2-11-14108/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-14108

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2011.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-11-14108 Tsiviilasi

AS BA hagi IV vastu võla nõudes

Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS BA(registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: Mario Rink (Kentmanni Õigusbüroo, Kentmanni 15, Tallinn, e-post: mario@kentmanni.ee); Kostja: IV(isikukood XXX, elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg

11. novembril 2011.a. Kohtuistungil osalenud isikud

• Hageja lepinguline esindaja: Mario Rink

• Kostja: IV

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AS BA(hageja) ja IV´i (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 IV(isikukood XXX) kohustub AS-le BA(registrikood XXX) kompromissi korras tasuma kokku 4 171 (neli tuhat ükssada seitsekümmend üks) eurot ja 62 senti, millest 3 000 eurot on põhivõlgnevus, 900 eurot on hageja õigusabikulud ja 271,62 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv, kahes jaos.

1.2 Kostja kohustub tasuma hagejale käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud summa esimene osamakse 900 eurot hiljemalt 20 ja teine osamakse summas 3 271,62 eurot

2-11-14108 hiljemalt 60 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest AS BA arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

2. Kostja kanda jäävad menetluskulud 1 171,62 (üks tuhat ükssada seitsekümmend üks) euro ja 62 senti suuruses summas. Ülejäänud menetluskulud jäävad mõlema poole enda kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-14108.

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS-le BA(registrikood XXX) pool hageja tasutud riigilõivust, so 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot ja 62 senti ning kanda nimetatud summa AS BA arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. AS BA tasus 28.03.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 543,24 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv hagiavalduselt XXX)“.

5. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri Kohtute Raamatupidamiskeskusele ja menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS- s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-14108, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 30.03.2011.a Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu OÜ K (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasutud 3000 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 30.09.2010.a Harju Maakohtule avalduse K OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. 21.03.2011.a Harju Maakohtu määrusega kuulutati OÜ K pankrot välja. Harju Maakohtus teatas Ametlike Teadaannete kaudu 15.02.2011.a võimalusest tasuda K OÜ pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot kohtu deposiitarvele ning hageja tasus nimetatud summa kohtu deposiitarvele 15.03.2011.a. Hageja esitas pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 3 alusel nimetatud summa hüvitamiseks nõude kostja vastu, kuna kostja oli ainus K OÜ juhatuse liige alates 02.01.2008.a kuni 08.04.2010.a ning alates 09.04.2010.a oli ta ainus juhatuse liikmest likvideerija. Kostja jättis äriühingu juhatuse liikmena juba 2009.a äriühingu maksejõuetuse olukorras pankrotiavalduse esitamata.

Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kahju kandnud. Hageja on 15.03.2011.a kandnud 3000 eurot kohtu deposiiti. Hageja ei ole tõendanud, et deposiidist oleks rahalisi vahendeid välja makstud ega seda, et puudub igasugune võimalus hagejale deposiiti kantud vahendite tagastamiseks. Kostja viitas seejuures PankrS § 30 lõikele 4. Kostja

2-11-14108 leidis, et käesoleval ajal ei ole välistatud, et pankrotimenetluse käigus ei ole vaja kohtu deposiiti kantud summat välja maksta ning kogu summa tagastatakse. Samuti ei saa väita, et kogu deposiiti kantud summa makstakse välja pankrotimenetluse käigus. See selgub alles pankrotimenetluse lõpuks. Kostja esitas kohtule taotluse menetluse peatamiseks antud tsiviilasjas kuni tsiviilasja nr 2- 10-48707 ehk OÜ K pankrotimenetluse lõpetamiseni. Alles pankrotimenetluse lõpetamisel selgub, kas hagejal on tekkinud õigus nõuda deposiiti kantud summa hüvitamist.

Hageja vaidles kostja taotlusele vastu. Hageja leidis, et puudub mõistlik põhjendus, miks võlausaldaja peaks tasuta finantseerima määramata aja jooksul pankrotimenetlust. Menetluse peatamist pidas hageja eriti ebaõiglaseks.

Pankrotihaldur teatas 20.06.2011.a kohtule, et käesolevaks ajaks on deposiiti kantud summast kantud pankrotivõlgniku arvele 2500 eurot. Kindlasti tuleb lähiajal teha veel järgmisi pankrotimenetlusega seotud väljamakseid deposiidi arvel. Pankrotihaldur tõi välja, et hageja poolt kohtu deposiiti kantud summast ei jätku tõenäoliselt kõigi pankrotimenetluse kulude katmiseks.

OÜ K (pankrotis) pankrotivarasse kuulub traktori järelhaagis väärtusega 200 eurot, kassas olev sularaha summas 5,43 krooni ja arvelduskontol olev sularaha summas 0,56 eurot. Muud vara pankrotivõlgnikul ei ole ja vara tagasivõitmise võimalused on hetkel ebaselged, kuid haldur ei hinnanud tõenäoliseks, et pankrotivara õnnestuks märkimisväärselt suurendada. Haldur analüüsib võimalusi esitada kostja kui OÜ K (pankrotis) juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamist. Kokkuvõttes leidis haldur, et ei ole kuigi tõenäoline, et hagejal õnnestub kohtu deposiiti kantud summa tagasi saada PankrS § 30 lg 4 alusel.

Kohus jättis kostja taotluse 21.06.2011.a määrusega rahuldamata.

11.11.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: kostja tasub hagejale kompromissina kokku 4171.62 eurot, millest 3000 eurot on põhivõlgnevus,

900 eurot on hageja õigusabikulud ja 271.62 eurot on pool riigilõivust. Nimetatud summast tasub kostja hagejale 900 eurot hiljemalt 20 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Ülejäänud summa ehk 3271.62 eurot tasub kostja hagejale hiljemalt 60 päeva jooksul pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Kostja tasub hagejale eelviidatud summad AS BA kontole AS-s Swedbank nr. XXXXXXXXXXX. Hageja palub tagastada talle poole tasutud riigilõivust - see on 271.62 eurot BAAS kontole XXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Pooled paluvad kompromissi eeltoodud tingimustel kinnitada ja menetluse käesolevas asjas lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise ja kompromissi sõlmimise tagajärgedest. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kirjeldatud tingimustel ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Kohus selgitab pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 17.11.2011.a, mis saadetakse hagejale elektrooniliselt ja kostjale postiga.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

2-11-14108 TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromiss kuulub kinnitamisele järgmistel tingimustel:

1. Kostja tasub hagejale kompromissi korras kokku 4 171,62 eurot, millest 3 000 eurot on põhinõue, 900 euro hageja õigusabi kulud ja 271,62 eurot hagiavalduselt tasutud riigilõiv.

2. Kostja tasub hagejale hiljemalt 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 900 eurot, ülejäänud 3 271,62 eurot tasub kostja hiljemalt 60 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

3. kompromissis kokkulepitud summad tuleb kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

4. Kostja tasub hageja menetluskulud 1 171,62 euro ulatuses, ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

5. Hageja palub tagastada poole tema poolt tasutud riigilõivust hageja arveldusarvele Swedbank AS-s.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja kanda jääb pool hageja tasutud riigilõivust, ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja palus 11.11.2011.a istungil poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning AS-le BA tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-11-14108 tasutud riigilõivust. AS BA tasus 28.03.2011.a hagiavalduselt

2-11-14108 riigilõivu summas 543,24 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv hagiavalduselt XXX)“.

Anu Uritam Kohtunik