2-11-27977/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-27977 Tsiviilasi RT hagi MKOÜ vastu nõude tunnustamiseks K OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja RT (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli Kostja MKOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada RT ja MKOÜ vahel sõlmitud kompromiss:

1.1 Pooled tunnustavad K OÜ (pankrotis, registrikood XXX) pankrotimenetluses RT nõuet summas 255 646,59 eurot 2. järgu nõudena.

1.2 Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

2. Lõpetada menetlus RT hagis MKOÜ vastu nõude tunnustamiseks K OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada seoses kompromissi sõlmimisega RT arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 159,78 (ükssada viiskümmend üheksa eurot) 78 senti. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud OÜ Advokaadibüroo HETA BIIN JA PIHLAKAS ning SIRTSLANE OÜ esitasid 15.06.2011 hagi MKOÜ vastu nõude tunnustamiseks K OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 16.08.2011 määrusega eraldas kohus SIRTSLANE OÜ hagi iseseisvasse menetlusse. 03.11.2011 määrusega lubas kohus RT hageja eriõigusjärglasena astuda menetlusse hagejana Advokaadibüroo HETA BIIN JA PIHLAKAS asemel. 15.11.2011 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Poolte kompromiss

Pooled lepivad kokku, et tunnustavad K OÜ (pankrotis, registrikood 11196394) pankrotimenetluses RT nõuet summas 255 646,59 eurot 2. järgu nõudena. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leidis Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hagi esitamisel tasus OÜ Advokaadibüroo HETA BIIN JA PIHLAKAS 15.06.2011 riigilõivu 319,55 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Nõude tunnustamine OÜ K pankrotimenetluses“. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada RT , kui esialgse hageja eriõigusjärglasele, pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 159,78 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud.

Viivi Villemson