2-10-29640/26 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Taimi Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number 2-10-29640 Kohtuasi IR(endine P ) hagi GF vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks Tsiviilasja hind 3 323,41 eurot (52 000 krooni) Menetlusosalused ja nende esindajad Hageja IR(endine P ) (isikukood XXX elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Natalja Santaševa (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, Tartu mnt 21-12, 10115 Tallinn, e-post nata@lotus.ee) Kostja GF(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 08.11.2011 Istungil osalenud isikud Hageja IR Hageja lepinguline esindaja advokaat Natalja Santaševa

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et XXX sündinud AP(isikukood XXX) isa on XXX sündinud GF(isikukood XXX).

3. Välja mõista GF’lt AP kasuks igakuine elatis summas 159,84 (ükssada viiskümmend üheksa eurot ja 84 senti) eurot tema ülalpidamiseks alates 17.06.2010 kuni AP täisealiseks saamiseni, s.o XXX.

4. Igakuine elatis kanda GF’l igakuiselt IR arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbankis.

Menetluskulude jaotus

5. Välja mõista GF’lt riigituludesse riigilõiv summas 255,65 (kakssada viiskümmend viis eurot ja 65 senti) eurot. Riigilõiv tuleb tasuda hiljemalt 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või AS Swedbank kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaali kontole nr 333416110002 viitenumber olenemata pangast 2900078444. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Välja mõista GF’lt riigituludesse eksperditasu summas 171 (ükssada seitsekümmend

2

Asjaolud ja hageja nõue 1. Hageja palub tuvastada, et XXX sündinud AP põlvneb GF’st ning mõista tütre ülalpidamiseks kostjalt välja igakuine elatis summas 191,73 eurot (3 000 krooni) alates hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni. 08.11.2011 täpsustas hageja igakuise elatise summat ja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 159,84 eurot alates 17.06.2010 kuni tütre täisealiseks saamiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust XXX tütar AP. Poolte kooselu lõppes pärast lapse sündi ning lapse sünnitunnistusel puudub isa kanne, kuigi kostja teab, et on lapse bioloogiline isa.

3. Hageja on lapse sünnist saati last kasvatanud ja üleval pidanud, lapse ülalpidamiseks kulub keskmiselt 3 814,38 eurot (59 682 krooni) ehk 159,78 eurot (2 500 krooni) kuus, millele hageja palub lisada tulumaksu.

Kostja seisukoht 4. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus lahendab tulenevalt hageja taotlusest ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 antud asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kohus leiab, et antud asi on mõistlik lahendada ilma kostja osavõtuta, kuna kostja ei ole ilmunud ühelegi kohtu poolt määratud istungile, mistõttu on kohus seisukohal, et kostjal puudub huvi antud asja kohta ning seega on põhjendatud antud asja lahendamine ilma kostja osavõtuta. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.

6. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

7. Riigikohtu 17.05.2011 lahendi 3-2-1-33-11 punkti 14 kohaselt: „Kuna hagi esitamise ajal kehtinud seadus võimaldas vanemal esitada lapse kasuks elatise väljamõistmiseks hagi teise vanema vastu, tõlgendab kolleegium seadust selliselt, et asjad, kus hagi esitati enne 1. juulit 2010, võib lõpuni menetleda hagi esitamise aegse menetlusosaliste ringiga. Hagi esitamiseks õigustatud isiku formaalne muutus ei peaks mõjutama menetluse korda ega tulemust.“ Seega lahendab kohus antud hagi kohtule esialgselt esitatud menetlusosaliste ringiga.

üks) eurot. Eksperditasu tuleb tasuda hiljemalt 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või AS Swedbank kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaali kontole nr 333416110002 viitenumber olenemata pangast 2800049777. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Ülejäänud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

3 8. Alates 01.07.2010 perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 210 lg 1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et kuna kohus tuvastab põlvnemist käesoleval ajal kehtiva PKS ajal, siis kuulub antud asjas põlvnemise tuvastamisel kohaldamisele käesoleval ajal kehtiv PKS.

9. Asja materjalidele lisatud sünniakti ärakirjaga on tõendatud, et hagejal on XXX sündinud tütar AP(tl 39-40), kelle sünniaktil andmed isa kohta puuduvad.

10. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 esimese lause järgi lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Perekonnaseaduse § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Sama § lg 2 alusel põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Kohtule esitatud 03.11.2011 ekspertiisiaktiga nr XXX on tõendatud, et tõenäosus, et GF on AP bioloogiline isa, on 99,999997%, mistõttu DNA analüüsi tulemuste alusel arvab ekspert, et GF isadus AP suhtes ei ole välistatud ning GF saab väga suure tõenäosusega olla AP biloogiline isa (tl 173-174). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et asjas on tõendamist leidnud, et kostja on AP isa ja seetõttu tuleb põlvnemise tuvastamise nõue rahuldada.

11. Vastavalt Riigikohtu 19.10.2011 lahendi 3-2-1-75-11 punktile 11: „kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 1. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 1. juulini 2010 elatise välja enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 1. juulist 2010 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 16; 28. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 18; 16. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10, p 16).“

12. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama tuleneb käesoleval ajal kehtiva PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1. Vanematel on nii kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 49 kui ka käesoleval ajal kehtiva PKS § 116 lg 1 järgi oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamisekohustuse täitmiseks võib vanemalt välja mõista perioodilise rahalise hüvitise (elatis) kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lgte 1 ja 2 kui ka käesoleval ajal kehtiva PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohus mõistab PKS § 61 lg 1 järgi elatise välja üksnes siis, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust. Elatise määramisel lähtutakse nii kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 2 kui ka käesoleval ajal kehtiva PKS § 99 lg 1 järgi lapse vajadustest, Käesoleval ajal kehtiv PKS § 99 regulatsioon on seejuures detailsem. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Lisaks lapse vajadustele tuleb elatise määramisel kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 2 järgi lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist. Kehtivas PKS-s ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülapidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna PKS § 99 järgi. Vastupidi, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb PKS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või kuni 01.07.2007 kehtinud PKS § 61 lg 4 ega käesoleval ajal kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi

4 (enne 01.01.2011 kehtinud redaktsioonis) oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4 350 krooni, sama sätte 01.01.2011 kehtiva redaktsiooni järgi 278,02 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuise elatise summas 159,84 eurot. Kostja ei ole lapse kuludele vastuväiteid esitanud, mistõttu on kohus seisukohal, et tulenevalt TsMS § 231 lg 4, tuleb eeldada, et kostja on nõus lapsele tehtavate kulutustega ja lapsele väljamõistetava elatise suurusega. Samuti on kohus seisukohal, et 159,84 eurot elatiseks on peaaegu miinimummsumma, mis ei ole ülemäära suur ja katab lapse vajadused minimaalselt ja selliselt, et laps saaks igapäevaselt toime tulla ja kõik eluks vajaliku. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et elatise nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb lapse kasuks välja mõista igakuine elatis summas 159,84 eurot alates hagi esitamisest, s.o 17.06.2010, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 27.07.2022.

13. Kohus juhib tähelepanu, et alates 01.01.2011 jõustunud TuMS § 19 lg 3 p 11 järgi elatist enam tulumaksuga ei maksustata.

14. Riigikohtu 17.05.2011 lahendi 3-2-1-33-11 punkti 13 alusel: „Kolleegium märgib seejuures, et elatisehagi esitamisel lapse nimel tuleks hagis märkida, kuidas (mh kelle kontole) väljamõistetav elatis tuleks tasuda.“ Hageja palub kanda väljamõistetava elatise enda kontole nr XXXXXXX Swedbankis. Kohus leiab, et nimetatud on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjal kanda elatis igakuiselt hageja arvelduskontole.

Menetluskulude jaotus 15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. TsMS § 164 lg 3 järgi ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. 21.06.2010 määrusega on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest summas 4 000 krooni (255,65 eurot) ning 05.01.2011 kohtumäärusega DNA ekspertiisi läbiviimiseks nõutava eksperditasu maksmisest. Kuna kohtusse tuli hagejal põlvnemise tuvastamise nõue esitada seetõttu, et vabatahtlikult ei olnud kostja nõus kannet isaduse kohta tegema, siis leiab kohu, et kohustus tasuda riigilõiv ja eksperditasu riigituludesse tuleb jätta kostja kanda vastavalt TsMS § 190 lg 3. Ülejäänud poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik