooni kuus. Kohus nõustus hagejaga, et kostja kulutused internetile, transpordile, toidule ja igapäevastele tarbeesemetele peaks olema jagatud kostjal tema abikaasaga. Kohus leidis, et isegi juhul, kui võtta aluseks kostja märgitud toidukulu summas ca 275 eurot kuus, oleks kostja vajalike tõendatud kulude suuruseks kuus kokku 1 036,39 eurot. Isegi kostja poolt väidetud keskmisest palgast 11 607 Taani krooni (1 484 eurot) on võimalik järelejäänud summast maksta lapsele igakuuliselt vähemalt pool tema põhjendatud väljaminekute katteks, s.o summas 179,88 eurot kuus. Kostja kohustused eraisikutest laenuandjate ees üksnes kostja enda allkirjastatud võlakirjade alusel ei ole tõendatud. Kohus leidis, et kostjalt väljamõistetava elatise suurendamine 614,50 krooni võrra ei ole talle tema varanduslikku olukorda arvestades ebamõistlikult koormav ning tal säilib endine elustandard. Kostja teise lapse M.L. e 18-eluaasta täitumisel langeb kostjal ära alus teda ülal pidada, mistõttu kostja elustandard, hoolimata elatise suurendamisest, võib paraneda. Sama olukord on ka hagejal, kelle teine laps L.K. on kohtumenetluse ajal saanud täisealiseks.

Kohus nõustus kostjaga selles, et palgatulu puudumine ei saa olla põhjenduseks kostjalt suuremas ulatuses elatise väljamõistmiseks. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mida on K.K. teinud selleks, et leida vajalikku igakuist sissetulekut kindlustav töökoht ja

6 oma sissetulekut suurendada. Seega, kuigi hageja seaduslik esindaja K.K. ei oma töötasuna kindlat igakuulist sissetulekut, siis arvestades talle kuuluvate korteriomandite olemasolu, selle üürimisest saadud üüritulu ja võimalust ka edaspidi üüritulu saada ning tema osalust äriühingutes, leidis kohus, et tegelikult on A.K. i vanemate varaline seisund kostjal suuremate igakuuliste sissetulekute olemasolu arvestades suhteliselt võrdne ning nende ühise lapse vajalikud ja põhjendatud ülalpidamiskulud kuuluvad kandmisele ka mõlema vanema poolt võrdselt. Kohus leidis, et laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Samuti on last kasvataval vanemal õigus nõuda elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Vastavalt nii hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 49 kui ka alates 01.07.2010 kehtima hakanud PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus pidas põhjendatuks lapsele vajalike kulutuste kandmist võrdselt mõlema vanema poolt. Seni on K.K. kandnud lapse kulutusi oma vanemate abiga. Kuna nii hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 60 lg 1 kui ka alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 96 alusel on alaealise lapse ülalpidamise kohustus eelkõige tema vanematel, siis pidas kohus põhjendatuks lapsele vajalike kulutuste jagamist vanemate vahel võrdselt ning mõista kostjalt lapse kasuks välja elatis vastavalt summas 179,88 eurot. Kohus leidis, et elatise võlgnevus tuleb välja mõista alates K.K. poolt maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisest (26.01.2010) kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 29.04.2011, lugedes vähem makstud elatisega seoses elatise võlgnevuseks perioodil 26.01.2010 - 29.04.2011 589.11 eurot ning mõistes igakuise elatise välja summas 179,88 eurot välja alates 26.01.2011.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. J.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 29. aprilli 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) nõustub J.P. kohtuga, et elektrienergia võlgnevusest tuleneva summa lapse vajalike kulude hulka ei kuule. Kostja ei nõustu kohtuga selles, et põhjendatud on arvestada mõistliku bensiinikuluna lapse transpordikulusid 200 krooni kuus. Millest tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et lapse transpordikulud on põhjendatud just 200 krooni ulatuses ning mida need hõlmavad, see otsusest ei nähtu. Kostja tunnistas lapse eluasemekulud (kommunaalkulu ja elekter) kokku summas 59,88 eurot. Kohtuotsusest ei nähtu, miks on kohus selle tähelepanuta jätnud ning lähtunud hageja poolt esitatud arvestusest. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et lapsele tehtud vajalik kulutus on suuskade rentimine 10 nädalaks summas 2 340 krooni, s.o 195 krooni kuus. Hageja ei ole nimetatud kulutused tõendanud. Kohtuotsusest ei selgu, miks kohus on lähtunud hageja paljasõnalisest väitest ning arvestanud selle lapse vajalike kulude hulka. Hageja esindaja on märkinud, et lapse igakuised kulutused on kogusummas 6 329 krooni. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole elektrienergia kulud summas 700 krooni ja transpordikulud 354 krooni kuus ning pidas põhjendatuks transpordikulusid 200 krooni kuus. Sellest hoolimata on kohus edaspidi jätnud tähelepanuta, et ta ei pidanud transpordikulusid hageja poolt märgitud summas põhjendatuks ning leidnud, et lapse ülalpidamise ja kasvatamise ning harrastustega seotud põhjendatud kuludeks on kokku 6329-700=5629 krooni, kuigi oleks pidanud maha arvama ka transpordikulust 154 krooni. Seega peaksid lapse igakuised kulud olema kokku 5 475 krooni ehk 349,91 eurot.

7 A.K. lõpetas judotreeningute külastamise mais 2010 ja ei ole 2010 sügisest enam judotreeningutel osalenud. Seega peaksid lapse igakuised kulutused vähenema 16 euro võrra kuus. Kostja on seisukohal, et tema poolt on makstud lapse ülalpidamiseks elatist regulaarselt ning summa 140,61 eurot on piisav rahuldamaks lapse mõistlikke vajadusi; 2) ei ole kohus kindlaks teinud lapse mõistlikke vajadusi. Praeguses olukorras nõutakse kostjalt lapse kõigi ringide, laagrite, treeningute hüvitamist, kuid 2008. aastast alates puudub kostjal igasugune õigus kaasarääkimiseks, mida ta peab lapsele vajalikuks ja mida mitte. Kostja on nõustunud, et lapsele vajalikud treeningud on jalgpall ja judo. Kostja ei pea jätkuvalt mõistlikeks ega hädavajalikeks kulutusteks jalgpallilaagrit ega ka jalgpallivõistluste külastamist. Miks on lapsel vajalik jalgpallivõistlustel isiklik kohalviibimine, see kohtuotsuses ei kajastu; 3) on kohus leidnud, et K.K. varaline seisund võib olla parem kostja varalisest seisundit, kuid ei ole seda arvestanud. Kohus leidis, et K.K. le kuuluva kinnisvara müümine olemasolevatel tingimustel, kus ühele korteriomandile on seatud kostja kohustuste katteks hüpoteek, võib olla aeganõudev ja mitte kõige otstarbekam. Kohus jättis tähelepanuta, et K.K. le kuulub ka teine korteriomand Võsul, millele hüpoteeki seatud ei ole ning mida on võimalik võõrandada. Samuti ei nõustu kostja kohtu seisukohaga, et K.K. ga seotud äriühingute tegelikku väärtust saaks hinnata finantsanalüüsi tegemisel. K.K. ei ole tõendanud, et äriühingute väärtus oleks väiksem kui osade nimiväärtus ning asjaolu, et K.K. OÜ XXX ainuomanikuna endale töötasu ei maksa, ei näita, et äriühing oleks kahjumis. K.K. ei ole tõendanud, et äriühing oleks kahjumis ning ta püüab kahjumit vähendada. Vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise ning see ei kehti üksnes vanema kohta, kellelt elatist nõutakse, vaid ka last kasvatava vanema kohta. K.K. varanduslik seis tunduvalt parem, kuna talle kuulub mitu korteriomandit ja erinevate äriühingute osad ja aktsiad; 4) jättis kohus tähelepanuta Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-93-08, milles leiti, et õige ei ole seisukoht, mille kohaselt lapse vajaduste suurus sõltub muu hulgas sellest, mida vanemad on suutelised lapsele lubama. Kõigepealt tuleb kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused. Seejärel peab kindlaks määrama kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Seejärel, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, peab otsustama, missuguses ulatuses on vanem kohustatud neid kulutusi kandma; 5) ei nõustu kostja kohtu seisukohaga, et ta ei ole püsivat töötasu langust ega töö tasustamise muutumist tõendanud. Kohus leidis, et kostja on ka makseettepanekule esitatud vastuväites märkinud oma keskmiseks töötasuks 26 480 krooni. Vastuväide makseettepanekule esitati veebruaris 2010 ning sel ajal oli tõesti kostja töötasu suurem. Kostja on esitanud ka oma pangakonto väljavõtted perioodi jaanuar-november 2010 eest, millest nähtub, et igakuine töötasu on vähenenud. Kohus on märkinud, et ei pea põhjendatuks kostja kulude arvestuses märgitud remondija kütusekulude suurust 150,05 eurot kuus, praami sooduskaardi kulu, keeltekooliga seotud kulu, kuna tõendamist ei ole leidnud keeltekooli kohustuslikkus, ega ka tervise parandamiseks tehtavate kulude suurus. Samas ei ole kohus põhjendanud, miks ta neid vajalikuks ei pea. Kostja on vajalike kuludena märkinud ainult sellised väljaminekud, mida ta suutis tõendada. Kostja elab ja töötab alaliselt Taanis ning kuigi keskmine töötasu on seal küll kõrgem kui Eestis, on ka kõik teenused ja kaubad oluliselt kallimad võrreldes Eestiga. Kostja on tõendanud, et talle kuulub sõiduauto, kuid miks autoga kaasnevad igapäevased kulutused põhjendatud ei ole, see kohtuotsusest ei nähtu. Kostja eluja töökoht asuvad linnast 10 kilomeetri kaugusel. Kostjal on raske füüsilise töö tegemisest välja kujunenud krooniline haigus, mille raviks on arst määranud nii ravimid kui ka mitmed füsioteraapia seansid. Miks kohus seda ei arvestanud, see kohtuotsusest ei nähtu.

8 Kostja on tõendanud kohustuse tasuda 2010 Maksuametile 1. juulist kuni 1. novembrini 148 632 Taani krooni. Kostja konto väljavõtetest nähtub, et kostja arvel sellist summat pole olnud. Konto väljavõttest on näha ka see, et alati enne Maksuametile võlgnevuse tasumist on teostatud ka suuremates summades sissemakseid või ülekandeid, mis omakorda tõendab, et kostja on nimetatud summad kellegi käest saanud. Selle kohta esitaski kostja eraisikute võlakirjad. Igakuiste kulutuste arvestamisel ei ole kostja laenukohustusi märkinud, kuna seoses palga vähenemisega ei ole raha selleks üle jäänud, mis aga ei tähenda, et laenukohustusi ei oleks; 6) ei ole õige kohtu seisukoht, et kostja teise lapse M.L. e 18-eluaasta täitumisel langeb kostjal ära alus teda üleval pidada. M.L. saab küll XXX täisealiseks, kuid jätkab õpinguid gümnaasiumis, mille lõpetab 2012. aastal ning seni peab kostja teda ka üleval pidama.

5. A.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 29. aprilli 2011 otsuse tühistamist osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata A.K. hagi J.P. vastu elatise väljamõistmiseks ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millisega rahuldatakse A.K. hagi J.P. vastu elatise väljamõistmiseks summas 224,00 eurot ning elatise võlgnevuse väljamõistmiseks alates 26.01.2010 kuni kohtuotsuse täitmiseni, milline võlgnevus moodustab seisuga 01.06.2011 1 329.36 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud arvestamata asjaolu, et elektrikulu korteri XXX Võsu eest on arvestatud lapsele vajaliku eluasemekuluna seetõttu, et igal aastal perioodil juuni-august kasutab ka laps seda suvekoduna, kuid seda korterit tuleb üleval pidada aastaringselt. Lisaks tuleb arvestada, et kui kohtu seisukoha kohaselt jäävad kõik XXX suvekoduga seotud elektrikulud K.K. kanda, suurenevad tema igakuised väljaminekud täiendavalt 44,74 euro võrra, millised mõjutavad K.K. varalist seisundit. Ema ja laps ei ela aastaringselt Võsu kodus, kuivõrd Võsul on üksnes põhikool, kuid K.K. teine laps, tütar L.K, õpib Rakvere gümnaasiumis, mistõttu pani K.K. ka poja Rakveresse kooli ning seetõttu tuleb Rakveres eluaset üürida. Hageja jääb seisukohale, et on põhjendatud arvestada lapse transpordikuludeks ühes kuus 23,00 eurot. Vastav arvestus on tehtud üksnes kütusekulude põhjal, arvestatud ei ole autole tehtavaid remondikulutusi. A.K. osales juuditreeningutel veel ka 2010 sügisel, kui seda vaid ühel korral nädalas, kuivõrd jalgpallitreeningud ja judotreeningud kattusid. Sellele vaatamata oli treeningutasu 250 krooni kuus. Lisaks tuli treeningutasu tasuda ka suvekuudel. Alates 2011 oktoobrist osaleb A.K. tennisetreeningutel, mille kuutasu on 35 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et laps elab koos emaga juunist kuni augusti lõpuni Võsul, mistõttu on põhjendatud ka transpordikulud seonduvate sõitudega. Samuti on transpordikulud seotud lapse üritustele, võistlustele, laagritesse transportimisega. Samas tuleb rõhutada, et kostja ise on väitnud, et tema igakuised kulutused bensiinile on 57,52 eurot, kuid seejuures ei ole kohus pidanud vajalikuks, et kostja peaks tõendama, et vastavad kulud tal tõepoolest on ning just konkreetselt kostja tarbeks; 2) leidis kohus, et K.K. igakuine kindel sissetulek ilma vanemate abita on 157,41 eurot kuus, kuid samas kuulub K.K. le kaks korteriomandit, samuti OÜ XXX , OÜ Sada Sanga (likvideerimisel), OÜ E.K. Demma (likvideerimisel) osad ning AS Seitsmes Taevas (likvideerimisel) aktsiad. Põhjendamatu on pidada K.K. regulaarseks sissetulekuks tema vanematelt saadud rahalist abi. Vanemad on märkinud ülekandeid tehes ülekande sisuks nii „abi“

kui „võlg“. Vanemate poolt antavat rahalist abi ei saa võrdsustada regulaarse, igakuise sissetulekuga nagu kostjal on töötasu näol. Põhjendamatu on seisukoht, et K.K. varaline seisund

9 on võrdne J.P. varalise seisundiga ning seeläbi on K.K. võimeline andma lapsele ülapidamist samas ulatuses. Samuti on tõendatud, et K.K. ei ole saanud omanikutulu eelviidatud äriühingutest, millises temal osalus on. Tegemist on väärtusetute äriühingutega (v.a OÜ XXX) ja on likvideerimisel (v.a OÜ XXX ). Kohtul oli võimalik pöörduda äriregistri poole vastavate ettevõtete majandusaasta aruannete saamiseks. Kohus ei pidanud seda vajalikuks, mistõttu on põhjendamatu kohtu paljasõnaline seisukoht vastavate ettevõtete võimaliku väärtuse osas; 3) on kohus lugenud tõendatuks, et kostja keskmine netotöötasu on 13 221,24 Taani krooni kuus, s.o 1 774,47 eurot. Kohtuotsuse pinnalt võib asuda seisukohale, et kohus on arvestanud kostja igakuisteks kuludeks 1 036,39 eurot (sh on kohus arvestanud kostja väidet, et tal kulub toidule kuus 275 eurot). Seega oleks kostja igakuise sissetuleku ning igakuiste kulutuste vahe 738,08 eurot, lisaks tuleb arvestada kostja varana sõiduautot Peugeot 206, väärtusega 3 834,00 eurot. Samuti on kohus leidnud, et kostja elustandard paraneb, kui langeb ära tema kohustus ülal pidada oma teist last M.L. t viimase 18-aastaseks saamisel, s.o XXX. K.K. l on samuti teine laps – XXX sündinud tütar (kes on seoses oma isa surmaga vallaslaps), kes käib Rakvere Eragümnaasiumis, millise ta lõpetab 2012 kevadel ning kelle suhtes on samuti K.K. l ülapidamiskohustus. Eeltoodu põhjal jääb arusaamatuks, millele tuginevalt asus kohus seisukohale, et K.K. ning kostja varaline seisund on võrdväärne, et anda lapsele ülapidamist võrdsetes osades; 4) on kohus ebaõigesti kohaldanud kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 61 lg 2, kuivõrd ei ole lähtunud elatise väljamõistmisel vanemate varalisest seisundist. Kohus on täiesti põhjendamatult eiranud asjaolu, et kostja sissetulekud on oluliselt suuremad kui K.K. omad, samuti saab kostja regulaarset ja püsivat sissetulekut töötasuna, K.K. l töötasu puudub. Asjaolu, et K.K. on osanikuks, aktsionäriks ettevõtetes, millised on likvideerimisel, samuti kuuluvad talle korteriomandid, millistest üks on koormatud kostja kohustust panga ees tagava hüpoteegiga, ei saa viia järeldusele K.K. samaväärsest varanduslikust seisust kostjaga. Kohus on ebaõigesti kohaldanud alates 01.07.2010 kehtivat PKS § 99 lg 1, milline sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja on tõendanud, et tema igakuised kulutused on kogusummas 404,50 eurot, millisest kumbki vanem peaks kandma 202,00 eurot. Samas on hageja seisukohal, et kuivõrd kostja võimalused on oluliselt suuremad kui K.K. l, on põhjendatud, et kostja tasub elatist suuremas summas, s.o summas 224 eurot; 5) ei ole kohus K.K. le selgitanud, et on vaja tõendada, et K.K. on tegelenud sissetuleku saamiseks töökoha otsimisega ning, et seda tõendamata jättes saab asuda seisukohale, et K.K. ei ole teinud endast kõik oleneva selleks, et oma sissetulekut suurendada ning seeläbi lapsele ülapidamist võimaldada. Hageja on seisukohal, et TsMS §-s 436 lg 6 sätestatu ei vabasta kohut TsMS §-des 351 lg 1, 2 sätestatud menetlusosalistega asja arutamise kohustusest. K.K. on otsinud endale töökohta, kuid ta ei ole seda kuni käesoleva ajani leidnud. Hageja ei esitanud vastavaid tõendeid maakohtumenetluses, kuivõrd vastava asjaolu tõendamisvajadust ei arutatud ning hagejal puudus igasugune alus arvata, et kohus loeb vastava asjaolu asja lahendamisel tähtsuks omavaks; 6) jättis kohus kohaldamata menetluskulude jaotusele TsMS § 163 lg 2. Kohus ei ole vastava sätte kohaldamata jätmist põhjendanud. Hageja on teinud kostjale erinevaid kompromissettepanekuid, kuid kostja ei ole nendega nõustunud. Sellest johtuvalt esitas hageja maakohtule menetluskulude osas taotluse, et olukorras, millises kohus otsustab hagi rahuldada osaliselt ning sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud hageja, jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kogu menetluse käigus ei esitanud kostja taotlust menetluskulude osas, s.o kostja ei vaielnud vastu ka hageja taotlusele jätta menetluskulud kostja kanda, sh TsMS § 163 lg 2 alusel. Hageja on seisukohal, et rahuldades hagi summas 2 814,50 krooni, on tegemist hagi rahuldamisega sellesarnases ulatuses, nagu pakkus

10 kompromissina hageja, s.o 3 000 krooni. Seega oleks olnud põhjendatud menetluskulude osas TsMS § 163 lg 2 kohaldamine, veelgi enam, kohus oleks pidanud kohtuotsuses põhjendama, miks ta hageja vastavat taotlust ei arvesta. Hageja on seisukohal, et lubamatult üldsõnaline on kohtu seisukoht TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud ühe võimaluse – jätta poolte menetluskulud täielikult nende enda kanda – kohaldamise osas. Põhjendamata on, millisel põhjusel ei jaotanud kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, arvestades seejuures, et kohus rahuldas hagi 80,41 % ulatuses. Alates 01.07.2010 on elatise asjas hagejaks laps. TsMS-s puudub eriregulatsioon lapselt menetluskulude väljamõistmise osas, kuid hageja on seisukohal, et on äärmiselt ebaõiglane ning põhjendamatu jätta menetluskulud alaealise lapse kanda, kellel puudub iseseisev sissetulek ja vara, seejuures arvestades, et kohus on asunud seisukohale, et kohtusse pöördumine on olnud põhjendatud.

6. A.K. vaidleb J.P. apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: ei nõustu hageja kostjaga, et transpordikulutused ei ole mitte mingisuguses summas lapsele põhjendatud. Kostja ei ole vaidlustanud, et K.K. koos lapsega elab juunist kuni augusti lõpuni Võsul suvekodus, milline eeldab transpordivahendi kasutamist. Samuti on tõendatud, et K.K. transpordib last jalgpallilaagritesse, võistlustele, samuti meelelahutusüritustele. Lapsele suuskade rentimine on vajalik kulutus. Kostja ei ole vaidlustanud suusatundide toimumist, mistõttu on ilmne, et lapsele on vajalik ka vastav varustus. Suusavarustuse ostmine oleks kulukam, samuti ei oleks see ka põhjendatud, arvestades, et tegemist on kasvueas lapsega ning eelmisel aastal ostetav suusavarustus ei ole tõenäoliselt enam järgmisel hooajal sobiv. K.K. on kohtumenetluses rõhutanud, et kuivõrd lapsel on suur huvi jalgpalli vastu, ta osaleb vastaval treeningul, siis üritab K.K. vastavalt võimalustele võimaldada lapsel vaadata jalgpallivõistlusi, samuti osaleda üks kord aastas toimuval jalgpallilaagris – seejuures on hageja selgitanud, et valitud on kõige soodsam laager, millise maksumus on olnud 750 krooni ning milline sisaldab treeninguid, jalgpallivormi, T-särki, lõunasööki ning jooke ja puuvilju – seega ei pea tegema eraldi kulutust ka treeningutel kasutatavale jalgpallivormile, milline iseenesest juba maksab poest ostetuna ca 45-50 eurot; 1) ei ole kostja tõendanud endal väidetava terviseprobleemi esinemist, millise kohta on kahtlemata võimalik esitada vastavaid dokumente. Keelekursuste osas ei ole kostja tõendanud nende kursuste kohustuslikkust. Autoga seonduvate kulutuste osas tuleb samuti märkida, et kostja ei ole vastavaid kulutusi, nende kandmist tõendanud; 2) ei ole kostja tõendanud, et tal on laenukohustus eraisikute ees; 3) ei ole K.K. varaline seisund parem kui kostjal. Hageja on seisukohal, et kostjal on võimalik tasuda suuremas summas elatist kui K.K. l. Kostja keskmine netotöötasu on 13 221,24 Taani krooni kuus, s.o 1 774,47 eurot, millisest tal jääb pärast põhjendatud ja vajalike kulude kandmist 738,08 eurot. Lisaks kuulub kostjale varana sõiduauto Peugeot 206, väärtusega 3 834 eurot. Eeltoodu põhjal on hageja seisukohal, et kostja varaline seisund on oluliselt parem kui K.K. varaline seisund.

7. J.P. vaidleb A.K. i apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti leidnud, et Võsul asuva korteriga seotud elektrienergia kulu ei ole lapse eluasemega seotud otseseks vajalikuks kuluks ning asjaolu, et K.K. kasutab koos lapsega korteriomandit suvepuhkuse ajal suvilana, ei anna alust nimetatud korteriga seotud aastaringseid kulusid kostjalt sisse nõuda.

11 Ei ole tütre õppimine Rakveres gümnaasiumis põhjenduseks, miks ei võiks A.K. ja K.K. elada aastaringselt Võsul ja hoida seega kulusid kokku. Kostja ei nõustu, et lapse transpordikuludeks tuleks lugeda ühes kuus 23 eurot. Kuigi K.K. kontoväljavõttel võivad küll kajastuda vastavad summad kütusekuludena, ei tõenda see asjaolu veel lapsele vajalike transpordikulude suurust. Ei ole usutav, et K.K. kasutab autot ainult koos lapsega sõites ning et seetõttu tuleks ka kõik kütusekulud jagada kaheks. Kostja ei nõustu ka sellega, et transpordikulud on seotud lapse võistlustele ja laagritesse transportimisega, kuna K.K. on spordivõistluste külastamise ja laagrites osalemise tasude alla arvestanud ka sõiduga seoses tekkivad kütusekulud; 2) ei saa vanemate varalise seisundi hindamisel lähtuda ainult töötasust, vaid arvesse tuleb võtta ka muu vara olemasolu. Kostja ainukeseks varaks on sõiduauto Peugeot 206 turuväärtusega 60 000 krooni, samuti igakuine sissetulek töötasu näol, samal ajal kui K.K. le kuulub kaks korteriomandit ning osalus erinevates äriühingutes. Hageja märkis, et tema poolt on tõendatud, et tema igakuised kulutused on kogusummas 404,50 eurot. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-93-08 on leitud, et õige ei ole seisukoht, mille kohaselt lapse vajaduste suurus sõltub muu hulgas sellest, mida vanemad on suutelised lapsele lubama, vaid kõigepealt tuleb kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused, seejärel peab kindlaks määrama kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Seejärel, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, peab kohus otsustama, missuguses ulatuses on vanem kohustatud neid kulutusi kandma; 3) on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, et leida vajalikku igakuist sissetulekut kindlustav töökoht ja oma sissetulekut suurendada. Hageja viidatud Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-86-07 ei ole asjakohane. Hageja on esitanud täiendavad tõendid tõendamaks enda kandideerimist erinevatele töökohtadele. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et enamus kandideerimisi on toimunud 2006. aastal, kui K.K. elas veel kostjaga koos ning viimane kandideerimine on toimunud 2009 juunis, s.o 2 aastat tagasi. Eeltoodust võib järeldada, et K.K. ei ole soovinudki endale kindlat töökohta ja stabiilset sissetulekut leida ning vähetõenäoline on, et isik, kes viie aasta jooksul tegeleb süstemaatiliselt töö otsimisega, ei leia seda; 4) on kohus menetluskulude jaotuses viidanud TsMS § 163 lg-le 1, millest tulenevalt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja ei nõustu hagejaga, et kuna hagi rahuldati summas 2 814,50 krooni, on tegemist hagi rahuldamisega sarnases ulatuses, nagu pakkus kompromissina hageja, s.o 3 000 krooni. Kostja rõhutab, et hageja pakkus kompromissina, et on nõus elatise summaga 3 000 krooni kuus ning 2 korda aastas 5 000 krooni, mis teeks elatise summaks aastas 40 000 krooni ning kuude lõikes keskmiselt 3 333 krooni kuus. Seega ei ole tegemist hagi rahuldamisega sarnases ulatuses, nagu kompromissis pakuti, ning kohtul puudus alus kohaldada menetluskulude jaotuse osas TsMS § 163 lg-t 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et A.K. i ja J.P. apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 29. aprilli 2011 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

12 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja hinnanud tõendeid ning apellatsioonkaebustes esitatud väited ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. 9. Poolte vahel on vaidlus alaealise lapse ülalpidamiseks vajaliku elatusraha suuruse üle. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistamisega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nii kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg-st 2 kui ka alates 01.07.2010 kehtiva PKS §-st 99 tuleneb, et lapse ülalpidamiseks vajaliku elatusraha suuruse määramiseks tuleb eelkõige kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused ning siis nendest mõistlikest vajadustest lähtuvalt määrata põhjendatud kulude suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Maakohus on põhjendatult, arvestades hageja väiteid ja kostja vastuväiteid ning asjaolude tõendamiseks esitatud tõendeid, määranud kindlaks lapse mõistlikud vajadused ning nendest lähtudes leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks on põhjendatud kulutused summas 359,76 eurot. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. 10. Kuni 01.07.2010 PKS ja ka alates 01.07.2010 kehtiva PKS sätete kohaselt lähtutakse ülalpidamiskohustuse ulatuse kindlaksmääramisel kohustatud isiku varalisest seisundist. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et arvestades lapse vanemate varalises seisundis olulise erinevuse puudumist, on põhjendatud lapsele vajalike kulutuste katmine võrdselt mõlema vanema poolt, s.o kummagi vanema kanda jääb lapse põhjendatud vajadustest 179,88 eurot. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid. 11. Vastuseks A.K. i apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.1. Alusetu on apellandi väide, et maakohus oleks pidanud arvestama lapse vajaduste rahuldamiseks põhjendatud kulutusena elektrikulu korteri XXX Võsu eest, sest laps kasutab seda suvekoduna. Maakohus on selles osas õigesti asunud seisukohale, et nimetatud kulu ei ole lapse mõistliku vajaduse rahuldamise kulu, sest korteriomandi kasutamine suvilana ei ole aluseks korteriga aastaringselt seotud kulutused lugeda lapsele vajalikeks kulutusteks. Maakohus on õigustatult asunud ka seisukohale, et põhjendatud ei ole lugeda lapse vajalikuks kulutuseks transpordikulu summas 354 krooni ning lugenud mõistlikuks ja vajalikuks kulutuseks kulu transpordile 200 krooni kuus. 11.2. Maakohus on õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ning teinud kindlaks K.K. varalise seisundi. Asjaolu, et K.K. l puudub igakuine sissetulek töötasu näol, ei anna alust hinnata tema varalist seisundit erinevalt maakohtust. Samuti ei anna alust tema varalist seisundit hinnata maakohtust erinevalt apellatsioonkaebuses esitatud väide, et ta ei saa omanikutulu maakohtu poolt viidatud äriühingutest ning tegemist on väärtusetute äriühingutega (v.a OÜ XXX ). Juhul, kui K.K. leidis, et OÜ Sada Sanga ja OÜ E.K. Demma osad ning AS Seitsmes Taevas aktsiad on väärtusetud, siis oli tal võimalus esitada maakohtule vastavaid tõendeid, kuid maakohtul ei olnud kohustus neid ise koguda. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus küll lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel ning sama paragrahvi lg 5 järgi on kohtul ülalpidamisasjades õigus nõuda asjakohast teavet lg-s nimetatud isikutelt ja asutustelt, kuid eelviidatud ei tähenda seda, et kohus peaks hakkama koguma tõendeid tõendamaks isiku eest tema poolt esiletoodud asjaolu, s.o antud juhul seda, et isiku varaline seisund on halvem kui

13 nähtub esitatud tõenditest. Ainuüksi asjaolu, et osaühingud ja aktsiaselts on likvideerimisel, ei tõenda seda, et osade ja aktsiate väärtus on 0. 11.3. Maakohus on lapse ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel arvestanud asjaoluga, et mõlemal vanemal on ka teine laps (K.K. l laps L.K, sünd XXX ja kostjal laps M.L. sünd, XXX). K.K. väite kohaselt lõpetab L.-L. K. Rakvere Eragümnaasiumi 2012 kevadel. Kostja poolt apellatsioonkaebuses märgitu järgi lõpetab tema vanem laps gümnaasiumi samuti 2012. Seega langeb nii K.K. l kui kostjal ülalpidamiskohustus teise lapse suhtes ära 2012 kevadel ning sellest lähtuvalt peaks nende varanduslik seisund jääma ka edaspidi sarnaseks, s.o mõlemal jääb ühe lapse suhtes ülalpidamiskohustus. 11.4. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Juhul, kui K.K. leidis, et korteriomandi üürimisest saadav üüritulu ja osalus äriühingutes ei taga tal lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamise, siis oleks ta pidanud aktiivsemalt otsima endale muid sissetulekuallikaid (sh igakuist sissetulekut kindlustavat töökohta). K.K. enda väitel on ta töökohta otsinud alates 2006. aastast, kuid ei ole leidnud. Arvestades pikka ajaperioodi, mil K.K. on enda väitel tööd otsinud, saab asuda seisukohale, et soovi korral oleks ta mingi töökoha leidnud ning apellatsioonkaebusele lisatud väljatrükk internetileheküljelt kandideerimise kohta ei anna alust asuda teisele seisukohale. 11.5. Maakohus on õigesti kohaldanud menetluskulude jaotusel TsMS § 163 lg-t 1 ja jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Ebaõige on hageja väide, et menetluskulude jaotusele oleks tulnud kohaldada TsMS § 163 lg-t 2, sest hagi rahuldati sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses pakkunud hageja. Hagi rahuldati summas 2 814,50 krooni. Hageja on kohtumenetluses pakkunud kompromissi, mille kohaselt ta oli nõus elatise summaga 3 000 krooni kuus ning 2 korda aastas 5 000 krooni, mis teeks elatise summaks aastas 40 000 krooni ning kuude lõikes keskmiselt 3 333 krooni kuus. Seega ei ole tegemist hagi rahuldamisega sellesarnases ulatuses nagu kompromissis pakuti ning maakohus on õigesti jätnud kohaldamata TsMS § 163 lg 2. 12. Vastuseks J.P. apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 12.1. Maakohus on õigesti lugenud lapse põhjendatud vajaduseks transpordikulu 200 krooni ja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide ei anna alust selles osas maakohtu otsust muuta. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et lapsele vajalik kulu on suusatamisperioodil kolmel päeval nädalas suuskade rentimisega seotud kulud. Iseenesest on võimalik, et suuskade rentimiseks ettenähtud kulu eest soetatakse lapsele edaspidi suusavarustus, aga see ei muuda vajalikku kulu seoses suusatamisega põhjendamatuks. Apellandi väide, et A.K. lõpetas judotreeningute külastamise mais 2010 ja ei ole 2010 sügisest enam judotreeningutel osalenud, ei anna alust vähendada lapse kulusid seoses treeningutega ja huvialaringidega. Lõpetades judotreeningud on hageja valinud tennisetreeningud ning seetõttu puudub alus vähendada kulutusi seoses lapse vajadustega. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus, pidades mõistlikuks transpordikuluks 200 krooni, jättis lapse põhjendatud kulutuste suuruse määramisel sellega arvestamata. Maakohus on lapse ülalpidamise ja kasvatamise ning harrastustega seotud põhjendatud kulude arvestamisel hageja poolt nõutud 6329 kroonis lahutanud 700 krooni, mis sisaldas endast elektrienergiakulu 550 krooni (700-150=550 ) ja transpordikulu 150 krooni, s.o arvestamata on jäänud vaid 4 krooni, sest nõutavaks transpordikuluks oli 354 krooni. Selline 4 krooni mittearvestamine ei ole aga kostjalt väljamõistetud elatusraha vähendamise aluseks. 12.2. Maakohus on õigesti määranud kindlaks lapse mõistlikud vajadused ning apellandi vastupidine väide on alusetu. Asjaolu, et apellant ei ole saanud öelda alates 2008 oma arvamust

14 selle kohta, millised võiksid olla lapsele vajalikud kulutused, ei anna alust määrata kindlaks lapse mõistlikud vajadused maakohtust erinevalt. 12.3. Ebaõige on apellandi väide, et K.K. varanduslik seisund on tunduvalt parem kui kostjal, kuna K.K. le kuulub mitu korteriomandit ja erinevate äriühingute osad ja aktsiad. Maakohus on leidnud, et vanemate varanduslikus seisus puuduvad olulised erinevused ning seetõttu jagas põhjendatult lapsele vajalikud kulutused mõlema vanema vahel võrdselt. K.K. l on võrreldes kostjaga rohkem vara (2 korteriomandit, osad osaühingutes ja aktsiad aktsiaseltsis), kuid tal on võrreldes kostjaga väiksem sissetulek. Kostjal on võrreldes K.K. suurem sissetulek, kuid varana kuulub talle vaid sõiduauto Peugeot 206. 12.4. Kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse kindlaksmääramisel on oluline, kas ta oma varalise seisundi tõttu suudab seda täita. Maakohus on õigustatult asunud seisukohale, et arvestades kostja varalist seisundit suudab ta maksta lapsele ülalpidamist 179,88 eurot kuus. Kuna arvestatakse olemasolevat varalist olukorda, siis ei oma tähtsust see, kas kostjal on igakuine töötasu vähenenud või mitte. PKS § 102 lg-st 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Arvestades elatusraha suurust, mida kostja on kohustatud tasuma lapsele ülalpidamiseks, ei saa antud juhul kahjustatud tema enese tavaline ülalpidamine. Kostja enda käsutada jäävad vahendid katavad tema enese tavalise ülalpidamise kulud. 13. Arvestades seda, et mõlema poole poolt esitatud apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus apellantide endi kanda.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson