3-11-2577/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSaata määruse ärakiri R. V.le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. Vastavalt HKMS § 11 lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. HKMS § 3 lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
Legislator headnote
AI generated3-11-2577/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Saata määruse ärakiri R. V.le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. Vastavalt HKMS § 11 lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. HKMS § 3 lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2577 Haldusasi
R. V. avaldus. RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebus läbivaatamatult.
2. Saata määruse ärakiri R. V.le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu.
KOHUS LEIAB:
Vastavalt HKMS § 11 lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. HKMS § 3 lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
R. Viljarand on esitanud halduskohtule avalduse tunnistada täitemenetluse nõue aegunuks.
Kohus on seisukohal, et antud avaldus ei ole halduskohtus menetletav. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 lõike 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Seega kuulub täitemenetluse lõpetamine väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes aegumise tõttu kohtutäituri pädevusse.
HKMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.
Kuna tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus, tuleb avaldus tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal tuleb pöörduda avaldusega kohtutäituri poole. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kohtutäituri tegevusetuse peale saab esitada kaebuse kõigepealt kohtutäiturile endale kümne päeva jooksul arvates toimingu tegemisest keeldumisest ning alles seejärel tekib kaebajal õigus esitada kaebus maakohtule. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium leidnud, et õigus maakohtule kaebus esitada annab ka olukord, mil kohtutäitur üldse kaebust läbi ei vaata, kui kaebaja on teinud omalt poolt kõik temast oleneva, et kohtueelsest menetlust läbida (vt 13.10.2009 määrus nr 3-2-1-102-09 p 9).
Kristina Maimann Kohtunik