2-11-22916/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2011, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-11-22916

Tsiviilasi

Karli Kuuskaru hagi Kreedix OÜ vastu kahju tekitava

käitumise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

3 190 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Karli Kuuskaru, ik 38104300278, elukoht xxxx

hageja esindaja Olavi Järve, RKM Solution OÜ Pirita tee 20,

10127, Tallinn, olavi@rkm.ee ;

kostja Kreedix OÜ, rk 11043745, asukoht Jakobi 34, 51005, Tartu;

kostja esindaja Kersti Muromets volikirja alusel ja lepinguline

esindaja Sergei Desjatnikov, teie.jurist@gmail.com

Kohtuistungi toimumise aeg

2. november 2011

Protokollija

istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Kreedix OÜ on kohustatud eemaldama Kreedix Registrist Karli Kuuskaru (ik 38104300278)

andmed.

Välja mõista osaühingult Kreedix Karli Kuuskaru kasuks hüvitis 500 (viissada) eurot.

Menetluskulud jätta Kreedix OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt Kreedix OÜ poolt hallatavas Kreedix Registris on üles pandud

Võlaraport Gund OÜ võlgnevuse kohta summas 663.98 eurot. Samuti on sellel netilehel üleval

antud võlgnevuse tekkimise eest vastutav(ad) juhatuse liige/liikmed, kellest üks on endine

juhatuse liige Karli Kuuskaru. Väidetav võlgnevus tuleneb AS Kodupaber arvest nr 29232,

23.09.2009 ja selle arve vähendamiseks 01.12.2009 esitatud kreeditarvest. AS Kodupaber arve

on saanud ja kauba on vastu võtnud Christer Saaliste, kellel puudus arvetele allakirjutamise

ajal OÜ Gund esindamise õigus. OÜ Gund esindamise ainuõigus oli arvete esitamise ajal ainult

K. Kuuskarul, kes ei ole andnud C. Saalistele volitust osta OÜ-le Gund arvetel märgitud kaupa.

OÜ-l Gund ei ole võlgnevust AS Kodupaber ees nende arvete alusel. Hageja esitas kostjale

kirjalikult andmete kustutamise nõude ja kahjunõude. Kostja ei ole hageja nime registrist maha

võtnud. K. Kuuskaru on seisukohal, et OÜ Gund nimel ilma äriühingu seadusliku esindaja

teadmiseta ja heakskiiduta tehtud tehing on tühine TsÜS § 129 lg 1 kohaselt. K. Kuuskaru ei

ole OÜ Gund juhatuse liikmeks olles ka hiljem tehingut heaks kiitnud. Kauba eest tasumise

nõue tuleb esitada C. Saaliste vastu või käesoleval ajal OÜ Gund vastu, kui seaduslik esindaja

tehingu heaks kiidab. Igal juhul ei saa hageja olla võlgnevuse eest vastutav, sest tema oli

äriühingu juhatuse liige kuni 06.04.2010. Käesoleval ajal puudub hagejal igasugune seos OÜ-

ga Gund. Hagejale on kostja poolt eelnimetatud andmete õigusvastasest avaldamisest tekkinud

mittevaraline kahju raskete moraalsete kannatuste, reputatsiooni languse, maine kahjustumise

ning koostööpartnerite, krediidiasutuste ja klientide silmis usalduse kaotamise näol. Kahju

suuruse palub hageja määrata kohtul.

Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole õige kostjaga. Kostjale ei kuulu

veebileht www.volaturg.ee , kus on avaldatud vaidlustatud andmed. Kostja ei tunnista ka tema

vastu suunatud nõudeid ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja poolt avaldatud andmed

vastavad tõele ja seetõttu ei ole andmete avaldamine õigusvastane. Võlgnikuks on Gund OÜ,

mitte hageja K. Kuuskaru, mis on õige. Hageja on märgitud endise juhatuse liikmena, mis on

samuti õige. Ajal, mil K. Kuuskaru oli OÜ Gund juhatuse liige, tekkis osaühingul võlgnevus

AS Kodupaber ees. Võlg on tasumata. Kõik avaldatud andmed on õiged. Arvetele alla

kirjutanud C. Saaliste on praegu Gund OÜ juhatuse liige, see tähendab seda, et 2009. aastal

toimunud tehing on heaks kiidetud. Võlgnik Gund OÜ ei esitanud AS-le Kodupaber

pretensioone esitatud arve osas. TsÜS § 68 lg 4 kohaselt vaikimist või tegevusetust loetakse

tahteavalduseks, kui see tuleneb seadusest, kokkuleppest või tavapraktikast. Arve esitamise

praktika kohaselt kui arve saaja ei ole nõus esitatud arvega, esitab tema selle kohta

pretensiooni. Võlgnik seda teinud ei ole, seega on arve OÜ Gund poolt aktsepteeritud.

Hageja jäi oma nõuete juurde. Tegemist on õige kostjaga, sest leheküljel www.volaturg.ee on

kirjas Kreedix OÜ. Lisaks on kostja esitanud sisulised vastuväited hageja nõuetele, andes

muuhulgas hinnangu ka enda käitumisele: „Ülaltoodust tulenevalt kostja käitumine ei ole

õigusvastane.“ Kostja on korduvalt väitnud, et võla eest on vastutav OÜ Gund. Kostja väide,

nagu oleks hageja võla eest vastutav OÜ Gund endise juhatuse liikmena, on väär. Avaldatavate

andmete ebaõigusest kostja teadis, sest hageja on saatnud kostjale e-kirju, milles eitab Gund

OÜ-l võlgnevuse olemasolu ja enda seotust mistahes võlgnevustega, nõudes enda eemaldamist

Registrist. Kostja oleks pidanud kohe pärast K. Kuuskaru poolt esitatud vastuväidet hageja

nime registrist eemaldama, sest pärast vastuväitest teadasaamist ei saa kostja enam tugineda

sellele, et kontrollis andmete õigsust põhjalikult. OÜ Gund ei saanud AS Kodupaber arvetele

vastu vaielda, sest ei ole neid arveid saanud. C. Saaliste OÜ Gund praeguse juhatuse liikmena

sai tehingu tagantjärele heaks kiita (kui ta seda üldse teinud on) alles pärast K. Kuuskaru

juhatuse liikmeks oleku lõppemist. Seega ei ole K. Kuuskaru kuidagi seotud AS Kodupaber

esitatud võlanõudega ja vastutav selle täitmise eest OÜ Gund juhatuse liikmena. Hagejal on

väga raske tõendada mittevaralise kahju suurust, mistõttu hageja jätab kahju suuruse kohtu

otsustada. Samas on hageja seisukohal, et temal on kahju tekkinud ja kostja on selle eest

vastutav.

Kostjate esindajad võtsid kohtuistungil õigeks, et tegemist on õige kostjaga. OÜ Kreedix

vastutab Registris avaldatud andmete õigsuse eest ning temal on võimalik ka andmeid

kustutada. Muus osas jäid esindajad kostja vastuväidete juurde. Ükski osa avaldatud infost ei

ole vale. K. Kuuskaru oli OÜ Gund juhatuse liige ajal, mil tekkis võlg AS-le Kodupaber

tasumata arvest. OÜ Gund on vaikimisega ja vaidlustamiseta arve heaks kiitnud, olles seetõttu

kohustatud arve tasuma. Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on täielikult

tõendamata. Hagejal ei ole kahju tekkinud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 kohaselt Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus-

või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või

faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei

tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki

sellest teadma. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt Teise isiku au teotava või teisele isikule

majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda,

et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja.

Andmete avaldaja on isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine.

Seega lasub andmete avaldajal teise isiku kohta faktiväidete avaldamise korral käibekohustus

kontrollida avaldatavate andmete tegelikkusele vastavust. Kui avaldatud andmed on

ebaõiged/mittetäielikud/eksitavad tuleb avaldajal andmed kustutada, tulenevalt VÕS § 1047 lg

4 sätestatust.

Kostja ei vaielnud kohtuistungil enam vastu sellele, et tema on Kreedix Registris esitatud

andmete avaldaja. Toimikulehel 8 oleva võlaraporti võlasaldo kohaselt on kostja avaldanud

info, et OÜ Gund võlg 17.05.2011 seisuga on 663.98 eurot, nõude vanus on 591 päeva ja

võlgnevuse tekkimise eest vastutava(ad) juhatuse liige/liikmed, sealhulgas „endine juh. Karli

Kuuskaru IK.38104300278“. Võlasaldo olemuse selgitusse on kostja registripidajana

märkinud: “Võlasaldod on ettevõtte poolt rahalise kohustuse täitmata jätmine rohkem kui 30

päeva maksetähtajale järgnevast päevast ja mille põhisumma on vähemalt 19.20 eurot.

Võlasaldodes toodud nõudeid on võlglane keeldunud vabatahtlikult tasumast ega ole soovinud

teha oma Võlausaldajaga ka muid maksekokkuleppeid. Kreedixi esinduses olevate võlanõuete

pinnalt on tehtud Võlglasele järgnvad ettepanekud: maksekokkuleppe ettepanek või edastada

oma võlglane maksekokkulepete sõlmimisse.“

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et K. Kuuskaru ei ole OÜ Gund juhatuse liige alates

06.04.2010, mis nähtub ka äriregistri väljatrükist tl-l 13. Toimikulehel 10 oleva AS Kodupaber

arve nr 29232 tasumise kohustus oli arve kohaselt 03.10.2009, seega ajal, mil K. Kuuskaru oli

OÜ Gund juhatuse liige. Arve kohaselt oli kauba vastuvõtjaks C. Saaliste, kelle nimi on

märgitud arvele ja kelle allkiri kauba vastuvõtmise kohta on arvel. C. Saaliste ei olnud OÜ

Gund juhatuse liige septembris 2009, mille üle vaidlust ei ole. C. Saalistele antud volikirja OÜ

Gund nimel kauba vastuvõtmiseks ei ole AS Kodupaber OÜ-le Kreedix esitanud.

Esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingu puhul peab TsÜS § 129 lg 3 kohaselt tehingu teine

pool esitama heakskiitmise ettepaneku. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku

tegijale. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille kohaselt OÜ Gund juhatuse liikme K.

Kuuskaru isikus on avaldanud AS-le Kodupaber heakskiitu C. Saaliste poolt 23.09.2009 OÜ

Gund nimel tehtud tehingu osas. Võimalik hilisem heakskiit uue juhatuse poolt ei puuduta K.

Kuuskarut.

Kohus ei nõustu kostja esindajate vastuväitega, et kõik faktilised asjaolud vastavad

tegelikkusele, olles seega õiged. K. Kuuskaru on OÜ Gund endine juhatuse liige, mis on

iseenesest õige. Kuid K. Kuuskaru kui endise juhatuse liikme nimi on Registris seotud

võlasaldo lahtripeakirjaga: vastutab võlgnevuse tekkimise eest, ja võlasaldo selgitusega: ei ole

midagi ette võtnud võla tasumiseks. K. Kuuskaru vastutuse puudumist OÜ Gund juhatuse

liikmena võlgnevuse tekkimise eest on kohus analüüsinud eespool. Kuidas saab endine

juhatuse liige vastu vaielda äriühingu vastu hiljem esitatud võlanõudele (vastuväidete

puudumisel korraldada äriühingu võla tasumist), ei suutnud kohtule selgitada ka kostja

esindajad. Äriühingu juhatuse liige saab korraldada äriühingu võlgnevuse tasumist siis, kui ta

saab äriühingu nimel esitada vastuväiteid võlale ja saab korraldada võla tasumist selle

tunnistatud osas. Äriühingu endisel juhatuse liikmel sellised õigused puuduvad, mistõttu tema

sidumine võla tasumise eest vastutamisega on meelevaldne ja ebaõige.

Kostja poolt K. Kuuskaru kohta Registris avaldatu, et tema on vastutav OÜ-l Gund tekkinud

väidetava võla eest, on ebaõige ja eksitav ning kuulub kustutamisele. Tulenevalt VÕS §-s 1047

lg 1 sätestatust on isiku ja tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane.

Deliktiõiguse üldpõhimõtte kohaselt on kostjal vastutus õigusvastase süülise teo eest. Kostja

teo – ebaõigete andmete avaldamine - õigusvastasus, tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 sätestatust, on

tõendatud. Kostja süü eeldab käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmist, st tegu või

tegevusetust, mis rikub nn käibekohustust ehk kohustust käituda viisil, mida saab tavaliselt

sarnases olukorras oodata käibes osalevalt isikult. Kostja, olles otsustanud hakata Registris

avaldama andmeid väidetavate võlglaste kohta, kusjuures andmed ei sisalda ainult äriühinguid,

vaid ka füüsilisi isikuid, äriühingute praegusi ja endisi juhatuse liikmeid, peab tegutsema erilise

hoolikusega ja kriitilisusega, et mitte avaldada andmeid asjasse mittepuutuvate isikute kohta.

Kostja on asunud sisuliselt õigusemõistja rolli, otsustades ilma jõustunud kohtulahendita

väidetavate võlanõuete kehtivuse üle ja võla tasumise eest vastutavate isikute ringi üle ka

pärast vastuväidete saamist. Kohus on seisukohal, et mõistlik ettevõtja, olles sellises

positsioonis, reageerib väidetavate võlgnike ja Registrisse kantud muude isikute vastuväidetele

kiiresti ning adekvaatselt, kustutades vastuväite esitamisel võlgniku kohta käivad andmed ja

edastades vastuväite sissenõudjale.

Tulenevalt asjaolust, et äriühingu endine juhatuse liige ei saa midagi ette võtta Võlaraportis

avaldatud väidetava nõude ümberlükkamiseks või õigeksvõetud nõude tasumiseks ning ei saa

seetõttu olla jätkuvalt vastutav väidetava võla olemasolu eest, tuleb kohtul asuda seisukohale,

et tegemist on ebaõige faktiväite avaldamisega, kusjuures avaldaja pidi selle väite ebaõigsusest

teadma. Isegi kui lähtuda asjaolust, et avaldaja ei olnud võimeline analüüsima õiguslikku

olukorda, on avaldajale selgitatud avaldatud andmete ebaõigsust K. Kuuskaru esindaja O. Järve

esitatud kahjunõudes 29.10.2010. Kostja ei ole hageja kohta käivaid andmeid ka pärast

nõudekirja saamist Registrist kustutanud, kusjuures kostja on kuni käesoleva ajani veendunud,

et sellisel kujul avaldatud andmed hageja kohta on õiged. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest

kostjaga nähtub, et 19.04.2010 sai hageja e-kirjaga Kreedix OÜ-lt maksenõude, mis paluti võlg

tasuda hiljemalt 26.04.2010 või sõlmida selleks ajaks kokkulepe (tl 53). 01.05.2010 saatis

Kreedix Võlaturg hagejale uuesti teate võlast (tl 47) 02.05.2010 e-kirjas teatas K. Kuuskaru

enda mitteseotusest OÜ-ga Gund ja palus eemaldada enda nimi Registrist (tl 46). 05.05.2010 e-

kirjas keeldus Kreedix K. Kuuskaru nime eemaldamisest Registrist (tl 46). K. Kuuskaru oma

vastuskirjas nõudis võla kohta algdokumentide esitamist, mis edastati 20.05.2010 (e-kirjad tl

45). K. Kuuskaru on kogu aeg vaielnud vastu võla tekkimise asjaoludele ja enda seotusele võla

tekkimisega.

Kohus ei nõustu kostja esindaja vastuväitega, et Kreedixi Registris avaldatuga ei saanud

tekkida hagejale kahju. Tl-l 47 oleva Kreedix Võlaregistri e-kirja kohaselt teatakse K.

Kuuskarule OÜ Gund võlast ning märgitakse lisaks, et „Juhime ka Teie tähelepanu, et Teie

võlanõude avaldamine Võlaregistris raskendab tunduvalt Teie konkurentsivõimet ja annab

teavet Teie majanduslikest raskustest. Samuti on see ebameeldivaks maine määrajaks ettevõtte

juhatuse liikmetele.“ Seega on kostja avalikus registris andmete avaldamisel seadnud üheks

eesmärgiks sellises kontekstis ja sellisel veebilehel info avaldamisega juhatuse liikme,

sealhulgas ka endise juhatuse liikme hea maine vähemalt kahtluse alla panemise. Kui sellisel

eesmärgil avaldatud info osutub ebaõigeks, tuleb süüliselt tekitatud kahju hüvitada.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.01.2010 otsuse tsiviilasjas 3-2-1-152-09 punkt 16 kohaselt

„Kolleegium peab vajalikuks mittevaralise kahju tõendamise kohta märkida järgmist. Isikliku

õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju

olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge -

muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta

ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Riigikohus

on 9. aprillil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 tehtud otsuse p-s 13 mittevaralise kahju suuruse

kohta leidnud järgmist: "Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul

tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole

iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude

tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt

hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja

TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel." Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb

kolleegiumi arvates järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma

väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja

süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt

asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise ….

Otsus mittevaralise kahju suuruse kohta on kohtu diskretsiooniotsus. Võlaõigusseaduse § 134

lg 2 kohaselt tuleb vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku

au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral kahjustatud isikule mittevaraline

kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda

õigustab.“

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas õigustab kostja rikkumise raskus mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmist. Kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid võlaregistris

ning ei ole neid kõrvaldanud ka pärast hageja poolset korduvat tähelepanujuhtimist (e-

kirjavahetus) ja kirjalikult esitatud nõuet. Asjaolusid arvestades võiks kohus kaaluda hüvitise

väljamõistmata jätmist juhul, kui kostja oleks hiljemalt pärast kirjalikku kahjunõuet lõpetanud

hageja kohta ebaõigete andmete avaldamise. Kuid kostja ei lõpetanud ebaõigete andmete

avalikustamist enne kui kohtumääruse alusel hagi tagamise korras, olles kohtumenetluse käigus

jätkuvalt seisukohal, et kostjal on õigus otsustada, kes on kellele võlgu ja kes võla tasumise

eest vastutab. Kostja käitumist ilmestab tl-l 54 olev K. Murometsa e-kiri hagejale 25.03.2011,

mille kohaselt on OÜ Kreedix esindaja seisukohal, et: „Teie olite ettevõtte juhatuse liige

11.07.2008 kuni 06.04.2010, seega olite Te vastutav sellel perioodil, kui võlgnevus tasumata

jäeti. Kokkuvõtlikult, Teie otsus mitte tasuda tekitas võlanõudes õiguse näidata Teie kui

ettevõtja nime võlgnevuse juures. Minu isiklik soovitus, soovides Teid mitte solvata, võtke

ühendust võlausaldajaga ja olen kindel, et saate kokkuleppele võlasummas.“ Tegemist on

kostja poolt tahtlikult ebaõigete andmete avaldamisega. Kostja ei ole kohtule suutnud

põhjendada, mida ja kuidas oleks hageja pidanud ette võtma, et OÜ Gund tasuks võlaregistrisse

ülesriputatud võla pärast hageja volituste lõppemist äriühingu juhatuse liikmena. Kostja

teatisest hagejale 01.05.2010 (tl 47) nähtub, et kostja eesmärgiks hageja nime märkimisel

Registrisse oli muuhulgas ka hageja maine kahjustamine. Kostja keeldus ka pärast korduvat

tähelepanu juhtimist hagejat kahjustava käitumise lõpetamisest. Sellega seati hageja

väljapääsmatusse olukorda, kus hagejal ei olnud enam võimalik oma õigusi teisiti kaitsta kui

kohtu poole pöördumisega taotlusega lõpetada hagejale kahju tekitav käitumine.

VÕS § 1043 kohaselt Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 6 kohaselt Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud,

kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja

tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Hageja esindaja on 20.10.2010

kahjunõudes nõudnud kostjalt 10 000 krooni (639.12 euro) suuruse kahju hüvitamist. Kohus on

seisukohal, et ülaltoodud asjaoludel on mõistlik ja põhjendatud kahjuhüvitis 500 eurot. Kohus

möönab, et käesolevas tsiviilasjas tõendamist leidnud asjaolud annavad aluse väita, et kostja

käitumisest tingitult on hagejal moraalsed kannatused, võimalik reputatsiooni langus, maine

kahjustumine ning koostööpartnerite, krediidiasutuste ja klientide silmis teatud määral usalduse

kaotus.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb kõik, sealhulgas ka kõik hageja

menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule.

Kohtunik