Legislator Case Law & Legislation
3-11-2677/3 AI generated

3-11-2677/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-11-2677/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja väitel on töövaidluskomisjon rikkunud menetlusnorme, tehes otsuse tagaselja. Kaebaja taotleb: „1. Tuvastada nimetatud Otsuse langetamise õigusvastasus; 2. Tühistada

Legislator headnote

AI generated

3-11-2677/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebaja taotleb: „1. Tuvastada nimetatud Otsuse langetamise õigusvastasus; 2. Tühistada

Keywords

AI generated
incapacity for work european works councils pre-service medical impairment limited work availability employment status qualification suitable employment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

RESOLUTSIOON

Tallinna halduskohus

Hurma Kiviloo

17. november 2011, Tallinn

3-11-2677

Viivian-Gold

OÜ

kaebus

Tööinspektsiooni

Põhja

inspektsiooni

töövaidluskomisjoni

tegevusele

ja

06.10.2010 otsusele töövaidlusasjas nr 9.4-2/2444-10

kaebus Viivian-Gold OÜ-lc

Edasikaebamise kord

2. Jätta Viivian-Gold OÜ esialgse

õiguskaitse taotlus

läbi vaatamata.

3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse

esitajale Viivian-Gold OÜ-le.

Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates

määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse

Tallinna ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu

(HKMS§ Illg8,§47 1lg2ja3).

ASJAOLUD:

1.

16.11.2011 esitas Viivian-Gold OÜ Tallinna halduskohtule kaebuse (äriühing nimetab

seda

kaebus-protestiks)

Tööinspektsiooni

Põhja

inspektsiooni

töövaidluskomisjoni

(töövaidluskomisjon) tegevusele ja 06.10.2010 tehtud otsusele töövaidlusasjas nr 9.4-2/2444-

10. Kaebaja väitel on töövaidluskomisjon rikkunud menetlusnorme, tehes otsuse tagaselja.

Kaebaja taotleb: „1. Tuvastada nimetatud Otsuse langetamise õigusvastasus; 2. Tühistada

nimetatud Otsus täielikult; 3. Teha ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta; 4. Esialgse

õiguskaitse korras peatada täitemenetlus".

2. Kaebusest ja sellele lisatud materjalist nähtuvalt on Tööinspektsiooni Põhja

inspektsiooni töövaidluskomisjon teinud 06.10.2010 otsuse, millega on tuvastatud töösuhe M.

K. ja Viivian Gold OÜ vahel lõppenuks ja mõistetud Viivian Gold OÜ-lt M. K. kasuks välja

töötasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitis ja muud hüvitised. Kaebusest tulenevalt on Viivian

Gold OÜ sooviks ja eesmärgiks eelnimetatud otsuse õigusvastasuse tuvastamine ja

tühistamine ning ettekirjutuse tegemine haldusakti tagasitäitmise kohta.

1. Tagastada

läbivaatamatult.

KOHUS LEIAB:

3. Vastavalt HKMS § 11 lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus

kuulub halduskohtu pädevusse.

Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu

pädevusse

avalik-õiguslike

vaidluste

lahendamine,

seadusega

sätestatud

juhtudel

haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade

lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

HKMS § 4 lg 1 kohaselt haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või

protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku

korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes

suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale

võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva

asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-Õiguslikus suhtes.

4. HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohus peab vajalikuks

märkida, et vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 4 lg-le 4 on

individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse

seadustikuga (TsMS) käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

ITVS § 24 lg 1 ja 2 kohaselt võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel vaidlevad

pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse 1 kuu jooksul arvates

töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse

pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale.

5. Eeltoodust ilmneb, et Viivian-Gold OÜ sisuline lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse, vaid seadusandja on näinud selleks ette teistsuguse menetluskorra.

Vastavalt HKMS § 11 lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb

pöörduda.

Lähtudes eeltoodust, et kohtulik kontroll töövaidlusasjades ei kuulu halduskohtu pädevusse,

tuleb kaebus HKMS § 11 lõike 4 kohaselt selle esitajale tagastada. Kohus selgitab, et

töövaidluskomisjoni otsuse peale on äriühingul oma õiguste kaitseks õigus pöörduda

hagiavaldusega Harju maakohtu poole ITVS-s ja TsMS-s sätestatud korras.

6. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kohtu infosüsteemi andmebaasi

andmetest nähtuvalt esitas Viivian Gold OÜ 31.10.2011 Tallinna halduskohtule samuti

kaebuse/protesti (haldusasi nr 3-11 -2547) Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni

töövaidluskomisjoni 06.10.2010 otsusele töövaidlusasjas nr 9.4-2/2444-10, taotledes otsuse

õigusvastasuse tuvastamist, tühistamist ja ettekirjutuse tegemist haldusakti tagasitäitmise

kohta. Nimetatud haldusasjas kohus 01.11.2011 määrusega tagastas kaebuse Viivian Gold

OÜ-le samuti halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel. Kohtumäärus

jõustus 12.11.2011 edasikaebamata. Kuna 16.11.2011 on Viivian Gold OÜ esitanud Tallinna

halduskohtule uuesti kaebuse (haldusasi nr 3-11-2677) Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni

töövaidluskomisjoni 06.10.2010 otsuse vaidlustamiseks töövaidlusasjas nr 9.4-2/2444-10

ning haldusasjas nr 3-11-2547 on olemas jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta,

siis kuulub käesolev kaebus tagastamisele ka HKMS § 11 Ig3 1p2 alusel.

7. Kaebuse esitaja taotleb esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetlus. Kohus

selgitab, et kuna kaebuse sisuline lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kohus

tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 11 lg 3l p 2 ja lg 4 alusel, siis puudub vajadus ka

esialgse õiguskaitse taotluse puudustest rääkimiseks ja taotluse sisuliseks lahendamiseks.

Kohus jätab nimetatud taotluse läbi vaatamata.

8. Kohus selgitab lisaks eelmärgitule siiski täiendavalt, et esialgset õiguskaitset saab

taotleda kaebuse eseme suhtes (HKMS § 121 lg 3). Käesoleva kaebuse esemeks ei ole

kohtutäitur Elin Vilippuse kohtutäituribüroos algatatud täitemenetluse nr 022/2011/1426

vaidlustamine. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et kohtutäituri tegevuse ja otsuste

vaidlustamine ei oleks ka halduskohtus võimalik, kuna täituri tegevuse ja aktide

vaidlustamiseks on ette nähtud teistsugune kord.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et

nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi

kehtivust ega õigusjoudu. TMS § 221 lg 3 järgi nimetatud hagi võib esitada täitemenetluse

lõpuni. Kaebused, milles vaidlustatakse kohtutäituri toiminguid täitemenetluses, lahendamine

ei kuulu halduskohtu pädevusse ja vastav hagi tuleb esitada kohtutäituri büroo

asukohajärgsele maakohtule. TMS alates § 217 lg 1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse

peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse

osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja

sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Lõige 2 kohaselt: käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur

ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise

otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese

astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa.

Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 kohaselt kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus

süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Lõige 8

kohaselt kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus.

Eeltoodust tulenevalt ei kuulu halduskohtu pädevusse algatatud täitemenetlusega seonduva

vaidlustamine. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kaebused, milles vaidlustatakse

kohtutäituri toiminguid täitemenetluses, lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja

vastav hagi tuleb esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule.

Hurma Kiviloo