2-11-41480/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-41480 Tsiviilasi AS N (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht xxx) pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankrotimenetluse raugemine Kohtuistungi toimumise aeg

25. oktoober 2011.a. Kohtuistungil osalenud isikud Ajutine haldur Toomas Saarma

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada AS N (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida AS N (likvideerimisel) ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist.

3. AS N (likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Toomas Saarmale.

4. Vabastada ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma tema ülesannetest pärast AS N (likvideerimisel) kustutamist äriregistrist.

5. Määrata AS N (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks IS (isikukood XXX).

6. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Toomas Saarma pankrotivara arvelt tasuks 2 205 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% 727,65 eurot. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

7. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja kohtu seisukoht AS N (likvideerimisel) esitas 04.09.2011 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku põhitegevuseks oli siidri ja muu marjaja puuviljaveini tootmine. 99% võlgniku aktsiatest kuulub OK OÜ-le, mille pankrot kuulutati välja 04.05.2011. Pankrotimenetluse raames selgus, et võlgniku majandustegevus on lõppenud, seetõttu on likvideerija esitanud võlgniku pankrotiavalduse.

13.09.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks siidri ja muu marjaja puuviljaveini tootmine. Võlgnikul on vara, mille moodustab arvelduskontodel olev raha, summas 25,42 eurot ning sõidukid Seat Inca, Fiat Iveco, Mercedes-Benz, Toyota Corolla, Ford Courier ning Ford Transit. Võlgnikul on kohustusi seisuga 25.10.2011.a. 85 744,26 euro ulatuses. Võlgnik on 08.03.2010.a. võõrandanud talle kuulunud kinnistud ning 28.04.2010.a kogu vallasvara OÜ-le D. Vara on võõrandatud ajal, mil võlgniku majandustegevus puudus ning tehingute ajal juhatuse liikmeteks olnud isikud A. S ning I. S teadsid või vähemalt pidi teadma, millised on võlgniku kohustused OKOÜ (hilisemalt D OÜ) ja likvideerimismenetluses nõudeavaldused esitanud isikute ees, samuti ka seda, et võlgnikul tuleb tema kinnistul paiknenud aktsiisilaos olnud alkoholi koguselt tasuda aktsiisimaks Maksuja Tolliametile seaduses sätestatud suuruses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on kogu oma kinnisja vallasvara võõrandanud üht võlausaldajat teistele eelistades ning sellised tehingud vastavad PankrS §-des 109-110 sätestatud alustele. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgniku juhatus täitnud ÄS § 306 lg-s 3¹ sätestatud kohustust esitada pankrotiavaldus kohtule viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest. Seega võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS §-s 385¹ sätestatud süüteotunnused. Puudulike andmete tõttu ei ole siiski võimalik üheselt järeldada, et võlgniku juhatus oleks toime pannud kuriteotunnustega teo. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata deposiidi suuruseks 15 000 eurot, et vältida pankrotimenetluse raugemist. Kui deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks ei tasuta, palub haldur menetlus lõpetada raugemisega, määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige IS ja määrata halduri tasu 2 205 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Halduri tunnitasu suurus on 90 eurot, haldur töötas 24,5 tundi.

25.10.2011 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma arvamuse juurde. Ajutine haldur leidis, et pankrotiavalduse hiline esitamine on raske juhtimisviga. Sõidukite asukoht ei ole teada. Vara tagasivõitmise võimalused esinevad, kuid need ei ole reaalsed.

27.10.2011 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 15 000 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 15 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 27.10.2011. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Võlgnikul on reaalset vara 25,42 eurot ja kuus sõidukit, mille asukoht ei ole teada. Võlgnikul on kohustusi 85 744,26 euro väärtuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Võlgnikul on nõudeid OÜ D vastu, kellele on võlgnik on võõrandanud talle kuulunud kinnistud ja kogu vallasvara, kuid nende nõuete rahuldamise tõenäosus on vähetõenäoline. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus rasket juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuna võlgnik on hilinenult esitanud pankrotiavalduse. Ajutise halduri andmetel seiskus võlgniku majandustegevus mais 2009a. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotikuriteo tunnuseid.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Ajutine haldur palub määrata töötasuks 2 205 eurot, millele lisandub 33% sotsiaalmaks summas 727,65 eurot.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 24,5 tundi. Halduri tunnitasu määr on 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 2 205 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 727,65 eurot.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Haldur palub selleks isikuks määrata IS.

Meelis Eerik kohtunik