3-11-2442/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS T a r t u k o h t u m a j a kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-2442 Määruse kuupäev 16.11.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.A.i (A.) kaebus Tartu Vangla toimingule (selgitustaotlusele vastamine 11.10.2011 nr V1- 14754-1) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tagastada A.A. kaebus haldusasjas nr 3-11- 2442. 2. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Tartu Vanglale. 3. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

14.10.2011 on saabunud Tartu Halduskohtule A.A. kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuses kaebaja märgib, et esitas 15.09.2011 Tartu Vanglale selgitustaotluse, milles palus vanglapoolset selgitust, miks kaebajat ei tutvustatud haldusaktiga, mille alusel paigutati teda 17.02.2011 Tartu Vanglast Viru Vanglasse. Kaebaja väitel võeti temalt sellega ära õigus vaidlustada ümberpaigutamise haldusakti. Tartu Vangla 11.10.2011 vastusega nr V1-14754-1 kaebaja ei nõustu, kuna peab seda mitteasjakohaseks. Kaebaja on seisukohal, et ühest vanglast teise ümberpaigutamise otsustab Justiitsministeerium vangla või kinnipeetava taotluse alusel, seega ei saa vangla iseseisvalt paigutada kinnipeetavat ühest vanglast teise. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla on temaga käitunud õigusvastaselt, kuna jättis tutvustamata Justiitsministeeriumi ülalnimetatud haldusakti, võttes sellega võimaluse kinnipeetaval haldusakti soovi korral vaidlustada.

2 A. A. palub kohtul tühistada Tartu Vangla 11.10.2011 vastus nr V1-14754-1 ning kohtul anda hinnang, kas Tartu Vangla on käitunud kaebaja suhtes õiguspäraselt.

Kaebusele on lisatud taotlus riigilõivust vabastamiseks.

Kohus esitas 17.10.2011 järelepäringu Tartu Vanglale. Vastuseks kohtu järelepäringule teatab Tartu Vangla 27.10.2011 e-kirjas, et kinnipeetav A.A. ei ole vaidemenetluse korras vaidlustanud Tartu Vangla 11.10.2011 vastust V1- 14754-1 ega taotlenud vanglalt kohustava ettekirjutuse tegemist. Vangla selgitab, et 15.09.2011 esitas A. A. vanglale selgitustaotluse, milles palus põhjendada, miks ei tutvustatud temale Justiitsministeeriumi 17.02.2011 haldusakti ümberpaigutamise kohta Viru Vanglasse. Tartu Vangla 11.10.2011 vastuses V1-14754-1 anti A. A. selgitusi, millisel õiguslikul alusel teda paigutati Viru Vanglasse: kuna ümberpaigutamine toimus justiitsministri 25.03.2008 määruse „Täitmisplaan“ § 5 p 3 alusel, siis eraldi vormistatud kirjalikku haldusakti selleks ei koostata. Vangla osutab, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1 kohaselt on võimalik vaidemenetluses vaidlustada haldusorgani haldusakti või toimingut. Selgituste andmine ei ole haldusakt HMS § 51 tähenduses, kuna ei ole antud üksikjuhtumi reguleerimiseks ning ei ole suunatud isikute õiguste ja kohustuste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele. Kuna Tartu Vangla andis 11.10.2011 vastusega A. A. selgitusi ning põhjendas toimingut, siis nimetatud vastus ei ole haldusaktiks, mida oleks võimalik vaidemenetluses vaidlustada. Seetõttu ei ole ka A. A. tulenevalt HMS § 71 lg-st 1, § 51 lg-st 1 ning § 72 lg-st 1 võimalik vaidemenetluse raames vaidlustada Tartu Vangla 11.10.2011 vastust V1- 14754-1 ning taotleda temale antud vastuse kehtetuks tunnistamist.

Vastuseks kohtu täiendavale päringule selgitab Tartu Vangla 03.11.2011 e-kirjas asjaolusid järgmiselt: 1. A.A. paigutamiseks Viru Vanglasse ei ole Justiitsministeerium vastu võtnud iseseisvat otsustust. A.A. 17.02.2011 Viru Vanglasse paigutamise näol on justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi Täitmisplaan) § 5 p 3 alusel sooritatud vangla toiminguga ning iseseisvat haldusakti ei ole vangla välja andnud. 2. A.A. viibis vahistatuna Tartu Vanglas. Vahistatu vanglasse paigutamise üldjuhud on sätestatud Täitmisplaani §-s 3. 21.12.2010 jõustus A. A. suhtes süüdimõistev kohtuotsus, millega tunnistati A. A. süüdi karistusseadustiku § 184 lg 2 p 1 ja § 185 lg 2 p 1 , 2 alusel. Täitmisplaani § 5 p.3 kohaselt kuulus karistus ärakandmisele Viru Vanglas. Tegemist on süüdimõistetu esmakordse paigutamisega kinnipidamisasutusse karistuse kandmiseks, mis toimubki Täitmisplaani alusel ilma iseseisvat haldusakti andmata. 3. Kinnipeetavate paigutamisel erinevate vanglate vahel tuleb eristada kahte mõistet – paigutamine ja ümberpaigutamine. Täitmisplaani § 2 sätestab vastavalt sellele ka erinevad pädevused. Vastavalt Täitmisplaani § 2 lg-le 1 otsustab §-s 5 sätestatud paigutamise vangla. Kinnipeetava paigutamine on vangla toiming, mis toimub õigusakti ehk Täitmisplaani alusel ning selle kohta eraldi haldusakti vangla välja ei anna. Justiitsministeeriumil puudub pädevus otsustada Täitmisplaani §-st 5 tulenevalt esmakordset paigutamist. Täitmisplaani § 5 näeb ette, kuidas toimub üldjuhul kinnipeetavate paigutamine peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ning milliste

3 tunnuste alusel kinnipeetavad ühte või teise vanglasse paigutatakse. Tegemist on süüdimõistetu paigutamisega vanglasse karistuse ärakandmiseks. Ümberpaigutamine Täitmisplaani § 7 tähenduses on süüdimõistetu paigutamine ühest kinnisest vanglast teise, ühest avavanglast või kinnise vangla avaosakonnast teise, kinnisest vanglast avavanglasse või kinnise vangla avaosakonda või avavanglast või kinnise vangla avaosakonnast kinnisesse vanglasse vangistusseaduse § 19 lg-s 1, § 20 lg-s 1 ja § 21 lg-s 1 nimetatud eesmärkidel. Seega on ümberpaigutamisega tegemist juhul, kui Täitmisplaani §-s 5 sätestatud alustel ei ole võimalik süüdimõistetul jätkata karistuse kandmist selles vanglas, kuhu teda Täitmisplaani alusel on paigutatud. Seega otsustab ümberpaigutamise Justiitsministeerium olukorras, kus isik juba kannab karistust Täitmisplaani alusel ettenähtud vanglas ning sealne karistuse kandmise jätkamine ei ole võimalik. Seega on Justiitsministeeriumi pädevuses otsustada Täitmisplaani §-s 5 sätestatud üldjuhust kõrvalekaldumine ning selliseks ümberpaigutamise otsustamiseks on sätestatud menetluskord ning otsus vormistatakse haldusaktina.

HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Tartu Vangla 11.10.2011 selgitustaotluse vastuse (V1-14754-1) näol ei ole tegemist haldusaktiga, mida saaks vaidlustada vaidemenetluse korras ning sellest lähtudes ei saa kaebaja esitada ka halduskohtule tühistamise nõuet antud asjas. Kaebaja on soovinud, et kohus teeks kindlaks, kas Tartu Vangla on temaga toiminud õiguspäraselt, sellest lähtudes käsitleb halduskohus A. A. kaebust tuvastamiskaebusena.

Tartu Vangla vastustest 27.10.2011 ja 03.11.2011 nähtuvalt viibis A.A. vahistatuna Tartu Vanglas. 21.12.2010 jõustus A. A. suhtes süüdimõistev kohtuotsus, millega tunnistati A. A. süüdi karistusseadustiku § 184 lg 2 p 1 ja § 185 lg 2 p 1, 2 alusel (see on narkokuritegude sätete alusel). Täitmisplaani § 5 punkti 3 kohaselt paigutatakse Viru Vanglasse kinnipeetav, kelle elukoht on Ida-Viru või Lääne-Viru maakonnas ja narkokuritegusid toime pannud ning noored, välja arvatud naissoost noored, kinnipeetavad. Tartu Vangla on õigesti selgitanud , et kinnipeetavate paigutamisel erinevate vanglate vahel tuleb eristada kahte mõistet – paigutamine ja ümberpaigutamine. Kinnipeetava paigutamine on vangla toiming, mis toimub Täitmisplaani alusel ning selle kohta eraldi haldusakti vangla välja ei anna. Justiitsministeeriumil puudub pädevus otsustada Täitmisplaani §-st 5 tulenevat esmakordset paigutamist.

Täitmisplaani § 2 lõike 1 kohaselt täitmisplaani §-des 3, 5 ja § 6 lõikes 3 sätestatud paigutamise otsustab vangla, kuhu kinnipeetav saabub või kus ta viibib. Kuna käesoleval juhul oli tegemist Täitmisplaani § 5 p 3 kohase (tuleneva) kinnipeetava paigutamisega karistuse kandmiseks Viru Vanglasse, on leidnud tõendamist, et sellise paigutamise otsustamise pädevus oli vanglal, mitte Justiitsministeeriumil (nagu ekslikult väidab kaebaja). Tartu Vangla on oma 11.10.2011 vastuses nr V1-14754-1 kaebajale seda ka asjakohaselt selgitanud.

4 Kohus on seisukohal, et vangla ei ole rikkunud õigusnorme kaebaja paigutamisel Viru Vanglasse pärast A. A. suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist, kaebus on ainetu ja perspektiivitu, kaebajal puudub põhjendatud huvi asja menetlemisel, samuti ei ole vangla oma käitumisega riivanud kaebaja põhiõigusi.

HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada HKMS § 11 lg 31 p 5 sätet (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-1- 20-10). Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab antud A.A. kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel selle esitajale.

Kohus selgitab: seoses A.A. kaebuse tagastamisega HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel puudub kohtul vajadus võtta seisukohta kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas.

Mare Priks kohtunik