3-09-2693/53 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2011, Tallinn

Haldusasja number

3-09-2693

Haldusasi

OÜ Favorte kaebus Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009.a

määruse nr 22 „Viimsis valla mandriosa üldplaneeringu

teemaplaneeringu kehtestamine: Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“

tühistamise

nõudes

ja

alternatiivnõudes

tühistada Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009.a. määrus nr 22

kaebaja kinnistuid puudutavas osas, sh Männiku IV kinnistu

osas, milles Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava

ehitustingimused laienevad maastikukaitseala välisele alale.

Asja läbivaatamise vorm

Istungimenetlus ja kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus:

- kaebaja esindajale vandeadvokaat Ingrid Kullerkann

- vastustaja esindajale

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates (HKMS § 31 lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (HKMS § 32

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavolikogu 17. augusti 2004.a. otsusega nr. 73 algatati üldplaneeringu

teemaplaneering „Viimsi valla miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (edaspidi nimetatud

„Teemaplaneering“). Teemaplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Viimsi

Vallavolikogu 11. märtsi 2008.a. otsusega nr. 15 ja kehtestati Viimsi Vallavolikogu 13.

oktoobri 2009.a. määrusega nr. 22.

2. 18.11.2009 esitas OÜ Favorte kaebuse Viimsi Vallavolikogu 13. oktoobri 2009.a.

määrusele nr. 22 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine:

Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ tühistamiseks ja kaebaja täpsustas tühistamisnõuet

alternatiivnõudega tühistada Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009.a. määrus nr 22 kaebaja

kinnistuid puudutavas osas, sh Männiku IV kinnistu osas, milles Mäealuse maastikukaitseala

kaitsekorralduskava ehitustingimused laienevad maastikukaitseala välisele alale.

KAEBUSE ESITAJA OÜ FAVORTE SEISUKOHAD

3. Vaidlustatav määrusega nr 22 kehtestatud Teemaplaneering ja samaaegselt menetluses olev

Äigrumäe, Laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneering näevad ette OÜ

Favorte kinnistute osas alale üheaegselt erinevad kasutused (rohekoridor, tuumala ja Rail

Baltica raudteetrassi suudmeala), mis on teineteist välistavad. Vaidlustatava teemaplaneeringu

ja üldplaneeringu näol on tegemist sama tasandi planeeringutega.

Kaebaja õiguste rikkumine.

Kaebajale kuuluvad vaidlustatava planeeringuga hõlmatud alal kinnistud nimetustega Kadaka

IV, Liiva III, Oiusöödi IV, Kordoni II ja Reinu IV. Vastavalt Harju Maakonnaplaneeringule

asuvad nimetatud kinnistud detailplaneeringut nõudval perspektiivsel hoonestusalal.

Vastavalt vaidlustatud planeeringu kaardile asuvad nimetatud kinnistud rohevõrgustiku

tugialal, rohevõrgustiku puhveralal, rohevõrgustiku koridori alal ja astmelaual nr. 8

Planeeringu seletuskirja p.2.2.2.2 kohaselt tugialale ja astmelauale ei ehitata. Tugialal või

astmelaual paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult

maatulundusmaaks või kaitsealuseks maaks, kui kehtestatud planeeringuga pole määratud

teisiti. Kaebaja viitab planeeringu seletuskirja p.2.2.2.3-le, mille kohaselt rohekoridoris

paikneva maaüksuse (sh. katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult

maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks, üldmaaks, kui kehtestatud detailplaneeringuga pole

määratud teisiti.

Kinnistute omandamise ajal kehtinud maakonnaplaneeringu ja kehtiva üldplaneeringu

kohaselt on OÜ-le Favorte kuuluvate kinnistute piirkond detailplaneeringut nõudev

perspektiivne hoonestusala, millel on osaliselt raudteetrassi reserveering.

Vaidlustatav

teemaplaneering

saab

detailplaneeringute

koostamise

ja

projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks, määrates OÜ Favorte jaoks võrreldes

varasemaga olulised kitsendused, mis välistab kaebaja õiguse -seadusest tuleneva võimaluse-

kinnistute sihtotstarbe muutmiseks elamu-või ärimaaks.

Samuti on võrreldes kehtiva üldplaneeringuga oluliselt vähenenud üksikelamu reservmaa

osakaal kinnistutel Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV. Seega ei võimalda vaidlusalune

planeering realiseerida õigust kinnistute sihtotstarbe muutmiseks elamu-või ärimaaks.

4. Kui kohus ei tuvasta kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, siis tuleb Teemaplaneering

tühistada, kuna planeering kahjustab õigusvastaselt ka avalikku huvi.

Populaarkaebusena saab vaidlustada Teemaplaneeringut, kui see on vastuolus avalike

huvidega.

-Planeeringu oluliseks kontseptsiooniks on rohealade sidususe põhimõte, mida on kirjeldatud

nii planeeringu seletuskirjas, KSH-s kui ka korduvalt rõhutatud avalikel aruteludel.

Kaebaja hinnangul nähtub seletuskirja varasemast redaktsioonist: Viimsi vallas kavandatavate

võimalike uute tehno- ja transpordi koridoridega (nt: Rail Baltica raames kavandatud Tallinn-

Helsingi raudteetunneli jt) ei ole rohevõrgustiku konstrueerimisel otseselt arvestatud. Kuigi

praegune seletuskiri nimetatud lauset enam ei sisalda, ei muuda see faktilist olukorda.

Rohevõrgustiku asukohta ei ole Rail Baltica trassi suudmealaga kattuvas osas muudetud.

Kaebaja tegi planeeringumenetluses ettepaneku probleemi välistamiseks ja leidis, et kui

rohekoridori asukohta muuta astmelaua juures Allikmäe ja Käära kinnistutele, siis

rohevõrgustik toimiks kuni raudtee rajamiseni paremini ja raudtee valmimisest oleks võimalik

rohevõrgustiku sidususe jätkumine. Seda ei arvestatud põhjendusega, et kinnistutele on ette

nähtud DP-d.

-Rohevõrgustiku toimimise (sh sidususe) tagamiseks tehakse hulgaliselt piiranguid paljudele

maaomanikele. Avalikkus on selgelt huvitatud, et piirangute tulemusel oleksid loodud

eeldused/võimalused toimivaks ja sidusaks rohevõrgustikuks. Avalik huvi Rohevõrgustiku

planeeringu olemasolule on võrdne avalikule huvile kvaliteetsele toimima määratud

planeeringule. Kui teadlikult tekitatakse olukord, kus lahendus ei hakka toimima, on kõik

väidetavaks toimimiseks tehtud piirangud põhjendamatud ja tegemist on avalikkusele

ebaõigete andmete esitamisega.

Rohekoridori ja raudteetrassi määramine kattuvatele aladele, ilma mistahes uuringuteta selle

võimalikkusest, riivab avalikke huve looduskeskkonnale inimtegevuse survel kasvu

leevendamiseks, bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Samuti riivab see avalikke huvisid

mõistuspärasele ja toimivale lahendusele suunatud planeeringumenetlusele.

5. Põhjendused.

Kaevatav haldusakt on olulise diskretsiooniveaga, kuivõrd olulistele asjaoludele ei ole

tuginetud.

Samaaegselt vaidlustatava planeeringuga on Viimsi vallas menetlemisel Äigrumäe küla,

Laiaküla, Metsakasti küla ja Muuga küla üldplaneering (edaspidi Äigrumäe planeering).

-Nimetatud planeeringu ja vaidlustatud Teemaplaneeringu lahendused on üksteist välistavad.

-Kummagi planeeringu eesmärgid eraldi oleksid saavutatavad OÜ Favorte jaoks väiksemate

piirangutega.

OÜ-le Favorte kuuluvad kinnistud asuvad Teemaplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku

koridori-, tugi- ja puhveralal. Äigrumäe planeeringu kohaselt on samad kinnistud valdavas

osas raudteereservmaal, osaliselt ka haljasmaal ja ärireservmaal. Nimetatud alale on

planeeritud

kõrgema

tasemega

planeeringutega

Tallinna

ja

Helsingit

ühendava

kiirraudteetrassi suudmeala.

Kiirraudteetrass

ja

rohevõrgustiku

tuumala

ja

koridor

ei

saa

samas

kohas

kattuvalt/paralleelselt toimida ja koostoimimist ei ole keskkonnamõjude hindamise aspektist

uuritud, kuna ühe planeeringu KSH on hinnanud olukorda aspektist, kui alale tuleb raudtee,

teise planeeringu KSH uuris aga aspektist, et alale tulevad rohevõrgustiku elemendid tuum-ala

ja rohekoridor.

Äigrumäe planeeringu kohaselt kiirraudteel on sõidukiirus 250-300 km/h. Ohutuse tagamiseks

kogu ala piiratakse aiaga, seega on seal füüsiline tõke, mis välistab väiksemate teede või

otseühenduse kasutamise.

Kaebaja esitas OÜ Adapte poolt koostatud töö, kus asuti seisukohale, et rohevõrgustiku

astmelaud nr 8 jääks planeeringu kohaselt tee-ja raudteetrassidest ümbritsetuks kõigist

külgedest, rohevõrgustikuga paralleelne raudtee ning maantee tõenäoliselt oluliselt mõjutavad

rohevõrgustiku toimimist, neist lähtuv müra ja vibratsioon põhjustavad loomade häirimist;

rohevõrgustiku

planeerimise

metoodika

kohaselt

ei

saa

rohevõrgustik

paikneda

infrastruktuuride mõjuvööndis. Kuna rohevõrgustiku üheks eesmärgiks on Viimsi ps

elutsevatele loomadele ühenduse tagamine sisemaaga, siis raudtee ja maantee rajamisel on

vähetõenäoline selle ühenduse korrektne toimimine.

Alale teise planeeringuga kavandatava raudtee mittearvestamine rohekoridori trasside valikul,

nimetatud aspekti mittekäsitlemine KSH-s ja detailplaneeringu koostamisel on olulisele

asjaolule mittetuginev kaalumine, mis on kaalutlusotsustuse tühistamise aluseks.

-Tuginemine planeeringu väidetavale tähtajalisusele on ebaseaduslik.

Planeeringu koostaja on nii avalikel aruteludel kui ka erinevates vastuskirjades tuginenud

väitele, et kehtestatava planeeringu toimimise periood on 10-15 aastat. Planeerimisseadus ei

näe ette võimalust planeeringu selliseks kehtestamiseks. Isegi kui oleks, siis peaks seda

planeeringus sõnaselgelt sätestama, et inimesed teaksid, et 15 a möödumisel on planeering

muutunud kehtetuks.

Planeeringu käsitlemine tähtajalisena on oluline kaalutlusviga. Roheala (koridor, tuumala jne)

on oma olemuselt selline element, mida ei ole võimalik lühikese ajaperioodi jooksul tekitada

teise asukohta. Juhul kui 15 või ka 25 aasta pärast raudtee rajatakse, rohevõrgustik nimetatud

alal eelduslikult ei toimi (toimimise võimalikkust ei ole uuritud KSH-s, eksisteerivad

uuringud ja erialased teadmised, mis viitavad mittetoimimisele), siis sellisel juhul ei ole

võimalik ei mõistlike kulude ega ka mõistliku ajaperioodi jooksul tekitada rohevõrgustiku

elemente teise asukohta. Juba ehitatud majade omandamine ja lammutamine on äärmiselt

kulukas, ala muutmine selliseks, et see oleks sihipärane rohevõrgustiku element - aeganõudev.

Planeeringus ei ole sätestatud ka seda, et mingi ajaperioodi möödudes võiks avalik huvi

rohelisele keskkonnale ära kaduda.

-Planeeringu väide õiglase kohustuste ja vastutuse jagamise kohta on paljasõnaline.

1)Planeeringus oleks pidanud olema kaalumisel alternatiiv, mille kohaselt rohevõrgustik

kulgeb riigi ja munitsipaalmaadel ning eraomanike kinnistuid kaasatakse rohevõrgustikku

vaid hädavajadusel.

Faktiliselt sellist olukorda ei kaalutud ning reformimata riigimaid rohevõrgustiku

alternatiivide koostamisse üldse ei kaasatud.

2)Eraomanikke on koheldud ebavõrselt, kuivõrd kaebajale on planeeringuga pandud

suuremad kohustused ja vastutus rohevõrgustiku toimimisel.

KSH lk. 2 p. 9 kohaselt peaks rohekoridoride läbimõõt Viimsi valla tingimustes olema

soovitavalt 200 m ja valdavalt kõrghaljastusega. Igal juhul tuleks vältida koridoride

muutumist kitsamaks kui 50 m, v.a. Tõnni-Uuetoa ja Taganõmme maaüksustel Muuga

sadama külje all ning haljastu nr. 35 ja tuumala nr. 3 vahel, kus läbimõõduks on 30 m. KSH

lk.12 kajastatu kohaselt rohekoridori minimaalne läbimõõt on 50 m.

OÜ-le Favorte on astmelaud nr. 8 juures rohekoridor koos puhveralaga kõige laiema koha

peal on 700 m ja kitsama koha peal 500 m. Rohekoridor koos astmelauaga (ilma puhveralata)

on kuni 320 m lai.

Planeeringusse sisse viidud muudatuste analüüs näitab, et roheala toimib ka maaomanike

õigusi vähem kitsendades. Osade kinnistute puhul on vastavalt vastuväidetele muudetud

menetluses roheala väiksemaks, tagades siiski KSH kohaselt selle toimimise.

Tegemist on kohase põhjenduseta ebavõrdse kohtlemisega kaebaja kahjuks ning planeeringus

ei toimu väidetud õiglast kohustuste ja vastutuse jagamist.

5.4 23.11.09.a täiendas kaebaja juba esitaud kaebust ja leidis, et Teemaplaneering on osaliselt

kontrollimatu ja seadusega vastuolus.

OÜ-le Favorte kuulub Mäealuse maastikukaitseala vahetus läheduses kinnistu nimetusega

Männiku IV.

Vastavalt Teemaplaneeringu kaardile asub kinnistu rohevõrgustiku tugialal, reserveeritud

rohevõrgustiku koridori alal, kus olemasolev kõrghaljastus puudub ja alal, mille piires

ehitustingimused määratakse Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskavaga. Kinnistu

Männiku IV arvati Mäealuse maastikukaitseala koosseisu ka kaitseala loomise protsessis.

Avaliku arutelu tulemusena, võttes arvesse ekspertide soovitusi ning tuginedes Viimsi

Vallavolikogu Keskkonnakomisjoni 28. aprilli 2005.a. otsusele, jäeti Männiku IV kaitseala

piiridest välja.

Planeeringumenetluses arvati Männiku IV uuesti kaitseala koosseisu. 08. mai 2009.a. kirjas

p.11 teatas vastustaja, et on loobunud Mäealuse maastikukaitseala piiranguvööndi

laiendustest, kuid mitte rohevõrgustiku struktuurielementidest. Seega käesoleval juhul on

Männiku IV kinnistu näol osaliselt tegemist alaga, kus kehtib Mäealuse maastikukaitseala

kaitsekorralduskava ilma, et ala kuuluks Mäealuse maastikkaitseala koosseisu. Kinnistu arvati

kaitsealast välja, kuid Teemaplaneeringumenetluses arvati Männiku IV kinnistu taas kaitseala

koosseisu. Kaebaja esitas vastuväite, kuid 12.01.09 kirjas p 12 asus vastustaja seisukohale, et

kinnistu arvamine maastikukaitseala laienduse koosseisu on põhjendatud. 08.05.09 kirjas

teatati aga, et loobuti Mäealuse maastikukaitseala piiranguvööndi laiendusest, kuid mitte

rohevõrgustiku struktuurelemendist. Seega on kinnistu näol osaliselt tegemist alaga, kus

kehtib Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava ilma, et ala kuuluks Mäealuse

maastikukaitseala koosseisu. Kaitse-ala korralduskava laiendamine kaitseala välisele alale

peab nähtuma planeeringu seletuskirjast; LKS regulatsioon sätestab kaitsekorra ja

kaitsekorralduskava kehtestatakse kaitsealal. Kaitsekorralduskava planeeringumaterjalis ei

ole, positsioon on kontrollimatu ja seadusega vastuolus.

6. Kaebaja täiendas 17.06.2010.a. oma seisukohta ja ta leiab, et kohtuistungi järgselt saadud

vastustaja vastus ei veena teda vastupidises. Esitatud andmetest nähtub, et Kaebaja kinnistu ei

asu Mäealuse maastikukaitsealal, kuid samas nähtub, et planeeringu kaardil on märgitud

kitsendus, mis seab kaebaja õiguste suhtes piirangud. Tingimused ehitiste püstitamiseks

määratletakse kaitsekorralduskava p-ga 3.2. Kaitsekorralduskava p 3.2.3 kohaselt Mäealuse

kaitseala on määratud tuum-ja tugialaks, kus kehtib ehituskeeld (Kava lk 15) ja erandeid

sellest lubatakse 2 eesmärgil (lk 16): 1) rajada ehitisi, mis toetaksid kaitseala loomisel

püstitaud eesmärkide saavutamist ( p 1.1.2); 2) et oleks tagatud kaitseala loomisel arvestatud

põhimõte-piirang ei kehti kaitsealale jäävate ÜP-järgsete elamumaade suhtes. Seega tuleb

hinnata, kas kaebaja kinnistu osas maa sihtotstarbe muutmise ja ehitusõiguse taotluse korral

kuulub hindamisele asjaolu, kas ehitis toetab Mäealuse kaitseala loomisel püstitatud kaitse-

eesmärke. Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et käesoleval ajal kinnistul ehitusõigust ei ole, kuna

enne niisugust piirangut ei olnud.

Kokkuvõttes jääb kaebaja rõhutatult seisukohale, et erinevate planeeringutega on samale

piiratud alale planeeritud kiirraudteetrassi suudmeala ja rohevõrgustiku koridor ning

astmelaud. Erinevate planeeringutega kavandatud otstarvete samaaegset eesmärgikohast

eksisteerimist ei ole keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja vaidlustatud planeeringus

arvestatud ja see on oluline kaalutlusviga. Kummagi planeeringu eesmärgid eraldi oleksid

saavutatavad kaebajale vähemate piirangutega. Rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tehakse

aga hulgaliselt piiranguid paljudele maaomanikele, avalikkus on huvitatud, et sidusus toimiks.

Rohevõrgustiku

planeerimise

metoodika

kohaselt

ei

saa

rohevõrgustik

paikneda

infrastruktuuride mõjuvööndis.

20.12.2010.a. täpsustas kaebaja, et tema õiguste rikkumine Männiku IV osas lõpeb, kui

planeeringu kaardilt eemaldada tingmärk, kuna siis ei laiene sinna maastikukaitseala

ehitustingimused. Vastustaja vastusest saab järeldada, et tulevikus võiks Männiku IV

kinnistule tekkida ehitamisvõimalus, samas aga vastustaja leib, et ehitustegevus

põllumajandusmaal tulevikus ei ole võimalik, seega ei ole kaebaja arvates vajadust Männiku

IV suhtes seada ka ehitamise reegleid. Kaebajal on tulevikus õigus taotleda maa sihtotstarbe

muutmist ning ehitusõigust, kuid planeeringu kaardilt praegusel juhul nähtub, et kaebaja

peaks arvestama maastikukaitseala kaitsekorralduskavaga sätestatuga. Vastustaja põhistas

oma vastust planeeringu seletuskirjas teema 3 lk 59-60 sätestatuga, kuid sealt ei tulene

mingeid reegleid ehitustegevuseks Mäealuse-Klindiastangu alal. Mingil juhul ei nähtu sealt,

et Mäealuse kaitsekorralduskava kehtiks maastikukaitse alast väljapoole. Planeeringu

seletuskirjas on sätestatud p 3.5.2 selgelt, et ehitustingimuste osas kehtib kaitsekorralduskava

kaitseala piirides. Kaardiga ei saanud laiendada kaitsekorralduskava või selle osa kaitseala

välisele alale. Kaebaja on seisukohal, et õiguslikku alust kaitsekorralduskava laiendamisele

väljapoole kaitseala ei anna vallavalitsuse otsus 28.04.06.a. ja kui seda tehakse, siis on see

vastuolus seadusega.

Taotleb tühistada Määrus nr 22 ja esitab alternatiivnõude- tühistada Määrus nr 22 osas, milles

Mäealuse

maastikukaitseala

kaitsekorralduskava

ehitustingimused

laienevad

maastikukaitseala välisele alale. Kaebaja selgitab, et palub rahuldada alternatiivnõude juhul,

kui taotlus tühistada tervikuna planeeringut kehtestav määrus ei kuulu rahuldamisele.

15.04.2011.a. on kaebaja märkinud vastuseks kohtule, et ta vaidlustab Määruse nr 22

tervikuna ja mitte osaliselt OÜ Favorte kinnistute osas, kuna loeb enda õigus rikkuvaks

rohevõrgustiku elementide asukoha ja see hõlmab tervet planeeringulahendust. Kaebaja

õiguste rikkumine ei ole võimalik rohevõrgustiku elementide asukoha muutuseta. Kaebaja

juhib tähelepanu esialgse kaebuse p-le 2 ja kaebaja jääb seisukohale, et rohevõrgustiku

elementide asukoha muutus on vajalik ning see on ka tingitud sidususe vajadusest. Kui kohus

leiab, et Määruse nr 22 tühistamiseks võiks olla põhjendatud kaebajale kuuluvate kinnistute

osas, laieneb kaebaja soov ka Määruse osalisele tühistamisele kaebajale kuuluvate kinnistute

osas.

7. Kaebaja palub hüvitada kohtueelsed kulud summas 69 061,60 EEK, tasutud riigilõiv 250

EEK ja kohtukulud 29 040 EEK õigusabile 29040 EEK, kokku summas 98 351,60 EEK (tlk

93-109 II kd).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

7. Teemaplaneeringu kehtestamine ei riku kaebaja õigusi, mistõttu puudub alus kaebuse

rahuldamiseks. Teemaplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel ei ole rikutud õigusaktide

sätteid, mistõttu on Määrus õiguspärane nii oma sisult kui ka vormilt.

8. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise suhtes esitatud väited on eksitavad.

Äigrumäe külas asuvate Kaebajale kuuluvate kinnistute Reinu IV, Liiva III, Kordoni II,

Oiusöödi IV ja Kadaka IV (edaspidi koos nimetatud ka Kinnistud) sihtotstarbed on 100 %

maatulundusmaa (vt väljavõtted kinnistusraamatust).

Maakatastri andmetel on maaüksuste kõlvikuline koosseis järgmine:

-

Reinu IV, üldpindalaga 91096 m2, millest 87858 m2 on haritav maa ja 3238 m2 muu maa,

sh veealune maa.

Menetluses olev Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla

üldplaneering näeb ette Reinu IV kinnistule raudtee reservmaa paralleelselt haljasala maa

juhtfunktsiooniga ning äri reservmaa juhtfunktsiooni (Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringuga ette nähtud raudteetunneli reservmaad on vähendatud).

Teemaplaneering näeb Reinu IV kinnistule ette rohekoridori, astmelaua nr 8 ja seda

ümbritseva puhverala.

Menetluses olevas Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla

üldplaneeringuga ettenähtavale äri reservmaa juhtfunktsiooniga alale rohevõrgustiku

elemente ette nähtud ei ole.

-

Liiva III, üldpindalaga 6,01 ha, millest 5,8 ha on haritav maa ja 0,2 ha muu maa, sh

veealune maa.

Menetluses olev Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla

üldplaneering näeb ette Liiva III kinnistule raudtee reservmaa paralleelselt haljasala maa

juhtfunktsiooniga.

Teemaplaneering näeb Liiva III kinnistule ette rohekoridori, astmelaua nr 8 ja seda

ümbritseva puhverala.

-

Kordoni II, üldpindalaga 18814 m2, millest 18313 m2 on haritav maa ja 501 m2 muu maa,

sh veealune maa.

Menetluses olev Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla

üldplaneering (edaspidi lühendatult Äigrumäe ÜP) näeb ette samades proportsioonides

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga Kordoni II kinnistule väikeelamute reservmaa

juhtfunktsiooni, haljasala maa juhtfunktsiooni ning raudtee reservmaa paralleelselt

haljasala maa juhtfunktsiooniga.

Teemaplaneering näeb Kordoni II kinnistule ette osaliselt puhverala. Teemaplaneeringu

peatüki 2.2.2.2.4 „Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku puhveralal“ kohaselt

puhveralal asuva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine ja minimaalne

maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus hoonestuseks ettenähtud aladel, lähtub

kehtestatud teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine.

Elamuehituse põhimõtted“ ja „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust“. /…/. Täpne

maa-ala kasutuselevõtt täpsustatakse detailplaneeringus.

Seega puhveralale on võimalik seada ehitusõigust maa-ala osas, millele Viimsi valla

mandriosa üldplaneering (Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt

Muuga küla üldplaneering peale kehtestamist) on ette näinud ehitusõigust võimaldava

juhtfunktsiooni.

-

Oiusöödi IV, üldpindalaga 0,73 ha, millest 0,7 ha on haritav maa.

Menetluses olev Äigrumäe ÜP näeb ette samades proportsioonides Viimsi valla

mandriosa

üldplaneeringuga

Oiusöödi

IV

kinnistule

väikeelamute

reservmaa

juhtfunktsiooni, haljasala maa juhtfunktsiooni ning raudtee reservmaa paralleelselt

haljasala maa juhtfunktsiooniga.

Teemaplaneering näeb Oiusöödi IV kinnistule ette puhverala. Teemaplaneeringu peatüki

2.2.2.2.4 „Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku puhveralal“ kohaselt

puhveralal asuva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine ja minimaalne

maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus hoonestuseks ettenähtud aladel, lähtub

kehtestatud teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine.

Elamuehituse põhimõtted“ ja „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust“. /…/. Täpne

maa-ala kasutuselevõtt täpsustatakse detailplaneeringus.

Seega puhveralale on võimalik seada ehitusõigust maa-ala osas, millele Viimsi valla

mandriosa üldplaneering (Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt

Muuga küla üldplaneering peale kehtestamist) on ette näinud ehitusõigust võimaldava

juhtfunktsiooni.

-

Kadaka IV, üldpindalaga 1,59 ha on haritav maa .

Menetluses olev Äigrumäe ÜP näeb ette samades proportsioonides Viimsi valla

mandriosa

üldplaneeringuga

Kadaka

IV

kinnistule

väikeelamute

reservmaa

juhtfunktsiooni, haljasala maa juhtfunktsiooni ning raudtee reservmaa paralleelselt

haljasala maa juhtfunktsiooniga.

Teemaplaneering näeb ette Kadaka IV kinnistule puhverala. Teemaplaneeringu peatüki

2.2.2.2.4 „Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku puhveralal“ kohaselt

puhveralal asuva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine ja minimaalne

maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus hoonestuseks ettenähtud aladel, lähtub

kehtestatud teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine.

Elamuehituse põhimõtted“ ja „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust“. /…/. Täpne

maa-ala kasutuselevõtt täpsustatakse detailplaneeringus.

Seega puhveralale on võimalik seada ehitusõigust maa-ala osas, millele Viimsi valla

mandriosa üldplaneering (Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt

Muuga küla üldplaneering peale kehtestamist) on ette näinud ehitusõigust võimaldava

juhtfunktsiooni.

Kaebaja Kinnistute paiknemine menetluses oleva Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti

küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringu kaardil ja Teemaplaneeringu kaardil on esitatud

kaebaja seletuse lisadena nr 11 ja 12.

Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu kohaselt on Reinu IV kinnistule ette nähtud raudteetunneli reservmaa

paralleelselt põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga ja väga väikses osas põllumajandusmaa

juhtfunktsioon, Liiva III kinnistule raudtee reservmaa paralleelselt haljasala maa

juhtfunktsiooniga, Kordoni II kinnistule peaaegu võrdselt perspektiivse väikeelamute maa ja

põllumajandusmaa juhtfunktsioon, Oiusöödi IV kinnistule peaaegu võrdselt perspektiivse

väikeelamute maa ja põllumajandusmaa juhtfunktsioon ja Kadaka IV kinnistule peaaegu

võrdselt perspektiivse väikeelamute maa ja põllumajandusmaa juhtfunktsioon.

Kõik Kinnistud on Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmetel AS Favorte poolt omandatud

aastatel 2003 detsember kuni 2006 aprill, seega peale Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu

kehtestamist 11.01.2000 Viimsi Vallavolikogu poolt. Seetõttu jääb arusaamatuks kaebaja

väide, et kinnistute omandamise ajal kehtinud maakonnaplaneeringu ja kehtiva

üldplaneeringu kohaselt on OÜ-le Favorte kuuluvate kinnistute piirkond detailplaneeringut

nõudev perspektiivne hoonestusala, millel on osaliselt raudteetrassi reserveering.

Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine,

üldise territoriaal-majandusliku arengustrateegia ja -kontseptsioonide sidumine kestva ja

säästva arengu põhimõtetega ning riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine. PlanS § 4 lg 2

kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil

kohaliku omavalitsuse pädevuses. ÜP koostatakse valla või linna territooriumi arengu

põhisuundade ja tingimuste määramiseks, arvestades valla või linna arengukava suundumusi.

Harju Maakonnaplaneering kehtestati Harju Maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682 ja

selle planeeringu I etapp näeb ette raudtee rajamise ja raudtee-tunneli antud alale. Viimsi

Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus

on maakonnaplaneeringuga kavandatule tuginedes reserveeritud Äigrumäe küla piirkonda

tunneli rajamiseks vajalik maa-ala. Enne Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist

andis selle planeerimislahendusele omapoolse heakskiidu ka Harju maavanem arvestades

varem kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu I etapi planeerimislahendust.

Kõnealusel maa-alal paiknevad teiste hulgas ka kinnistud Liiva III ja Reinu IV ning osaliselt

Kadaka IV, Oiusöödi IV ja Kordoni II.

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt raudteetunneli reservmaa juhtfunktsiooniga

maa-alale on paralleelselt määratud põllumajandusmaa juhtfunktsioon. Raudteetunneli

reservmaa põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga ala ei ole hoonestatav.

Samal põhimõttel on koostatud menetluses olev Äigrumäe küla ÜP – raudtee reservmaa

juhtfunktsioon kattub haljasala maa juhtfunktsiooniga. Raudtee reservmaa ja haljasala maa

juhtfunktsiooniga maa-alad ei ole hoonestatavad.

Olukorras, kus mingil põhjusel raudtee reservmaad ei võeta kasutusesse, jääb maa-alale

kehtima paralleelselt määratud juhtfunktsioon kogu juhtfunktsiooni ulatuses.

Kaebaja ei saanud ei Harju maakonnaplaneeringu põhjal ega ka Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu põhjal eeldada, et kõnealune piirkond on ette nähtud hoonestamiseks ning

kaebaja eeldus, et ta ostab maad, millele on lubatud rajada hoonestust, ei saanud tugineda

kehtivatele planeeringutele vaid ilmselt soovile kehtivat üldplaneeringut muuta.

Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende

määramise kord“ § 6 punkti 9 kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste

tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või

põllumajanduslik potentsiaal. Sama määruse § 7 lõike 4 täpsustab, et maatulundusmaa

sihtotstarbe koosseisu arvatakse järgmised kõlvikud: haritav maa, metsamaa, looduslik

rohumaa, õuemaa ja muu maa. Maatulundusmaa hulka loetakse ka need maa-alad, mida ei

kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei määrata

muud sihtotstarvet, kuna nendel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal.

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“ peatükk 9 „Rakendussätted“ alapeatüki 9.1 „Üldplaneeringu elluviimise

majanduslikud võimalused“ kohaselt rohevõrgustiku alal olevaid metsamaid majandatakse

vastavalt metsaseadusele ja kohalike kaitsealade kaitse-eeskirjadele. Maatulundusmaa

sihtotstarbega avatud maastikuga aladel jätkub maa sihtotstarbeline kasutamine. Nii metsa-

kui ka põllumaa ehk maatulundusmaa edaspidiseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks

täiendavaid piiravaid tingimusi ei seata.

Kaebaja ei saa eeldada, et kohalik omavalitsus kindlasti omaniku soovil muudab

üldplaneeringu järgset maakasutuse juhtfunktsiooni ning maa sihtotstarvet. Lisaks Viimsi

valla mandriosa üldplaneeringule reguleerib ehitustegevust Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine.

Elamuehituse põhimõtted", mille kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma

üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende

abihooneid rajada ei ole lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad Viimsi vallas

asuma, kas elamumaal või aiamajade ja suvilate maal.

Eeltoodust nähtub, et Kinnistute hoonestamist reguleerivad Viimsi valla mandriosa

üldplaneering koos teemaplaneeringuga "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine.

Elamuehituse põhimõtted" mitte käesoleva Teemaplaneering.

Teemaplaneeringuga ei ole võimalik ära võtta PlanS § lõikest 7 tulenevat õigust.

Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine saab vastavalt PlanS § 9 lõikele 7

olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand (vallavolikogu kaalutlusotsus) ning sellest

tulenevalt ei saa kaebajal olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada

maa-aladel, millel puudub vastav juhtfunktsioon.

Kokkuvõttes nähtub, et Teemaplaneeringuga ei välistata kaebaja seadusest tulenevat

võimalust kinnistute sihtotstarbe muutmiseks elamu- või ärimaaks.

Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et oluliselt on vähendatud üksikelamute reservmaa

osakaalu Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistutel. Nimetatud kinnistutel on võimalik

arendada elamuehitust Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus ette nähtud mahus ning

arvestades

teemaplaneeringus

"Viimsi

valla

üldiste

ehitustingimuste

määramine.

Elamuehituse põhimõtted" sätestatut. Ka on võimalik kaebajal jätkata maa sihtotstarbelist

kasutamist põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga maa-alal ilma täiendavate piiranguteta.

Kuna Teemaplaneeringu kehtestamisega ei kaasnenud kaebajale mingeid muudatusi tema

omanduses olevate kinnistute kasutamisel, siis vastustaja ongi märkinud, et Teemaplaneering

ei riku ja ei riiva kaebaja õigusi. HKMS § 7 lg 1 ja PlanS § 26 lg 1 sätestatud

üldregulatsioonist tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.

9. Määrusega ei rikuta avalikke huve.

Viimsi vallas kavandatavate võimalike uute peamiste tehno- ja transpordi koridoridega (nt

Rail Baltica kavandatud Tallinn-Helsingi raudteetunnel jt) on arvestatud niivõrd, kui seda

võimaldasid hetkel veel menetletav Äigrumäe ÜP ja üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi

valla teedevõrgustik: sõidu- ja kergliiklusteed“.

Teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ koostamise ajaperioodil

puudusid uute peamiste tehnokoridoride keskkonnale kaasnevate mõjude hinnangud ja

konkreetsed rajamise kavatsused. Raudtee realiseerumise ajaks võivad olla kasutusel hetkel

veel tundmatud tehnoloogilised lahendused nii raudtee rajamise ja kasutamise kui ka

rohevõrgustiku toimimist tagavate meetmete osas.

Teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ tugineb PhD Kalev Sepp ja Msc

Jüri Jagomägi poolt välja töötatud rohelise võrgustiku planeerimise metoodikal „Roheline

võrgustik, mille lisa 3 „Zooloogilised lähtekohad rohelise võrgustiku kujundamisel ja

struktuurielementide määramisel“ alapunktis 2.1 „Infrastruktuuri logistika ja häirefaktori aste“

kirjutab Lauri Klein järgmist: „Üldreeglina on ka raudtee tunduvalt väiksema negatiivse

mõjuga kui maantee (siin esineb aga just otsene sõltuvus liiklusintensiivsusest ja

kompensatsioonikonstruktsioonide olemasolust)“. Olukorras, kus raudtee reservmaa võetakse

kasutusele, tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, mille käigus täpsustatakse raudtee ja

selle kaeviku rajamisega kaasneda võivad võimalikud olulised mõjud looduskeskkonnale, sh

rohevõrgustikule. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb välja pakkuda meetmed oluliste

mõjude vähendamiseks ja vältimiseks, arvestades muuhulgas ka raudtee liiklusintensiivsusest

tulenevaid mõjusid. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi konkreetse projekti raames ning

selles menetlusetapis on võimalik väga täpselt hinnata kaasnevaid mõjusid ning välja pakkuda

meetmed, mis tagavad rohevõrgustiku toimivuse. Teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad

ja rohevõrgustik“ põhineb printsiibil, et suuremaid loodusmassiive on alati kergem killustada

kui neid hiljem kokku kasvatada. Kuni raudtee rajamiseni saab kogu reserveeritud maa-ala

toimida rohevõrgustiku alana. Raudtee rajamisel saab rohekoridor (kahele poole raudteed jääb

ca 100 m laiune haljasriba kaitsehaljastusena) toimida piki raudteed (juhul, kui ei rajata

ökodukte), mis on Viimsi vallale kõikide loomade ja taimede huvides kõige olulisem suund.

Raudteega risti ca 200 m laiune koridor võimaldab taimede seemnete levikut ning lindude

liikumist.

Seega raudteetrass ja rohekoridor saavad paikneda samal territooriumil. Raudtee

projekteerimise käigus tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, mille menetluse raames

töötatakse välja rohevõrgustiku toimimist tagavad meetmed raudtee rajamiseks ja edasiseks

kasutamiseks.

Viimsi vald kaalus kaebaja poolt esitatud alternatiivse rohekoridori konstrueerimise

võimalikkust Allikmäe ja Käära kinnistutele ja nagu on kaebajale teada, ei pidanud seda

võimalikuks. Analüüsi tulemusena selgus, et koridori võiks maastikuliselt ja looduskaitseliselt

nihutada lääne suunas kaebaja poolt pakutud maa-alale, kuid sellisel juhul tuleks muuta

sealsete maaüksuste maakasutuse juhtfunktsiooni, mis kehtiva üldplaneeringu järgi on

osaliselt elamumaa ning tühistada elamuehitust võimaldavad kehtestatud detailplaneeringud.

Samas on Teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ menetlemisel võetud

seisukoht, et Teemaplaneeringu raames kehtivaid maakasutuse juhtfunktsioone ei muudeta ja

kehtestatud detailplaneeringuid ei tühistata ning sellest tulenevalt maakasutust võrreldes

kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega ei piirata. Täiendavate piirangute seadmine ja

detailplaneeringute tühistamine tooks vallale kaasa olulisi rahalisi kulutusi.

Lisaks ülaltoodud majanduslikele argumentidele räägib kehtestatud planeerimislahenduses

väljapakutud rohekoridori kasuks astmelaua nr 8 paiknemine rohekoridori suhtes. Nimelt

pakub astmelaud nr 8 rohekoridorile rändetingimustes suuremaid võimalusi toitumiseks,

puhkamiseks ja varjeks, mis omakorda loob suuremad eeldused koridori toimivusele.

Rohekoridori nihutamine kaebaja poolt välja pakutud maa-alale ei annaks kaebajale suuremat

eeldust/võimalust rohekoridori aluse maa-ala hoonestamiseks, kuna kaebajal ei saa olla

õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille puudub vastav

juhtfunktsioon. Antud juhul kinnistutele jääb endiselt alles hetkel kehtiva Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringu kohane raudteetunneli reservmaa juhtfunktsioon koos paralleelselt

määratud põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga.

Samal põhimõttel on koostatud menetluses olev Äigrumäe ÜP – raudtee reservmaa

juhtfunktsioon kattub haljasala maa juhtfunktsiooniga. Viidatud juhtfunktsioonid aga

ehitusõigust seada ei võimalda.

Kaebaja väidab veel, et „rohevõrgustiku toimimise (sh sidususe) tagamiseks tehakse

hulgaliselt piiranguid väga paljudele maaomanikele.“ Nimetatud väide on paljasõnaline ja ei

vasta tegelikkusele.

Maaomanikele ei seata Teemaplaneeringuga, võrreldes kehtivate üld-, teema- ja

detailplaneeringutega, mingeid täiendavaid piiranguid.

10.11.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-84-08 asus Riigikohus seisukohale, et „kui kaebuse

esitamise eelduseks on tema õiguste ja vabaduste riive, siis populaarkaebuse esitamise

eelduseks on avalike huvide riive. Populaarkaebuse eesmärgiks ei ole kolmandate isikute

erahuvide kaitse.“ Seega isegi kui vastaks tõele kaebaja väide, et Teemaplaneeringuga tehtaks

„hulgaliselt piiranguid väga paljudele maaomanikele“, siis puuduks kaebajal ikkagi alus PlanS

§ 26 lg 1 ette nähtud nn populaarkaebuse esitamiseks.

10. Väär on kaebaja väide, et Määrus on olulise diskretsiooniveaga.

Reinu IV ja Liiva III kinnistutel ei paikne rohevõrgustiku tugiala, vaid astmelaud (vt

Teemaplaneeringu kaarti).

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt raudteetunneli reservmaa juhtfunktsiooniga

maa-alale on paralleelselt määratud põllumajandusmaa juhtfunktsioon. Raudteetunneli

reservmaa/põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga ala ei ole hoonestatav.

Samal põhimõttel on koostatud menetluses olev Äigrumäe ÜP – raudtee reservmaa

juhtfunktsioon kattub haljasala maa juhtfunktsiooniga. Raudtee reservmaa ja haljasala maa

juhtfunktsiooniga maa-alad ei ole hoonestatavad.

Olukorras, kus mingil põhjusel raudtee reservmaad ei võeta kasutusesse, jääb maa-alale

kehtima paralleelselt määratud juhtfunktsioon kogu juhtfunktsiooni ulatuses. (Täpsema

ülevaate

kaebaja

kinnistute

maakasutuse

juhtfunktsioonidest

ja

rohevõrgustiku

struktuurielementide paiknemisest ning maa kasutustingimustest saab vastustaja seletuse

lehekülgedelt 2-4 ja lisadest nr 1-10 ja 12, 13).

Perspektiivsel kiirraudtee koridoril ei paikne rohevõrgustiku tuumala, vaid astmelaud nr 8.

Äigrumäe ÜP kui ka Teemaplaneeringu KSH aruandes on väljendatud seisukoht, et

kiirraudteetrass ning rohevõrgustiku astmelaud ja koridor ei saa kattuvalt/paralleelselt toimida

ilma raudteest tulenevaid mõjusid leevendavaid ja vältivaid meetmeid kasutamata. Nimetatud

meetmed tuleb välja töötada raudtee rajamise keskkonnamõju hindamise menetluse käigus.

Täpsemat hinnangut on antud hetkel võimatu ja ka ebaotstarbekas anda, kuna käesoleval

hetkel ei ole teada, millal Rail Baltica raudteekoridor reaalselt kasutusele võetakse ning

millised saavad olema kasutatavad tehnoloogilised lahendused nii selle rajamisel kui ka

kasutamisel.

Teemaplaneering tugineb PhD Kalev Sepp ja Msc Jüri Jagomägi poolt välja töötatud rohelise

võrgustiku planeerimise metoodikal „Roheline võrgustik, mille lisa 3 „Zooloogilised

lähtekohad rohelise võrgustiku kujundamisel ja struktuurielementide määramisel“ alapunktis

2.1 „Infrastruktuuri logistika ja häirefaktori aste“ kirjutab Lauri Klein järgmist: „Üldreeglina

on ka raudtee tunduvalt väiksema negatiivse mõjuga kui maantee (siin esineb aga just otsene

sõltuvus liiklusintensiivsusest ja kompensatsioonikonstruktsioonide olemasolust)“. Olukorras,

kus raudtee reservmaa võetakse kasutusele, tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, mille

käigus täpsustatakse raudtee ja selle kaeviku rajamisega kaasneda võivad võimalikud olulised

mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb

välja pakkuda meetmed oluliste mõjude vähendamiseks ja vältimiseks arvestades muuhulgas

ka raudtee liiklusintensiivsusest tulenevaid mõjusid. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi

konkreetse projekti raames ning selles menetlusetapis on võimalik väga täpselt hinnata

kaasnevaid mõjusid ning välja pakkuda meetmed, mis tagavad rohevõrgustiku toimivuse.

Teemaplaneering põhineb printsiibil, et suuremaid loodusmassiive on alati kergem killustada

kui neid hiljem kokku kasvatada. Kuni raudtee rajamiseni saab kogu reserveeritud maa-ala

toimida rohevõrgustiku alana. Raudtee rajamisel saab rohekoridor (kahele poole raudteed jääb

ca 100 m laiune haljasriba kaitsehaljastusena) toimida piki raudteed, mis on Viimsi vallale

kõige olulisem suund, kõigile loomadele ja taimedele. Raudteega risti ca 200 m laiune koridor

võimaldab taimede seemnete levikut ning lindude liikumist.

Eeltoodule tuginedes nähtubki, et raudteetrass ja rohekoridor saavad paikneda samal

territooriumil.

Viimsi Vallavalitsus on valinud Teemaplaneeringu koostajaks suurte kogemustega AS-i

Pöyry Entec. Selle koostamisel on osalenud otseselt kõigis töö etappides arhitektuuri- ja

planeerimisosakonna juhataja Kaur Lass, maastikuarhitekt-planeerijad Tuuli Veersalu ja

Kerttu Kõll, kes on diplomeeritud maastikuarhitektid ja pikaajaliste töökogemustega, sh

looduse välivaatluste tegemise kogemusega. Kõigil kolmel planeeringu koostamist nõustanud

konsultandil on olemas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise õigus ja nad vastavad ka

riiklikult tunnustatud keskkonnaeksperdi kriteeriumile.

KSH koostajaks oli OÜ Keskkonnakorraldus keskkonnaeksperdid Sixten Kerge ja Teet Kirss

ning bioloog Roland Müür (osales töös enne Keskkonnaameti loomist). Teemaplaneeringu

koostaja ja KSH koostaja vahel on toimunud läbi planeerimismenetluse jooksvalt koostöö.

Kohaliku tasandi kaitsealade moodustamisel on arvestatud bioloogiakanditaat Jaanus Paali ja

akadeemik Jüri Martini loodusväärtuste ekspertiisi tulemustega (KSH aruande lisad 3-9).

Loomastiku-uuringu osas on koostööd tehtud Riigimetsa Majandamise Keskusega, kellelt on

saadud väljavõtted riigimetsa koosseisu kohta – sealt tulevad välja elupaigad. Metsatüübi järgi

võib ja saab eeldada, millised elupaigad seal on ja millised loomad seal elavad. Samuti on

oma eksperthinnangu teemaplaneeringu osas andnud zooloog Msc Üllar Rammul.

Kaudselt on kaasatud olnud maakondliku rohelise võrgustiku metoodika koostajad PhD Kalev

Sepp ja Msc Jüri Jagomägi ning PhD Mart Külvik, kes on tunnustatud ökoloogilise võrgustiku

uurija. Töö tugines nende poolt välja töötatud teaduslikule metoodikale. Mööndes, et

infrastruktuurid mõjutavad rohevõrgustiku toimivust, ei ole nad seda siiski täielikult

välistavaks asjaoluks. Vastasel korral, arvestades infrastruktuuri tihedust Eestis, ei oleks

võimalik üleüldse rohevõrgustikku konstrueerida.

Rohevõrgustiku konstrueerimisel tuleb leida parim võimalik variant ning vajadusel kasutada

konflikte leevendavaid meetmeid. Antud seisukohta toetab ka PhD Kalev Sepp ja Msc Jüri

Jagomägi poolt välja töötatud rohelise võrgustiku planeerimise metoodika „Roheline

võrgustik, millele tugineb ka Teemaplaneeringu metoodika. „Roheline võrgustik“ lisa 3

„Zooloogilised lähtekohad rohelise võrgustiku kujundamisel ja struktuurielementide

määramisel“; ap 2.1 „Infrastruktuuri logistika ja häirefaktori aste“ kirjutab Lauri Klein

järgmist: „Üldreeglina on ka raudtee tunduvalt väiksema negatiivse mõjuga kui maantee (siin

esineb aga just otsene sõltuvus liiklusintensiivsusest ja kompensatsioonikonstruktsioonide

olemasolust)“.

Kaebaja, viidates Äigrumäe ÜP keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes toodule,

jätab mainimata, et nimetatud aruandes on rohelise võrgustiku valdkonna mõjude

leevendusmeetmena sätestatud tingimus, mille kohaselt enne uue raudteetrassi rajamist tuleb

läbi viia keskkonnamõju hindamine. Eelkirjutatust nähtub, et Äigrumäe ÜP KSH aruandes on

jõutud sarnasele järeldusele, mis on kajastatud Teemaplaneeringus ning sellega seotud

dokumentides.

Seega, kui raudtee reservmaa võetakse kasutusele, tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine,

mille käigus täpsustatakse raudtee ja selle kaeviku rajamisega kaasneda võivad võimalikud

olulised mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule. Keskkonnamõju hindamine viiakse

läbi konkreetse projekti raames ning selles menetlusetapis on võimalik väga täpselt hinnata

kaasnevaid mõjusid ning välja pakkuda meetmed, mis tagavad rohevõrgustiku toimivuse.

Kõnealune rohekoridor jaguneb Äigrumäe külas kolmeks.

Üks koridor suundub Maardu linna, teine Tallinn linna (kõige olulisem ühendustee, mis

jätkub Pirita jõeoru maastikukaitsealal) ning kolmas rohekoridori arengusuunana Laiaküla

külasse. Koridorid jätkuvad naaberomavalitsuste haldusterritooriumil vastavalt Maardu linna

üldplaneeringule ning teemaplaneeringule Tallinna rohealad. Seega kõnealune koridor on

sobilik ühendamaks omavahel teiste omavalitsuste olemasolevaid rohevõrgustiku elemente.

Laiakülasse suunduva rohekoridori arengusuuna realiseerumisel jätkub see Jõelähtme vallas

Rail Baltica raudteekoridori ümbritseval seadusest tuleneval kaitsevööndil.

Teemaplaneeringuga on loodud eeldused rohevõrgustiku toimimiseks ning sidususeks

naaberomavalitsustega. Rohevõrgustiku konstrueerimine on üks osa ruumi planeerimisest

teatud ajal kindlal territooriumil arvestades ja kasutades ruumis paiknevaid elemente, kuid see

ei ole argument üleüldse mitte planeerimiseks/sidusa võrgustiku mitte loomiseks. Kui

puuduvad

ideaalsed

tingimused

rohevõrgustiku

sidumiseks

naaberomavalitsuste

rohevõrgustikega, siis tuleb kasutada leevendusmeetmeid, mitte aga üldse loobuda

planeerimisest ja sidusa võrgustiku loomisest. Antud juhul on leevendusmeetmeid ka

kasutatud.

Teemaplaneeringus on arvestatud Viimsi vallas kavandatavate võimalike uute peamiste tehno-

ja transpordi koridoridega, sh Rail Baltica kavandatud Tallinn-Helsingi raudteetunneliga

niivõrd, kui seda võimaldasid hetkel veel menetletav Äigrumäe ÜP ja üldplaneeringu

teemaplaneering „Viimsi valla teedevõrgustik; sõidu- ja kergliiklusteed“. Samuti on

Teemaplaneeringu KSH peatükis 16.2.24 „Kavandatava Tallinn-Helsinki raudteetrassi ja

rohekoridori konflikt“ raudteetrassiga seonduvat käsitletud.

Nii planeerimis- kui ka KSH menetluses on kasutatud erialaeksperte planeerimislahenduse

väljatöötamisel. Teemaplaneeringu koostaja ja KSH koostaja vahel on toimunud läbi

planeerimismenetluse jooksvalt efektiivne koostöö ning sellest tulemusel on valminud KSH

menetluses parimaks osutunud alternatiivlahendusele tuginedes mitmekülgne ja pädevate

argumentide alusel kaalutletud strateegiline planeerimisdokument.

Seega on kokkuvõtteks alusetu kaebaja väide, et rohekoridori trasside valikul pole arvestatud

alale teise planeeringuga kavandatava raudteega, mistõttu kaalutlusotsuse tühistamiseks alus

puudub.

11. Teemaplaneering ei ole ega saagi olla kehtestatud tähtajaliselt.

Kaebaja arusaam teemaplaneeringu kehtestamise tähtajalisuse küsimuses võib tulla lausest

„Sellel alal on võrgustiku konstrueerimisel arvestatud, et raudtee rajamine võib olla reaalne

pigem lähima 10-15 aastase perioodi möödumisel (see aeg on ühtlasi üldplaneeringu

kavandatud toimimise periood). Tegelikult pole välja toodud kusagil, et Teemaplaneering on

kehtestatud tähtajaliselt ning 10-15 aasta möödumisel muutuks seetõttu kehtetuks. See

polekski võimalik. Mööndes, ehk on eeltoodud sõnastus ebaõnnestunud, nähtub kogu

Teemaplaneeringu materjalidest ja selle eesmärkidest, et Teemaplaneeringut ei kehtestatud

tähtajaliselt.

Teemaplaneering ei anna garantiid rohevõrgustiku toimimiseks, vaid on selle toimimise

eelduseks. Selleks on Teemaplaneeringus toodud praktilist rakendamist vajavad meetmed

ning Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Harjumaa kontori 05.08.2009 kirjaga nr

HJR 6-8/13325-5 kinnitatud seiremeetmed.

Rohevõrgustiku toimimist ei ole võimalik hinnata lühiajalise perioodi analüüsandmete põhjal,

selleks on vajalik pikema perioodi andmeanalüüs. Seega, periood 10-15 aastat, ei ole mitte

Teemaplaneeringu kavandatud toimimise aeg, vaid periood selgitamaks välja, kas

Teemaplaneeringus püstitatud eesmärgid on saavutatud. Alles andmeanalüüsi põhjal tuleb

hinnata, kas Teemaplaneeringu lahendus vajab korrigeerimist. Samal põhimõttel tuleb

hinnata, kas ja kuidas toimib Äigrumäe külas paiknev rohekoridor. Viimsi valla jaoks on

oluline rohelise võrgustiku toimimine Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Äigrumäe piirkonna

vahel. Nii enne kui ka peale Rail Baltica rajamist on ala kasutatav rohekoridorina juhul, kui

kasutatakse meetmeid oluliste keskkonnamõjude leevendamiseks ja vältimiseks.

12. Teemaplaneeringu väide õiglase kohustuste ja vastutuse jagamise kohta ei ole

vastupidiselt kaebaja seisukohale paljasõnaline.

Teemaplaneeringu koostamisel on kaalutud erinevaid planeeringu lahenduse võimalusi.

Teemaplaneering on koostatud spetsiaalselt rohevõrgustike moodustamiseks välja töötatud

metoodika alusel ning samuti on arvesse võetud keskkonnamõju strateegilise hindamise

tulemusi. Nimelt keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses võrreldi omavahel kolme

alternatiivset lahendust: 0-alternatiiv ehk kestab olemasolev olukord ja teemaplaneeringut

„Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“ ei kehtestata; 1.-alternatiiv ehk Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“

lahenduse, mille on koostanud AS-i Pöyry Entec planeerijad koostöös Viimsi

Vallavalitsusega; 2.-alternatiiv ehk lahendus, mille kohaselt Viimsi rohevõrgustik paikneks

ainult riigi, valla või üldkasutusel olevatel külamaadel.

Alternatiivide omavahelisel võrdlemisel osutus parimaks alternatiiviks alternatiiv nr 1, so

Teemaplaneeringu lahendus, mis ainukesena loob eeldused rohevõrgustiku toimimiseks.

Alternatiivid nr 0 ja 2 ei taga rohevõrgustiku toimimist, sest alad kaotavad sidususe.

Rohevõrgustik saab efektiivselt toimida vaid sidusa süsteemina.

Parimaks osutunud alternatiivi toetab ka zooloog Msc Üllar Rammul´i eksperthinnang, milles

kohaselt: „Viimsi poolsaar on liiga väike tagamaks suuremate koduspiirkondadega

maismaaloomade isoleeritud populatsioonide pikaajaliseks säilimiseks vajalikku isendite

arvu. Seetõttu on ülioluline Viimsi rohevõrgustikku naaberaladega ühendavate koridoride

olemasolu.“ ning Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mille peatükis 2.2.1

"Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", on rõhutatud, et: ”Rohelise

võrgustiku sidususe parandamine on eriti oluline Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja

koridore on kohati liialt hõredalt just Tallinna rohelise vööndi piires ja seal on

möödapääsmatu vajadus rohelist võrgustikku tugevdada.”.

Teemaplaneeringu planeerimismenetluses ei ole vahet tehtud eraomanikele, vallale või riigile

kuuluvate maade vahel. Teemaplaneeringus toodud alternatiividest on parimaks osutunud

alternatiivi (1. alternatiiv) puhul kokku kavandatud 28,53 km2 ulatuses rohealasid, sellest

eramaale jääb 11,33 km2 (39,7%) ning riigimaale sh reformimata riigimaale ja

munitsipaalmaadel jääb 17,2 km2 (60,3%). Seega enamus rohealasid pole kavandatud

eramaadele.Asjaolusid arvesse võttes on Teemaplaneeringu lahendus parim võimalikest

tagamaks sidusust naaberomavalitsuste rohevõrgustiku elementidega.

Teemaplaneeringu koostamisel ei ole maaomanikke ebavõrdselt koheldud, kuna iga

maaomanik saab maad edasi kasutada sihtotstarbeliselt kooskõlas üldplaneeringu kohase

juhtfunktsiooniga. Samuti ei seata täiendavaid piiranguid võrreldes kehtivate üld-, teema- ja

detailplaneeringutega. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on

võimalik seada maa-aladel, mille puudub selleks vastav juhtfunktsioon.

Vastavalt planeerimisseadusele on detailplaneering ainukeseks planeeringuliigiks, mis

tegeleb krundiga/kinnistuga. Teemaplaneering on koostatud üldplaneeringu täiendamiseks ja

sellega reserveeritakse rohelise võrgustiku alasid terve valla huvides nii, et rohelise

võrgustiku süsteem vastaks metoodilistele nõuetele. Teemaplaneeringus on lähtutud

looduskeskkonnast ja varem koostatud planeeringutest. Roheline võrgustik ei ole

matemaatiline süsteem, mis alluks kõikjal ühesugusele šabloonile ja rohekoridore ei ole

mingil juhul kõikjal võimalik taandada „võrdseteks“, kuna nende iseloom sõltub ümbritsevast

loodus- ja tehiskeskkonnast.

Kaebaja poolt viidatud planeerimismuudatused ei ole võrreldavad astmelaua nr 8 pindala

vähendamise korral tehtavate muudatustega. Viimsi valla peamine rohevõrgustiku

ühenduskoridor kulgeb üle astmelaua nr 8 Tallinna linna territooriumil paiknevale Pirita

jõeoru

maastikukaitsealale.

Teemaplaneeringu

koostamisel

on

kasutatud

erinevaid

rohevõrgustiku

elemente.

Igal

elemendil

on

oma

konkreetne

põhiülesanne

(vt

Teemaplaneeringu peatükki 1 „Teemaplaneeringu koostamise metoodika ja alused“).

Rohekoridoride lubatud minimaalne läbimõõt meetrites on teemaplaneeringu kaardil

väljendatud numbritega. Minimaalne läbimõõt 50 m on lubatud ainult kohtades, kus see on

kaardil numbriliselt väljendatud. Seega minimaalne läbimõõt 50 m ei näita kõikide kaardil

kujutatud rohekoridoride lubatud minimaalset läbimõõtu ja ei ole praegusel juhul üle kantav

astmelauda nr 8 läbivale koridorile. Astmelauda nr 8 läbiv punase viirutusega koridori alale ei

ole kaardil näidatud numbriliselt lubatud minimaalset laiust. Astmelauda läbiva koridori

kujutamine on antud kohas graafiline, et tuua esile võrgustiku kui süsteemi sidusust. Koridore,

mis läbivad kaardil teist liiki rohevõrgustiku elementi (nagu nt astmelaud või tuumala)

nimetatakse „peitunud koridorideks“. Peitunud koridoride kaardil kujutamine ei ole reaalsus,

kuna koridorina võib toimida astmelaud nr 8 terves ulatuses.

Teemaplaneeringus on reegel, et kohtades, kus rohevõrgustiku elemendid omavahel kattuvad,

kehtivad selle elemendi nõuded, mis on rangemad. Antud juhul tuleb lähtuda nõuetest, mis on

seatud astmelaua alale.

Seega ei ole võimalik võrrelda „peitunud koridore“ tavaliste koridoridega ning kõnealust ala

tuleb vaadelda astmelauana mitte rohekoridorina.

Kaebaja kinnistutele Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV on võimalik osaliselt ehitusõigust

seada juba täna vastavuses Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule ning menetluses oleva

Äigrumäe ÜP kehtestamisel on võimalik ehitusõigust seada ka osaliselt Reinu IV kinnistule.

13. 23.11.2009 kaebaja poolt esitatud kaebuse täienduse väide, et Teemaplaneering on

osaliselt kontrollimatu ja seadusega vastuolus, ei vasta samuti tegelikkusele ja kaebaja väited

seotult Männiku IV kinnistuga ei ole õiged.

Teemaplaneeringu kaardil tingmärk „Ala, mille piires määratakse ehitustingimused

kaitsekorralduskavaga“ kattub osaliselt miljööväärtusliku alaga nr 5 ning rohevõrgustiku

elementidest jäävad alale tuumala nr 4, seda ümbritsev tugiala ning Mäealuse

maastikukaitseala.

Mäealuse

piiranguvööndit

ja

Soosepa

piiranguvööndit

ühendav

rohekoridor. Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava (a-ks 2006-2015) p-i 3.2

„Avamaastike säilitamine“ ap-i 3.2.3 „Tingimused ehitiste püstitamiseks“ kohaselt

ehituskriteeriumiks on asjaolu, et võimalikud tulevased hooned ei vähendaks ala esteetilist

väärtust ning olemasolevaid loodusväärtusi (esteetilised vaated, rändlindude peatuspaik).

Tingimused

on

esitatud

kaitsekorralduskavas

üldprintsiibina

ning

arhitektuursed

ehitustingimused seatakse igale projektile eraldi, olenevalt taotletava ehitise eesmärgist.

Männiku IV sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa. Maakatastri andmetel on Männiku IV

kõlvikuline koosseis järgmine: üldpindala 5,65 ha, 5,47 ha on haritav maa ja 0,18 ha muu

maa, sh 0,06 ha veealune maa. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on kinnistu

juhtfunktsiooniks põllumajandusmaa. Juba nähtus, et (elamu) ehitusõigust põllumajandusmaa

juhtfunktsiooniga alas ette ei nähta tulenevalt teistest varasematest planeeringutest ning et

Männiku IV kinnistu ei ole Mäealuse maastikukaitseala koosseisus, siis sellel alal ei kehti

Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava. Männiku IV kinnistul puudub ehitusõigus

tulenevalt Viimsi valla üldplaneeringust ja teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste

ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ ning sellest tulenevalt ei sea

tingmärk „Ala, mille piires määratakse ehitustingimused kaitsekorralduskavaga“ mitte

mingisuguseid piiranguid Männiku IV kinnistule üldplaneeringu järgsel maakasutusel.

Isegi juhul, kui peetaks põhjendatuks muuta üldplaneeringut ning võimaldada kinnistul

ehitustegevust, tuleks arvesse võtta tingmärki „Ala, mille piires määratakse ehitustingimused

kaitsekorralduskavaga“ vaid selles osas, et maastikuliselt üheilmelisel alal oleks ka sarnase

arhitektuurse ilmega hooned tagamaks miljööväärtusliku ala säilimist. Samas ei saa kaebajal

olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille puudub

vastav juhtfunktsioon.

14. 17.06.10.a. kaebaja täiendusele vastuseks märgib vald 05.08.2010.a vastuses, et Mäealuse

maastikukaitse eeskiri ja kaitsekorralduskava ei ole laiendatud kaitseala välisele alale ning

see ei sea ka piirangud kaebuse esitajale. Õige ei ole ka kaebaja seisukoht, et rohevõrgustiku

planeerimismetoodika kohaselt ei saa rohevõrgustik paikneda infrastruktuuride mõjuvööndis,

kuna see väide on ebaõige ja ümber lükatud juba 15.02.10 kohtule esitatud seletuses ( lk 8-9)

kui ka 24.05.10 kohtuistungil antud suuliste seletustega. Vastuseks lühidalt oli siinkohal

esitatud selgitused, et raudteest tulenevad mõjud tuleb välja töötada eraldi keskkonnamõju

hindamise menetluses ja hetkel on ebaotstarbekas anda täpsemaid hinnanguid, kuivõrd

tulevikus kasutusele võetavad tehnoloogiad ei ole teada ja ei ole välistatud, et tehnoloogiad

raudtee rajamise, kasutamise ja rohevõrgustiku toimimist tagavate meetmete ja

rohevõrgustiku toimimist tagavate meetmete kasutamine soovitud eesmärgi tagab. Täpsemad

seletused on 15.02.10.a. lk 5-6. Vastustaja on esile toonud, et raudteeprojekti koostamisel

teostatakse keskkonnamõjude hindamine. Raudteetrass ja rohekoridor saavad paikneda samal

territooriumil.

15.02.10.a selgitas vastustaja veelkord, miks ei ole korrektne kaebaja väide Mäealuse

maastikukaitse eeskirja ja kaitsekorralduskava laiendamise kohta kaebaja kinnistule.

Vastustaja kinnitab, et seda sinna ei laiendata ja vastustaja ei ole kordagi väitnud, et Männiku

kinnistu IV asub maastikukaitsealal ning et sellel kehtiks maastikuala kaitsekorralduskava.

Kinnistu paikneb miljööväärtuslikul alal nr 5 ja seda kaebaja ei vaidlustanud.

Tingimused

on

esitatud

kaitsekorralduskavas

üldprintsibina

ning

arhitektuursed

ehitustingimused seatakse igale projektile eraldi, olenevalt taotletava ehitise eesmärgist.

Vastustaja leidis, et need tingimused vastavad miljööväärtusliku ala säilimiseks vajalikele

tingimustele, maastikuliselt üheilmelisel alal saaksid niimoodi asetsema sarnase arhitektuurse

ilmega hooned. Männiku IV ei saanud kaebajal olla õigustatud ootust /elamu/ ehitusõiguse

saavutamiseks.

Kuivõrd tekkis selline probleem, siis vastustaja oli nõus peale kohtuistungit kaaluma, kas

juhul, kui see kuidagi eksitab kaebajat ja isegi kui niisugune tingmärgiga viitamine pole õige,

oleks vajalik planeeringut korrigeerida tingmärgi eemaldamisega ning mitte tühistada

planeeringut tervikuna.

Vastustaja jäi peale kaebaja seletuste saamist seisukohale, et kaebaja on mõistnud olukorda

Mäealuse IV kinnistu sutes siiski valesti. HKMS § 7 lg 1 ja PlanS § 26 lg 1 sätestatud

üldregulatsioonist tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Isegi kui kaebajal oleks alus nn

populaarkaebuse esitamiseks (mis tegelikkuses ei vasta tõele), siis puuduksid ikkagi alused

kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vald

menetluskulude nõuet ei esita.

Vastustaja ei nõustunud kaebaja 20.12.10 esitatud seisukohaga ja leidis, et ta jääb 15.02.10,

24.05.10, kohtuistungi seletuste ja 05.08.10 vastuste juurde. Mäealuse maastikukaitseala

kaitseeeskirjad ja kaitsekorralduskava ei laiene kaitseala välisele alale ja elamuehituse

põhimõtted tulenevad Viimsi valla mandriosa ÜP-st ning vastustaja ei ole väitnud, et Männiku

IV kinnistu asub maastikukaitseala koosseisus ning et seal kehtib kaitseala eeskiri või kava.

Männiku IV asub miljööväärtuslikul alal nr 5 ja arvestada tuleb teemaplaneeringu juba

viidatud lk 59-60; vastustaja kordab juba esitatut. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et

Männiku IV kinnistule ei saa praegu ehitada ja kinnistule ei laiene kaitsealale kehtestatud

piirangud, ehituskeeld tuleneb üldplaneeringust ja käesolev teemaplaneering määratleb

miljööväärtuslikud alad ja loodusväärtused; õige ei ole, et kaitse-eeskiri laieneb kaitseala

välisele alale. Kuna teemaplaneering seab eesmärgiks teha kindlaks miljööväärtuslikud alad ja

kaebaja kinnistu ei jäänud maastikukaitsealasse, siis ei saa samastada kaitsekorralduskava

laienemist maastikukaitseala kinnistutele ja Männiku IV suhtes kehtestatut. Kuigi kaebaja

kinnistu ei jäänud maastikukaitseala koosseisu, on loodusväärtuslikult klindiastangu kaitse

vajalik. Tegemist on eriliselt kauni kohaga, seal on veel säilinud avatud maastikku. Kaitsealal

on piir, selle sees kehtib kaitsekord, mille piirangud kaebaja kinnistule ei kehti. Vastustaja

jääb seisukohale, et kaebaja kinnistu paiknemist miljööväärtuslikul alal kaebaja ei vaidlusta,

seega tuleb arvestada ala miljööväärtuslikkusega. Kaebajal ei ole õigustatud ootust, et ta saab

ehitada maa-alal, millel puudub vastav juhtotstarve ja kuhu ei kehti maastikukaitseala

kaitsekorralduskava; tingmärgiga ei seata ehitustingimusi, mille seadmise vajadus tuleneb

rohevõrgustiku teemaplaneeringust, seletuskiri lk 50-60 ja kogu klindiastangu piirkonna

väärtuslikkust kaitstakse ühtsetel põhimõtetel nii moodustatud maastikukaitsealal kui ka

ülejäänud osas, kuna kogu ala ei määratud maastikukaitsealaks. Selle tõttu klindiastanguala

väärtuste kaitse üldisi põhimõtteid ei korratud ja tehti viide, kus tagamise printsiibid on lahti

mõtestatud. Kaebaja kinnistule ei välista käesolev teemaplaneering ehitusõiguse saamist

tulevikus, kuid kui hakatakse ehitama, siis looduskaitseline huvi on, et see toimuks sellel alal

ühtsetel alustel, so säilitades ala esteetilise väärtuse ja olemasolevad loodusväärtused-

esteetilised väärtused, rändlindude peatumispaik jms, selle tagab ka arhitektiiriliste tingimuste

ühtsus. Kui isegi oleks teoreetiline võimalus läbi sellise tingmärgi viitamine tühistada ja

lugeda, et viitamine ei ole korrektne, siis puuduks alus rohevõrgustiku teemaplaneeringu

(osaliseks) tühistamiseks. Vastustaja vastuses puuduvad vastuolud, kuna Männiku IV puudub

ehitusõigus, samas rohevõrgustiku teemaplaneering ei välista kaebaja võimalusi kinnistute

sihtotstarvete muutmiseks elamu- või ärimaaks, sest PlanS § 9 lg 7 tulenevat õigust ei saa ära

võtta teemaplaneeringuga, kuid PlanS § 9 lg 7 kohaselt on ÜP muutmine võimalik DP-ga

vaid põhjendatud vajadusel, sellest tulenevalt märkis vastustaja, et kaebajal ei ole õigustatud

ootust ehitamiseks. PlanS § 2 lg 1 kohaselt koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis

täiendavad üksteist ja moodustavad terviku. Antud viisil viitamine ei ole seadusevastane vaid

lähtub tegelikust olukorrast ja otstarbekusest.

05.08.10 a vastuses ei ole vastustaja menetluskulude nõude suurusele ja tõendatusele vastu

vaielnud summas 24 200.EEK (18 000+200+6000) , millele lisandub käibemaks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

15. Kohus uurinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on

õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 7 lg 1, § 26 lg 1 p 1).

Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

Viimsi Vallavolikogu 13. oktoobri 2009.a. määrusega nr 22 „Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine: Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“

(edaspidi Teemaplaneering) ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja Teemaplaneeringu

menetlemisel järgiti menetlusnõudeid. Rahuldamisele ei kuulu ka nn populaarkaebus, kuna

kohtu arvates ei ole kaebuse esitaja suutnud nimetada kokkuvõtteks asjaolusid, mis viitaks

avalike huvide rikkumisele ning kaebaja on tegelikult kattuvalt nimetanud avalike huvide

rikkumisena neidsamu asjaolusid, mis subjektiivsete õiguste rikkumise all.

16. Volikogu otsus on kohtus vaidlustatav.

Vaidlust ei ole küsimuses, et planeerimisotsus on kohtus vaidlustatav ning et

planeerimismenetluses osalenu taotlus seadusest tulenevalt tuleb pädeval haldusorganil

sisuliselt läbi vaadata ning kaebuse esitajal on ka õigus nõuda, et tema taotlus lahendatakse

õiguspäraselt. Kui planeerimismenetluses rikutakse isiku menetlusõigusi või on haldusakt on

antud olulise kaalutlusveaga ning on kontrollimatu, siis võidakse rikkuda isiku subjektiivseid

õigusi. Kaebaja on ettevõtja ja Põhiseaduse § 31 1. lause esimene osa "Eesti kodanikul on

õigus tegelda ettevõtlusega..." sätestab ettevõtlusvabaduse, mille kaitsealasse kuulub tulu

saamise eesmärgil toimuv tegevus. Ettevõtlusvabadus laieneb Põhiseaduse § 9 lg 2 alusel ka

juriidilistele isikutele. Seega kaitseb ettevõtlusvabadus äriühinguid. Ettevõtlusvabaduse, kui

vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt

ebasoodsalt“.

Kaebaja saab tugineda õiguspärase ootuse osas õiglasele menetlusele.

Toetumist lubamatutele kaalutlustele selgitab Riigikohus nt 14.10.2003 lahendis nr 3-3-1-54-

03 järgmiselt: Kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll

kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on

diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või

jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta.“

16.01.2008 lahendis nr 3-3-1-81-07 märgib Riigikohus muuhulgas, et: „Diskretsioonivolituse

mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada

sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks.“

Menetlusosalistel on vaidlus planeerimismenetluses kaebaja kaasamise ja temaga koostöö

tegemise üle, kuna kaebaja peab koostööd ebapiisavaks ning leiab, et haldusorgani poolt

kaalutlusotsuse tegemisel kaebaja huvidega ei arvestatud piisaval määral, kuigi ta tegi

ettepanekuid parema planeeringulahenduse saamiseks ja kaebaja peabki haldusakti kaalutlusi

ebapiisavateks ja osaliselt meelevaldseteks .

Kohtule nähtub, et kaebuse esitaja on raudtee rajamise küsimuse tõttu asunud kahtlema ka

tehtud otsuse ratsionaalsuses, kuna ta leiab, et rohevõrgustik ei hakka toimima plaanitud viisil

ja planeering ei taga soovitud rohevõrgustiku sidusust ning vastustaja on jätnud kaalumata

olulised asjaolud; haldusakti motivatsioon on ebapiisav.

17. Kaebus on esitatud kahel õiguslikul alusel ja kaebaja kinnitas täiendaval nõuete

kontrollimisel, et lisaks subjektiivsete õiguste kaitse kaebusele on ta siiski esitanud kaebuse

ka avalikes huvides nn populaarkaebusena. Kohus nõustub menetlusosalistega, et isikutel on

õigus halduskohtusse esitada kaebus nii subjektiivsete õiguste kaitse kaebusena ja ka nn

populaarkaebusena. Kuivõrd kohtule ei olnud äratuntav, missugused on nn populaarkaebuse

motiivid, need olid esitatud põimitult subjektiivsete õiguste rikkumise äranäitamisega, siis

kohus palus seda täpsustada kaebuse esitajal kohtuistungil. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et

tegemist on subjektiivsete õiguste kaebusega, hiljem aga kinnitas kaebaja esindaja, et ta ei ole

loobunud nn populaarkaebusest, kuid ta enam ei eristanud esitatud motiive.

Kaebuse esitaja taotleb Viimsi Vallavolikogu määrusega nr 22 kehtestatud teemaplaneeringu

tühistamist täies ulatuses nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka nn

populaarkaebusena ja alternatiivselt volikogu otsuse tühistamist kaebajale kuuluvate

kinnistute osas, eraldi on motiveeritud Männiku IV kinnistu osas tekkinud probleeme.

18. Esmalt märgib kohus, et isegi kui käsitleda kaebaja nimetatud avaliku huvi rikkumise

küsimust nn populaarkaebusena, ei ole kohus tuvastanud, et avalikkusele esitati valeandmeid

või ei arvesta avaliku huviga. Kohus ei nõustu seisukohaga, et vald on jätnud avaliku huvi

tähelepanuta ja rohevõrgustik ei saa toimida kaebaja poolt nimetatud põhjustel ning et esitati

nii kaebajale kui avalikkusele ebatõeseid andmeid ning asjas puuduvad otsuse tegemiseks

vajalikud uuringud. Kaebaja väiteid sidususe puudumise ja rohekoridori eesmärgipäratuse

kohta ei ole kohtule nähtuvalt õiged. Kuigi valla esitatud selgitused ja planeeringu huvides

tehtud uuringud ja selle põhjendused kaebajat ei veena, ei tähenda, et vastustaja seisukohad

rohevõrgustiku sidususe ja eesmärgipärasuse kohta on valed.

Kuivõrd kaebaja nimetab avaliku huvi rikkumise motiivides ära osaliselt ka neidsamu

asjaolusid, mis puudutavad tema subjektiivsete õiguste rikkumise juures asuvaid motiive, siis

kontrollib kohus esmalt, kas vaidlusaluses teemaplaneeringus üldse esineb neid puudujääke

ja vigu, mida kaebaja nimetab.

Kaebaja märgib, et teemaplaneeringuga seatud rohekoridor ei saa üldse toimida, see ei ole

sidus. Mingil põhjusel viitab kaebaja seletuskirja varasemale redaktsioonile, mille suhtes

väidab ka ise, et praegune redaktsioon seda enam ei sisalda ja kaebaja järeldab, et teistsugune

redaktsioon ei muuda seda olukorda. Kaebaja leiab, et teadlikult tekitati olukord, mil

lahendused ei hakka toimima ja esitatakse ebaõiget informatsiooni. Kaebaja märgib, et

rohekoridor ja raudteetrassi määramine kattuvale alale ilma mistahes uuringuteta selle

võimalikkusest on õigusvastane.

19. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et teemaplaneering on koostatud mistahes uuringuteta.

Vastustaja on esile toonud, missugused tööd olid aluseks võetud eraldi teemade lõikes, samuti,

kuidas on olemas spetsiaalne metoodika, mille järgimisel saadakse tulemus, mis annab

võimaluse planeeringut koostada. Ka KSH koostamisel töötas grupp parima erialase

ettevalmistamisega isikuid. Teemaplaneeringu sissejuhatus nimetab ära, et koostamise

korraldasid mitte ainult Viimsi Vallavalitsuse ja Volikogu töötajad, vaid AS Pöyry Entec, OÜ

ERKAS Pärnu Instituut, kes moodustasid töögrupi. Vastustajal ei ole keelatud koostöö

töögrupiga ning selline koostöö äratab usaldust ning kahtlemata sedavõrd ulatusliku

planeeringu puhul tagab selle edukuse. Valla ametnikud on valitud haridustasemelt pädevatena

tegema planeeringualast tööd, seega tegi vald teadliku valiku ja see on tema valikuõigus, kohus

ega keegi muu isik neid isikuid ei saa määrata, kes valda vastavas töölõigus esindavad.

Teemaplaneeringu alusmaterjalidesse esitati konkreetsete isikute tööd, mis on ka

teemaplaneeringu alusmaterjalidena kättesaadavad ja läbi arutatud avalikel aruteludel.

Kaebaja esitas vaidlusaluse Määruse nr 22, milles nimetatakse üksikasjaliselt ära

teemaplaneeringu ja sellega seotud dokumentatsiooni ja kuidas need arutati läbi ning on

käesoleva ajani ning ka edaspidiselt kättesaadavad (kaebuse lisa nr 1 tlk 14 I kd). Kohus

saab tuginedes kirjalikele allikatele järeldada, et keskkonna-alaseid teadmisi ja

planeeringualaseid teadmisi omavad isikud olid kaasatud, nad on teemaplaneeringus

avalikustatud. Viimsi Vallavalitsus on valinud kaalutlusõiguse alusel teemaplaneeringu

koostajaks kogemustega AS-i Pöyry Entec ning kaebusest ei nähtu, et selle firma kogemustes

või kvalifikatsioonis tuleks kahelda. Teemaplaneering märgib ära, et täpsemad seireuuringud

järgnevad juba lähtudes teemaplaneeringust, mis on edaspidiseks töö aluseks, sj ka loomade

täpse liikumise ja arvu osas, kuivõrd soovitakse jälgida, kas planeeringust järgnes mõjusid ja

missugused need mõjud on. Samas märgitakse, et mitmed muud teemad täpsustuvad

edaspidiselt läbi jätkuprojektide. Planeering on ajas muutuv dokument, eesmärk on

orienteeritud keskkonnaseisundi säilitamisele ja edendamisele, seega ei ole planeeringu

kehtestamisega roheteema ammendatud. Vastustaja esitas andmed spetsialistide kohta, kes

osalesid teemaplaneeringu koostamisel. Teemaplaneeringu koostamine toimus koostöös

arhitektuuri- ja planeerimisosakonna töötajatega (K. Lass, T. Veersalu, K. Kõll), st

maastikuarhitekti

haridusega

isikutega.

KSH

aruande

koostamisel

osalesid

keskkonnaeksperdid (S. Kerge, T. Kirss), bioloog (R. Müür). Uurimustöid koostasid kõrge

erialase ja teaduskraadiga isikud (J. Paal, J. Martin, Ü. Rammul, K. Sepp, J. Jagomägi, M.

Külvik). Materjale loomade elupaikade kohta eraldas Riigimetsa Majandamise Keskus.

Kogutud on andmeid väliuuringutena ja detailne uuring esitatakse jätkuprojektides,

teemaplaneering on aluseks, et hakatakse koguma veelgi enam andmeid. Kohus nõustub

vastustajaga, et teemaplaneering koostati heal metoodilisel alusel, materjalidest nähtub, et

kasutati piirkonna ja looduskeskkonda puudutavat avalikku teavet, sh Eesti Looduse

Infosüsteem- Keskkonnaregistri andmebaasi, loomastiku uuringuid, nt Lauri Klein, Eesti

imetajate elupaigad. Need on juba olemasolevad andmed, mis ei vajanud täiendavat

väliuuringut, vaid ongi kokkuvõtvalt leidnud rakenduse planeeringus. Harjumaal läbi viidud

uuringuid (Harku vald), samuti EL läbi viidud rohevõrgustiku ja liike puudutavaid uuringuid

ja juhendmaterjale (COST Action), on äsjased uuringud, mis võeti arvesse, neid ei pidanud

uuesti läbi viima; Eesti planeerimispraktika ei eeldagi üldplaneeringu tasandil planeeringu

koostamine detailseid uuringuid, kui tegu pole inimesi ja keskkonda oluliselt negatiivseid

mõjutavate objektidega.

Kuigi kaebaja on omapoolselt nimetanud ära, et tema poolt esitatud spetsialistide arvamused on

teistsugused, märgib kohus etteruttavalt, et ilmselt on kaebaja seisukohti mõjutanud tema

tellitud töö seisukohad, kuid kohtule nähtub, et kui kaebajal oli kasutada spetsialistide täiendav

abi, siis oleks ta seda enam saanud kontrollida, kuidas vald on lahti mõtestanud rohekoridori ja

sidususe teema ja et teostatud tööd tuginevad uuringu andmetel ja mitte vastupidi.

Asjaolu, et erinevad spetsialistid jäävad erinevatele arvamustele ei tähenda veel ilmtingimata,

et puuduvad vajalikud uuringud. Kohtule nähtub, et rohekoridori mõistet käsitleb kaebaja

ekslikult ning ilmselt tuginedes tema tellitud spetsialistide tööle, millest omakorda kaebaja on

esitanud põhiväite õiguste rikkumisel- et rohekoridor ja raudtee ei saa paikneda samal maa-alal

ja et roheteema arengud ei taga sidusust. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et siiski ei

selgu sellest tööst, millise metoodika või arutluskäigu või uuringute andmetel tuginedes on

tuvastatud, et planeering ei toimiks. Esitatud töö konkreetsele alusmaterjali uuringu

seisukohale ei viita. Kohus ei saa otsust tühistada pelgalt seetõttu, et kaebaja arvates mõni teine

lahendus on otstarbekam valitust.

Vastustaja on vastamisel õigesti välja toonud, et rohevõrgustik ei puuduta vaid suur-ulukite

liikumist ja paiknemist ning sellest tulenevalt on kaebaja ja vastustaja erinevatel seisukohtadel.

Märgitud küsimus aitab selgitada ja põhjendab kaebajat huvitava põhiküsimuse- so raudtee ja

rohekoridori paralleelne toimimise võimalus.

Vastavalt käsitleti teemaplaneeringus rohevõrgustiku toimimist, sj rohekoridori selle laiemas

tähenduses nii, et jälgitakse loodust selle bioloogilises mitmekesisuses selle säilitamise

eesmärgil. Looduskooslused koosnevad ka väikestest populatsioonidest, vastavalt seletab selle

üksikasjaliselt lahti teemaplaneeringu lisa nr 8 „Loomastik“. KSH programm on heaks kiidetud

Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt. Vald on kaalunud alternatiivseid lahendusi ja uuriti

mitmeid võimalusi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses võrreldi omavahel 3

alternatiivi, millest alternatiiv „0“ puhul vaadati olukorda, mil midagi ei muudeta. Kohus on

täpsemalt vastustaja selgitused ära toonud käesoleva otsuse p-is 12. Vald arvestas

spetsialistide seisukohaga ja nõustus, et alternatiivide nr 1. ja 2. vahe ei ole oluliselt suur, kuid

tulemusel jõuti järeldusele, et teised alternatiivid ei loo efektiivset ja sidusat süsteemi, st

alternatiiv „0“ ja „2“ seda ei taga. Kaebaja sooviks oleks, et roheteema tagataks riigimaade

kaudu. Seega ilmselt võiks kaebaja soov ühtida alternatiiviga nr „2“, so mil rohevõrgustik

paikneks ainult riigi, valla või üldkasutatavatel maadel. Vastustaja ongi välja toonud, et „0“

alternatiiv ja nr 2 alternatiiv ei tagaks rohevõrgustiku efektiivset toimimist ning sidusust.

Põhjuseks, miks valiti alternatiiv nr 1 on asjaolu, mille toob välja Ü. Rammul eksperthinnang

(KSH aruande lisa nr 10) ja Harju maakonna teemaplaneeringu ptk 2.2.1. Viimsi poolsaar on

liialt väike, et tagaks iseseisvalt ja isoleeritult suuremate maismaaloomade populatsiooni,

mistõttu ongi eriti oluline rohekoridoride kaudu tagada sidusus; selle sidususe parandamine on

oluline just nimelt Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja koridore tuleb Tallinna rohelises

vööndis tugevdada. Alternatiiv nr 1. näeb ette hõlmata nii riigi, eraomanike, kui ka vallale

kuuluvad maad. Kavandati 28.53 km2 ulatuses rohealasid, eramaale 11.33 km2 (39,7%),

riigimaale ja munitsipaalmaale 17.2 km2 (60.3%), sellest nähtub, et eramaade protsent on

vähemuses. Seega ei vasta ühtlasi tõele kaebaja väide, et eraomanikke koheldi ebavõrdselt

juba põhjusest, et kaasatud olid kõik omanikud ja ka nt riigimaa osas esitas omanik oma

vastuväited. Ühtlasi ei ole korrektne kaebaja väide, et planeeringus ei jaotatud õiglaselt

kohustusi ning ei kaalutud alternatiivi, mil rohevõrgustik kulgeb riigi ja munitsipaalmaal ning

eraomanike kinnistuid kaasatakse vaid hädavajadusel. Kohtule ei ole arusaadav, millest

kaebaja järeldab, et reformimata riigimaad rohevõrgustiku alternatiivide koostamisele ei

kaasatud, kui nähtub, et planeering haaras kõiki kinnistuid. Ka ei nähtu, miks kaebaja väidab,

et eraomanikke koheldi ebavõrdselt, kaebaja väitis, et temale on planeeringuga pandud

suuremad kohustused ja vastutus rohevõrgustiku toimimisel, kuid vastulauses on ära toodud

andmed, mis niisugused väited kummutavad.

Kuna kaebaja nimetas ära, et rohevõrgustiku sidususe nõue ei ole tagatud, siis märgib kohus,

et lahendatud on ka sidususe küsimusega seotult ühenduskoridoride küsimused ja seda

järgmiselt. Teemaplaneering näeb ette tagada sidusus Maardu linna rohealadega Muuga ja

Aigrumäe külas ning Tallinna linnaga Aigrumäe ja Viimsi aleviku kaudu; Maardu linna ja

Jõelähtme valla rohevõrgustikuga. Vastavalt on andnud oma kooskõlastused planeeringule nt

Maardu Linnavalitsus, kes tegi ka konkreetse ettepaneku rohevõrgustiku koridoriala

arvestamisel, et siduda see Maardu rohealaga. Jõelähtme vallaga arvestati eeldusel, et Rail

Baltica valmimisel jätkub Jõelähtme vallas raudteekoridor koos seda ümbritseva haljasalaga,

mis on kasutatav rohekoridorina, vastavalt saadi ka kooskõlastus. Viimsi vallal ei ole põhjust

mitte arvestada naabervaldade soovide ja kooskõlastustega ning veel vähem eeldada, et

naabervallad ei oma rohekoridore, mille sidusust sooviti tagada ka vastustaja tegevuse kaudu.

Jõelähtme vallaga on Viimsi vallal puutumus üksnes väikese maa- ala kaudu, sinna jääb

tulevane Rail Baltica trassiala ja kuivõrd sellega tuleb arvestada kõigil valdadel, siis seda ka

tehti. Planeeringumaterjalis on olemas teemaplaneeringu koostamise aluseks spetsiaalselt

rohevõrgustiku konstrueerimiseks välja töötatud metoodika, seda ei ole välja mõelnud

vastustaja. Maakondliku rohelise võrgustiku metoodika koostajateks on teadlased K.Sepp ja

J.Jagomägi, M Külvik. Rohelise võrgustiku planeerimise metoodika Roheline võrgustik

(K.Sepp ja J.Jagomägi) asetab paika need põhimõtted, kuidas nn rohealad peaksid välja

nägema ja paikema, et tagada toimiv struktuur. Metoodikat arvestades vald selles muudatusi ei

teinud ja arvestas spetsialistide koostatud metoodikaga, seega tagati erinevate isikut võrdne

kohtlemine. Kuigi kaebaja nimetab, et pole aru saada, miks mõni ala/kinnistu jäeti roheteemast

välja, nähtub siiski, et Teemaplaneeringuga hõlmati kogu Viimsi ps, kuid arvestati, et juba

kehtestatud DP-d, mida muuta ei saanud, kuna need olid juba enne Teemaplaneeringut olemas,

sunnivad korrigeerima kavandatut.

Teemaplaneeringu materjal selgitab, mis on nt astmelauad, kuidas nad tulenevalt metoodikast

asuvad üksteise suhtes, nad peavad asetsema teatud kaugustel ning olema teatud suurustes, et

need vastavalt kavandatule ka toimiksid; rohekoridorid peavad metoodikast tulenevalt olema

teatud pikkuse ja laiusega põhjusest, et nad tagaksid süsteemi toimimise. Koridoride ja

astmelaudade suhtes annab metoodika parameetrid, mille piires on planeerijal võimalik teha

valikuid, st valida suurused, mis tagavad objektiivselt vajaliku ja võimaldavad süsteemil

toimida. Näitajad on esitatud skaalana, millelt nähtub mh toimimiseks minimaalselt vajalik

ning et alla selle näitaja ei oleks süsteem planeeritud viisil toimiv.

Seega juhtudel, kui planeeringus oli ära märgitud looduses olemasolev roheala ja enne avalikku

väljapanekut kaardistatud parim toimimise süsteem, sai teha muudatusi isikute põhjendatud

ettepanekutel vaid nii, et kui nt astmelaua suurust sai muuta skaalal asuvate näitajate raames

vähima vajaliku arvnäitajani, st näitajani, mis tagab kogu süsteemi toimimise, siis nende

suuruste raames oli kaalumine võimalik. Alla lubatud piirnäitajate vastustaja ei ole

planeeringumuutusi vastu võtnud ja kaebajal ei ole esitada teistsuguseid andmeid. Selliselt saab

ka rohekoridoride osas teha muudatusi, vajadusel muutes nad kitsmaks, kuid mitte alla

metoodikas äratoodud lubatud näitajate. Metoodika arvestab, et loomade liikumiseks on nt

koridorid vajalikud teatud pikkusega, astmelauad teatud suurustega, nende vaheldumine on

seatud kindlate kauguste ja sagedustega, et tagada süsteemne toimimine. Selleks oligi

metoodika vajalik, et teha kindlaks hädavajalik rohealade toimimiseks ja saada alusandmed,

kui kaugele ulatub valla kaalumisvõimaluste piir. Vald viitab planeeringutele, mis olid

vajalikud arvestada.

Kohus märgib veel, et juba Harju Maakonna teemaplaneering määratles ära nn rohealad, samas

kontrolliti, missugused on Tallinna või Viimsi vallaga piirnevate teiste valdade asjakohased

teemaplaneeringud või koostamisel olevad planeeringud, et tagada kokkuvõttes rohealade

ökoloogiline sidusus ja süsteemne toimimine. Harju MK teemaplaneering seab eesmärgi, et

selline sidusus tekiks ja seal kus ta on olemas, see säiliks. Jõelähtme vallaga on ainus võimalus

Viimsi valla ja Jõelähtme valla rohealade sidumiseks äärmiselt piiratud lõigul, seega sai teha

valiku olemasolevate võimaluste kaudu ja mitte jätta seda kasutamata. Uuringumaterjal, KSH

ja teemaplaneering selle tõttu ongi korduvalt põhistanud, millistel tingimustel jääb Viimsi

valla loomastik ökoloogilisse lõksu. Kuna selline oht on, siis püütaksegi leida väljundeid, et

säilitatakse need vähimad võimalused, mis veel eksisteerivad. Seega teatud juhtudel ei olnud

enam looduses jäänud neid võimalusi, kus saaks teha teistsuguse otsustuse.

Seega nähtub, et rohevõrgustiku teema ja sidusus hõlmab palju enamaid küsimusi, kui

infrastruktuuri paiknemine ja samas nähtub, et teed ja raudteed ei saa jääda ehitamata, kuna

neid on vaja, samas on sidususe tagamine vajalik ja võimalik, kui see toimub reeglipäraselt,

mis arvestab olemasolevaid võimalusi ja ei saa ka väita, et midagi antud olukorras enam

looduskeskkonna huvides säilitada ja edendada ei annagi.

Kuigi kaebaja ei ole ise märkinud, mis asjaoludel telliti OÜ Adapte Ekspert töö „Hinnang

Viimsi vallas asuvate kinnistute (Liiva III, Kordoni II, Oiusöödi IV, Kadaka IV ja Reinu IV)

keskkonnaseisundile ning kinnistuid läbiva planeeritava roheala toimimisele“ (kaebaja

kaebuse lisa tlk 10 II kd), nähtub selle sissejuhatusest, et töö teostati aprillis 2008 kaebaja

tellimusel, kuid töö ei nimeta täpsemalt ära, mis uuringuid seal silmas peetakse, kuigi tehakse

kokkuvõte, et see tugineb andmebaaside andmetele, välivaatluse andmetele jne ja töö

lõpuosas on loend kasutatud materjalidest. Konkreetsemaid viiteid kasutatud või lisatud

materjali vastavatele järeldustele või tööde osadele ei ole nimetatud. Töös tõepoolest

järeldatakse, et rohevõrgustiku üheks eesmärgiks on ka Viimsi ps elutsevatele loomadele

ühenduse tagamine sisemaaga ning et tuleb märkida, et raudtee ja maantee rajamise korral on

vähetõenäoline selle ühendustee korrektne toimimine. Seega kahtleb töö küll selles, et

rohevõrgustiku ala ei hakka ehk korrektselt toimima ja loomastikku infrastruktuurid häirivad,

ei saa sellest tööst veel teha mingeid tõsikindlaid ja konkreetseid järeldusi, et teemaplaneering

ei hakkaks toimima. Niisuguseid alusandmeid või arvandmeid, mis seda põhistaks, töös ei

leidu. Valla kasutada olevad tööd ja uuringud aga vaatlevad rohevõrgustiku olemust ja selle

toimimist komplekselt ja kaebaja tellitud töö jätab täielikult tähelepanuta ja kaalumata, et

areng tagatakse ka lisaks jätkuprojektide kaudu. Tööst võiks pigem järeldada, et valda püüti

kaebaja huvides veenda, et vald ei peakski nagu midagi roheteemal planeerima, kuna

infrastruktuuride rajamine niikuinii loomastikku häirib aga vald on püüdnud justnimelt

tõestada, et lõputult ei saa toetada ehitamist/elamuehitamist ning et sidusust saab tagada ja

haarates vaatluse alla kogu poolsaare kinnistud. Asjaolu, et tellitud tööst nähtuvalt justkui ei

saaks valla planeeritud realiseeruda, kuna puuduvad loomade varjekohad ning vajalik

kõrghaljastus, jätab arvestamata, et jätkuprojektide kaudu toetatakse maaomanikke, kui on

vajadus rajada lisahaljastust loomade varjeks vms asjaoludel, see ei ole ületamatu probleem

ning vald nende projektide raames ei kavatse jätta omanikele kulutusi hüvitamata, selleks

oligi vallal vajalik süsteemse plaani koostamine, et mitte enam oodata, kui poolsaare

tingimustes tekib ökoloogiline lõks. Pealegi ei arvesta töö, et eluslooduses antud kujul on juba

praegu vajadus säilitada rändetingimustes puhkekohti, milleks sobivad ka kõrghaljastamata

alad. Vald ongi püüdnud vältida täiendavat alade killustumist, kuna killustatust ei õnnestu

hiljem taastada, so on reeglina pöördumatu protsess. Seega ei ole õige ka kaebaja see väide,

mille kohaselt justkui tuleks juba ehitatud majad lammutada, kui selline planeering

kehtestatakse, kuna vastustaja ei ole ette näinud teemaplaneeringut tähtajalisena ja ta ei

kavatse lubada ehitada neile aladele, mis juba toimivad roheelementidena ning on vajalik

säilitada. Kui teemaplaneeringut on vaja hiljem muuta, siis seda ka tehakse, see ei ole

ületamatu probleem ega takista planeeringut vastu võtta. Kuivõrd kaebaja tellitud töö ei

nimeta ära tuginemist ühelegi metoodikale või konkreetse alusmaterjali osale, siis ei tõenda

antud töö, et valla kavandatu on teostamatu või eesmärgitu. Sellised seisukohad on

paljasõnalised ning vald on kaebuse esitajale vastused esitades analüüsinud tegelikku

olukorda ka selle töö baasil. Vald ei jätnud kaebaja esitatud nn alternatiivide küsimust selle

töö pinnalt vastuseta, kuid nähtub, et vald põhjendatult ei saanud sealt andmeid, mis tinginuks

juba kavandatu muutmist. Kohtule nähtub sj, et tegelikult on töö oletuslik, selles mööndakse,

et küsimuse lahendus ei pruugi olla korrektne, kuid iseenesest töös ei olegi välistavaid

momente, et roheteema ja sidusus siiski toimib või hakkab toimima, kuigi töö autorite arvates

ehk mittekorrektselt. Vald neid riske maandabki, mis võiks toimet häirida ja näeb ette, et

mittekorrektsel toimimisel võetakse kasutusele jätkuprojektid. Kaebaja seisukoht, et

teemaplaneering ei täida eesmärki, kui seda tuleks tulevikus muuta, on asjakohatu.

Planeeringuid saab ja tuleb kaas-ajastada, kui selleks on tekkinud põhjendatud vajadus. See

ongi planeerimistegevuse eesmärk ja olemus.

Seega võiks kokkuvõttes märkida, et vald on tõendatud, et tema planeeringu koostamise

aluseks oli teaduslik metoodika, see on esitatud Teemaplaneeringu seletuskirja ptk-s 1.5

„Metoodika rohevõrgustiku käsitlemisel“. Teemaplaneering on üldplaneeringu tasandi

planeering, mis on koostatud üldplaneeringu täiendamiseks ja sellega reserveeritakse rohelise

võrgustiku alasid terve valla huvides nii, et võrgustiku süsteem vastaks metoodilistele

nõuetele.

Teemaplaneeringus

on

lähtutud

looduskeskkonnast

ja

varem

koostatud

planeeringutest. Planeeringumenetlus on läbi viidud vastavalt PlanS nõuetele, mida kinnitab

ka Harju Maavalitsuse heakskiit. Hinnati keskkonnamõju eksperttööna ( ekspert S.Kerge).

Keskkonnauuringud on teostatud ning KSH aruande raames märgitakse, milliseid alternatiive

kaaluti ja missugused neist tagavad sidususe ja miks. KSH aruande p-is 3.3 selgitatakse

alternatiiv nr „2“ rakendamisel kaob ära rohevõrgustiku sidusus, kuna rohekoridorid, mis

ühendavad riigi- ja valla maadel paiknevaid tuumalasid, on kadunud. Võimalus on küll luua

tuumalasid väiksemas mahus ja isegi mõningaid nende omavahelisi ühendusi Viimsi valla

piires, kuid mitte väljapoole valda. Vastustaja on põhjendatult osutanud vajadusele tagada

rohevõrgustiku sidusus ja kaebaja vastupidised väited osutusid alusetuteks. Otsustus ei ole

meelevaldne ega tugine ebaõigetele kaalutlustele.

Teemaplaneeringust tulenevad takistused kinnistule elamute ehitamiseks, kuid seal on ka

märgitud, et maatulundusmaana saab maad edasi kasutada, s.o tegeleda põllumajanduse ja

metsakasvatusega. Vald ei soovinud teha ulatuslikke muutusi senises maakasutuses ja

korduvalt seda ka rõhutatakse, et elamute rajamiseks annab alused Viimsi valla mandriosa

üldplaneering, Ehitustingimuste teemaplaneeringu ja teemaplaneering nende koostoimest.

Võimalusi üldplaneeringu ja ehitustingimuste teemaplaneeringu muutmiseks tulenevalt

planeerimisseadusest ja nendest planeeringutest tuleb otsida planeeringuid muutva DP

menetlemise kaudu. Kinnistu kasutamise jätkamiseks maatulundusmaa sihtotstarbel põllu- ja

metsamajandusega

tegelemiseks

vaidlusalune

teemaplaneering

takistusi

ei

tee.

Teemaplaneeringust tulenevad võimalikud piirangud kinnistute omanikele nende omandi

kasutamisel on minimaalsed, neid tuleb taluda, kuna esineb avalik huvi rohealade säilimiseks

ja sidusa rohevõrgustiku loomiseks, see kaalub üle erahuvi.

Roheala määramise alternatiive on vastustaja selgitanud kaebuse esitajale põhjalikult ja

vastustaja vastusest nähtub, et kaebuse esitaja nn erahuvides ei muutuks kaebaja jaoks midagi

kaebaja nimetatud nn positiivsema tulemuse suunas.

20. Kaebaja on kinnitanud, et kaebuse p 2 esitas ta avaliku huvi ehk nn populaarkaebuse

väited.

Kohus leiab, et kaebaja poolt nimetatud põhjused kaebuse rahuldamist ei võimalda.

Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et teemaplaneering tuleb tühistada, kuna see kahjustab

õigusvastaselt ka avalikku huvi. Avaliku huvi kahjustamisena nimetab kaebaja ära, et

rohealade sidusus ei ole tagatud ja kui sidusus ei ole tagatud, siis tehakse hulgaliselt

piiranguid paljudele maaomanikele; avalikkus on huvitatud, et piirangute tulemusel oleks

loodud eeldused/võimalused toimivaks ja sidusaks rohevõrgustikuks. Sidususe osas on

kaebajal konkreetne etteheide, nimelt lahendus ei hakka kaebaja meelest toimima ja tegemist

on avalikkusele ebaõigete andmete esitamisega. Kaebaja leiab, et rohekoridor ja raudteetrass

on määratud kattuvatele aladele ja see on viga, kuna selliselt ei saa rohekoridor toimida,

uuringuteta ei saa väita, et kavandatu on võimalik. Kaebaja väitis, „ et rohekoridori ja

raudteetrassi määramine kattuvatele aladele, ilma mistahes uuringuteta selle võimalikkusest,

riivab avalikke huve looduskeskkonnale inimtegevuse survel kasvu leevendamiseks,

bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Samuti riivab see avalikke huvisid mõistuspärasele

ja toimivale lahendusele suunatud planeerimismenetlusele“.

Kaebuse esitaja on aktiivselt osalenud planeeringumenetluses ning ta on teinud ettepanekuid

ning saanud vastused, millest nähtub, et kaebaja ettepanekud on analüüsitud, vastupidiselt ei

oleks vastustaja saanud temale anda üksikasjalisi vastuseid. Kui kaebuse esitaja

ettepanekutega ei saanud nõustuda, siis ei tähenda see veel nendega mittearvestamist. Samas

nähtus kohtule, et esitatud väited nn populaarkaebuse motiivides kattusid kaebaja

subjektiivsete õiguste rikkumise kaebuse motiividega, mistõttu vastustaja oli märkinud, et nn

populaarkaebusena ei saa esitada kaebust teiste isikute huvides.

Kuivõrd nn populaarkaebuse motiivid kattuvad subjektiivsete õiguste rikkumise motiividega,

siis kohus kontrollis ja kontrollib veelgi kaebaja väiteid, kuid kaebaja enam ei ole nimetanud

täpsustavaid asjaolusid seotult nn populaarkaebusega. Eeltoodust nähtus, et vastustaja ei

esitanud valeandmeid, vaid esitas uuringud, nende tulemused ning tugines nendele. Kaebaja

ise tugineb kas ekslikult või meelega vastustaja tegevuse ja seisukohtade edastamisel kohtule.

21. Teemaplaneeringuga ei määratleta kiirraudtee Rail Baltica trassikoridori jaoks vajalikku

raudteetunneli reservmaad, kuna see on määratud kehtivate planeeringutega, so üleriigilise

planeeringuga „Eesti 2010“, Harju maakonnaplaneeringu I etapp ning Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringuga. Raudteetunneli reservmaa asukohta täpsustatakse kaebuse esitamise ajal

menetluses olevate planeeringutega, so osaliselt Muuga küla üldplaneeringuga ja Äigrumäe

ÜP-ga ning vastustaja märgib veel, et üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Viimsi valla

teedevõrgustik: sõidu- ja kergliiklusteed“. Kuna riik ei ole loobunud kiirraudtee rajamise

kavatsusest, siis ei saa vastustaja sellega arvestamata jätta.

Kohtule nähtub, et vastustaja ei ole eksinud, kui märgib ära, miks kuni raudtee rajamiseni

saab kogu reserveeritud maa-ala toimida rohevõrgustiku alana.

Viimsi valla üldplaneeringu kohaselt on raudtee reservmaa juhtfunktsiooniga paralleelselt

samal maa-alal põllumajandusmaa funktsioon. Raudtee reservmaa kasutusse mittevõtmisel ja

mittevõtmiseni jääb maa-alale kehtima paralleelselt määratud juhtfunktsioon (haljasmaa), mis

täidab rohekoridori ülesandeid. Vald ongi planeeringulahendustes esile toonud, et

kavandatavate võimalike uute peamiste tehno- ja transpordi koridoridega, sh Rail Baltica

kavandatud Tallinn-Helsingi raudteetunnel jt, on arvestatud niivõrd, kuivõrd seda võimaldasid

hetkel veel menetletav Äigrumäe üldplaneering ja üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi

valla teedevõrgustik: sõidu- ja kergliiklusteed“. Teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad

ja rohevõrgustik“ koostamise ajaperioodil puudusid uute peamiste tehnokoridoride

keskkonnale kaasnevate mõjude hinnangud ja konkreetsed rajamise kavatsused ja seda

objektiivsetel põhjustel, kuivõrd Rail Baltica raudteekoridori reaalne kasutuselevõtmine ning

tehnoloogilised lahendused ei ole teada ega saagi olla teada. Tehnilised lahendused ajas

muutuvad, samas reservmaa võetakse kasutusele vältimatult keskkonnamõju hindamisega

seotud tööde alusel. Raudtee rajamisega kaasneda võivad võimalikud olulised mõjud

looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule, ei jää hindamata ja keskkonnamõju hindamise

raames tuleb välja pakkuda meetmed oluliste mõjude vähendamiseks.

Rohevõrgustiku toimimine ei ole välistatud, selle funktsioneerimine on pideva jälgimise all ja

selleks on ette nähtud, et toimimise parandamiseks koostatakse ja tagatakse areng

jätkuprojektide raames.

Seega nähtub, et tegemist on pideva ja areneva protsessiga ja mitte vastupidi. Raudtee

ehitamine eeldab lisaks ka DP koostamist, teemaplaneeringud võimaldavad, et rohelise

võrgustiku alad piiritletakse täpsemaks läbi DP-de ja ka muude projektide. Raudtee

ehitamiseks tuleb teostada keskkonnamõjude hindamine, see annab vastused, kuidas tagada

rohevõrgustiku sidusus ja toimimine.

Kohus nõustub vastustajaga, et meelevaldne on järeldada, et teadlikult tekitati olukord, kus

lahendus ei hakka toimima. Ka ei ole kaebuse esitaja suutnud nimetada asjaolusid, mis

kinnitaksid, et teemaplaneering ei saa toimida. Kohus juba märkis, et teemaplaneering ei ole

koostatud ilma uuringuteta ja tugineb välja töötatud rohelise võrgustiku planeerimise

metoodikale. Vastustaja on lisaks esile toonud, et metoodika „Roheline võrgustik“ lisa 3

„Zooloogilised lähtekohad rohelise võrgustiku kujundamisel ja struktuurielementide

määramisel“ ap 2.1 „Infrastruktuuri logistika ja häirefaktori aste“ selgitatakse ka raudtee

mõjusid ja hinnangutest nähtub, et raudtee liikluse mõju hinnatakse loodusele võrreldes nt

autoliiklusega vähem intensiivseks.

Kaebaja võrdleb käesolevat Teemaplaneeringut alles menetluses oleva Äigrumäe ÜP-ga, mis

ei ole kohtu arvates õige, kuivõrd viimase planeeringu menetluse tulemused ei olnud

käesolevas vaidluses kehtestatud planeeringu ajaks üldsegi lõplikud.

Käesolevas kaebuses tuli kaebajal esile tuua, mis on Määrusega nr 22 kehtestatud

planeeringus puudu. Juhul, kui menetluses olev planeering kehtestatakse ja see kaebajat ei

rahulda, siis saavad kõik isikud vaidlustada uut planeeringut ja esile tuua selle väidetavad

vead. Teise planeeringu kehtestamiseni ei ole võimalik veel väita, et planeeringud on

vastuolus, kuna kaebaja nimetatud planeering tegelikult ei ole valmis (kaebuse esitamise ajal).

Käesolevalt on vastustaja vaidlusaluse planeeringu menetluses tõendanud, et kuni raudtee

rajamiseni saab kogu reserveeritud maa-ala toimida rohevõrgustiku alana ja vastustaja on ka

märkinud, miks ei esine vastuolusid Äigrumäe kehtestamata ÜP-ga. Kaebuse esitaja ei ole

senimaani vastustaja esitatud andmeid ümber lükanud.

Kaebaja ei ole arvestanud, et raudtee rajamisel saab rohekoridor spetsialistide arvamusel

toimida piki raudteed. Rohekoridor toimib mitte üksnes nt suur-ulukite liikumise teena, vaid

toimimine ja sidusus peavad silmas igasuguse eluslooduse leviku võimalusi. Ka raudteega

risti ca 200 m laiune koridor võimaldab loomade liikumise ja taimede levimise, siinkohal on

arvestatav ka taimede seemnete levik ning lindude liikumine. Raudteetrass ja rohekoridor

nende näitajate kaudu saavad paikneda ühel ja samal territooriumil. Rohealade määratlemine

ja sidususe küsimuste lahendamine eeldab eriteadmistega isikute seisukohti ja antud juhul on

need seisukohad ja uuringud koostatud ja esitatud. Rohevõrgustiku sidusus ei katke siiski

sellest, kui seal on häiritud nt suur-ulukite liikumine, mis võis ajendada kaebajat jõudma

järeldusele, et rohevõrgustik ei toimi paralleelselt raudteega, kuna müra ja vibratsioon seda

võivad mõjutada. Järgnevad tegevused raudtee projekteerimise käigus tuleb läbi viia nii, et

teostatakse keskkonnamõjude hindamine, selle ülesandeks on välja töötada rohevõrgustiku

toimimist tagavad meetmed, et raudteed rajada ja kasutada. Kuivõrd raudtee täpsema

asukoha valiku suhtes tuleb vallal arvestada olemasolevaid andmeid, siis ei saanud raudteega

seotud infrastruktuuride asukohta muuta, seda saab aga teha hiljem, mil saabuvad vastavad

andmed. Kaebaja on muuhulgas ise kaebuses märkinud, et planeeringu olulist kontseptsiooni

roheala sidususe kohta on kirjeldatud nii planeeringu seletuskirjas, KSH-s kui ka avalikel

aruteludel ja ta viitab kaebuse lk 3-4 seletuskirja osadele ning KSH ptk (10,7,11.1), seega ei

saa olla kaebajale teadmata, et planeeringumaterjal sisaldab selgitusi roheala sidususe

toimimisest.

Isegi juhul, kui nn populaarkaebusena saaks käsitleda nn avalikkusele ebaõigete andmete

esitamist, nähtub, et kellegi ei ole esitatud planeeringu kehtestamisel valeandmeid ja seeläbi

üldust eksitatud. Planeering rohealade teemal on kehtestatud just nimelt silmas pidades

avalikku huvi ja mitte vastupidi, kuivõrd looduskeskkond vajas kaitset ning kindlat ja

järjepidevat regulatsiooni inimtegevuse kasvava surve eest loodusele. Erilist tähelepanu

pööras vald teemale ka valla asukoha tõttu, milles vald tõi esile, et looduskeskkond poolsaarel

oleks kasvava ehitustegevuse tulemusel jäänud isolatsiooni.

Kohus leiab, et nn populaarkaebust ei saa esitada ka motiveerimatuse või ebapiisava

motivatsiooni tõttu. Kaebuse esitaja ei suutnud esile tuua asjaolusid, mis kinnitaksid, et vald

on rikkunud avalikke huvisid ja nn populaarkaebuse osas tuleb jätta rahuldamata.

Kaebaja väited õiguste rikkumise osas seotult raudtee rajamisega.

Väide, et rohevõrgustiku asukohta ei ole Rail Baltica trassi suudmealaga kattuvas osas

muudetud, tugineb asjaolul, et kaebaja esitas juba KSH programmi koostamisel ettepaneku ja

leidis, et probleem oleks välistatud, kui rohekoridori asukohta muuta astmelaua juures

Allikmäe ja Käära kinnistu juures ning kaebaja arvas, et sellisel juhul toimiks rohevõrgustik

paremini kuni raudtee rajamiseni ja peale selle rajamist oleks võimalik rohevõrgustiku

sidususe jätkumine. Kaebaja peab siinkohal silmas ka saabuvat positiivset mõju tema

kinnistute suhtes. Seega nähtub kohtule, et kaebaja leiab, et ta esitas alternatiivse ettepaneku,

millega alusetult menetluses ei ole arvestatud.

Nähtuvalt kaebaja seletusest sai ta aru, et vald oli selgitanud, et seda ettepanekut ei võimalda

realiseerida asjaolu, et nendel kinnistutel on kehtestatud DP-d. Nähtuvalt esitatud

materjalidest, vastustaja vastustest, mis anti planeeringumenetluses kaebajale ning

kohtukaebusele, on vastustaja kaalunud kaebaja poolt pakutud alternatiivset rohekoridori

konstrueerimise võimalikkust Allikmäe ja Käära kinnistutele, kuid ei pidanud võimalikuks

teha muutusi ja seda mitte üksnes majanduslikel kaalutlustel. Vastustaja on välja selgitanud

analüüside tulemusel, et koridori võiks maastikuliselt ja looduskaitseliselt nihutada lääne

suunas kaebaja poolt pakutud maa-alale, kuid sellisel juhul tuleks muuta sealsete maaüksuste

maakasutuse juhtfunktsiooni, mis kehtiva üldplaneeringu järgi on osaliselt elamumaa ning

tühistada elamuehitust võimaldavad kehtestatud detailplaneeringud. Nihutamisel kaebaja

poolt pakutud maa-alale lääne suunas tuleks muuta maa-ala juhtfunktsiooni ja ning tühistada

elamuehitust võimaldavad kehtestatud DP-d, see on aga otseses vastuolus õigustatud ootuse

printsiibiga DP-ga hõlmatud kinnistute omanikele, samas on see vastuolus ka

teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ menetlemisel võetud

seisukohaga, et teemaplaneeringu raames kehtivaid maakasutuse juhtfunktsioone ei muudeta

ja kehtestatud detailplaneeringuid ei tühistata. Niisugusena oli muuhulgas planeerinut

tutvustatud ka üldsusele; sellest tulenevalt maakasutust võrreldes kehtivate üld-, teema- ja

detailplaneeringutega ei piirata. Ilmselgelt tekiks siinkohal nende isikute õigustatud ootuse

rikkumise moment, mida kaebaja nt enda kinnistute puhul sarnases olukorras ei lubaks

rikkuda. Vald märkis ka ära, et täiendavate piirangute seadmine ja DP-de tühistamine tooks

vallale lisaks kaasa olulisi rahalisi kulutusi, mida püütakse vältida, kuid mitte ainult.

Vald arvestas, et astmelaud nr 8 pakub rohekoridorile rändetingimustes suuremaid võimalusi

toitumiseks, puhkamiseks, varjeks, mis omakorda loob suuremad eeldused koridori

toimivusele. Vastustaja tõendas, et rohekoridori nihutamisel kaebaja poolt välja pakutud maa-

alale ei anna kaebajale suuremat eeldust ega võimalust rohekoridori aluse maa-ala

hoonestamiseks. Seega isegi kui kaebaja on väidetud avaliku huvi kõrval silmas pidanud ka

enda erahuvisid, siis ei ole valitud lahendus vastuolus ei avaliku huviga ja ei riku ka kaebaja

õigusi, kuivõrd selliselt ei ole piiratud kaebaja kinnistute senisest kasutust ja kaebaja

ettepanek oli kaalutud ning motiveeritult tagasi lükatud.

Kaebaja on esitanud kohtukaebuses ebatäpseid väiteid sellest, kuidas on tema kinnistute

senine kasutamine võimalik. Kaebajal ei saa nõuda, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada

maa-aladele, millel puudub vastav juhtfunktsioon. Hetkel kehtiva Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu kohaselt on raudteetunneli reservmaa juhtfunktsioon koos paralleelselt

määratud

põllumajandusmaa

juhtfunktsiooniga.

Kaebaja

eksib,

kui

leiab,

et

maakonnaplaneeringu või Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu saaks jätta tähelepanuta,

nendest tulenevalt ei ole kõnealune piirkond tegelikult ette nähtud hoonestamiseks ja kaebaja

ei esitanud kohtule tõendeid, et tema kinnistud asuvad perspektiivsel hoonestusalal. Kaebajal

on aga alati olemas õigus esitada DP taotlus, et teha muudatusi, kui see on võimalik, seda

õigust ei ole teemaplaneering ära võtnud.

Vastustaja on andnud kaebajale vastuse ka seotult Äigrumäe üldplaneeringuga ning märkis, et

kuivõrd järgnevad planeeringud koostati samal põhimõttel, siis raudtee reservmaa

juhtfunktsioon kattub haljasala maa juhtfunktsiooniga. Viidatud juhtfunktsioonid aga

ehitusõigust seada ei võimalda. Kui raudtee reservmaad kasutusele ei võeta, jääb maa-alale

kehtima paralleelselt määratud juhtfunktsioon.

Vastustaja on põhjendanud astmelaua nr 8 paiknemise rohekoridori suhtes ja nähtub, et

astmelaud nr 8 pakub rohekoridorile rändetingimustes suuremaid võimalusi toitumiseks,

puhkamiseks ja varjeks.

Kohus ei nõustu selliselt kaebaja üldistatud väidetega, et väidetavad toimimiseks tehtud

piirangud on põhjendamatud või et tema õigusi juba mõjutab planeeringute vastuolu.

22. Vastustaja leiab õigesti, et 10.11.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-84-08 asus Riigikohus

seisukohale, et „kui kaebuse esitamise eelduseks on tema õiguste ja vabaduste riive, siis

populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Populaarkaebuse eesmärgiks ei

ole kolmandate isikute erahuvide kaitse.“ Kohus nõustub, et kaebaja ei saa kolmandate

isikute huvide rikkumistele viidata populaarkaebuse esitamisel, avalikku huvi puudutavas

osas ei ole kaebaja nimetanud asjaolusid, mis kõneleksid avaliku huvi vastu või selle huvi

kaalumata jätmisele. Avalikes huvides ei saa vaidlustada planeerimisotsuseid üksnes

põhjendusel, et need on põhjendamisvigadega (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 3-09-2672

12.11.2010.a. selgitused p 16; Riigikohtu HK lahend 3-3-1-84-08). Planeeringuga soovitakse

tagada selles seatud eesmärk, mis muuhulgas teenib avalikku huvi. Vastavalt on

planeeringumenetluses läbivalt selgitatud avaliku huvi olemasolu planeeringu vastu ning

Teemaplaneering ongi seatud avalike huvide teenimisele, et tagada täisväärtuslik elukeskkond

praegustele ja tulevastele põlvedele. Kohus leiab, et kaebaja nn populaarkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

23. Kaebaja väidetel on Määrus nr 22 antud diskretsioonivigadega.

Kaebaja kordab, et esineb vastuolu sama-aegselt menetluses olevate erinevate planeeringute

vahel, mis on kohtu arvates eksitav väide, kui silmas on peetud Määrusega nr 22 kehtestatud

teemaplaneeringut ja teisena kaebaja poolt nimetatud Äirgumäe üldplaneeringut. Kohus juba

märkis, et teine planeering oli kaebaja algatatud vaidluse ajal alles valla menetluses.

Varasema planeeringu täpsusaste võibki olla teistsugune, sellest tulenev ei ole veel iseenesest

sisuline vastuolu planeeringute vahel. Ka kõik ülejäänud menetluses olevad ja menetlusse

võetavad planeeringud püütakse viia sisulisse kooskõlla, kui arengute tulemusel on võimalik

planeerida olemasolevat senisest täpsemini, see aga veel ei tähenda vastuolu planeeringute

vahel.

24. Kohtule nähtub, et kaebuse esitaja on eksinud Viimsi valla üldplaneeringu andmete

esitamises. Kaebaja jätab tähelepanuta, et ÜP kohaselt raudteetunneli reservmaa

juhtfunktsiooniga on paralleelselt määratud alale põllumajandusmaa juhtfunktsioon.

Raudteetunneli reservmaa/põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga ala ei ole hoonestatav.

Rohevõrgustiku teemaplaneeringust tulenevalt on lahendatud küsimus, et rohevõrgustiku

toimimine on võimalik ka juhul, kui rajatakse raudtee. Reinu IV ja Liiva III kinnistutel ei

paikne rohevõrgustiku tugiala ja seal paikneb teemaplaneeringu kaardi kohaselt astmelaud.

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt raudteetunneli reservmaa juhtfunktsiooniga

maa-alale on paralleelselt määratud põllumajandusmaa juhtfunktsioon. Asjaolu, kas ühe

planeeringu KSH uuris asjaolusid lähtudes sellest, et alale tuleb rohevõrgustiku element ja

teine planeeringu KSH uurib, et alale tuleb raudtee, ei tähenda, et planeeringud võiksid

sattuda vastuollu. Nimelt täiendab üks planeering teist ja planeeringute eesmärkide erinevus ei

saa viia automaatselt nn vastuoludeni, va kui ei tehta viga olemasoleva planeeringulahenduse

tulemuste kasutamisel. Niisugust viga nähtuvalt vastustaja vastusest ei saa tekkida, kuna

järgmine Äigrumäe ÜP lahendus peab arvestama roheala teemaplaneeringu tulemustega. Kui

selline viga kaebaja arvates esineb lõpuks Äigrumäe ÜP kehtestamisel, siis tuleb sellel

põhjusel viimane planeering vaidlustada iseseisvas menetluses ning kaebaja ei saa nn ette

tõrjuda käesoleva kaebuse läbi väidetud või kardetud nn vigast Äirgumäe ÜP tulemust.

Vastustaja täpsustas ka kaebaja väidet, et „kiirraudteetrass ja rohevõrgustiku tuumala ja

koridor ei saa samas kohas kattuvalt/paralleelselt toimida, millele leidub viiteid mõlema

planeeringu KSH-s“. Perspektiivsel kiirraudtee koridoril ei paikne rohevõrgustiku tuumala,

seal paikneb astmelaud nr 8. Äigrumäe üldplaneeringu kui ka vaidlusaluse teemaplaneeringu

KSH aruandes on väljendatud seisukoht, et kiirraudteetrass ning rohevõrgustiku astmelaud ja

koridor ei saa kattuvalt/paralleelselt toimida ilma raudteest tulenevaid mõjusid leevendavaid

ja vältivaid meetmeid kasutamata. Kaebaja poolt nimetatud kiiraudtee piirkiirusega seotud

ohutuse tagamise küsimuse osas nähtub, et vald on arvestanud, et tänasel päeval ei ole teada,

millal Rail Baltica raudteekoridor reaalselt kasutusele võetakse ning millised saavad olema

kasutatavad tehnoloogilised lahendused, kuid need tuleb jätkuvate projektide raames tagada.

Kui raudtee tarastatakse, siis selle tagajärjel tekivad risti üle liikumisel füüsilised tõkked,

kasutusele võivad tulla ökoduktid. Rohekoridor on konstrueeritud paralleelselt raudteega ning

selles suunas edasi-tagasi liikumiseks füüsilisi tõkkeid ei teki. Raudteega risti asuv koridor

võimaldab taimede seemnete levikut ning lindude liikumist. Kaebaja ekslikult jätab

tähelepanuta, et rohekoridor ei tähenda üksnes suurulukite liikumist. Kohus on juba märkinud,

et tööd planeeringu tarbeks on teinud spetsialistid. Teemaplaneeringu koostaja ja KSH

koostaja vahel on toimunud läbi planeerimismenetluse jooksvalt koostöö. Spetsialistid on

välja toonud, et infrastruktuurid mõjutavad rohevõrgustiku toimivust, kuid ei ole välistavaks

asjaoluks. Kohus nõustub vastustaja arutlusega sellest, et loogiliselt arvestades infrastruktuuri

tihedust Eestis ei oleks võimalik rohevõrgustikku konstrueerida, kui nt lugeda takistuseks

raudteid. Rohevõrgustiku konstrueerimisel tuleb leida parim võimalik variant ning vajadusel

kasutada konflikte leevendavaid meetmeid. Vastustaja on sj kaebajale selgitanud, et Äigrumäe

üldplaneeringu KSH aruandes on jõutud sarnasele järeldusele, mis on kajastatud

teemaplaneeringus ning sellega seotud dokumentides. Seega nähtub ja on tõendatud, et kui

raudtee reservmaa võetakse kasutusele, tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, mille

käigus täpsustatakse raudtee ja selle kaeviku rajamisega kaasneda võivad võimalikud olulised

mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb

välja pakkuda meetmed oluliste mõjude vähendamiseks ja vältimiseks arvestades ka raudtee

liiklusintensiivsusest tulenevaid mõjusid. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi konkreetse

projekti raames, selles menetlusetapis on võimalik hinnata kaasnevaid mõjusid ja siis ka

kavandatakse täpsemalt need meetmed, mis tagavad rohevõrgustiku toimivuse.

Käesolevalt vaidluse all oleva planeeringu menetlemiseks ja kehtestamiseks oli vastustajal

piisavalt andmeid, mis kinnitasid rohevõrgustiku toimimise ja sidususe võimalikkust.

Vastustaja on lisaks välja toonud, et sidusust kinnitab selgitus, et rohekoridor jaguneb

Äigrumäe külas kolmeks, suundumine Maardu linna, Tallinn linna (kõige olulisem

ühendustee, mis jätkub Pirita jõeoru maastikukaitsealal) arengusuunana Laiaküla külasse.

Käesolevalt

vaidlustatud

teemaplaneering

arvestabki,

et

koridoride

jätkuvusel

naaberomavalitsuste haldusterritooriumil on sidususe tagamisel eesmärgiks ühendada Viimsi

vald teiste piirkondadega, silmas peetakse ka olemasolevaid teiste linnade planeeringuid.

Kohus on seda eelnevalt juba täpsemalt ka nimetanud miks Viimsi ei saa jääda

jätkusuutlikkuse aspektist isoleerituks. Seega on vastustaja kaebajale tõendanud ja selgitanud,

miks Laiakülasse suunduva rohekoridori arengusuuna realiseerumisel jätkub sidusus ja

toimimine Jõelähtme vallas Rail Baltica raudteekoridori ümbritseval seadusest tuleneval

kaitsevööndil. Teemaplaneeringuga on loodud eeldused rohevõrgustiku toimimiseks ning

sidususeks naaberomavalitsustega. Kohus kokkuvõttes nõustub siinkohal ka vastustaja

rõhutusega, et rohevõrgustiku konstrueerimine on üks osa ruumi planeerimisest teatud ajal

kindlal territooriumil arvestades ja kasutades ruumis paiknevaid elemente, kuid see ei ole

argument, et üleüldse mitte planeerida. Kui selgub, et puuduvad ideaalsed tingimused

rohevõrgustiku sidumiseks naaberomavalitsuste rohevõrgustikega, on võimalik kasutada

leevendusmeetmeid, mitte aga loobuda planeerimisest ja sidusa võrgustiku loomisest. Kohus

juba märkis, et kaebaja tellitud töö alusel järeldas ekslikult, et teemaplaneering pole

mõistuspärane ja suunatud toimivale menetlusele.

25. Kohus nõustub vastustajaga, et teemaplaneeringu tähtajalisuse küsimus on kaebaja poolt

püstitatud kunstlikult.

Viimsi Vallavalitsuse 08. mai 2009 kirjas nr 15-3/500-1 märgitust ei saa teha järeldust, et

teemaplaneering on kehtestatud tähtajaliselt või et see 10-15 a möödumisel muutuks

kehtetuks. Kaebaja peab lähtuma mitte kirjast vaid teemaplaneeringust ja sellega kavandatust.

Kohus nõustub, et niisugust mõtet planeeringumaterjal ei kanna ja objektiivselt ei oleks

võimalik kehtestada planeeringut tähtajaliselt.

Teemaplaneering sätestab eeldused kavandatud toimimiseks ja nähtub, kuidas kogutakse

seireandmeid, prognoositakse jätkuprojektide ajalised perspektiivid, kuid ei kehtestata

teemaplaneeringu kehtivuse tähtaega. Ka ei märgita kusagil, et rohevõrgustik toimib

lühiajaliselt. Vastupidiselt ei oleks märgitud, et toimet kontrollitakse ja arengut suunatakse

perioodi analüüsandmete põhjal. Planeering on muutuv, selles nimetatakse vastavalt ära

jätkuprojektide vajadus. Jätkuprojektide vajadus tähendabki, et planeeringut tuleb arendada

edasi, see on pideva kontrolli all selleks, et teha järeldusi, kuidas kavandatav toimib ning võtta

tarvitusele uusi lisameetmeid, et see panna toimima veelgi tõhusamalt.

Kokkuvõttes nõustub kohus vastustajaga, et läbivalt kinnitab planeeringumaterjal, selle

aluseks olnud uuringud ning KSH, et planeering on pika-ajaline ja mingil juhul ei saa teha

järeldusi, et eelmärgitud kirjaga neid põhimõtteid muudeti. Periood 10-15 a ei ole selle

teemaplaneeringu kavandatud toimimise aeg, see on periood, mil vald eeldab, et selgub, kas

teemaplaneeringus püstitatud eesmärgid on saavutatud ja missugused jätkuprojektid on

vältimatult vajalikud. Selleks märgitakse ka ära, kuidas toimib andmeanalüüs, mille põhjal

tuleb hinnata, kas Teemaplaneeringu lahendus vajab korrigeerimist.

26. Kaebaja seisukoht õiglase kohustuste ja vastutuse jagamise kohta oli juba eelnevalt

käsitletud seotult nn avaliku huvi küsimustega. Kohus ei korda siinkohal kogu vastustaja

vastust käesolevale kaebusele, kuid rõhutab, et vastustaja on õigustatult arvestanud, et kaebaja

on KSH-ga tutvunud, eelnevast nähtus, et kaebaja oli esitanud juba KSH raames

alternatiivseid lahendusi, seega ei ole kohtul kahtlusi, et kaebaja KSH menetlusest jäi eemale

ja selle tulemusi ei tea. Seega on vastused kaebaja küsimusele esitatud juba KSH menetluse

ja tulemuse kaudu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses võrreldi omavahel 3

alternatiivset lahendust, so „0, 1 ja 2“ alternatiivi ja nende omavahelisel võrdlemisel osutus

parimaks alternatiiviks alternatiiv nr 1. Kohus eelnevalt üksikasjaliselt märkis, miks see

ainsana loob eeldused rohevõrgustiku toimimiseks ja kaebaja sai KSH menetluse andmete

alusel tutvuda selgete kommentaaride ja argumentidega, miks alternatiivid nr „0 ja 2“ ei taga

rohevõrgustiku toimimist, st alad kaotavad sidususe. Seega nähtub, et kui kaebaja samamoodi

kui valdki taotleb avalikes huvides planeeringulahenduse sidusust, siis selle tagab valitud

alternatiiv, kuna rohevõrgustik saab efektiivselt toimida vaid sidusa süsteemina. Isikute

ebavõrdset kohtlemist ei toimu ka kaebaja subjektiivseid õigus silmas pidades.

27. Kuivõrd spetsialistide ja valla koostöö tulemusel kinnitusid andmed, et teemaplaneeringu

lahendus on parim võimalikest, et tagada sidusust naaberomavalitsuste rohevõrgustiku

elementidega ja samas iga maaomanik saab maad edasi kasutada sihtotstarbeliselt kooskõlas

üldplaneeringu kohase juhtfunktsiooniga ning ei seata täiendavaid piiranguid võrreldes

kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega või kui need on ka minimaalsed, siis ei näe

kohus kaebaja eelnevate etteheidete valguses, et teemaplaneering ei täidaks kavandatud

eesmärke ning oleks vastuolus avaliku huviga ning et koos avaliku huvi tagamisega ei peetaks

silmas ka kaebaja seadusega tagatud õigusi ja huvisid. Haldusakt ei ole motiveerimata, kuna

see selgitab kõik kaebajat eelnevalt huvitanud momendid ning kaebaja on saanud rida

täiendavaid vastuseid, mis ta esitas ka käesoleva haldusasja juurde. Kohus seega nõustub, et

teemaplaneeringus on lähtutud looduskeskkonnast ja varem koostatud planeeringutest,

Määruse nr 22 vastuvõtmiseks olid vajalikud andmed ja mitte vastupidiselt. Ebaõigete

andmete kaudu ei saanud seega tekkida kaalutlusvigu.

28. Rohekoridoride võrdseks jaotamise küsimus (kaebaja kaebuse p 4 väide).

Kaebaja leiab, et OÜ-le Favorte pandi teistega võrreldes suuremad kohustused ja vastutus

rohevõrgustiku toimimisel. Kohus on eelnevalt juba nimetanud üldised printsiibid, kuidas

näeb teemaplaneering ette roheelementide vähendamise võimalused. Vastustaja on täiendavalt

selgitanud, et rohekoridori ei ole mingil juhul kõikjal võimalik taandada „võrdseteks“, kuna

nende iseloom sõltub ümbritsevast loodus- ja tehiskeskkonnast. Viimsi valla peamine

rohevõrgustiku ühenduskoridor kulgeb üle astmelaua nr 8, sealt kulgeb ühendus Tallinna

linna territooriumil paiknevale Pirita jõeoru maastikukaitsealale. Teemaplaneeringu

koostamisel on kasutatud erinevaid rohevõrgustiku elemente. Vastustaja veelkord selgitas, et

igal elemendil on oma konkreetne põhiülesanne ja seda selgitab teemaplaneeringu ptk 1

„Teemaplaneeringu koostamise metoodika ja alused“. Rohekoridoride lubatud minimaalne

läbimõõt meetrites on teemaplaneeringu kaardil väljendatud numbritega. Minimaalne

läbimõõt 50 m on lubatud ainult kohtades, kus see on kaardil numbriliselt väljendatud. Seega

minimaalne läbimõõt 50 m ei näita kõikide kaardil kujutatud rohekoridoride lubatud

minimaalset läbimõõtu ja ei ole praegusel juhul üle kantav astmelauda nr 8 läbivale

koridorile. Astmelauda nr 8 läbiv kaebaja poolt nimetatud punase viirutusega koridori alale ei

ole kaardil näidatud numbriliselt lubatud minimaalset laiust. Astmelauda läbiva koridori

kujutamine on antud kohas graafiline, et tuua esile võrgustiku, kui süsteemi sidusus. Koridore,

mis läbivad kaardil teist liiki rohevõrgustiku elementi (nagu nt astmelaud või tuumala)

nimetatakse „peitunud koridorideks“. Peitunud koridoride kaardil kujutamine ei ole reaalsus,

kuna koridorina võib toimida astmelaud nr 8 terves ulatuses. Teemaplaneeringus on reegel, et

kohtades, kus rohevõrgustiku elemendid omavahel kattuvad, kehtivad selle elemendi nõuded,

mis on rangemad. Antud juhul tuleb lähtuda nõuetest, mis on seatud astmelaua alale. Seega ei

ole võimalik võrrelda „peitunud koridore“ tavaliste koridoridega ning kõnealust ala tuleb

vaadelda astmelauana mitte rohekoridorina. Kohus märgib siinkohal lisaks, et vältimatult võib

iga täpsema teemaplaneeringuga senine olukord muutuda, seda tingib planeeringu täpsusaste,

kuid see ei kujuta endast õigusvastast piirangut.

Kuna antud valla seletus tugineb spetsialistide tööle, siis ei ole kohus selliseks spetsialistiks,

kes saaks tehtud uuringute andmetes ja kokkuvõttes kahelda. Kaebuse esitaja pidi selle

vastuse ümber lükkama vajadusel kasutades spetsialisti abi, kuid ta seda ei teinud.

29. Vastustaja on teinud õige järelduse, et kaebaja kinnistutele Kordoni II, Oiusöödi IV ja

Kadaka IV on võimalik osaliselt ehitusõigust seada juba vastavuses Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringuga ning menetluses oleva Äigrumäe üldplaneeringu kehtestamisel on võimalik

ehitusõigust seada ka osaliselt Reinu IV kinnistule. Kokkuvõtteks erinevate väidete pinnalt, et

OÜ Favorte väidetav õiguste rikkumine leiab aset ebavõrdse kohtlemise pinnalt, on

tõendamata ja sellist asjaolu tegelikult ka ei esine.

30. Kohus nõustub, et arvestades kaebaja pretensioone on asjakohane veelkord välja tuua

Maakatastri andmete alusel maaüksuste kõlvikulised koosseisud, milles suhtes kaebaja ei ole

märkinud, et esitatud andmed on valed. Kohus selle tõttu üksikasjaliselt samu andmeid ei

korda, need on olemas valla vastulause osas (käesoleva otsuse p 8 ja 10).

Kohus juba märkis, et kaebuse esitaja on teinud arusaamatutel põhjustel võrdlusi kehtestatud

teemaplaneeringu ja alles kehtestamata Äigrumäe ÜP vahel. Ilmselgelt veel kehtestamata

Äigrumäe üldplaneering on kaebuse arutamise ajal menetluses, mis tähendab, et see on töös ja

ei ole veel selge, kuidas menetluses olev planeering lõplikult vormistatakse, kuid nähtus, et

vastustaja on ka selgitanud kaebajale, miks neid kardetud vastuolusid ka ei teki.

Seega oli kaebajal vaja esile tuua, millega käesolevalt vaidlustatud teemaplaneering on

vastuolus seadusega ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi.

Kuna vastustaja jälgib planeeringute kehtestamisel planeeringute sidusust ja seab eesmärgiks

välistada

nende

vastuolu,

siis

juhul,

kui

kaebuse

esitajal

oleks

kartus,

et

planeeringulahendustes tekib vastuolu, siis ikkagi ei saa juba etteulatuvalt võtta seisukohta,

kas Äigrumäe ÜP vastavuses käesolevalt vaidlustatud planeeringuga, kuna see ei olnud

kaebuse esitamisel lõplik. Senine kaebaja esitatud võrdlus ei ole asjakohane.

Samas nähtub vastustaja toodud andmetest ja analüüsist, et tema menetluses olev planeering

näeb ette samades proportsioonides Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga Oiusöödi IV

kinnistule väikeelamute reservmaa juhtfunktsiooni, haljasala maa juhtfunktsiooni ning raudtee

reservmaa paralleelselt haljasala maa juhtfunktsiooniga. Teemaplaneering näeb Oiusöödi IV

kinnistule ette puhverala. Teemaplaneeringu ptk 2.2.2.2.4 „Maakasutus- ja ehitustingimused

rohevõrgustiku puhveralal“ kohaselt puhveralal asuva maaüksuse sihtotstarbe muutmine ja

minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus hoonestuseks ettenähtud aladel,

lähtub kehtestatud teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine.

Elamuehituse põhimõtted“, „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust“. Täpne maa-ala

kasutuselevõtt täpsustatakse detailplaneeringus. Puhveralale on võimalik seada ehitusõigust

maa-ala osas, millele Viimsi valla mandriosa ÜP (Äigrumäe üldplaneering peale

kehtestamist) on ette näinud ehitusõigust võimaldava juhtfunktsiooni. Kadaka IV on haritav

maa. Vastustaja on kinnitanud, et menetluses olev Äigrumäe üldplaneering näeb ette samades

proportsioonides Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga Kadaka

IV kinnistule

väikeelamute reservmaa juhtfunktsiooni, haljasala maa juhtfunktsiooni ning raudtee

reservmaa paralleelselt haljasala maa juhtfunktsiooniga. Teemaplaneering näeb ette Kadaka

IV kinnistule puhverala. Teemaplaneeringu ptk 2.2.2.2.4 „Maakasutus- ja ehitustingimused

rohevõrgustiku puhveralal“ kohaselt puhveralal asuva maaüksuse (sh katastriüksuse)

sihtotstarbe muutmine ja minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus

hoonestuseks ettenähtud aladel, lähtub kehtestatud teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste

ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ ja „Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringust“. Täpne maa-ala kasutuselevõtt täpsustatakse detailplaneeringus.

Vastustaja on tõendanud, et puhveralale on võimalik seada ehitusõigust maa-ala osas, millele

Viimsi valla mandriosa üldplaneering (Äigrumäe üldplaneering peale kehtestamist) on ette

näinud ehitusõigust võimaldava juhtfunktsiooni. Kaebuse esitaja enam selles osas midagi ei

täpsustanud.

Edasi nähtub vastustaja andmetest, et Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1

kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on Reinu IV kinnistule ette

nähtud raudteetunneli reservmaa paralleelselt põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga ja väga

väikses osas põllumajandusmaa juhtfunktsioon, Liiva III kinnistule raudtee reservmaa

paralleelselt haljasala maa juhtfunktsiooniga, Kordoni II kinnistule peaaegu võrdselt

perspektiivse väikeelamute maa ja põllumajandusmaa juhtfunktsioon, Oiusöödi IV kinnistule

peaaegu võrdselt perspektiivse väikeelamute maa ja põllumajandusmaa juhtfunktsioon ja

Kadaka IV kinnistule peaaegu võrdselt perspektiivse väikeelamute maa ja põllumajandusmaa

juhtfunktsioon.

Kuivõrd vastustaja on õigesti märkinud kaebaja kinnistute omandamise andmed ja kaebaja ei

ole selles osas esitatud andmetele vastu vaielnud, siis tuleb lähtuda Harju Maakohtu

kinnistusosakonna andmetest, mille kohaselt AS Favorte poolt on omandatud kinnistud

aastatel 2003 - 2006 aprill ehk peale Viimsi valla mandriosa ÜP kehtestamist 11.01.2000

Viimsi Vallavolikogu poolt. Harju maakonnaplaneeringu põhjal ning Viimsi valla mandriosa

ÜP põhjal ei saanud OÜ Favorte eeldada, et kõnealune piirkond on ette nähtud

hoonestamiseks ning kaebaja võis küll loota, et ta ostab maa, millele ehk kunagi saab rajada

hoonestust, kuid ta ei saa siinkohal tugineda õigustatud ootusele, et tal juba tekkis maa

soetamisest sellele ehitusõigus. Kohus nõustub seetõttu vastustajaga, et kaebaja sai lähtuda

siiski viidatud ja kehtivatest planeeringutest, seega eeldusest, et PlanS annab võimalusi teha

planeeringutes muutusi läbi DP, kuid ei taga seda.

Üldisemate planeeringute muutmine DP-dega on siiski erandlik nähtus ja see on seotud

konkreetsete oludega konkreetses ajas ja kohas. Täpsemini on vastustaja seda selgitanud oma

vastustes ka läbi Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse

sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ kaudu, mille § 7 lg 4 täpsustab, et

maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisu arvatakse järgmised kõlvikud: haritav maa, metsamaa,

looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa. Maatulundusmaa hulka loetakse need maa-alad,

mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei

määrata muud sihtotstarvet, kuna nendel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal.

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“ ptk 9 „Rakendussätted“ alapeatüki 9.1 „Üldplaneeringu elluviimise

majanduslikud võimalused“ kohaselt rohevõrgustiku alal olevaid metsamaid majandatakse

vastavalt metsaseadusele ja kohalike kaitsealade kaitse-eeskirjadele. Maatulundusmaa

sihtotstarbega avatud maastikuga aladel jätkub maa sihtotstarbeline kasutamine. Metsa- ja ka

põllumaa ehk maatulundusmaa edaspidiseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks täiendavaid ja

piiravaid tingimusi ei seata.

Seega esitas vastustaja asjakohaselt ja kooskõlas ka kehtivate õigusnormidega selgituse ja

õiguslikud alused, miks ei saanud eeldada, et kohalik omavalitsus kindlasti vastavalt omaniku

soovile muudab üldplaneeringu järgset maakasutuse juhtfunktsiooni ning maa sihtotstarvet

ning kohus nõustub selgitusega. Vastavalt ei ole kaebajal ka viidata, et talle oli sellekohane

lubadus antud, mis võis teda eksitada, samas nähtus dokumentidest, et ka need andsid piisava

informatsiooni, et orienteeruda õigesti. Kuna kaebaja enam ei ole täpsustanud, miks ta uuesti

selle küsimuse kaebuses esile tõi, siis on vastustaja põhjendused igati asjakohased.

Lisaks on vastustaja märkinud õigesti, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule lisaks

reguleerib ehitustegevust Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi

valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted". Kuna kinnistute

hoonestamist reguleerivad Viimsi valla mandriosa ÜP koos teemaplaneeringuga "Viimsi valla

üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" mitte teemaplaneering

eraldiseisvalt, siis kokkuvõtvalt nähtub ka siinkohal, et teemaplaneeringuga ei ole võimalik

ära võtta PlanS § lõikest 7 tulenevat õigust. Üldplaneeringut muutvate DP-de menetlemine

saab vastavalt PlanS § 9 lõikele 7 olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand. Kaebajal

ei saa olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille

puudub vastav juhtfunktsioon.

Eeltoodust tulenevalt ei saa kuidagi järeldada, et oluliselt vähenes üksikelamute reservmaa

osakaal. Kokkuvõtteks kohus ei nõustu kaebaja väitega, et oluliselt on vähendatud

üksikelamute reservmaa osakaalu Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistutel. Kaebajal

on

võimalus

jätkata

maa

senist

sihtotstarbelist

kasutamist

põllumajandusmaa

juhtfunktsiooniga maa-alal ilma täiendavate piiranguteta.

Seotult vastustaja nimetatud õiguspärase ootuse printsiibiga märgib kohus, et kuigi kaebaja

ise otseselt ei nimeta enam, millest järelduvalt ta esitas oma seisukohad, nähtub, et PlanS

§ 10 lg 1 kohaselt võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku, mille

menetlemine on kohaliku omavalitsuse kohustus, kuid samas ei kaasne ettepaneku

esitamisega vältimatult DP menetlemise algatamine kohaliku omavalitsuse poolt, seega ei ole

mitte alati lahenduseks DP menetluse taotlus. Kohalik omavalitsus võib planeeringu

koostamise algatamisest ka keelduda. Üld- ja detailplaneeringute kaudu kohalik omavalitsus

kujundab valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud

arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele, seega on nimetatud

tegevuses kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. Kaebaja suhtes ei ole välja antud

DP-d kehtestavat haldusakti, millega oleks vastustaja saanud või pidanud arvestama, sj ka

kaebaja ettepanekuid mitterahuldavas osas. DP kehtestamisel on omavalitsusele antud

kaalutlusõigus, samas kohalik omavalitsus peab lähtuma seaduse nõuetest ning ta peab

vältimatult kaaluma ja arvestama nii avalikku huvi, mis esitatakse maakonna ja valla

üldplaneeringutes ning võrdlema seda taotleja põhjendatud huvidega.

Kohtupraktikas on korduvalt juhitud tähelepanu, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda

tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid haldusorgan peab kaaluma ka taotluse

esitaja põhjendatud huve. Kui vald selles osas eksib, siis on kaebajal kaebeõigus esitada

kaebus valla tegevusele, seda võimalust ja õigust kaebajalt ära ei ole võetud. Kaebaja ei väida,

et temale oli antud kinnitus valla poolt, et tema kinnistute sihtotstarbeid muudetakse ja ta saab

piiramatult kõigile kinnistutele ehitusõiguse. Õigustatud ootuse printsiibi mõistmiseks ja

rakendamiseks on avaldanud mõju Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

lahendi nr 3-4-1-20-04 seisukohad ja kohus rõhutab, et Kõige üldisemalt peab see printsiip

looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Kohus märgib, et õiguskindlus tähendab

nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust

kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Õiguspärase

ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus

ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega

muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Antud juhul kaebaja tegutses kindlas õiguslikus

olustikus, kus temale planeeringutega ei olnud tagatud, et ta igal juhul peab saama

ehitusõiguse ja muuta kinnistute sihtostarvet. Käesolevalt ei ole tegemist õigusnormi

muutumisega kaebaja kahjuks ja nähtus, et kaebaja omandi kasutamisega seotud küsimused

on määratud teiste planeeringutega, milles olemasolevat ei muudetud. Kohus märgib veel, et

õiguspärane ootus saab tugineda ka haldusorgani selgel lubadusel (vt Riigikohtu HK lahend

nr 3-3-1-79-09), kuid kaebajale ei ole antud ühtegi lubadust, vähemalt ta seda ei märgi ega

tõenda. Õiguspärane ootus ei teki isikul menetluse käigus, ka mitte juhul, kui menetluses on

tehtud isiku jaoks soodsaid menetluslikke otsustusi. Õiguspärane ootus tekib ka haldusakti

kehtima jäämise suhtes, kuid nähtuvalt Riigikohtu HK 12.10.2006 otsusest haldusasjas nr 3-

3-1-48-06 (p-d 11,13) on võimalik ka selles erandid, kuna kohus on märkinud, et üksnes isiku

lootus soodustava haldusakti kehtimajäämise suhtes ei pruugi olla piisav argument, mis

keelaks haldusakti kehtetuks tunnistamise tema kahjuks. Samas lahendis märgib kolleegium,

et HMS § 67 lg-st 2 järeldub, et hoolimata haldusakti usaldanud isiku elukorralduse

muutmisest või varaga tehtud tehingutest võib haldusakti siiski kehtetuks tunnistada, kui

avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks on kaalukam isiku huvist akti kehtimajäämise

suhtes. Seega nähtub, et ka isikule õigusi andva haldusakti andmisel võib esineda vajadus see

siiski muuta. Oluline on alati avaliku ja erahuvi õiguspärane kaalumine. Seega pidi vald

arvestama avaliku huviga ja kaebaja esitatud ettepanekutega, vald seda ka tegi, seega on vald

taganud õiglase menetluse. Kaebuse esitajal on õigus nõuda õiglast menetlust, kuid ei ole

õigust nõuda, et tema ettepanekute alusel jäävad avalikud huvid tahaplaanile olukorras, kus

need on olemas ning osutuvad valla jaoks olulisteks.

31. Männiku IV kinnistuga seotud probleemid.

23.11.2009 on kohtule esitatud kaebaja poolt kaebuse täiendus ja väide, et teemaplaneering on

osaliselt kontrollimatu ja seadusega vastuolus, kuna OÜ-le Favorte kuulub ka Mäealuse

maastikukaitseala läheduses kinnistu Männiku IV, mis teemaplaneeringu kaardi kohaselt asub

rohevõrgustiku tugialal, reserveeritud rohevõrgustiku koridori alal, kus olemasolev

kõrghaljastus puudub ja alal, mille piires ehitustingimused määratakse Mäealuse

maastikukaitseala kaitsekorralduskavaga.

Kaebaja märgib, et Männiku IV arvati Mäealuse maastikukaitseala koosseisu kaitseala

loomise protsessis, kuid avaliku arutelu tulemusel arvati sealt välja Viimsi Vallavolikogu

Keskkonnakomisjoni 28.04.05.a. otsusele. Kaebaja väidab, et nüüdses planeerimismenetluses

on arvatud Männiku IV uuesti kaitseala koosseisu. Kaebaja viitab veel, et 12.01.09 kirjaga

asus vastustaja seisukohale, et Männiku IV arvamine maastikukaitseala laiendatud koosseisu

on põhjendatud ja et 08.05.09 kirjaga on vastustaja teatanud, et loobus Mäealuse

maastikukaitseala piiranguvööndi laiendusest, kuid mitte rohevõrgustiku struktuurelemendist.

Kaebaja järeldab, et Männiku IV kinnistu näol on tegemist alaga, kus kehtib Mäealuse

maastikukaitseala kaitsekorralduskava ilma, et ala kuuluks maastikukaitseala koosseisu.

32. Eelmärgitud probleem tõusetus teemaplaneeringu kaardile kantud tingmärgist „Ala, mille

piires

määratakse

ehitustingimused

kaitsekorralduskavaga“,

mis

kattub

osaliselt

miljööväärtusliku alaga nr 5 ning rohevõrgustiku elementidest jäävad alale tuumala nr 4,

seda ümbritsev tugiala ning Mäealuse maastikukaitseala Mäealuse piiranguvööndit ja Soosepa

piiranguvööndit ühendav rohekoridor.

Kohtule esitati vastustaja poolt kõnealune Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava

(2006-2015), mis ei nimeta ega saagi nimetada, et see kava kehtiks Männiku IV kinnistu

kohta. Kohtule nähtub, et kaebajale pidi olema igal juhul valla vastustest mõistetav, et

kinnistu ei ole arvatud Mäealuse maastikukaitsealasse ja ta nimetab ka ära haldusakti, mis

seda kinnitab, seega ei ole kahtlusi ja kaebaja ei saaks ka enam väita, et Männiku IV kinnistu

on kaitseala koosseisus. Kuna kinnistu kaitseala koosseisu ei ole, see on vastavalt ka

tõendatud, siis vastustaja ühe vastuskirja alusel ei saa kaebaja kuidagi järeldada, et kinnistu

arvati maastikukaitseala koosseisu. Vaidlusaluses teemaplaneeringus ei ole arvatud Männiku

IV kinnistut kaitseala koosseisu, kaebuse esitajale ei laiene kaitseala kaitsekord ja nähtub, et

kaebajale ka teatati, et loobutud ei ole rohevõrgustiku struktuurelemendist. Seega ei ole õige

väita ka sedapidi, et kaitseala kaitseeeskiri /kava on laiendatud kaitsevälisele alale (kaebaja

17.06.10 täpsustav vastus tlk 152 II kd).

Märgitud kavakohased ülesanded langevad siiski vaid neile kinnistutele, mis on hõlmatud

maastikukaitseala koosseisu. Seega ei laiene väljapoole maastikukaitseala kaitsekorralduskava

eesmärgid ja ülesanded. Kuigi kaebuse esitajale oli olukord selgitatud väidab kaebaja

jätkuvalt, et vallavalitsuse otsus ei anna õiguslikku alust kaitsekorralduskava laiendamisele

väljapoole kaitseala ja kaebaja järeldab valesti, et kui ta taotleb DP-d või maa sihtotstarbe

muutmist ehitusõiguse saamiseks, et siis kuulub hindamisele asjaolu, kas ehitis toetab

Mäealuse kaitseala loomisel püstitatud eesmärki. Kaebaja loeb õigusi rikkuvaks seda, et

võimalus tulevikus saada ehitusõigus vaid kaitseala loomise eesmärki toetavatele ehitistele

piirab /riku/ kinnistu omaniku õigusi ehk tema õigusi. Sellist piirangut enne ei ole seatud,

seega rikub teemaplaneering kaebaja subjektiivseid õigusi.

Kuigi vastustaja on sellele küsimusel vastanud mitmeid kordi, nähtub kohtule, et kaebuse

esitajale ei pane teemaplaneering kohustust ehitada maastikukaitseala tarvis omale kinnistule

ega võõrale kinnistule midagi ning ka ei lasu tal kohustust arvestada asjaolu, kas ehitis toetab

Mäealuse kaitseala loomisel püstitatud eesmärk, vastavalt ei ole ka vallal sellist kohustust.

Vald ei ole kordagi niisugust vastust kaebuse esitajale andud, mis võiks kaebajat eksitada ja

kohtuistungil püüdis vald selgitada, et koha looduslikest väärtustest tulenevalt soovitakse

tulevikus näha juhul, et kui kinnistutel, mis seni ehitusõigust ei oma, siiski mingil põhjusel

lubada ehitamist, et siis arhitektuurselt peaks saavutama iga projekti raames mingi

arhitektuurselt sobiva ühtsema lahenduse, kuid seda ei saa täpsemalt ette ära määrata.

Teemaplaneering on koostatud 2 eesmärgil, so rohevõrgustiku planeerimiseks ja

miljööväärtuslike alade määratlemiseks. Eraldiseisvatel osadel on erinev sisu ja Männiku IV

kinnistu osas selle planeeringuga ei anta ega võeta ära ehitusõigust, see on vastavuses ÜP-ga.

Vastustaja esindaja istungil antud selgituse kohaselt võis seega aru saada, et Männiku IV

kinnistu senine ÜP järgne juhtostarve ja sihtostarve ei võimalda kinnistule seada ehitusõigust

ja kuniks seda ei ole, ei teki kohustust arhitektuursete tingimuste osas. Kui vald lubab

ehitustegevuse teise planeeringuga, siis otsustatakse ala miljööväärtuse säilitamiseks koostada

iga projekti korral lahendus, ei ole nii, et kaitsekorralduskavas on olemas arhitektuursed

tingimused. Vald jäi oma 20.12.2010 esitatud seisukoha juurde, et tärniga tähistus viitab

vajadusel säilitada ala miljööväärtuslikkus, teemaplaneering ei anna ehitusõigust juurde ega

võta seda ära, kuna ei määra juhtotstarbeid.

Kohtule ei ole usutav, et kaebajale on jäänud endiselt ja ikka veel arusaamatuks, et ta

kaitsekorralduskava täitma ei pea ja kaebaja kinnistu maastikukaitse alal ja selle reziimis ei

asu, kuivõrd ta saab aru, et kinnistu ei jäänud maastikukaitsealale, seega ei pea ta

kaitsekorralduskava järgima ja vastustaja ka ei ole soovinud allutada kaebaja kinnistut selle

kava ülesannete täitmisele. Vastustaja ongi korduvalt selgitanud, et kaebaja märgitud kinnistu

ei ole planeerimismenetluses arvatud uuesti maastikukaitseala koosseisu, ka oma viimastes

kirjades ei ole niisugust seisukohta avaldatud, see mõte võib olla tekkinud kaebajal vastuste

kontekstist välja rebitult. Maastikukaitseala korralduskavaga ei panda ega saa panna

kaebajale neid kohustusi, mis kava ette näeb. Kava täitmine lasub siiski neil kinnistutel, mis

kaitsealasse jäid ja kinnitati otsusega.

Kohtule nähtub, et kaebaja on ka mõistnud vastustaja esitatud kirju ja selgitusi valesti, kuna

vastustaja on soovinud esile tuua just nimelt asjaolu, et kaebaja kinnistu jääb rohevõrgustiku

struktuurelemendile, millises osas kaebaja ei ole ka senimaani vastu vaielnud. Kaebaja ei

vaidle sellele vastu, et kinnistu asub miljööväärtuslikul alal nr 5 ja lisaks asuvad seal ka teiste

isikute kinnistud - Künka III , Niine I ja riigi omandis olev maa. Tärniga ala tähistus ei sunni

ümber muutma roheelemente nagu seda ekslikult leiab kaebaja, kuna maastikukaitseala on

määratud kindlate piiridega, kuid see ei tähena, et seal kontaktvööndis ja kogu klindi astangul

puudub määratud rohe-elemendi väärtus.

Kuna vaidlust ei ole eelnevas, siis tuleb lähtuda asjaolust, et kaebaja kinnistu on

miljööväärtuslikul alal ja ei asu maastikukaitsealal.

Vastustaja on selgitanud, et Teemaplaneeringu p 3.2 „Avamaastike säilitamine“ ap 3.2.3

„Tingimused ehitiste püstitamiseks“ kohaselt ehituskriteeriumiks on asjaolu, et võimalikud

tulevased hooned ei vähendaks ala esteetilist väärtust ning olemasolevaid loodusväärtusi

(esteetilised vaated, rändlindude peatuspaik).

Kaebaja kaebus ja selgitused kinnitavad jätkuvalt kohtule, et kaebaja ei ole vaielnud vastu, et

seal on miljööväärtusega ala nr 5 ja et see ei vajaks kaitset ning et teemaplaneering ei peaks

põhistama, miks see ala loeti väärtuslikuks ning et ei tohiks ette näha üldisi kaitsemeetmeid,

kuidas selle ala säilimine tagada. Kohtule nähtub, et niisugusena ongi vastustaja

teemaplaneering ülesse ehitatud ja vastustaja on vastamisel püüdnud selgitada, et ei ole vaja

planeeringu ülekoormamiseks kehtestada eraldi reeglistikku, mis on konkreetse projekti ehk

nt DP küsimus ja et edaspidiselt tuleb antud alal (nr 5) arvestada selle kui miljööväärtusega

alaga. Miljööväärtuslikud alad valiti kriteeriumide alusel, mis on teemaplaneeringu

seletuskirjas lk 59-60. Seega puudub vaidlus, et alal puudub miljööväärtus, seega tuleb ala

vastavalt kaitsta. Asjaolu, et kinnistut ei arvatud maastikukaitsealasse ei tähenda veel

iseenesest, et alal puudub miljööväärtus ja teemaplaneering on selle miljööväärtuse olemasolu

ka piisavalt esile toonud. Isegi kui vastustajal on tingmärgi seletus sõnastatud ebaõnnestunult,

ei ole kohtul kahtlusi, et kaebaja kinnistule maastikukaitseala ei laiene ja see on kontrollitav,

kuna kaitseala piir on aktidega määratud. DP esitamisel ja DP kaudu on alati vajalik järgida,

kas tegemist on miljööväärtusega alaga või mitte ning juba sellest tulenevalt on vältimatult

kaebaja seotud erinevate tingimustega ehitamisel ja maa kasutamisel planeerimis- ja

ehitusnormidest tulenevalt ja kuna kaebaja ei märgi, et miljööväärtusliku ala määramine rikub

tema õigusi, siis juba ka sellest tulenevalt ei nähtu, et nüüdsest vaidlusalusest planeeringust

tekib õiguste realiseerimisel oluliselt piiravaid takistusi.

Kohus kokkuvõtteks nõustub vastustajaga, et teemaplaneering iseenesest nii seletavate osade

ning kaardimärkega, et järgida tuleb projektide koostamisel tulevikus teatud kriteeriume

miljööväärtuse säilimise huvides, ei ole selliselt kitsalt ühese toimega, st piirava toimega

kaebaja õigustele, vaid nähtub, et ta ei välista võimalusi ehitamiseks, kui kaebajal tekib

ehitusõigus. Mida antud kohta saaks ehitada, seda selgitab välja DP ja kui seadusest tulenevalt

seatakse projektile tingimused ning kaebaja leiab, et need on ebaseaduslikud piirangud, on

vältimatult vajalik DP otsuste vaidlustamine. Miljööväärtusega ala on suurem, kui

maastikukaitseala. Selle tõttu ongi vastustaja selgitanud, et tingimused on esitatud

kaitsekorralduskavas üldprintsiibina ning arhitektuursed ehitustingimused seatakse igale

projektile eraldi, olenevalt taotletava ehitise eesmärgist. Kuigi vastustaja kaalus ka võimalust,

kas tingmärk kaardilt eemaldada, ei pidanud ta seda vajalikuks, kuna teemaplaneeringu ja

tingmärgi kooslus ei ole vastuolus ning miljööväärtusliku ala valiku ja asukoha ning seal

valitsevate tingimuste osas peab justnimelt teemaplaneering ammendava informatsiooni

andma ja seda ta teebki.

Kohtule nähtub, et kuivõrd miljööväärtuslik ala on selliselt piiritletud ja kaebaja kinnistu

sinna jääb, siis tuleb planeeringuga tagada ala väärtuste säilimine ning märge, et info tuleneb

Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskavast, iseenesest ei too kaasa kaebaja olukorras

piiravaid muutusi, edasine sõltub aga maa sihtotstarbe muutmise võimalustest ja ehituslikud

tingimused seatakse igakordselt sõltuvalt projektist, mis arvestaksid avamaastike säilitamise

ja tingimustega ehitiste püstitamiseks. Antud juhul ei ole võimalik kuidagi järeldada ja

ohustada sellest tulenevalt kaebajat sellega, et ta peaks täitma kaitsekorralduskava

ülesandeid, et tema kinnistu oleks hõlmatud taas maastikukaitseala koosseisu ja et ta peab

arvestama, et tulevikus kaalutakse, kas tema soovitud ehitis toetab kaitseala eesmärke.

33. Viimsi vallas Lubja külas asuva kaebajale kuuluva kinnistu Männiku IV sihtotstarve on

100 % maatulundusmaa (vastustaja esitas väljavõtte kinnistusraamatust). Maakatastri

andmetel on Männiku IV kõlvikuline koosseis järgmine: üldpindala 5,65 ha, 5,47 ha on

haritav maa ja 0,18 ha muu maa, sh 0,06 ha veealune maa Vastustaja lisas vastulausele ka

väljavõtte Maa-ameti kaardiserverist. Kaebaja nendele andmetele vastu ei ole vaielnud. .

Kokkuvõtteks nähtub, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on kinnistu

juhtfunktsiooniks põllumajandusmaa. Viimsi valla mandriosa üldplaneering ning ka

teemaplaneering

„Viimsi

valla

üldiste

ehitustingimuste

määramine.

Elamuehituse

põhimõtted“ ei võimalda (elamu) ehitusõigust põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga alas.

Seega Männiku IV kinnistu ei ole Mäealuse maastikukaitseala koosseisus ning sellel alal ei

kehti Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava ning Männiku IV kinnistul puudub

ehitusõigus tulenevalt Viimsi valla üldplaneeringust ja teemaplaneeringust „Viimsi valla

üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“. Nagu nähtus, jäi alale ka

teisi kinnistuid ja kaebaja ning teiste kinnistute osas teemaplaneering ehitusõigust ei anna, see

pole ka planeeringu eesmärgiks, selles mõttes ei ole senise kaebaja olukord muutunud.

Teemaplaneering pidi määrama miljööväärtusega ala ja ta seda tegi ning nende põhistuste

õigsuses kaebaja ei ole kahelnud.

34. Kohus saab hinnata haldusakti väljaandmisel teostatud kaalumist aspektist, kas kaalumine

leidis aset ja kas haldusorgani otsus on põhjendatud ratsionaalselt ja loogiliselt ning ei riku

õiguse üldtunnustatud väärtusi.

Kuivõrd kaebaja nimetas teemaplaneeringut kontrollimatuks ja vastuolus olevaks seadusega

ning motiveerimatuks eelkõige lähtudes Männiku IV kinnistuga (kaebaja täpsustus

23.11.09.a tlk 52-53 II kd) seotult ning nähtus, et see järeldus, mis kaebaja tegi kinnistu

arvamise kohta kaitseala koosseisu, on väär, siis ei ole haldusakt ka vastuolus kehtiva

õigusega põhjusest, et seal ei ole nimetatud põhjuseid, miks arvati kinnistu kaitsealasse uuesti,

või põhjusest, et teemaplaneering on selliselt vastuolus kaebaja nimetatud LKS sätetega ja

kontrollimatu. Vajalikud materjalid on siiski koostatud ja olemas ning kaebajale esitatud.

Kohtule nähtus eelnevast, et vastustaja haldusakt siiski on kontrollitav ja selliste ulatuslike

planeeringute motiveerimine vältimatult kannatab, kuna mahukas informatsioon tuleb esitada

ja see võib mingis osas ebaõnnestuda, kuid teemaplaneeringu motivatsioon ka planeeringu

sisu ise tervikuna on kontrollitav, kuna ta on tervik, mille alusmaterjal kuulub koos seletava

osaga haldusakti juurde. Nähtub, et kaebajat huvitavad küsimused rohevõrgustiku

planeerimisel on esile toodud ja et on esitatud andmed, et ei tehtud vahet era-, riigi- või

munitsipaalmaadel, rohelise võrgustiku sidususe tagab rohealade haaramine võrgustikku

sõltumata, kelle maaomandiga on tegemist. Raudteetunneli reservmaa/põllumajandusmaa

juhtfunktsiooniga ala ei ole hoonestatav. Rohevõrgustiku teemaplaneeringust tulenevalt on

lahendatud küsimus, et rohevõrgustiku toimimine on võimalik ka juhul, kui rajatakse raudtee.

Meelevaldne on järeldada, et avalikkusele oleks esitatud valeandmeid või jäetud avalik huvi

arvestamata, kui selle kohta tõendid puuduvad..

Teemaplaneeringu seletuskirja peatükist 1.5.1 nähtub, et vastavalt metoodikale kaardistati

välitööde käigus kogu valla mandriosa territooriumil kõik potentsiaalsed rohevõrgustiku

moodustamise aluseks olevad alad, seega ei jäetud ühtegi kinnistut planeeringuga hõlmamata

nagu eksitavalt märkis kaebaja.

Planeerimisprotsess on oma olemuselt hierarhiline, kus üldisemalt liigutakse üksikumale

(üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering), sj iga alama

astme planeeringuga täpsustatakse kõrgema astme planeeringuid. Sellest tulenevalt on

teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 2.1 selgitatud, et täpne maa-ala kasutuselevõtt ning

konkreetse rohevõrgustiku elemendi täpne paiknemine tuleb täpsustada DP-dega.

Teemaplaneering koostati vastavuses planeerimisseadusega, so üldplaneeringu ehk valla

tasandi planeeringuna. Välistatud ei ole, et kaebaja nimetatud pooleliolev nn Äigrumäe

planeering annab kaebajale täiendavaid ehitusõigusi ja nagu nähtus, ei ole kehtestamata

planeeringu puhul võimalik kõnelda planeeringute vastuolust; ka ei ole põhimõtteliselt

võimalik ühe tasandiliste planeeringute puhul kõnelda planeeringute vastuolust, mil üks

täiendab teist. Eeltoodust nähtub, et planeerimismenetluses on teostatud rohealade analüüs ka

täpsemal tasemel kui vald, kuid lõplikud rohealade piirid määratakse, so teostatakse põhjalik

analüüs, detailplaneeringute menetlemisel. Vastustaja tegevus ei olnud meelevaldne ning

tugineb PlanS § 8 lg 2 p 2, mis sätestab, et üldplaneeringu võib koostada teemaplaneeringuna

kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud ülesannetele ja PlanS § 8 lg 3 p 6 ja 7, mis sätestavad, et üldplaneeringu

ülesanneteks on muuhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade,

parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning

nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine, samuti rohelise võrgustiku toimimist tagavate

tingimuste seadmine. Kaebajale on selgitatud, et ÜP on seaduse järgi DP-de koostamise

aluseks ja ei muuda temas määratud juhtfunktsioonide alusel otseselt maakasutust, st et maa

juhtfunktsiooni muutmisel elamumaaks ei muutu automaatselt maa sihtotstarve maakatastris;

sihtotstarbe muutmise aluseks on DP.

Kuna kaebaja on viidanud üldsõnaliselt motiveerimisvigadele, siis märgib kohus lisaks, et

otsuses on viidatud ka Harju maavanema 17.11.2010 kirjale nr 2.1-13k/4902, millega

maavanem andis ÜP-le oma heakskiidu. Vald leiab, et ta on eelnimetatud maavanema kirjas

toodud käsitlusega vastuväidete osas nõustunud ning on otsuse põhjenduses ka sellele kirjale

üheselt viidanud. Selliselt on Harju maavanema kirjas esitatud seisukohad vastuväidete osas

samuti otsuse põhjendused ning ÜP avaliku arutelu käigus esitatud ettepanekud ja

vastuväited. Kohus nõustub vallaga, et otsuses on viidatud, kuidas kõik dokumendid on

kättesaadavad, Harju maavanema 17.11.2010 kiri on aga lisaks selle koostaja poolt saadetud

kõikidele isikutele (sh kaebajale), kelle ettepanekuid või vastuväiteid täies mahus ei

rahuldatud. Seega kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on järginud põhimõtet, mille

kohaselt haldusakti põhjendamise üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus.

Üheks viidatud RK HK otsuseks oli lahend nr 3-3-1-16-05, milles märgitakse: „HMS §-s 56

sätestatud haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus.

Käesoleval juhul on detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused tuletatavad

haldusaktile lisatud dokumentidest.

35. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata populaarkaebuse ja kaebaja subjektiivsete

õiguste rikkumise kaebuse.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis hüvitata kaebaja menetluskulusid ja need jäävad tema

kanda. Vastustaja ei esitanud menetluskulude nõuet.

Karin Kalmiste

Kohtunik