3-11-773/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-773 Haldusasi A Di kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 10.12.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4544-21 tühistamiseks Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 16.05.2011 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A Di apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: A D, esindaja Petr Kiselev Vastustaja: Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus

RESOLUTSIOON

Jätta A Di apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.05.2011 otsus muutmata. Menetluskulud jätta A Di kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rootsi Kuningriigi äriühingu Callisma AB (edaspidi müüja) esindaja Tomas Resgård ja A D allkirjastasid 10.09.2009 Tallinnas sõiduauto Koenigsegg CCX (VIN-kood YT9XC11A38A007059) (sõiduauto) üleandmise-vastuvõtu akti. Samal kuupäeval registreeriti sõiduauto Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses (ARK) A. Di nimele.

3-11-773

2(5) Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus saatis 02.02.2010 A. Dile märgukirja nr 12.2-4/3086, milles juhtis tähelepanu vajadusele täita soetatud sõiduauto osas tollideklaratsioon ning tasuda käibemaks. A. D jättis märgukirjale reageerimata.

10.06.2010 algatas Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus käibemaksu tasumise osas üksikkontrolli, mille tulemusena esitati A. Dile 25.10.2010 kontrollakt nr 12.2-3/4544-7. A. D esitas 22.11.2010 kontrollaktile eriarvamuse.

Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 10.12.2010 maksuotsusega nr 12.2- 3/4544-21 kohustati A. Di käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 6 p 3 rikkumise tõttu tasuma sõiduauto ühendusesiseselt soetamiselt käibemaksu summas 1 895 120 krooni.

12.01.2011 esitas A. D maksuotsusele vaide, mille Maksuja Tolliamet jättis 03.03.2011 vaideotsusega nr 6-1/29-3 rahuldamata.

2. A. D esitas 25.03.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 10.12.2010 maksuotsuse nr 12.2 3/4544-21 tühistamiseks. Kaebuse põhiväited: 1) maksuhaldur jättis maksuotsuse tegemisel arvestamata eriarvamuses esitatud uute andmetega; 2) sõiduauto soetamisel tehti tehingupoolte esindajate eksimuse tõttu viga. Viga tuli ilmsiks 2010. aasta sügisel, misjärel tehingupooled tunnistasid, et ostja andmete osas ei vasta tehing poolte esialgsele tahtele ning parandasid tehingu tingimusi. Paraduste järgi on auto ostjaks OÜ Geos Marketing (alates 15.03.2011 OÜ Euro Transport). Puudub õigusnorm, mis taotlist käitumist keelaks. Maksuotsusest ei nähtu, miks on sellist korrigeerimist kvalifitseeritud maksudest kõrvalehoidumisena. Vastustaja viitab üksnes asjaolule, et OÜ Geos Marketing maksukoormus ei ole suurenenud, samas on kaebaja maksukoormus vähenenud; 3) sõiduauto on ostetud selle kasutamiseks Venemaal ning küsitav on sellisel juhul sõiduauto maksustamine Eesti käibemaksuga. Auto on antud Venemaa ärisubjektile üürile.

3. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus palus jätta A. Di kaebuse rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtu 16.05.2011 otsusega jäeti A. Di kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis järgmist: 1) kuna käibemaks on tarbimismaks, siis lähtutakse rahvusvaheliste tehingute maksustamisel sihtkohamaa põhimõttest. Kaup või teenus maksustatakse selles riigis, kus asub lõpptarbija. Käesolevas asjas läksid nii sõiduki omand kui ka valdus üle Rootsis asuvalt äriühingult kaebajale Eestis. Ka OÜ Geos Marketing on äriregistri teabesüsteemi kohaselt Eestis asuv äriühing. Seega ka juhul, kui ostjaks oli kaebaja asemel OÜ Geos Marketing, saaks väita, et transpordivahend soetati ühest liikmesriigist teise. OÜ Geos Marketing puhul ei kaasne aga KMS § 3 lg 6 p 3 alusel käibemaksuga maksustamist, kuna tegemist ei ole maksukohustuslasena registreerimata isikuga. Kui Venemaa resident ostaks Callisma AB-lt sõiduauto Venemaal tarbimiseks, siis KMS § 3 lg 6 p 3 tema suhtes ei kohalduks. Sõiduauto lõpptarbijaks saab olla tegelik ostja ehk isik, kes sai sõiduauto ostumüügitehingu sooritamise tagajärjel selle omanikuks. Samas kohtule esitatud tõendid ei kinnita poolte eksimust tehingu esialgsel vormistamisel; 2) Callisma AB arve 30.09.2009 kaebajale, sõiduauto 10.09.2009 üleandmisakt ning kaebaja taotlus ARK büroole sõiduauto enda nimele registreerimiseks tõendavad veenvalt kaebaja tahet saada sõiduauto omanikuks. Ka eesti või inglise keelt halvasti oskavale isikule oleks

3-11-773

3(5) eeltoodud dokumentide põhjal ilmne, et nendes OÜ-d Geos Marketing tehingu osapoolena, sõiduki eest arve tasujana või sõiduki omandajana ei kajastata. Lisaks ilmneb autoregistri andmebaasist, et kaebaja nimele on varem registreeritud ka teisi sõidukeid. Seega pidi kaebaja olema kursis sõidukite registreerimise formaalsustega. Seejuures eeldusel, et kaebaja tegutses OÜ Geos Marketing volitusel, oleks viimane sõiduki maksumust arvestades kindlasti pidanud huvi tundma, kas sõiduki dokumendid said autoregistris õigesti vormistatud või mitte. OÜ Geos Marketing volikiri kaebajale, mis on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, võib olla vormistatud tagantjärgi. Samuti ei tõenda sõiduauto 01.10.2010 üürileping üksi seda, et ka faktiliselt OOO „A.C.M. Logistiks“ vaidlusalust sõidukit OÜ-lt Geos Marketing üürib, sest üürisummad ei laeku mitte äriühingule, vaid hoopis A. Sukiasyanile; 3) maksukohustuse tagasiulatuv korrigeerimine on teatud juhtudel, näiteks tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu võimalik (MKS § 103 lg 1 p 2). Samas selliseks sündmuseks ei saa lugeda poolte kokkuleppeid, mis on kantud tahtest kaebaja käibemaksukohustuse ilmsikstulekul sõiduauto müügitehing maksuvabaks vormistada. OÜ Geos Marketing, kaebaja ja Callisma AB vahel 2011. aprillis ja mais allkirjastatud kokkulepe, samuti kaebaja ja OÜ Geos Marketing vahel 16.11.2010 sõlmitud kokkulepe vea parandamise kohta ei saa tagasiulatuvalt muuta kaebaja käibemaksukohustust, sest viimased on ilmselgelt sõlmitud vaid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, millisel juhul kuulub kohaldamisele MKS § 84. Tagasiulatuva mõjuga sündmuseks MKS § 103 lg 1 p 2 mõistes saab põhimõtteliselt pidada ka eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistamist. Samas tõenditest ei nähtu, et lepingu pooled oleksid eksimuse või mõnel muul alusel lugenud tehingu algusest peale kehtetuks või tühiseks (TsÜS §-d 84-89) ning tehingu järgi saadu teisele poolele tagastanud. Seega puudub kohtul alus lugeda tehing poolte vahel seoses tagasiulatuva mõjuga sündmusega mittetoimunuks; 4) asjaolu, et kaebaja näol on tegemist tudengiga, seab tõepoolest kaebaja poolt sõiduauto eest tasumise kahtluse alla, kuid ei ole piisav järelduseks, et sõiduki omanikuks sai tundmatu Venemaa resident; 5) käesoleval juhul ei ole kaebaja Callisma AB-ga tehingut tehes sellest tekkivat käibemaksukohustust vältinud. Samuti ei ole võimalik järeldada, et ostu-müügitehingul puudus majanduslik sisu. Seetõttu puudub maksuhalduril alus kaebaja poolt tehtud tehingu ümberkvalifitseerimiseks. Tehingu ümberkvalifitseerimine ei oleks kooskõlas ka tehingu juriidiliste tagajärgedega, millest nähtuvalt on kuni käesoleva ajani sõiduauto omanikuks kaebaja; 6) maksuhaldur on maksuotsuses kaebaja eriarvamuses esitatud väiteid piisava põhjalikkusega kajastanud ning selgitanud, miks ta nendega ei nõustu ning miks ei ole kaebaja selgitused usaldusväärsed. Õige on kaebaja väide, et vastustaja ei pöördunud selgituste saamiseks A. Sukiasyani, Callisma AB esindajate ning OÜ Geos Marketing esindaja Vyacheslav Borisovi poole. Samas ei nõustu kohus kaebajaga selles, et vastustajal on seadusest tulenevalt eeltoodud isikute poole pöördumise kohustus. Vastavalt MKS § 11 lõikele 2 otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. A. Di apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 16.05.2011 otsus tühistada. Kohtuotsusele esitatakse järgmised etteheited: 1) halduskohus on jätnud olulised tõendid tähelepanuta, rikkudes sellega HKMS § 16 lõiget 2. Vaatamata sellele on kohtuotsust suuresti motiveeritud just tõendite puudumisega;

3-11-773

4(5) 2) kohus on asunud väärale seisukohale, et OÜ Geos Marketing ei ole pärast 16.11.2010 kokkuleppe sõlmimist võtnud ette midagi selleks, et autoregistri andmebaasis viga sõiduki omaniku kohta parandada. Tegelikult ei parandatud viga põhjusel, et vastustaja oli selle käsutuskeeluga keelanud; 3) kohtu väide, et puuduvad dokumentaalsed tõendid selle kohta, et OÜ Geos Marketing oleks sõiduauto eest tasunud, on väär. Kaebaja on tasumist tõendava dokumendi kohtule esitanud. Isegi kui kaebaja seda ei teinud, ei ole kohus poolte tähelepanu juhtinud asjaolule, et see asjaolu vajab täiendavat tõendamist ega võtnud midagi ette omal algatusel vastavate tõendite kogumiseks; 4) kohus ei ole teinud kaebajale ettepanekut tõendada volikirja õiguspärasust ega ole püüdnud nimetatud asjaolu kindlaks teha ka omal algatusel; 5) kohtu väide, et Callisma AB ja OÜ Geos Marketing ei ole tagantjärgi oma käibedeklaratsioone korrigeerinud, on väär. Viidatud asjaolu tõendamiseks esitas kaebaja kohtule OÜ Geos Marketing parandatud 2009. majandusaasta aruande. Lisaks on kohtule esitatud sõiduauto müügitehingu kehtetuks tunnistamist ja tagasitäitmist tõendavad dokumendid; 6) kohus on jõudnud väärale arusaamale, et asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid Callisma AB ja OÜ Geos Marketing tehingu tühistamist ja kehtetu tehingu tagasitäitmist. Tegelikult on kaebaja kohtule esitanud sõiduauto üleandmise akti; OÜ Geos Marketing ja kaebaja kokkuleppe vea parandamise kohta ning Callisma AB, kaebaja ja OÜ Geos Marketing vahel 2011 aprillis-mais vormistatud kolmepoolse kokkuleppe. Kaebajat ei saa sõiduauto omanikuks pidada, kuna müügitehingu pooled tunnistasid kokkuleppel Callisma AB ja kaebaja vahelise ostu-müügilepingu tagaiulatuvalt kehtetuks. Kohus on aga nimetatud tõendeid ignoreerinud, rikkudes sellega TsMS § 442 lõiget 8; 7) vastavalt tegeliku ostja käsundile näitas kaebaja näilikult ennast sõiduauto ostjana ning märkis autoregistrile esitatud avalduses oma elukohana fiktiivse elukoha. Näilikul tehingul tegelik majanduslik sisu puudub, vastavalt MKS § 83 taolist tehingut ei võeta maksustamisel arvesse ning see ei oma maksuõiguslikku tagajärge ja ei too kaebajale kaasa KMS § 3 lg 6 p 3 alusel käibemaksukohustust; 8) kaebaja nõustub halduskohtuga, et iseenesest ei saa kokkulepete kirjalikku vormistamist käsitleda tagasiulatuva mõjuga sündmusena. Käesoleval juhul pooled aga üksnes fikseerisid kirjalike kokkulepetega paberkandjal tagasiulatuva mõjuga sündmuse (sõiduauto müügitehingu tagasiulatuv kehtetuks tunnistamine ja tagasitäitmine ning uue tehingu tagasiulatuv sõlmimine poolte kokkuleppel); 9) MKS §-s 84 sõnaühend „maksudest kõrvalehoidumine“ ei ole see, millega võib „tembeldada“ maksumaksja mistahes tegevust, mis on suunatud maksukohustuse vähendamisele. MKS § 84 kohaldamine eeldab kindla põhistamisalgoritmi kasutamist. Kohtuotsuses seda rakendatud ei ole. Asjaolust, et isikud sõlmisid kokkuleppe nende vahel varem sõlmitud tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja selle tulemusena vähenes maksukohustus, vahetult ei tulene järeldus, et tegemist on maksudest kõrvalehoidumisega. Seega oleks kohus pidanud põhjendama, kuidas ta jõudis järeldusele, et kaebaja on püüdnud maksudest kõrvale hoiduda; 10) õige ei ole kohtu seisukoht, et käesolevas asjas ei kohaldu TsÜS §-d 90-101 Poolte õigus tunnistada eelnevad kokkulepped tühiseks tuleneb põhiseaduse §-st 11 ja VÕS §-st 5; 11) Peterburis 12.06.2011 toimunud liiklusõnnetuses sai sõiduauto olulisi vigastusi ning liiklusõnnetuse toimumise hetkel juhtis autot A. Sukiasyan, kes on OÜ Euro Transport juhatuse liige. Nimetatu tõendab, et kaebaja ei olnud auto tegelikuks omanikuks.

6. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus palub jätta A. Di apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse seisukohtadega.

3-11-773

5(5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kaebaja poolt esitatud vastuväited ning neid toetavad tõendid tuginevad suures osas kaebaja eeldusel, et 10.09.2009 toimunud sõiduauto omandamist A Di poolt on võimalik hilisemate tehingupoolte vaheliste kokkulepetega ümber kvalifitseerida selliselt, et sõiduauto omandas tegelikult OÜ Geos Marketing. Halduskohus on nõuetekohaselt põhjendanud, miks taoline käitumine ei ole lubatav ning ringkonnakohus, nõustudes halduskohtuga, siinkohal neid põhjendusi ei korda ning tõendite analüüsi uuesti läbi ei vii. Ringkonnakohus märgib vaid täiendavalt, et seda, millele oli suunatud tehingupoolte tahe, so kes sõiduautot omandada soovis, tuleb tuvastada auto omandamise aja seisuga. Halduskohus on õigesti leidnud, et nii 2009. aasta sügisest pärinevad dokumentaalsed tõendid kui ka kaebaja, Callisma AB ning OÜ Geos Marketing käitumine sel ajal ei viita mingilgi viisil sellele, et Callisma AB ja kaebaja 10.09.2009 tehing ei olnud suunatud sõiduauto võõrandamisele just kaebajale. Kõik dokumendid, mis näitavad OÜ Geos Marketing väidetavat tahet vaidlusalust sõiduautot 2009. aasta sügisel omandada ja oma valdusesse võtta, on koostatud maksumenetluse ajal ning ilmselgelt suunatud kaebaja maksukohustuse vähendamisele. Tehingupooled ei saa tagant järele kokku leppida, et tegelikult omandas asja hoopis kolmas isik.

Eeltoodud kontekstis ei oma tähtsust võõrandamistehingu järgselt vormistatud dokumendid, mis peaksid tõendama OÜ Geos Marketing omandit sõiduautole. Ringkonnakohtu hinnangul on need tõendid ebausaldusväärsed selleks, et tõendada OÜ-l Geos Marketing sõiduauto soetamise soovi septembris 2009. Hiljem vormistatud kokkulepetel puudub tagasiulatuv mõju. Samuti ei oma tähtsust, kelle omandis oli auto 2010. või 2011. aastal, kuna käibemaksukohustus tekkis auto omandajal selle soetamise aja hetke seisuga. Ringkonnakohus märgib veel, et asjaolu, kes juhtis autot liiklusõnnetuse ajal, ei näita mingilgi määral, kes on auto omanik, ning veelgi vähem tõendab see, kes omandas auto 2009. aastal.

Kaire Pikamäe

Viive Ligi

Oliver Kask