3-11-1591/48 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1591

Haldusasi

M.S. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt

väljastatud projekteerimistingimuste nr PT 136130

(xxxxxx) tühistamiseks.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale (HKMS § 11 lg 3).

2. Tagastada M.S. kontole nrxxxxxxxx AS SEB Pank

kaebuselt tasutud riigilõiv Kohtute Raamatupidamise

Keskuse kaudu summas 15,97 eurot.

3. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale ja Kohtute

Raamatupidamise Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva

jooksul,

arvates

määruse

määruskaebuse

esitajale

kättetoimetamisest (HKMS § 11 lg 8, § 47¹ lg 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. 27.06.2011 esitas M.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti poolt väljastatud projekteerimistingimuste nr PT136130

tühistamist. Nimetatud projekteerimistingimused väljastati Tallinnas xxxxxx üksikelamu

ehitusprojekti koostamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja xxxxxx kinnistuga

külgneva

kinnistu

omanik

ning

kaebus

tugineb

eelkõige

väitele,

et

enne

projekteerimistingimuste väljastamist ei küsitud projekteerimistingimuste eelnõu kohta

naaberkinnisasjade omanikult nõusolekut, nagu nähakse ette planeerimisseaduse § 9 lg 10

punktis 2. kaebaja taotles EÕK, kuid kohus määrusega jättis taotluse rahuldamata.

2. Kohus jättis kaebuse korduvalt käiguta, kuna kaebaja ei suutnud selgitada, milline eesmärk

on kaebusel, va et kaebuse esitaja sooviks oli projekteerimistingimuste tühistamine põhjusest,

et tema ei olnud saanud projekteerimistingimuste menetluses osaleda. Asja materjalid

kinnitasid samal ajal, et kaebaja ei olnud projekteerimistingimuste väljastamisel

naaberkinnistu omanik, seega objektiivselt oli võimatu teda menetlusse kaasata. Veel väitis

kaebaja, et teisi naaberkinnistu omanikke ei kaasatud, mis osutus valeks, samas ei saaks

kaebuse esitajal olla kaebeõigust, kui ta soovib esitada kaebust teiste isikute eest. Isik, kes oli

kaebuse esitaja poolt omandatud kinnistu eelmine omanik (A.P.) oli andnud nõusoleku A.E.

taotlusele projekteerimistingimuste väljastamiseks asendiskeemile projekteerimistingimuste

taotluse juurde 20.03.11.a. (tlk 32). Kaebuse andmetel oli xxxx omanik E.H. andnud

seisukoha, et nõustub naaberkinnistule xxxxxxx ehitamisega ja esitas lisaks kirjalikud

omapoolsed tingimused (tlk 34). Samuti andis nõusoleku xxxxxx omanik. Materjalidest

nähtus ka, et E.H. esitatud nõusoleku juurde esitatud tingimusi järgiti (tlk 21). Seega asuti

määratud tingimusi täitma, et koostada projekt ja väljastada ehitusluba. Kuivõrd kaebuse

esitaja ei olnud menetluse ajal naaberkinnistu omanik, ta ka ei väida, et ta teavitas TLPA-it ,

et on asjast huvitatud isik, siis ei ole võimalik rikkuda kaebaja õigusi tema menetlusse

mittekaasamisest ja sellel põhjusel ei ole ka TLPA talitanud kaebaja õigus rikkuvalt.

Kaebaja on ka möönnud viimases vastuses, et ta ei olnud planeerimismenetluses

naaberkinnisasja omanik ja temaga ei oleks saanud TLPA projekteerimistingimusi

kooskõlastada. Vaatamata sellele kordab kaebaja taas, et naaberkinnisasjade omanikud ei

saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta oma seisukohta avaldada. Eksitavalt märgib

kaebaja veel seda, et vaidlust ei ole küsimuses, et TLPA ei olnud enne

projekteerimistingimuste väljastamist esitanud haldusakti eelnõu, kuna see jäi koostamata.

Seega viitab kaebaja taas teiste isikute õiguste väidetavale rikkumisele, kuigi kaebaja pidi

teatama kaebuse eesmärgi ja subjektiivsete õiguste rikkumise enda suhtes. Eksitav on veel ka

väide, et nn eelnõu puudumine muudab kaebuse veelgi enam menetletavaks, kuna selle

puudumine veel ei tähenda, et projekteerimistingimusi oleks saanud jätta välja andmata.

Kaebaja

oli

esitanud

näite

teise

omavalitsusüksuse

tegevusest.

Tegelikult

ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on

oluliseks menetlusveaks diskretsiooniotsuste puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on

rangeim võimalikest (vt Riigikohtu 17.11.2003. a otsust nr 3-3-1-74-03 ja 25.11.2003. a

otsust nr 3-3-1-70-03). Kuid käesolevas asjas ei jäänud ülesse küsimust, et kaebaja jäeti ära

kuulamata, kuna kaebaja ka ise tunnistab, et teda sellel ajal ei saanud objektiivsetel põhjustel

TLPA menetlusse kaasata. Kohus märgib veel, et haldusorgan ei pea HMS §-s 40 sätestatud

ärakuulamise õiguse tagamiseks esitama isikule haldusakti projekti, vaid andma võimaluse

arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Seega ei selgita kaebuse esitamise põhjuseid ja

eesmärki ka kaebaja väide haldusakti nn projekti esitamata jätmisest. Naaberkinnistute

omanikud kasutasid need võimalused nende soovitud piirides. Riigikohus ongi sellises

küsimuses märkinud, et ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et

menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited

esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile

omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. See ei

tähenda, et peaks olema esitatud ilmtingimata või koostatud nn eelnev kirjalik projekt. Iga

omavalitsus korraldab vastava tegevuse nii, et isikute õiguste järgimine oleks tagatud. Antud

juhul nähtub, et kaebajale on saanud teatavaks, mille kohta naabrid andsid arvamuse, ning

kaebaja üksnes oletab, mis üks või teine isik asjast tegelikult võiks arvata. Kui naabrid

leiavad, et nende õigusi rikuti, siis lasus/lasub neil kohustus oma subjektiivsete õiguste kaitse

realiseerimiseks midagi ette võtta, seda kaebaja nende eest teha ei saaks.

Vaidlust ei ole selle üle, et menetlusosalisel on HMS § 37 alusel õigus tutvuda

haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Kaebusest ei

nähtu probleemi, mis võiks kinnitada, et kaebajale jäi mõni dokument kättesaamatuks ja et ta

selle tõttu pöördus kohtusse. Küll aga nähtub edasistest vastustest ja kaebuse materjalidest,

et kaebaja oli pöördunud taotlustega TLPA-i poole, sj taotlenud DP läbiviimist. Nimelt oli

kaebaja soovinud ise naabri kinnistule DP koostamist ilma naabri vastavat tahteavaldust ja

volitust omamata. Vastuseks sellele taotlusele teatas TLPA 26.09.11.a., et xxxxxx

üksikelamu eskiisprojekti muudatuse menetlus on algatatud ja see kooskõlastatakse kaebuse

esitajaga ja teiste piirinaabritega. Kaebajale esitati ka eskiisprojekti muudatus, et ta saaks

esitada oma seisukohad, kuid kaebaja on kohtule vastamisel 04.10.11.a. märkinud, et ta ise

ei ole neid veel esitanud. Seega astus kaebaja planeerimismenetlusse ja pigem nähtub, et ta ei

soovi ise esitada oma seisukohti, ka ei väida kaebaja, et ta oleks palunud kohtueelselt uuesti

läbi vaadata projekteerimistingimused ja konkreetsete ettepanekutega, et haldusorgan saaks

vajadusel asja uuesti läbi vaadata või et haldusorgan oleks sellest keeldunud.

Seega nähtub kohtule, et kaebuse esitaja on kaasatud menetlusse arvates ajast, mil ta sai

kinnistuomanikuks ning oli teada tema kaasamise vajadus ja kaebaja huvi naaberkinnistul

toimuva vastu. Sellest ajast on kaebajal kaebeõigus ja võimalus pöörduda kohtusse, kui tema

subjektiivseid õigusi rikutakse. Kaebaja ei soovi märkida, milliseid subjektiivseid õigusi

rikutakse, vaid eksitavalt kordab samu väiteid, mis kehtivad kolmandate isikute väidetavate

õiguste rikkumise kohta või on sisult eksitavad. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei

saa selgitada läbi kaebeõiguse küsimuse kohtusse, mis tal on tekkinud, kui ta suudab esile

tuua, et tema õigusi rikutakse.

Kuigi kaebusest võiks veel ehk aru saada, et kaebaja ei pea nn eel-projekti puudumisest või

veel esiletoomata asjaoludel väljastatud projekteerimistingimusi õiguspärasteks ja võiks

viidata haldusakti tühisuse alustele, nähtub kohtule, et probleemi ei saaks tekkida selles

küsimuses, kas projekteerimistingimused kehtivad või mitte. Riigikohus selgitas 07.03.2003

määruses nr 3-3-1-21-03, et kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise nõude vaid juhul, kui

haldusaktil on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud puudused ja need on ilmselged. Kui haldusakti

puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule

õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Antud

juhul ei ole haldusaktil tühisuse tunnuseid ja see tuleb vaidlustada, mida kaebaja on ka antud

juhul tegema asunud. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-,

kohustamis-, hüvitamis- või õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Kuigi kaebaja endiselt

nimetab, et projekteerimistingimused on naabrite kaasamata jätmise tõttu „olemuslikult

õigusvastased“, ei selgita see kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise seisukohalt midagi

enamat ja isegi kui kaebaja peab siinkohal silmas, et tegemist võiks olla tühise haldusaktiga,

siis kohus sellega ei nõustunud. Kaebaja kordab mitmeid kordi, et kui ta väidab, et

subjektiivseid õigusi rikutakse, siis juba tuleb kohtul asi menetlusse võtta. Nii see ei ole,

kuna üksnes sellise väite alusel kohtumenetluse alustamine ei ole võimalik, kuna kohus peab

eelmenetluses väljas selgitama, missuguste kaebajale kuuluvate subjektiivsete õiguste

rikkumise kaitseks kaebus esitatakse ja missugune on kaebuse eesmärk. Kui kaebus on

perspektiivitu, siis kaebust ei pea menetlema. Ka ei saa korrastamata kaebusele esitada oma

seisukohti teised isikud, kes tuleks kaasata menetlusse. Kaebaja senimaani ei ole märkinud,

missugused projekteerimise tingimused on sisuliselt valed, kuivõrd nähtus, et menetluslikult

kaebaja õigusi ei saadud rikkuda ning teiste isikute poolt ei ole vaidlusi algatatud, haldusakt

ei ole tühine menetluslikel põhjustel. Kaebaja peab arvestama, et TLPA on võimalik tagasi

pöörduda nn algetappi kaalumise tulemusel, st teise isiku kahjuks juba tehtud otsuse

langetamiseks peavad olema mõjuvad põhjused. Samuti ei saa kohus lugeda haldusakti

õigusvastaseks, kui neid põhjusi ei esine või üldsegi ei nimetata. Kaebaja viide Riigikohtu

määrusele nr 3-3-1-9-08 ei selgita asjas midagi enamat, kui kaebaja keeldub jätkuvalt

nimetamast, missugused konkreetsed projekti tingimused on tema õigusi rikkuvad. Kohus oli

mitmel korral selgitanud, et EÕK määruses ei välistanud kohus kaebajal kaebeõiguse

olemasolu, kuid see veel ei tähenda, et kaebuse esitaja tohiks jätta kaebuse puudused

kõrvaldamata. EÕK määruses esitatud mõte näeb ette ikkagi vajadust kaebust täpsustada, st

et kaebaja esitaks määruses märgitud põhistuse ja viitaks tõenditele. EÕK taotlus

lahendatakse piiratud teabe tingimustes ja kohus oli 21.07.2011 märkinud, et kohtu

hinnangul on PlanS § 9 lg 10 p 2 mõte selles, et naaberkinnistute omanikud saaksid teha

võimalikult palju konkreetseid ettepanekuid tingimuste kohta, mis projekteerimistingimustes

sätestada tuleks.

Kaebaja ei ole juhiste kohaselt esile toonud kaebuse asjaolude selginemisel, millised

projekteerimise tingimustes märgitud tingimused ei arvesta kaebaja õigustega ja mis seavad

õigusvastased piiranguid ning rikuvad kaebaja õigusi. Kaebajale on käesolevalt tehtud TLPA

poolt võimalikuks oma seisukohtade avaldamine.

Ka Planeerimisseadusest ei tulene, et haldusmenetlust tuleb igal juhul alustada juba kehtiva

haldusakti tühistamiseks, kui keegi isik lisandub planeerimismenetlusse hiljem ja lihtsalt

väidab, et tema õigusi rikutakse. Isiku väited saavad kuuluda kaalumisele, kui need kannavad

mingit sisu ehk informatsiooni. Kaebaja väited üksnes teatavad, et ta soovib haldusakti

tühistamist, nimetamata, mis piirangud tema kinnistu suhtes kaasnevad. Kaebuse esitajal ei

ole tegelikult nõudeid ja ettepanekuid käesoleva ajani. Kui seadusnorme mõista

teistsuguselt, st et iga isiku pöördumisel kohtusse, mitte isegi haldusorganisse, tuleks juba

hakata asja menetlema, siis ei oleks mingit mõtete HKMS § 7. Sellisel juhul peatuks

planeeringumenetlus teadmata ajaks ja see ei oleks lubatav teiste isikute õigusi arvestades.

Kuna kaebaja ei ole esitanud kaalumiseks haldusorganile ühtegi ettepanekut, siis ei saa

kaebus olla ka esitatud põhjusest, et kaalumine teostati kaebaja õigusi rikkuvalt.

Kaebajale on sj antud käesoleva ajani ka TLPA-is võimalus esitada oma seisukohad ja

ettepanekud ning kui kaebaja temale antud tähtaja ületab, siis ilmselt ei saaks ka haldusorgan

neid kaaluda, kuna kaebaja neid ei esita. Käesoleval ajal nähtub, et kaebajale anti see

võimalus ning kohtusse pöördumine on ennatlik.

Kuivõrd aga ka kohus ei saa menetleda kaebust, milles ei ole märgitud subjektiivset õigust

mis temal on ja mida juba rikutakse, kaebaja lihtsalt väidab, et tal on naaberkinnistu

omanikuna

õigus

pöörduda

kohtusse

ja

tema

subjektiivseid

õigusi

rikuvad

projekteerimistingimused, siis on kaebus sisutu, kuna kaebaja ei avaldanud kohtule etteantud

tähtajal, mis ettepanekud ta sooviks esitada või millised projekteerimise tingimused

kahjustavad kaebaja õigusi. Kohtukaebuse esitamise ajaks sai kaebaja esitada oma

nõudmised ka A.E.le, kuid kaebaja ei avalda kohtule, kas ja mis sellest suhtlusest sai, kuid

nähtub, et kaebaja ei väida, et nendega ei arvestatud. Kuna haldusorganile ei olnud kaebuse

esitaja samuti esitanud ühtegi ettepanekut, siis ei ole vaidlust ka selles, et haldusorgan on

jätnud asjaolud kaalumata. Teiste naabrite ettepanekud ta võttis kaalumisele ja nendega

arvestati, kaebaja muid andmeid ei esitanud. Kohtul ei ole sellise kaebuse alusel võimalik

kontrollida ühegi ettepaneku kaalukust, et otsustada haldusakti mittevastavuse üle seaduse

normidele, kuna kaebaja neid kohtule teatavaks ei teinud.

Kohus palus asjaolud esitada ja võimalusel viidata ka tõenditele, mida saaks ja tuleks uurida.

Kaebaja on planeerimismenetlusse kaasatud, seega ei saa rikkuda TLPA tema õigusi ka

kaebaja nimetatud menetluslikes küsimustes ja kohus on eelnevalt need momendid ära

nimetanud, mis kaebuses oli välja toodud, kuid on ekslikud. Kohtul puudub haldusakti sisu

kontrolli võimalus. Kaebuse esitaja ei saa loota, et haldusakt tühistatakse menetluslikel

põhjustel, kui tegelikkuses kaebaja ise möönab, et TLPA pidi lahendama kolmanda isiku

taotluse. Kuna seadus näeb ette, et taotlus tuleb lahendada muuhulgas ka teatud tähtajal, siis

nii ka tehti, kuna kaebajast kui huvitatud isikust ei olnud siis veel keegi TLPA-le teatanud.

Muud menetluslikku osa oli kohus kaebajale korduvalt selgitanud, et kaebaja eksitavalt

käsitleb neid küsimusi menetlusnormide rikkumisena. Need sellistena ka ei saaks kaasa tuua

haldusakti tühistamist. Kohus selgitas vajadust anda kaebusele eesmärk, kuna haldusakti

tagantjärgi tühistamine on erandlik ja selleks peab esinema mõjuv kaebaja õigusi piirav

põhjus. Kaebaja ei ole järginud ei kohtu poolt väljatoodud juhiseid ega vajadust kaebus

korrastada kooskõlas HKMS kaebuse esitamisele kehtivate normidega. Kohus ka ei saa antud

juhul jätta kaebust käiguta, see oleks tulutu ning kaebajale ei pea andma lõputult neid

võimalusi, mille täitmist sai kaebaja järgida koheselt. Kohus ei saa ka anda kaebajale juhiseid

ja soovitusi, kas esitada teist liiki kaebus, kuna kohtule ei ole teada, mis eesmärgid kaebajal

on, va et kaebaja soovib blokeerida teise isiku kinnistule elamu ehitamise nõudega tühistada

haldusakt. Kaebuse esitajale on tagatud võimalus esitada oma seisukohad, vastavalt kinnitab

seda kaebajale TLPA saadetud vastus. Kaebaja on korduvalt hoidunud täpsemalt selgitamast,

mis nimelt on jäänud reguleerimata ja miks ta ei soovi neid vajakajäämisi TLPA-le teatavaks

teha. Kohus oli ka soovitanud, et kaebaja saaks vajadusel esitada TLPA –le

haldusmenetluse uuendamise taotluse, kuid kaebaja ka efektiivsemat õiguskaitse võimalust ei

ole kasutanud ja samas ta ka ei väida, et see esitati ning kaebaja vajab kohtu abi selle

lahendamiseks.

Kokkuvõttes nähtub, et kaebuse esitaja on selgelt möönnud, et temale on antud võimalus

käesoleval ajal planeerimismenetluses avaldada oma seisukoht ja et ta seda ka teeb lähemal

ajal. Seega nähtub kohtule, et kui kaebuse esitajale lõpuks selgub, kas tal üldse on mingeid

konkreetseid ettepanekuid, siis ta saab need esitada TLPA-le. Kaebusel on kohtu varem

toodud asjaoludel ja selgitustel ühtlasi ka perspektiivitu kaebuse tunnused, kuna need

asjaolud, mida kaebaja senimaani oli suutnud välja tuua, muutusid. Kohus ei välistanud, et

kui kaebaja annaks kohtule tõese ja asjakohase informatsiooni, et siis ehk võiks kaebus ka

olla menetletav, selleks kohus andis kaebajale korduvalt võimalusi, kuid kaebaja jättis

täitmata kohtu juhised ( HKMS § 10 nõuded kaebusele) ja ta kordas üle ebaolulise, mis

menetluse jätkamiseks ei päde. Kaebusest ei selgu subjektiivsete õiguste rikkumine, kaebust

ei saaks esitada teiste isikute õiguste rikkumise motiivil, kaebaja toodud asjaolud nn

menetluslike vigade suhtes olid eksitavad ja kaebaja möönis, et TLPA sai asja taotluse ajal

otsustada ja kaebaja saab pöörduda kohtusse sellest ajast, kui ta saab teada õiguste

rikkumisest. Kuna kaebaja ei soovinud kohtule avaldada, missugused sisulised vead võiksid

väljastatud projekteerimistingimustes esineda, siis puudub kohtul võimalus kontrollida, kas

haldusakt anti välja selle sisu nõudeid järgides ja et midagi olulist jäeti kaalumata, sj kaebaja

kinnistu suhtes. Kaebaja ei ole kohtule vastamisel märkinud, et tema kinnistul saabuvad

konkreetsed kahjulikud tagajärjed, kui naaber ehitab enda kinnistule elamu. Kohus andis

kaebuse esitajale piisava aja, et kaebust täpsustada.

3. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale kaebuse oluliste puuduste tõttu, mis takistavad selle

edasist menetlemist- HKMS § 11 lg 3. Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust

seadusega ettenähtud korras pöörduda uuesti halduskohtusse ( HKMS § 11 lg 7).

HKMS § 84 lg 4 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla

halduskohtusse pöördumise õigust.

M.S. on tasunud kaebuselt riigilõivu 27.06.2011 summas 15,97 eurot. Kuna kaebus kuulub

tagastamisele, siis tuleb Kohtute Raamatupidamise Keskusel tagastada M.S. kaebuselt tasutud

riigilõiv summas 15,97 eurot.

Karin Kalmiste

Kohtunik