2-11-44758/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-11-44758

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2011.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-11-44758 Tsiviilasi Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi Teet-AK OÜ ja Exxx Kxxxxxx vastu neilt solidaarselt võla ja viivise nõudes Hagihind 10 649,91 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood xxxxxxxx; asukoht Narva mnt 11, Tallinn 15015); Hageja lepinguline esindaja: OÜ Julianuse Õigusbüroo (registrikood 11930038; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: krista.arraste@julianus.ee); Kostja 1: Teet-AK OÜ (registrikood xxxxxxxx; asukoht Võhmanõmme küla, Põltsamaa vald, Jõgevamaa 48131); Kostja 2: Exxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista solidaarselt Teet-AK OÜ-lt ja ExxxxKxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks 19 039 (üheksateist tuhat kolmkümmend üheksa) eurot 35 senti, millest moodustab põhivõlg 10 649,91 eurot ja intress 322,25 eurot. 3. Välja mõista solidaarselt Teet-AK OÜ-lt ja Exxx Kxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks viivis 0,300% põhinõudelt (10 649,91 eurot) päevas alates 17.11.2011. a kuni põhinõude täitmiseni. 4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 2. Välja mõista solidaarselt Teet-AK OÜ-lt ja Exxx Kxxxxxxxx Danske Bank A/S

2-11-44758 Eesti filiaali kasuks menetluskulud summas 1578 (üks tuhat viissada seitsekümmend kaheksa) eurot 61 senti. 3. Välja mõista solidaarselt Teet-AK OÜ-lt ja Exxx Kxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas kohtule hagiavalduse Teet-AK OÜ ja Exxx Kxxxxxx vastu kapitalirendilepingust tuleneva võla ja viise nõudes. Hageja palus kostjatelt tema kasuks solidaarselt välja mõista põhivõlg 10 649,91 eurot, intress 322,25 eurot ja viivis 8067,19 eurot, kokku 19 039,35 eurot ning lisaks viivis 0,300% põhinõudelt päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni.

Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjaid vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Menetlusdokumendid on kostjatele kätte toimetatud 26.09.2011. a. Kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagimaterjalide põhjal sõlmis hageja kostja Teet-AK OÜ-ga kapitalirendilepingu, mille alusel andis hageja tasu eest kostja kasutusse kallurveoki. Nimetatud lepingu täitmise tagamiseks sõlmis hageja kostja ExxxxKxxxxxxxx käenduslepingu maksimummääraga summas 81 667,71 eurot. Kostjad ei täitnud kapitalirendilepingut nõuetekohaselt. Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles ning nõudis kostjalt tagasi kasutusse antud vara.

2-11-44758 Hagi materiaalõiguslikud alused hagi rahuldamisel on alljärgnevad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 järgi lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kapitalirendilepingus kokku leppinud viivise määras 0,300 % tasumata põhinõudelt päevas. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. TsMS § 165 lg 3 järgi, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, seega tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1118,45 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 460,16 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt taotletud lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalikud ning summa jääb ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava

2-11-44758 lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Lepingulise esindaja tasu summas 460,16 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maimu Laumets Kohtunik