2-08-3402/21 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-3402

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-3402 Tsiviilasi A J hagi Z J vastu ühisvara jagamise nõudes ja Z J vastuhagi A J vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A J (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja Alla Buldakova (Kentmanni 18- 30, 10118 Tallinn, elektronpost info@buldakov.ee); Kostja Z J (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja VK (XXX). Kohtuistungi toimumisaeg 08.11.2011.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja Alla Buldakova Kostja Z J Kostja esindaja VK RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A J ja Z J vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Jätta korteriomand asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) poolte kaasomandisse selliselt, et A J (isikukood XXX) kuulub 50% kaasomandist ja Z J

(isikukood XXX) 50% kaasomandist ning teha vastav kanne Kinnistusraamatusse. 1.2 Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest (kompromisslepingu p 4). 1.3 Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda 2. Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses kompromissi kinnitamisega. 3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist A J (isikukood XXX) hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 918,72 (üheksasada kaheksateist eurot ja 72 senti) eurot arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX. 4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Z J (isikukood XXX) vastuhagi esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 95,87 (üheksakümmend viis eurot ja 87 senti) eurot arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. Peale kohtumääruse jõustumist edastada määrus Harju Maakohtu kinnistusosakonda kompromissi punktis 1.1 toodud kande tegemiseks. Edasikaebamise kord

2-08-3402

2

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

A J esitas 31.01.2008.a Harju Maakohtule hagi Z J vastu ühisvara jagamise nõudes. 21.07.2008.a muutis hageja vara väärtust, sest XXX, Tallinn, väärtus oli langenud ning korteriomandi väärtuseks oli 1 050 000 krooni. Hageja palus välja mõista tema kasuks 700 000 krooni, milliselt nõudelt kuulus tasumisele riigilõiv summas 28 750 krooni.

Kostja esitas 31.12.2010.a kohtule vastuhagi ühisvara jagamise nõudes.

Pooled on 08.11.2011.a kohtuistungil sõlminud kompromisslepingu, mille kohaselt paluvad pooled jätta korteriomand XXX Tallinn poolte kaasomandisse (50% hagejale ja 50% kostjale) ja teha vastav kanne kinnistusraamatusse. Pooled paluvad lõpetada tsiviilasja menetlus. Menetluskulud jätta poolte endi kanda ja tagastada pooltele ½ tasutud riigilõivust. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest.

Kohtu põhjendused

1) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kompromissi kinnitamise määrus on kohtulahendiks, mille alusel tehakse kompromissiga ettenähtud kanded kinnistusraamatusse. Vastavalt TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Peale kohtumääruse jõustumist tuleb kohtumäärus edastada Harju Maakohtu kinnistusosakonda kompromissi punktis 1.1 toodud kande tegemiseks.

2-08-3402

3

2) Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

Hageja eest on VBt asunud 02.04.2007.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumbriga 2900072123, selgitusega „riigilõiv avaldus A J“) riigilõivu summas 1 000 krooni ning 30.01.2008.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumbriga 2900072123, selgitusega „RL. Hagiavaldus/A J“) summas 13 000 krooni.

Harju Maakohus 25.03.2008.a määrusega rahuldas hageja menetlusabi taotluse ning võimaldas riigilõivu 20 750 krooni tasuda osamaksetena. Hageja eest tasus VB riigilõivu summas 4 150 krooni 18.04.2008.a ja riigilõivu summas 4 150 krooni 19.05.2008.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumbriga 2900072123, selgitusega „riigilõiv, hagiavaldus A J“). Hageja on tasunud 17.07.2008.a riigilõivu 5 000 krooni ja 18.07.2008.a riigilõivu 1 450 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumbriga 2900072123, selgitusega „kohtu riigilõiv“). Hageja nõudelt kuulus kokku tasumisele riigilõiv 28 750 krooni, mille hageja on tasunud.

TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 918,73 eurot (14 375 krooni).

3) Harju Maakohus 29.03.2011.a määrusega andis kostjale menetlusabi vastuhagilt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisel ning määras riigilõivu summas 191,73 euro tasumise ositi. Kostja on riigilõivu tasunud kolme osamaksena summas 63,91 eurot 29.04.2011.a, 14.05.2011.a ja 14.06.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumbriga 2900072123, selgitusega „riigilõiv“).

TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kostjale kuulub vastuhagi esitamise eest tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 95,87 eurot.

Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Katrin Saar kohtunik