2-11-14451/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-11-14451

Otsuse kuupäev 21.november 2011.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi

Hagi hind LK(K ) hagi M K vastu elatise nõudes.

2088 eurot

Menetlusosalised

Istungi toimumise aeg

Istungile ilmunud isikud Hageja L K (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat Kostja M K (isikukood XXX)

01.11.2011.a

Hageja L K Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat Kostja M K

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.

Mõista välja M K `ult L K `u kasuks elatis perioodi 30.03.2010-30.06.2011.a eest kokku summas 1 500 (üks tuhat viissada) eurot.

Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6)

2 HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 20.03.2008.a otsusega tsiviilasjas 2-07- 25581 kostjalt välja elatis sh hageja ülalpidamiseks igakuiselt summas 3630 krooni kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja sai täisealiseks 27.01.2010.a. Hagiavalduse esitamise ajal õppis hageja Kadrioru Saksa Gümnaasiumis. Kuna hageja õpib, siis tuleb kostjal hagejat ülal pidada ka õppimise ajal. Hageja kulud ühes kuus ei ole muutunud võrreldes selle ajaga kui kostjalt mõisteti elatis välja hageja ülalpidamiseks ajal, kui hageja oli alaealine. Kokku kulub hageja ülalpidamiseks iga kuu 8 918, 50 krooni e 570 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 232 eurot igakuiselt alates hagiavalduse esitamisest kuni 30.06.2011 ja tagasiulatuvalt elatise ajavahemiku 30.03.2010 kuni 30.03.2011.a eest.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalike vastuväidete kohaselt on kostjal kolm alaealist last. B K on 11 aastane, H K 6 aastane ja LAT 5 aastane. Alaealised lapsed on võrreldes teiste elatise saajatega sh täisealiste lastega võrreldes elatise saamisel eelisolukorras. Võrreldes 20.märtsiga 2008.a on kostja majanduslik olukord oluliselt muutunud, kuna kostja sissetulekud on olulisel määral vähenenud, kostja ülalpidamisele on lisandunud veel üks laps ja kostja varaline seisund on olulisel määral halvenenud. Käesoleval hetkel puudub kostjal igasugune isiklik vara. Kõik vähegi väärtuslik sh väärtpaberid, suurem osa tarbevarast ja müümiskõlblikest isiklikest asjadest on võõrandatud hageja ema eelmise elatisnõude katteks. Ainsa varana on säilinud abielu ajal soetatud ühisvara kostja endise abikaasa ja alaealiste laste – B ja H K – ema PL: tänaseks amortiseerunud hoonetega 0,63 ha suurune maavaldus Lääne-Virumaal. Kostja ainsa varana võib käsitleda ainult töötasu 20000 krooni e 1280 eurot brutotuluna. Eelmise elatise otsuse tegemisel leidis kohus, et väljamõistetud elatise suurus ei kahjusta teiste alaealiste laste huve. Tegelikkuses kujunes olukord siiski teistsuguseks. Pärast kohtuotsuse tegemist vähendas kostja tööandja seoses Eestis kujunenud majandusolukorraga kostja töötasu 24 000 kroonilt 20 000 kroonile ja lisatasusid (transpordikulu kompenseerimine 1 000 krooni ulatuses), samuti lisanud kostja ülalpidamisele veel üks laps. Kuna kostja ei olnud võimeline kohtuotsusega ette nähtud elatisnõuet täitma, jättis kohtutäitur Marek Laanemets, kelle kätte asi tekkinud võlgnevuse tõttu jõudis, kostjale ja tema kolmele ülejäänud alaealisele lapsele alates 2009.a veebruarist elamiseks elatusmiinimumi 4 350 krooni kuus. Kuna kohtutäituri poolt kostja käsutusse jäetud vahendid polnud ei tema enda ega laste elatamiseks piisavad, tekkisid kostjal võlad kokku ligi 5 100 euro (62 000 krooni) ulatuses. Suuremat osa neist ei ole kostja suutnud tagasi maksta senini. Lisaks eelnevale on kostja edasised sissetulekud ebakindlad ja määramata, kuna kostja praegune töö, mis seisneb intensiivses töös arvutiga, hakkab talle tervisliku seisundi tõttu üle jõu käima. Kostja pole vähem kahjustavale tööle asunud kuna pakutav töötasu jääks oluliselt väiksemaks s.o vahemikku 600-700 eurot. Kostja sissetulek on 1280 eurot kuus, millest läheb maha tulumaks 231 ja töötuskindlustusmaks 36 krooni, kokku 267 eurot kuus. Kostja toidule kulub 146 eurot kuus, rõivastele ja jalatsitele 36 eurot kuus, elamispinna kulud 192 eurot, transpordikulud 118 eurot, terviseja hügieenikulud 67 eurot, igapäevased majapidamiskulud 24 eurot. Kõik kostja esmavajadused kokku moodustavad 673 eurot. Sellele lisanduvad hambaravi, kulutuurilised vajadused, puhkus, osalemine sotsiaalses elus, meelelahutus kokku 159 eurot kuus. Pärast vältimatute kulude mahaarvamist jääb kostja käsutusse igakuiselt 340 eurot. Kostjal on kolm alaealist last, kelle ülalpidamisele ei või kuluda vähem kui 139 eurot igale lapsele e kostja puhul kokku 417 eurot. Eeltoodust nähtub, et pärast hädavajalike elamiskulude tasumist on kostjal raskusi oma kolme alaealise lapse elatamisega minimaalses seadusega ettenähtud ulatuses. Sellest johtuvalt ei ole kostja võimeline ülal pidama veel ka täiskasvanud last. Hageja on märkinud,

3 et tema igakuised kulud on 570 eurot. Kostja on seisukohal, et tegemist on paljasõnalise väitega. Kostja ei tea kas hageja õppis 12 klassis 2010/11 õppeaastal. Eelmise elatise väljamõistmise otsuse tegemisel tuli elatise saamisel tasuda tulumaksu, kuid alates 2011 enam mitte. Mingit alust ei ole rahuldada hagi tagasiulatuvalt. Hagejal on olnud kõik võimalused pöörduda täiendava elatise saamiseks või elatise maksmise jätkamiseks nii otse kui ka kohtu poole juba 18 aastaseks saamisel. Hageja seda ei teinud. Lisaks sellele on hageja varjanud hagiavalduses seda, et tegelikkuses sai hageja ema hageja jaoks elatist kuni 2010.a juulini, kuna kohtutäitur märkis täiteteates ekslikult, et hageja kasuks on välja mõistetud elatis kuni 27.10.2010, mitte 27.01.2010.a nagu oli kohtuotsuses. See aga tähendab, et hagiga soovib hageja saada sama perioodi eest elatist tagasiulatuvalt teist korda. On märkimisväärne, et ehkki hagejal on olnud kostja kontaktid teada alates 2000.a, ei ole hageja oma isa vastu huvi tundnud mitte ühtegi korda viimase 10 aasta jooksul. Ta ei ole soovinud teada saada kuidas isal läheb, kuidas ta tervis on või arutada rahalisi raskusi. Kokkuvõtlikult on hageja rikkunud vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustust, kuigi kostja on teda alates 2000.a kuni täisealiseks saamiseni ülal pidanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa. Asja materjalidele lisatud 20.03.2008.a. kohtuotsusega (tlk 10-16) mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis igakuise summana 3 630 krooni, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja sai täisealiseks 27.01.2010.a.

KSG teatiste (tlk 17 ja 22) kohaselt õppis hageja nimetatud koolis 2009/2010 õppeaastal 11. klassis ja 2010/2011 õppeaastal 12. klassis.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Asjas puudub vaidlus selles, et peale hageja täisealiseks saamist ei ole kostja temale vabatahtlikut elatist tasunud. Kostja väidete kohaselt puuduvad tal hagejale elatise tasumiseks materiaalsed vahendid. Kostja väidete kohaselt moodustab tema sissetulek 1280 eurot kuus brutotasuna, nimetatud summast arvestatakse maha tulumaks summas 231 eurot ja töötuskindlustusmaks summas 36 eurot.

Kostjal on 5 last: XXX.a sündinud L K , XXX a sündinud M K , XXX.a sündinud B K , XXX.a sündinud H K ja XXX.a sündinud LAT. Hageja nõuab elatist perioodi 30.03.2010.a-30.06.2011.a. Suurema osa elatisenõude perioodist (v.a ~2 viimast kuud) oli kostjal 4 alaealist last.

PKS § 98 lg 1 järgi kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast

4 ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulate puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.

Arvestades hageja sissetulekute suurust ja kostja tehtud igapäevaseid kulutusi enese ülalpidamiseks on kohus seisukohal, et kostja väited, mille kohaselt ei ole ta sissetuleku vähesuse tõttu võimeline hagejale elatist tasuma, on paljasõnalised. Kostja kirjalikust vastusest hagiavaldusele nähtub, et tema enda igakuiste esmavajaduste katmiseks kulub 673 eurot kuus. Arvestades enda vajadused sissetulekust maha on kostja ülejäänud summa arvestanud oma alaealiste laste ülalpidamiskulude katteks. Kohus on seisukohal, et kostja selline arvestus, ei ole kooskõlas perekonnaseduse §-dest 96 ja 97 p 2 tuleneva täisealise üleneja sugulase kohustusega tasuda oma alanejale sugulasele, kes ei ole võimeline ennast hariduse omandamise tõttu ise ülal pidama, elatist.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus on seisukohal, et nimetatud sätte mõtteks ei ole ülalpidamiskohuslasel võimaldada sissetuleku kasutamist peamiselt enda huvides ja äranägemisel. Kuigi PKS § 102 lg 2 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamiseks peab vanem tema käsutada olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, on kohus seisukohal, et kui ülalpidamiskohuslase sissetulekud ei ole piisavad, et katta kõikide ülalpidamist saama õigustatud isikute sh täisealise gümnaasiumis õppiva lapse vajadusi, siis tuleb tal sissetulekut enda huvides kasutada majanduslikult otstarbekalt ja säästvalt. Kostja pangakontode väljavõtetest (tlk 78-103) nähtub, et märkimisväärse osa oma sissetulekust kulutab kostja päevasel ajal kohvikutes ning õhtusel ja öisel ajal pubides jmt. Kostja väide, et nimetatud teenindusasutustes on ta sunnitud käima söömas, kuna tööpäev lõpeb hilja ning selleks ajaks on toidupoed kinni, ei ole kohtu arvates piisavalt veenev, kuivõrd pangakontode väljavõtte kohaselt külastab kostja tihti ka erinevaid toidupoode. Arvestades, et üldiselt teadaolevalt on kohvikutes, restoranides, pubides söömine oluliselt kallim võrreldes kodus valmistatud toidu söömisega, leiab kohus, et kostja väited, mille kohaselt ei ole tal võimalik hagejale üldse ülalpidamiseks elatist maksta, ei ole veenvad.

Arvestades kostja sissetuleku suurust, asjaolu, et kostja kohustusteks oli ajavahemikul 30.03.3010.a-07.05.2011.a lisaks hagejale tasuda elatist 4-le alaealisele lapsele, hageja pangakontode väljavõttest nähtuvalt on ta elatise nõude perioodil saanud osaliselt ka töötasu, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis igakuiselt summas 100 eurot sh tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohalselt ei või alaealisele lapsele väljamõistetav elatis ühelt vanemalt olla väiksem kui 139,01 eurot. Kohus leiab, et käesolevas asjas on täisealisele hagejale põhjendatud kostjalt välja mõista PKS § 101 lg –s 1 sätestatust väiksem elatis, kuna kostjal on veel alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindluststuks. Kuna elatis tuleb väja mõista väiksemas summas kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud, puudub vajadus hinnata hageja kulutusi. PKS § 101 lg 1 eeldab, et lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt vähemalt 2 x139,01 eurot, seega tuleb asuda seisukohale, et ka täisealisele isikule kulub ülalpidamiseks vähemalt sama suur summa.

Kostja väidete kohaselt on ta hagejale elatist kuni 2010.a augustini kohtutäituri eksimuse tõttu täitemenetluses maksnud. Asja materjalidele lisatud täitmisteatelt (tlk 54) nähtub küll et elatist

5 tuleb täitmisteate kohaselt igakuiselt tasuda 7260 krooni kuni 27.10.2010, kuid kostja pangakonto väljavõtetest (tlk 41-44) ei ole võimalik tuvastada, et kostja on hagejale elatist tasunud ka aprill-august 2010.a. Kohtutäitur on kostja pangakonto väljavõtete kohaselt perioodiliselt täiteasjas 014/2009/249 täitmiseks summasid saanud, kuid need ei kattu kohtuotsusega väljamõistetud igakuise elatise suurusega. Kostja on oma vastuses hagile (tlk 29) märkinud, et elatise maksmisega tekkis tal võlgnevus. Kuna kostja on tasunud korraga nii igakuist elatist kui ka tekkinud elatisevõlgnevust ei ole võimalik veenvalt tuvastada kas ja millal kostja hagejale elatise maksmise lõpetas. Hageja kinnitas, et tema kostja poolt viidatud ajal elatist saanud ei ole. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja ei ole veenvalt tõendanud oma väidet, et ta on augustini 2010.a kohtutäituri eksimuse tõttu elatise hagejale tasunud.

Kuna käesoleval ajal puudub hagejal kostjalt õigus elatist saada ja ta seda ka ei nõua, tuleb elatise võlgnevus kostjalt hageja kasuks välja mõista ühekordse summana s.o kokku15x100= 1500 eurot.

Peale asjas istungi toimumist teatas kostja, et isegi juhul, kui hagi osaliselt rahuldatakse on tal võimalik tasuda summa osamaksetega. Nimetatud teatest ei nähtu selgelt, et kostja taotleks kohtuotsuses väljamõistetud summade tasumise ajatamist. Isegi juhul, kui käsitleda teadet taotlusena peab kohus vajalikuks osutada, et taotluse esitamisega oli kostja hilinenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 330 järgi. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kostja taotlust menetleda.

MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Krista Kirspuu Kohtunik