3-11-188/27 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-188 Otsuse kuupäev 21.11.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi SIA Ziemelu Nafta kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 23.09.2010 intressinõude nr. 13-3/6094 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.11.2011, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud SIA Ziemelu Nafta esindaja vandeadvokaadi vanemabi Dragan Perovic Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse esindaja jurist Margarita Jõepere Resolutsioon Jätta SIA Ziemelu Nafta kaebus haldusasjas 3-11-188 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 21.12.2011 .Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

05.11.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/4570-3 kohustas Maksu ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus SIA Ziemelu Nafta tasuma diislikütuse aktsiisi summas 1 091 964 krooni. Jõustunud maksuotsuse alusel tasus SIA maksusumma täielikult 17.09.2010. maksuhaldur vormistas 23.09.2010 kaebajale intressinõude nr 13-3/6094, kohustades tasuma intressi summas 432 055 krooni. Kaebaja esitas intressinõude peale vaide, Maksuja Tolliameti 16.12.2010 vaideotsusega nr 6-1/615-4 jäeti kaebaja vaie rahuldamata ja vaidlustatud intressinõue jõusse.

25.01.2011 esitas SIA Ziemelu Nafta Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 16.12.2010 vaideotsuse nr 6-1/615-4 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-188). 27.01.2011 määrusega saatis Tallinna Halduskohus haldusasja nr 3-11-188 kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Halduskohtule, Tallinna Halduskohus tõlgendas SIA Ziemelu Nafta kaebuse taotlust Lõuna maksuja tollikeskuse 23.09.2010 intressinõude nr 13-3/6094 tühistamise taotlusena. Kaebus saabus Tartu Halduskohtule 21.02.2011.

Tartu Halduskohus jättis 02.03.2011 määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale võimaluse kaebuse taotluse täpsustamiseks ning kaebuselt riigilõivu tasumiseks. 17.03.2011 esitas kaebuse esitaja avalduse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, esitatud avaldusega loobus kaebuse esitaja Maksuja Tolliameti 16.12.2010 vaideotsuse nr 6-1/615-4 tühistamise nõudest ning esitas taotluse tühistada Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 23.09.2010 intressinõue nr 13-3/6094. Avaldusele oli lisatud tõend riigilõivu tasumise kohta.

17.03.2011 võttis kohus kaebuse menetlusse, vastustaja esitas vastuse kaebusele 05.04.2011. 30.06.2011 esitas kaebuse esitaja täiendavad seisukohad, vastustaja esitas kirjaliku vastuse kaebaja täiendavatele seisukohtadele 25.07.2011.

Kaebaja seisukohad

Kaebaja leiab, et vaidlusalune intressinõue on õigusvastane ning kuulub tervikuna tühistamisele. Kaebaja seisukohalt on maksuotsus motiveerimata ja selle puudub õiguslik alus. Kaebaja on tasunud korralduse alusel maksusumma 17.09.2010 selleks ettenähtud Läti Vabariigi Riikliku Maksuameti kontole. Eesti maksuhaldur ei tea millal rikkumine on tuvastatud, seega ei ole õiguspärane ka intressinõue. Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas on kaebaja viivitanud aktsiisi tasumisega alates 18.11.2008. Kaebajale on tänaseni teadmata, milliste faktiliste asjaolude pinnalt on tuvastatud rikkumine või eiramine Eestis, kuna direktiivi kohaselt toimub sellekohane menetlus liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel. Eesti maksuhaldur, olles teadlik asjaolust, et vastav aktsiisikaup on maksustatud Läti Vabariigis, ei teavitanud Läti maksuhaldurit aktsiisi tasumisega seotud rikkumisest Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 92/12 EMÜ artikli 20 lõigete 2 ja 3 mõistes, vaid tegi kaebaja suhtes Eesti siseriiklikku haldusmenetlust reguleerivatele normidele tuginedes inglisekeelse maksuotsuse ja saatis selle postiga kaebajale Läti Vabariiki. Kaebajal puuduvad andmed, millal konkreetselt 2010 aastal luges Läti Vabariigi maksuhaldur tõendatuks, et rikkumine või eiramine direktiivi mõistes toimus Eestis ning Eesti Vabariik on õigustatud koguma aktsiisi direktiivi artikli 20 lõigete 1 ja 4 alusel.

Kaebaja sai ülalmainitud aktsiisi kogumisest Eestis ehk oma vastavast maksukohustusest teada Läti Vabariigi Riikliku Maksuameti 31.05.2010 korralduse nr 22.2/28014 kättesaamisel. Kaebajale maksuotsuses esitatud nõue aktsiisi tasumiseks Eestis on rajatud alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) sätetele. ATKEAS § 22 lg 2 kohaselt aktsiisi maksmise eest aktsiisikauba vedamisel ajutises aktsiisivabastuses vastutab aktsiisilaopidaja, kes lähetas aktsiisikauba, hetkeni, mil aktsiisikauba saaja, sealhulgas teise liikmesriigi isik, selle aktsiisikauba vastu võtab, või hetkeni, mil Eesti või teise liikmesriigi tolliametnik teeb aktsiisikauba saatelehele märke selle kauba toimetamise kohta ühendusevälisesse riiki.

Kaebaja märgib, et aktsiisilaopidajal tekib maksukohustus aktsiisikauba lähetamisel teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses, kui aktsiisikauba lähetamise kalendrikuust ülejärgmise kalendrikuu viimaseks päevaks ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on aktsiisikauba saaja kinnitus aktsiisikauba vastuvõtmise kohta, või aktsiisikauba lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses läbi teise liikmesriigi ühendusevälisesse riiki, kui aktsiisikauba lähetamise kalendrikuust ülejärgmise kalendrikuu 15. päevaks ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on teise liikmesriigi tolli märge aktsiisikauba väljaveo kohta EÜ territooriumilt või aktsiisikaubale käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktides 9–11 nimetatud menetluse kohaldamise kohta või kui tolli vastav märge saatelehel on tunnistatud kehtetuks. (ATKEAS § 24 lg 3 p 2¹ ).

Eeltoodust lähtuvalt esitas Eesti maksuhaldur kaebajale 05.11.2009 maksunõude, tuginedes direktiivist 92/12/EMÜ ülevõetud ATKEAS sätetele, millistele analoogsed sisalduvad Läti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses ning milliste alustel kaebajal eksisteeris maksukohustus Läti Vabariigis. Kaebaja leiab, et ATKEAS-is, maksukorralduse seaduses ning Euroopa Liidu õigusaktides (direktiivides 92/12/EMÜ ja 2008/55/EÜ) ettenähtud nõudeid rikkudes Eestis tema suhtes maksuotsuse koostamise fakt ei tekitanud temale maksukohustust seoses Eestis aktsiisimaksu tasumisega maksuotsuses toodud tingimustel. Kohtuistungil viitab kaebuse esitaja Nõukogu määruse (EÜ) nr. 2073/2004 artiklile 14.

Vastustaja seisukohad

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata.

Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur) peab SIA Ziemelu Nafta kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaevatav intressinõue on õiguspärane, mistõttu puudub alus 23.09.2010 intressinõude nr 13-3/6094 tühistamiseks. Jõustunud 05.11.2009 maksuotsus nr 12.2-3/4570-3 sisaldas viidet intressi arvestamisele. Maksuhaldur märkis, et tulenevalt MKS § 115 lg 3, kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude. Vastustaja on juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et maksuhalduri 05.11.2009 maksuotsus nr 12.2-3/4570-3 on jõustunud ja maksuotsusega määratud maksukohustus summas 1 091 964 krooni on kaebaja poolt 17.09.2010 lõplikult tasutud. Nimetatud asjaolu on käesolevas asjas määrava tähendusega, sest intressi arvestamise aluseks olnud maksuvõlg on maksuotsusega siduvalt kindlaks määratud ning ei saa olla käesolevas kohtumenetluses vaidluse esemeks. Vastustaja märgib, et MKS § 115 lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Euroopa Ühenduste Nõukogu 25. veebruari 1992. a direktiivi 92/12 EMÜ art 10 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb aktsiis tasuda sihtliikmesriigis, see on Eestis. Kaebaja aktsiisilaost lähetati kütus (211 416,16 liitrit diislikütust) Eestisse 2008. aasta oktoobrikuus.

Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole esitanud ühtki mõjuvat põhjendust, mis annaks aluse intressinõude tühistamiseks. Maksuhaldur viitab Alkoholi-, tubaka- , kütuse ja elektriaktsiisi seaduse § 25 lg 1 ja lg 2 ning märgib, et intressi on arvutatud arvates 16.11.2008 kuni 16.09.2010 ning intressi arvutamine on lõppenud üks päev enne maksusumma tasumist, see on 16.09.2010, maksusumma on tasutud 17.09.2010. Aktsiisiga maksustamise perioodiks on oktoober 2008.

Kohtu seisukohad

Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse maksuotsusega 05.11.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/4570-3 on kohustatud SIA Ziemelu Naftat tasuma diislikütuse aktsiisi summas 1 091

964 krooni. Jõustunud maksuotsuse alusel tasus kaebaja täielikult maksusumma alles 17.09.2010. 23.09.2010 tegi maksuhaldur SIA-le Ziemelu Nafta intressinõude otsustuse nr 13-3/6094, kohustades kaebajat tasuma intressi summas 432 055 krooni.

29.10.2010 saabus maksuhaldurile kaebaja vaie 23.09.2010 intressinõude nr 13-3/6094 kehtetuks tunnistamiseks. Maksuja Tolliameti 16.12.2010 vaideotsusega nr 6-1/615-4 jäeti kaebaja vaie rahuldamata ja vaidlustatud intressinõue jõusse.

Kuna kaebuses on vaidlusesemeks kaebajale määratud intressinõue ning kaebaja on taotlenud selle tühistamist, ei käsitle kohus käesolevas vaidluses maksumenetlust ega maksuotsust puudutavaid asjaolusid ja kaebuses toodud sellekohaseid väiteid, et mitte väljuda kaebuse raamest. Kohus käsitleb vaidlust, mis puudutab intressinõude vaidlustamist ja ei pea hindama kaebaja väiteid, millel pole asja otsustamise seisukohast määravat tähtsust. Intress on maksuõigusesuhtest tulenev kõrvalkohustus (MKS § 31 lg 1 p.5). Intressi maksmise kohustus võib tekkida nii maksuhalduril kui maksukohustuslasel ning intressi määr on mõlemal juhul 0,06% päevas (MKS § 117). Maksukohustuslasel tekib intressikohustus siis, kui ta viivitab maksu tasumisega ning maksuvõlalt arvutatakse intressi kogu viivituse eest. Sõltumata sellest , kas võla sissenõudmiseks on antud haldusakte või tehtud meeldetuletusi. Intressi sissenõudmiseks esitab maksuhaldur võlgnikule intressinõude (MKS § 115 lg 3), intressinõue võib olla iseseisev haldusakt.

Asja materjalide kohaselt on 05.11.2009 maksuotsus nr 12.2-3/4570-3 jõustunud ja maksuotsusega määratud maksukohustus summas 1 091 964 krooni on kaebaja poolt 17.09.2010 lõplikult tasutud. Nimetatud asjaolu on antud asjas oluline, kuna intressi arvestamise aluseks olnud maksuvõlg on maksuotsusega siduvalt kindlaks määratud.

MKS § 115 lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.

Maksuhaldur on märkinud ja teinud kindlaks, et maksuhalduri liikuvkontrollirühmad viisid Valga linnas Viljandi maanteel läbi veokite läbivaatused, mille kohta koostati veokite läbivaatuse aktid. Kaubaga kaasasolevate dokumentide ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba haldusdokumentide-saatelehtede (AAD-d) ja CMR-veoselehtede kohaselt oli kauba ladustamiskohaks OÜ Viljandi Naftabaasi aktsiisiladu. Maksuhaldur kontrollis kütuse liikumist aktsiisilattu ning tuvastas, et OÜ Viljandi Naftabaas aktsiisikauba liikumise aruandes ei kajastu saatedokumentides nimetatud diislikütuse kogused ning pole ka kajastatud Läti Vabariigi SIA Ziemelu Nafta aktsiisilaost väljastatud ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba haldusdokumendid-saatelehed (AAD-d). Kaebaja aktsiisilaost lähetatud diislikütus oli lubatud tarbimisse EÜN 92/12 artikli 6 punkti 1 lõike a mõistes, mille kohaselt aktsiisiga maksustatava kauba tarbimiseks ringlusse lubamine on mis tahes viisil, sealhulgas eeskirjade vastaselt, kõrvalekaldumine aktsiisi peatamise korrast. Euroopa Ühenduste Nõukogu 25. veebruari 1992. a direktiivi 92/12 EMÜ art 10 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb aktsiis tasuda sihtliikmesriigis, st Eestis. SIA Ziemelu Nafta aktsiisilaost lähetati kütus (211 416,16 liitrit diislikütust) Eestisse 2008. aasta oktoobrikuus. Seega on tuvastatud, et aktsiisiga maksustamise periood on oktoober 2008.

Tulenevalt Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse ( ATKEAS) alusel kui aktsiisilaopidajal tekib maksukohustus, maksab aktsiisikaubalt aktsiisi selle liikmesriigi aktsiisimäära alusel, kus toimus rikkumine või kus avastati rikkumine, kui polnud võimalik kindlaks teha rikkumise toimepaneku kohta. Aktsiisiga maksustamise periood on antud juhtumil oktoober 2008. Vastavalt ATKEAS § 25 lg 2 kohaselt oli aktsiisi tasumise tähtpäevaks maksustamisperioodile järgneva kalendripäeva 15. päev. Seega kui rikkumine poleks toimunud, oleks aktsiisi tasumise päevaks 15.11.2008. Intressiarvestus algab aktsiisi tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alates, so 16.11.2008 ning MKS § 31 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb intresside arvestamise ja tasumise kohustus intressi tasumisega. Kaebaja on tasunud aktsiisimaksu 17.09.2010, seega viimaseks intressi arvestamise päevaks on 16.09.2011.

Asja materjalide kohaselt on tasumiseks määratud intressisumma kujunemine ära toodud vaidlusaluse intressinõude lisas (tl. 6). Maksuhaldur on selgitanud, et intressi arvestamise metoodika kohaselt on korrutanud maksuhaldur maksuotsusega määratud maksusumma tasumisega viivitatud päevade arvuga ja intressi määraga. Vastavalt MKS § 117 lg 1 kohaselt on intressi määr 0,06% päevas.

Kohus nõustub siinjuures vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi asjakohast väidet, mis võiksid olla intressinõude tühistamise aluseks, seega on kaebus paljasõnaline ja ei tugine ühelegi asjakohasele tõendile. Kaebaja on püüdnud vaidlustada läbi intressinõude kaebuse maksumenetluses ja maksuotsuses kajastuvaid asjaolusid.

Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur määranud intressi õiguspäraselt ja intressinõue vastab Maksukorralduse seaduse §-s 46 ja §-s 115, 117 sätestatule. Vaidlustatud intressinõude otsustus on õiguspärane, motiveeritud ja seega arusaadav ning välja on toodud nii faktilised kui õiguslikud alused.

Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Menetluskulud jäävad poolte kanda.

Kohtunik Mare Priks