2-11-47954/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-47954 Tsiviilasi S-VOÜ (registrikood XXX) sundlõpetamine Ärakuulamine 10.11.2011 RESOLUTSIOON

1. Sundlõpetada S-VOÜ likvideerimismenetluseta.

2. Kustutada S-VOÜ registrist.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui

5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud Registriosakond pöördus kohtu poole S-VOÜ sundlõpetamiseks kuna äriühingu netovara ei vasta äriseadustiku (ÄS) § 59 lg 5 nõutele.

Kohus andis äriühingu esindajale võimaluse olla ära kuulatud. Äriühingu esindaja 10.11.2011 kell 9.30 istungile ei ilmunud ja kohut mitteilmumise põhjustest ei teavitanud. Kohtutse on äriühingu seaduslikule esindajale J(E) K’ile isiklikult allkirja vastu kätte timetatud 19.10.2011.

Kohtumääruse põhjendused Kohus lahendab antud tsiviilasja tuginedes registriosakonna andmetele. Neid andmeid ei ole äriühingu poolt vaidlustatud.

Ärisseadustik (ÄS) § 139 lg 1 p 2 alusel osaühingu põhikirjas märgitakse osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimumja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest.

Vastavalt ÄS § 59 lg 5, kui äriregistrisse kantud äriühingu põhikiri ei sisalda seaduses nõutavaid sätteid või mõni põhikirja sätetest on vastuolus seadusega, määrab registripidaja äriühingule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise.

Registriosakonna andmetel on äriühingu põhikirja punktis 6 märgitud osakapitali suuruseks vahemik 40 000 – 160 000 krooni, mis ei vasta registrisse kantud osakapitali suurusele, millise kõrvaldamiseks andis Harju maakohtu Registriosakond äriühingule tähtaja. 28.02.2011 tegi registriosakond äriühingule hoiatusmääruse sundlõpetamiseks ning määras anda äriühingule põhikirja muutmiseks ja vastavate dokumentide äriregistrile esitamiseks kuus kuud (180 päeva). Äriühingut hoiatati, et nimetatud tähtajals põhikirja muutmata jätmise korral võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise.

ÄS § 203 lg 1 järgi osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui: 1) osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud; 2) juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud; 3) muudel seaduses sätestatud juhtudel. ÄS § 203 lg 2 alusel osaühingu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama § lg 3 kohaselt, kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus osaühingule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks.

Äriühing ei ole käesoleva ajani põhikirja ega osakapitali muutnud. Samuti ei ilmunud äriühingu esindaja kohtu poolt määratud istungile, mis näitab äriühingu huvi puudust antud asja vastu.

Vastavalt ÄS § 205 „osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 järgi „/.../ kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist.“

Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub, ei ole võimalik likvideerijat määrata. Äriühingu juhatus ei tunne äriühingu vastu huvi ega osalenud istungil. Seetõttu tuleb äriühing sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist.

Vastavalt ÄS § 218 lg 2 „kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.“

Taimi Kollom Kohtunik